Alghariduse sai ta oma õigusteadlaselt isalt, hiljem õppis Leipzigi ning Strasbourgi ülikoolides samuti õigusteadust. Oli tegev ,,Tormi ja tungi" rühmituses (eesmärgiks oli rahvaluule kogumine jms.), olles hiljem selle juht. Weimaris sõbrunes ta Schilleriga, kellega alustas ka koostööd. Oma loometööd alustas ta elurõõmsate luulenäidete avaldamisega, mille eeskujudeks olid Shakespeare ja rahvaluule. Kuulsaimad luuletused on ,,Nõmmeroosike", ,,Ränduri öölaul" ning ballaad ,,Metsahaldjas". Goethe huvitus palju antiikkunstist, reisis palju Itaalias ja muutus tõsisemaks. Siis tekkisidki tähtsamad teosed nagu näidendid ,,Faust", ,,Hermann ja Dorothea", ,,Iphigeneia Taurises" ning ,,Egmont", epistolaarne romaan ,,Noore Wertheri kannatused", romaanid ,,Wilhelm Meistri õpiaastad" ning ,,Wilhelm Meistri kannatused", luulesari ,,Rooma eleegiad", eeposekatkend ,,Achilleus" jt. 1832. a. suri Goethe vanadusse.
Isa käsul õppis õpetajaks, töötas paar aastat abiõpetajana, tuli koolist ära ja hakkas vabakutseliseks muusikuks, läks isaga tülli. Ta oli sõbrlaik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta lõi muusikasse palju uut, soololaulud kontserteosteks. Uued žanrid: soololaulude tsükkel, ekspromt, muusikaline hetk. 9 sümfooniat, 17 keelpillikvartetti, 22 klaverisonaati, 19 ooperit ja üle 600 soololaulu, 7 missat. Kuulsaimad soololaulud on „Metsahaldjas”(1815), „Forell”(1817), „Muusikale”(1817), Ave Maria”(1825) Frederic Chopin (1810- 1849) oli Poola helilooja, sündis Varssavi lähedalt, emalt sai esimesed klaveritunnid, need olid ranged. Noorelt hakkas andma kontserte, läks 1819. aastal Pariisi ennast täiendama. Tema palades väljendub igatsus Poola järele, pärast surma on tema süüda viidud Poolasse. Looming: peamiselt kalveimuusikast, lühipalad, prelüüdid(paljud pealkirjadeta)
Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad ei puutunud inimest senikaua, kuni see neid kuidagi ei häirinud. Kurja ärahoidmiseks tuli haldjatele ohverdada, lepitada. Rahvasuus on tuntud erinevad haldjad, kuid üks tuntumaid on metsahaldjas, keda kujutati vanamehena, kel kasetohust müts peas, samblasarnane habe ees, samblane kasukas seljas. JUMALAD Peale primitiivsema surnute ja haldjate austamise, usuti ka jumalatesse, nagu Uku ja Taara. Uku olevat maailma looja ja ka esimeste inimeste looja. Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid. Igal perel ja vahel ka küla peale oli oma Uku vakk, kuhu ohverdati kõigist töödest-
Gregoriose koraal ühehäälne,saateta,rooma katoliku kiriku laul Missa-katoliku kiriku jumalateenistus või esimene mitmeosaline teos solistidele,koorile,orkestrile. Oratoorium-vaimulik oope.Pole lavategevust.tegelased:solistid,koor,orkester,jutustaja K:sümfoonia nr.8 Schubert.:peateema traagiline,rahutu. Kõrvalteema:valsilik,helgem K: Schubert "Metsahaldjas":madal meehääl laulab saksa keeles ooper-muusikaline lavateos, kus tegevus antakse edasi orkestri saatel lauldes ja näideldes muusikal-lavateos,mis sisaldab opereti, paroodia ja revüü sugemeid instrumentaalkontsert-3osaline soolopillile ja orkestrile orkestri süit-kindla süzeega mitmeosaline teos sümfooniaorkestrile. Soololaul- soolohäälele kirjutatud intrumentaalsaatega laul variatsioon- muusika vorm, kus teemale järgneb rida teisendeid.
