Eesti vanausu konspekt (0)

Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid „ sarved peas“, sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011
Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline

• preanimism
  
• vitalism
  
• filosoofiline hülosoism
  
• panpsühhism
  

Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon , tasakaal, proportsioonide muutus jne jne.
Välised märgid:

• geograafiline eristus
  
• sarved
  
• viljakus
  
• juht
  
• suurus
  
• hääl - vibreerivad helid
  
• liikuvus
  
• anomaalia /värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi)
  
• lõhn
  
• haavatavus
  
• juuksed
  
• silmad
  
• pea
  
• suguelundid
  
• veri
  
• eritised
  
• habe
  
• luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus)
  
• küüned
  
• väekas laip > hirm > tõrje
  
• elav surnu
  

viljakus - Freia
maagiline - Odin
sõjaline - Thor; Thorsday
lepp - punane ( lepatriinu , lepa punane koorealune )
Riitused:
1) lihasöömine
2) raviriitused
3) ajutine püha
4) väeotsimine - esemed
5) kontaktmaagia
6) elutu elustamine
15.09.2011
Animism - vaimolendid
Teispoolsus (eestlastel toonela 35-40 tuhat aastat tagasi tekkis
Mõtlemine muutub mitmedimensiooniliseks
Kuidas tunne on? Nagu seitsmendas taevas.
Dualistlik eksistents .
Materialisatsioon teise olendina.
Õun - vägi (paralleelnimed)
Materiaalsed ühenduslülid
Multilokatsioon
Karuviga - inimene käib üks külg ees
Jäneseviga - jänesemokk
Hundiviga - hundikurk
Tedreviga - tedretähnid
Konnaviga - konnasilm
Varieeruv materialisatsioon
Käokuiv - lihaskude asendub sidekudega
Tõenäosuslik loogika
Brikolaaž - millegi valmistamine käepärastest vahenditest
2 rasedust:

• Materiaalne
  
• Vaimne
  

Jäi pohlamarjast raskejalgseks.
2 sündi:

• M.
  
• V.
  

Emakene maa - animistliku praktika kirjeldus.
2 surma:

• M.
  
• V.
  

2 matust:

• väike matus - kehamatus - võimalikult ruttu
  
• suur matus - söömamatus
  

2 elu:

• M.
  
• V. - unenäod - sellised, milles ma tean, et magan ja juhin oma unenägu
  

22.09.2011
Hinged animismis
Wuudth
Dualistlik - pluralistlik hingekäsitlus
Kehahinged - keha juures ja kuhugile minna ei saa:

• elundite hinged
  
• hingeloom
  
• hingus/ leil / toss (toss öeldi suurloomade kohta, mitu tossu on laudas?)
  
• vari
  
  • mina (-isiksus)
    
  • ise (-päritav hing)
    
  • nimi (-eufemism(ehk peitesõna))
    

Vabahinged:

irdhinged (eemaldumine)

siirdhing ( sisenemine ) Esimesed kaks on põhimõtteliselt samad.

lahushing - puuhing

väeloom/kaitsevaim (katoliikluse pühakute juured)

teisik

abivaimud „+“

lisahinged „-„

needus (surnud hing; kalm )

Üldhinged

• Maa-ema (inimene kuulub maale); pingeid maandama ( maas püherdama)
  
• Taeva-isa (vana nimega ilm)
  
• Nende kahe kokkusaamine ehk hierofaania ehk pühaduse ilmumine on esimene äikesevihm
  

Uuestisünd - raskete haiguste ravi
Tegu - tegu, sõna, mõte, pilk jne jne.
Linavästrik - jäälõhkuja, koputaja
Eesti kultuuris on murrang 19. saj keskel.

Madu nõelab (Madu võtab maaviha, konn võtab veeviha)

Madu > maaviha

Konn > veeviha kokku 2. ja 3. > surnute vägi

Äi ǀ ke - Äi (vana mees, surnu)

Maaga

Surnuga?
Leib:
- puder
- leib
- õlu
06.10.2011
Kehahing > väestatud laip > hirm > tõrje (surnutõrjemaagia) > kalm
Vabahing (mis saab?) >hoolivus >surnute kultus

Jääb siia ilma - undlikud/nõiad

Toonela (kaugemal olnud paik) - teispoolsus - algselt veealune paik; - veetagune (kõnelev vesi (vesi liigub)) > surm toonelas
Loodus

• maaviha
  
• veeviga
  
• äi ǀ ke
  
• tähistaevas
  
• vikerkaar
  
• loomad
  
• tuul
  
• ilmakaared - põhi (kui looma pea on põhjas, siis hundid ei tule) - lääs
  

Manala - pika aja peale sulandus toonelasse; hiljem kurjadele hingedele
Surm toonelas - hajub; - teisele tasandile ; - reinkarnatsioon
Ahi/Ähi/ Vello /Ahti - veejumalatega seotud nimeotsad
Sümbioos.
Elavad - (elu ise on surnute kingitus) matusepaikade kaitse; - toit
Surnud - inimeste sigivus ; - viljakasv; - karjaõnn kõik kolm on seotud viljakuseg; - moraalivalvurid
Kohtumised - kalmistul; hingedepäev (toit) 2. november (varem oli kogu november või mingi muu umbmäärasem, aga pikem aeg); jõulude ajal:

• 7 korda süüakse
  
• magatakse õlgedel
  
• küünal aknal
  

Ars moriendi - suremise kunst
Suhtetüüp, milles elatakse, on kõige olulisem
13.10.2011
Talmud - käskude ja keeldude järgi elamine - 613 talmu
- käskude ja keeldude tõlgendamine
Brikolaaž - millegi meisterdamine käepärastest vahenditest (Kilukarbist kaelaehe )
Mida sa noorkuu ajal kuu algul teed, teed kuu aega.
Ühtsusprintsiip - aegamööda juhus suureneb
Tasakaaluprintsiip - ei ole eetiline, on energeetiline
Taasloomisena - riitused; igapäevaelu
Ohverdusriitus on tasakaalutaastus.
Hjull - ’jõul’ - mingis skandinaavia keeles päikeseratas (algupäraselt). Norra keeles häid jõule on God jul.
Tunguusi meteoriit.
Täiendpolaarne mõtlemine yīnyáng
hiired - rotid
puud - põõsad
lehmad - lambad
see/too ; kultuuri üldine elu/ vastupidine elu ( mardid , kadrid)
jumal/kurat
ravi/needus (soovid vihma ja vihma ei tule)
hea ja halb; ennem seda ikka täiendpolaarsus
kuningas/ narr
Eesti haigus halltõbi; Põhja-Ameerikas Vitico
Inimese asend
hea/halb
▲ - sõjaväestatud mõtlemine - (3. tekkimine) ca 2500 aastat tagasi
Kristlik ideoloogia
Monoteism on jumala, mitte inimesekeskne.
Kaasaegse inimese mõtlemine
Hea/halb
Inimene
Animism - ilmad lähevad külmaks, sest kured lähevad ära. Tuul puhub , sest puud kõiguvad.
Guaan
20.10.2011
Petmine - kõik on väekas - kõigest kardetakse petmist
Elutud
Liikuvad

• kuninga laev (kuninga - suuremat sorti laev)
  
• regi
  
• vanker
  

Hääl

• Jüriöö pasun (jüripäev on karjalaskepäev)
  
• vile
  
• relvad (eestlastel lihtsalt polnud)
  

Loomad

• hunt (sõda huntidega kestab 19. sajandi keskmeni)
  
• varss
  
• konn
  
• -viga ( siili , karu, tedre)
  

[„ Susi tuli soovikusta]
Ilmastikunähtused

• Päev - liiga kauaks jäid magama, siis sa koperdad nagu päevast petetud lind
  
• Kuu
  

Linnud - väga liikuvad, häälekad
Kägu - kuningas

• Ei tee pesa
  
• Tal on oma sulane - Käosulane (lind)
  