Muinasjutt tüdrukust, kes otsis õnne ja teisi jutte Autor: Hannu Mäkelä Lehekülgede arv: 255 Illustreeria: Anu Juurak Tegelased: 1.jutus: Pekka, Haldjas, Rebaseneiu, Karu, Kassikakk, Susi Suur ja tema valvurid. 2. jutus: Sanna, KalleJuhani, Liisukka, Ahv, Öökull, Majahaldas, Suvilahaldjas, Metsahaldjas, Laevahaldjas, Jänku, Hobu, Unelev Poiss, Harmoonikamängija, Maatuska. 1. Pekka Kartmatu Ühes majas elas üks poiss Pekka. Ühel õhtul, kui Pekka läks magama, märkas ta, et jättis raamatu teise tuppa. Raamutule järele minnes kõndis ta mööda pikka koridori, aga koridor ei lõppenud ega lõppenud otsa. Pekka jõudis õue ja ehmatas väga, et kuidas ta sinna sattuda sai. Pekka tädi elas metsa teises otsas ja poiss hakkas mööda kitsat teerada tädi
paljuneksid. Seda tuli ka karjapoistel karjas teha, et loomad oleksid rahulikud ja sigineksid hästi. Murueide tütred olid himurad, kuid valvasid hoolikalt, et keegi metsarahvale paha ei tekitaks. Vetehaldjas- Vetehaldjas on veekogude, vihma, kõigi veetaimede ja kalade kaitsja. Ta on kogu maa hoidja ja kaitsja *maaisanda Mastoron' kirdi tütar, kes elab kaugel meres või ookeanis. Metsahaldjas- Metshaldjat on kujutatud inimesesarnase olendina. Harilikult olevat ta puude kõrgune, kuid võivat muutuda ka inimesepikkuseks. Siis ilmuvat ta sageli valgeis rõivais taadina. Metsas olevat tal pere ja palju vara. Nagu vetehaldjad, nii pidanud metshaldjadki kaks korda aastas pulmi. Siis tormanud nad suuri puid murdes tuulispeadena ringi. Nad meelitanud enda juurde inimesi, eriti lapsi
Maailmakuulsad 2 laulu: 1)ilus möldri neiu.(20 laulu) (Tegevus toimub veskis, poiss on sell. Möder annab poisile tubli töö eest 3 vaba päeva. Naaberveskis on kena rauruse tütar. Isa kirjutab halvustava kirja poisist möldrile, kuna talle ei meeldi et poiss ta tütrega suhtleb). 2)talvine teekond. (24 laulu)(Rändaja satub lumetormi kätte. Ta varjub puu alla. Mõtleb elust. Silme ette tulevad negatiivsed pildid elust ( 24 pilti). Tuntumaiks üksiklauluks on "METSAHALDJAS" ( kirjutas 18 aastasena). Veel on kirjutanud 8 ooperit, kuid tänapäeval harva laval. "Rüdiger", "Astrast", "Alfonso", "Estrella" täienduseks 9laulumängu. Laulumäng- väge tegelasi, positiivse lõpuga, vähem orkestrisaadet, palju dekoratsioone. "Fernando" "Clandine von Villa Billa". On hulk vaimulikku muusikat-7 missat. tema sõbrad aitasid muuta ta elutee kuulatavaks, inimväärseks ja talutavaks. CHOPINI ELULUGU teda loetakse nii Poola ja Prantsuse heliloojaks. Helilooja sündis
Meeste ametid metsas: puuraidur, haokorjaja, jahimees (salakütt), mesinik, korilane (marjad, juured, seened), karjatamine, kaabakad (mõisa maalt ära minejad), kalurid. Puu langetamisega seotud uskumused: puu tuli langetada siis, kui puu on surnud (talvel). Lehtpuud võeti maha vana kuuga ja okaspuud noore kuuga (Saaremaal aga vastupidi). Kui puu võeti maha kütteks, siis kevadel ja noore kuuga. Kui puu võeti maha, et teha põllumaad, siis hilissügisel ja vana kuuga. METSAHALDJAS – esineb enamasti inimesena. Eesti juttudes esineb rohkem pika mehena. Liivimaal matsaka pikkade küünistega naisena. Võib esineda ka loomadena – hunt, karu, madu. Samuti üks esinemiskujusid on puu. Metsahaldjas on perekondlik. Metsahaldjas tegeleb: metsloomade karjane; valvab karja (mitte igaühe karja) – kristlikul ajal teeb seda Püha Jüri; leheema (Liivimaal) Urb-Eit (Eestimaal); sooema – peab vaatama, et marjad kasvaks ja loodus ilus oleks
See on ta looja. Haldjas pole oma olemusega loodustoote ehk inimese kätetöö külge seotud, vaid võib oma soovi järgi vabalt liikuda. Kui hävib haldja senine asupaik, valib ta endale uue. Ka puul on oma haldjas, kannab ta siiski hoolt ka teiste puude eest. Teada pole täpselt, kas igal puul metsas just oma haldjas on, küll aga kui puud lahku kasvavad, üksteisest kaugemale, siis on neil omad haldjad. Peale üksikute puude haldjate on olemas metsal ka veel metsahaldjas. Asukohtade järgi, kus haldjas asuvad, saavadki nad endale nime: inimese-, maja-, kiriku-, õue-, metsa-, raha-, augu-, maa-, vee-, laeva-, tuule-, mäe-, kivi-, udu- jne haldjad. Maa-alused ja härjapõlvlased Maa all elavad härjapõlvlased, maa-alused, maahaldjad. Vanemal ajal aga härjapõlvlaste nime ei tundud, küll aga maa-aluseid. Mitmes kohas kutsuti härjapõlvlasi ja kääbusteks.
Inimene- 1. materiaalne 2. vaimne - animism - algab polüteism Kana- kõik teised kanad on ära materialiseerunud ja üks (nt must kana) on kanade kuningas ja hingehoidja 1. materiaalne 2. vaimne Kuusk- kõige suurem kuusk on kuuskede karjane ja nö kuuskede kuningas, kes kannab vimu...kõik teised kuused on matrialiseerunud. *Või siis puu ja üks puu nt tamm on puude karjane. 1. materiaalne 2. vaimne Metsaelukad- nende karjane on metsahaldjas kes omab vaimset aspekti ja on karjane 1. materiaalne 2. vaimne Loodus- kui materiaalne ja ainujumal karjatab loodust. koondumistendentsid- asustus koondub, kunagi iga küla rääkis oma murrakut kuid tänapäeval on vähenenud miinimumini. Pole enam animism vaid polüteism. Ilm 7 Ei seostu hea ja havaga vaid jõu ja teadmistega Maa (materiaalne maailm)
annaabi.ee 