• Suve teisel poolel muutub kulliks
  
• Sajatav hääl
  
• Kari kuivab
  
• Sured ära
  
• Söögiisu kaob
  
• Kõhnud
  
• Tekib käokuiv
  
• Unustad
  
• Täid ja puugid tulevad
  
• Jääd jõuetuks
  
• Ei lasta jänest lasta
  
• Ei lasta karu lasta
  
• ÜKS AGA ON: Käo poolt petetule saab osaks erakordne SEAÕNN!
  

Kured lähevad - söögikord 2. korrale
Jüripäev - Mihklipäev - 3 söögikorda
Pasknäär - kõhulahtisus
Kivitäks - Karjased löövad jalad vastu kive
Saapamees - kasetoht saapa sees kriuksus; näha, õigemini kuulda, rikkurit
Tikutaja - karjased löövad end vastu oksatikke
Kakerdaja - hakkad kakerdama, ader ei püsi vaos (Järvekaur)
Linalind - vilets linaõnn
Tegevused

Kuuleb - kuulis 1x

Nägemine (kured kuulda, haned näha, luiged lugeda)

Varjamine

Situtamine (õnn on hilisem tõlgendus)
Hingede ümberpaiknemine

• Maagiline kontaktsus
  

Kehaline kontakt

Kallistamine

Hammustamine

Suudlemine

Suguühe

Kehaeritised

Puudutus - vargne puudutus

Söömine

Joomine ( sipelgapesa lugu, viinapudel tuleb jaaniööl ära juua)

Tapmine Sekura - indiaanlaste kaitsevaim
[ Film „Leon]
Laiba pea põhjapoole; Nägemata laip - Neid ei torgita loomade poolt.
Metsas maga pea põhjas.

Imemine
Kaudne kontakt

Puhumine

Jälgedes käimine

Asemel magamine

Toolil istumine

Kellegi asja saamine ( eraldi kauss tuleb 20. sajandi alguses)

Üle läve andmine

Nimetamine

Kiitmine (loomi ja lapsi ei tohtinud kiita)

Pilk - kade

Pilk - otsa vaatamine (võimuvõitlus)

Kinkimine 7-11 mitte teha.

Eitamine

Pilkamine, naermine - tänapäeval ebausk - jäänukid animismist

Küsimine

Mõistatamine } Pead ise vastama jah, enne ei saa sulle midagi teha.
Petmine oli vastastikune võitlus.
Veel varasem kuju - reageering/ emotsioon /tunne
Tunne

• ehmatus - teise hingeosa sisenemine
  
• igatsus
  
• hirm - hirm on see, mis mehe araks teeb
  
• üllatus
  

Söömine, piibu panek , näopesu - petmise vastandamine
Hoole -, lina-, õnnekägu.
Eest-vasak-parem-tagant.
Sünnipäevi ei peetud (inimesekesksus).
27.10.2011
Väeotsimistoimingud - taigad
[U.Masing „Eesti usust“
Castaneda nt. „Jutustused jõust“
„Kalevipoeg“ naiste pärimused
„ Kalevala “ meeste pärimused]
Jaaniöö

• sõnajalaõis
  
• rituaalne alastus (algaega tagasi pöördumine)
  
• jaanikaste - näo pesemiseks (valge nägu ei tööta)
  
• eluvesi - allikatest
  

[ Sipelgad on Eesti pärimuses seotud metsa väega]
Ussikuninga hari_lindude keel_tarkus
Kaarnakivi - tarkus (ainete moondamine ( kuld ))
Siili-vägihein; Rähnirohi } Lõhnav maarjahein Anthoxanthum odoratum L.
Reaalsetel ja kujutletavatel sündmustel pole õppimise seisukohast vahet.
Soomlaste näited
veevägi (võimas)

• allikas
  
• kosk - muusikaand
  
• hauakoht - sügavad kohad
  
• meri - hülgepealuu
  
• järv - rännukott (3 peotäit; alasil kuivatada; kotti )
  
• vesi/tuli; tuli/vesi } äike ( pihukirves )(äike ei kustu tulega; must kana ) Must kana võidab punase kuke .
  

Pinuvägi - väike/must ( purustatud /jahvatatud oksad )
Metsavägi - noorem ei alusta kõnelust; metsahaldja vastu ei alusta kõnelust
Praak - ära tehtud vili(alkoholiks)
Tulevägi - kaitseks/ puhastav (läbi lõkke hüppamine)

Hierarhia

• Maavägi - sellest - kirikuvägi } kalmed; pinuvägi
  
• Puuvägi
  
• Tulevägi - Rauavägi - sepapaja vägi
  
• Veevägi
  
• Õhuvägi
  

Hierarhia pole jäik

Nõrkadega - kurja (maaväed)
Tugevatega - edendamiseks

Ei tohi teada ühtegi tegijat (asjade puhul)

Seotud esemetega
Luonto (ei ole seotud esemetega), vaimne

• Terve taim (Pärnapuu igast osast tükk)
  
  • Ei seista taime ja päikese vahele
    

+ huvi
armastus
rahulolu
- ükskõiksus KOKKU = äng, kohtumine tundmatuga, jää peale kõndimine
viha
hirm
Suhted muutuvad - töö/ hobi - mitte küla
[„Taaka“ film
Rein Põder „Pardiajaja“]
Varanduse tõttu on maetava hing siia ilma kinni jäänud > Inimese päralt teispoolsuses
[Mall Hiiemäe tütre raamat katkudest „...“]
03.11.2011
Mets (ürgseim Eesti pärimus)

Tere!, miks tuldi, and - tõiv, lilleside

Ei tohi karta - kui hunti kardad, ära metsa mine

Ei tohi vanduda - võib ropendada (seks. asjad) (liialdamine)

Metsas ei liiguta vaikselt (loomad on õudsad)

Sööd - tükk metsale (soovitatavalt enne annad metsale)

Magad - pea põhja

Teed tuld - kustutad lahkudes

Keegi huikab - ole vait (keegi koputab - lähed avad ukse, mitte ei hüüa sisse)
1956 lõppes teedeorjus
Ametid

Küttimine (Küttimisest saab ära elada Eesti alal ca 11 000 inimesega - 4 km2 näkku)

Kalapüük

Tarbepuu

Küttepuu

Marjad (ainuke, mis kuulus naistele), tõrud (Seened tulevad tsaaririigist

Mesi - esimene eestlaste eraomandus (Protestantlusega saab tagasilöögi/vaha)

Puukoor - niin , toht

Kaabakas - mõisa maalt ära kaabanud metsas varjul olevad inimesed
Kaksikmajandus (15. saj - mets, põld, kalandus)
Küttimine

• Naine tuleb vastu - koju peab minema (hääbus 1950)
  
• Moonakoti pakib mees
  
• Ei nimetata looma õige nimega (hääbus 1970)
  
• Kõige ohtlikum loom on põder (august, september, oktoober)
  

Kui lähed karujahile, pane säng valmis. Kui lähed põdrajahile pane kirst valmis.
Kuldne Rootsi aeg on pask !

• Külad kaovad - kogu mets läheb mõisa valdusse; kehtestatakse raiekeeld
  
• Salaküttimine oli auasi
  

[Rasva Jaak]
Küttimise läbi vabaks ostmine

• teder - 1 päev
  
• metsis - 3 päeva
  
• jänes - 3 päeva
  
• orav, nugis, rebane > raha
  

[ Osvald Tall ]
Tabatud looma austamine/petmine

Süüakse kohapeal, luid murdmata (muidu tekivad uued loomad)

Esimene veri on ohver metsale

Oks, pühkimine

Peied - looma austamispidu; looma kostitatakse ja ta andestab

• püss läks kogemata lahti, püssi tegid Lätlased
  
• riided tagurpidi selga
  

Tuleb anda võimalus pääseda

Igal juhul tuleb tabada/loom tuleb kätte maksma
[Ants Viires „Puud ja inimesed“]
Tarbepuu - kõrvallatva (tulioksa)lööb äike
Metsarahvas

Perekondlik esinemiskuju (hiljem metsaisa , aga algselt)

Pikk ja peenike mees (elavad puutüvedes)

Peenike ja paks naine/imepeened juuksed

Muutlik suurus; eest üks, tagant teine

Liigub kohinal (iilingud varahommikul/hämariku tulekul)

Asustamata maal

Huikab, metsarahva kuljused (kummaline harva esinev hääl)

• Hoolitseb loomade eest
  
• Hoolitseb taimede eest
  
• Karjatab karja
  
• Aitab eksinuid
  
• Eksitab
  
• Kutsub külla (ajanihkega jutud)
  
• Aitab heina teha
  
• Aitab mehele
  
• Sinised lehmad (haldjarahva kari)
  
• Võib abielluda inimestega (problemaatiline, aga lapsed tulevad)
  
• Sipelgad
  

[Kiidjärv - Ahja Eerik]
Karu, madu ja hunt - türklased, mongolid
Pigem tootemloom
Hundiosa - täielikult teine suhtumine - ravi, maagia
Viin on ravim
Vene sõjaväe standard oli 40°. Eestis oli 50°.
10.11.11
Surma ended
Ootamatud ended - jäälagunemise aeg; hingede aeg

Nõel katki (omanik ei saa särki lõpuni kanda)

Sitakärbes särgile

Kuuseokka maitse

Koputatakse...
Kui inimene hakkab millegi vastu huvi tundma, millegi vastab.

Hüütakse

Nähakse (kui kedagi peetakse eksikombel surnuks, peetakse seda heaks endeks)

Seletamatud helid

Puu murdub, kuivab (lahushing)

Loomad - imelikult palju loomi maja ümber

Kägu

Rähn - tikas; musträhn - toonetikas

Koer ulub

Koer ei leia jälgi, lõhn on teine

Ei tunta ära

Vaatab tagasi (kui tagasi vaatab, ei tule tagasi) (kui tagasi pead minema, vaata peeglisse)
Eestlase surm on selle inimese endanäoline.
Vana inimene/haige

Käib läbi tuttavaid kohti

Seletamatu paranemine

Tahab süüa (aga tavaliselt mitte liha)

Räägib tuleminekust

Kingib asju ära

Räägib saladusi

Tahab näha tuttavaid/tasub võlad

Minnakse vaatama - loom läheb üle tee (kaalu järgi)

Hobuse pea lontis (auto tõrgub)

Peale palvet inimene uinub

Jääb silma/ei unune - nina, lõug teravad

Vahib seina - viirastub auk, kõõritab üle pea
Õige aeg surra
Kuidas teada, et sureb ?

• Vee vaatamine - vee vaatamine, päri-, vastupäeva
  
• Konn - paigal
  
• Sool - niiskunud
  
• Pekk - hõõrutakse jalatalda, kas koer sööb
  
• Tahab teist aset, kõvemat
  
• Ajab valvajad ära
  

Surnu on majas

2 on, siis tuleb 3

Kas on pehme? Kui koolnukangestust pole, tuleb uus surm
Kala peab kõva olema, silm punnis, lõpused ei tohi hallid olla

Väljaviimisel keegi komistab, surm võib uuesti tulla

Kukk (kireb) kirstul

Vaadatakse vastutulijat (lähedal tuleb, surm tuleb varsti), talle antakse surnupete

Ootamatud peatused (ei tohi olla)(kui kaugel on, mis kohas?)

Midagi olulist unustatakse koju

Matusega seotud asju ei panda kohe ära

Unustatakse midagi surnuaeda

Kui mingi ese kukub hauda/tugev surma enne

Kui haud kokku variseb

Kui palju mulda üle jääb

Viimane lahkuja on järgmine surija

Kähku välja viia/surma enne
Unenäoended

Hüütakse

Puu murd

Seletamatud helid

Surnud kutsuvad kaasa

Surnutega söömine (staatuse muutus, kinkimine/söömine)

Küntud põld - lõpetatud

Hirmu ja rõõmu nägemine. Hirm hea, rõõm halb.
Suremine

• noortel takistatakse (söömine toob tavatasandile)
  
• vanadel aidatakse
  
• ase vahetada, pea põhja
  
• avatakse aken (lõhutakse)
  
• lõhutakse korstent
  
• lõhutakse katust
  
• auk seina
  

Surnud

• peeglid kinni - näost kollaseks, surm jääb mulda/kodukäija, surm võtab hinge kaasa, indiaanlased arvavad , et vaimud ei salli läikivaid asju
  
• ehted ära
  
• leinaperioodil leinaja ei pese
  
• kellad seisma (pommidega kellad)
  
• suremise juures peab olema vaikus
  
• ei tehta igapäevaseid töid (terve küla); lärm! (vesi teeb piiri, on piiriks )
  

18-11 sajand enne meie aega leiud puudu.
17.11.2011
Tunguusi mürin ulatus 1200 km kaugusele. Kaalit väidetakse olema Euroopa võimsaim pühakoht. 16 000 vankrikoormatäit kive. Paganlik kiil.
Suremisega seotud põhja ilmakaar . Kergendatakse rinna kohal seoseid omavaid asju purustades. Maandamine , traat ümber näpu ja maasse.
Surija soovid tuleb alati täita. Et lutikatest lahti saada, pandi lutikaid surnutele kaasa.
Parempoolne kuusk mehe surmal, vasakpoolne naise surmal. Lesk - murtakse mõlemad.
Peeglisurm. Surnuvalvamine - saab varsti jälle herneid süüa.
1428 - Riia ’mingi asi’ annab välja hingedepäeva keelu.
Jõulukuusk - toit hingedele.
1315 - vihma hakkas sadama. Sadas 3 aastat.
11% koormisi, 10 mõisale, 1 kirikule.
1315-19. saj keskpaik - väike jääaeg.
Vormid on inertsed, tähendused muutuvad.
[Kolm Jakobsoni kõne
„Eestlaste taevaga seotud uskumused“ Kuperjanov ]
24.11.2011
Majahaldjas - maa, koht, pinnas
Koduhaldjas
Kodujumal - Tõnn, Peko
Maa-ema

• nüpeldada, haavata (mõeldamatu)
  
• rohtu kitkuda
  
• kuum vesi, supivaht
  
• suur reede
  
• 25. märts/paastu-maarjapäev
  
• Maa-ema veri
  
  • kääbused/kääbas - 1 sugu - maa-alused
    
  • härjapõlvlased
    
    • 2 sugu
      
    • habemega
      
    • heitlik
      
    • tugev
      
    • sepatöö
      
    • maapealne esinemiskuju on kärnkonn või sipelgad
      

Udmurt tähendab tõlkes päris inimest.
Ümbersünd - maa või vee alt välja tulek.
Künka tippu tehakse pühamajasid.
Maja ehitatakse nõlvale. Härjamuistend - kiriku asukoht.
Kui inimese peas on olemas, kas saab ka tegelikkuseks?
Ohverdused

• koha valik
  
• nurgakivid
  

Põhimõtteliselt, vanale suitsuahjule tulevad lisahooned juurde.

• 1. palk
  
• sarikas
  
• katus
  
• 1. tuli
  

„Mis saab kui Tallinn on valmis? Tuleb Ülemiste vanake ja uputab Tallinna ära.“
Tuli - loomkujul kilk
Haokubudega väetamine

• lahke naine ( healoomuline )
  

[„Hiidlõvi“ Rodney vanem]
Tule välja meelitamine

• kivid - toksides
  
• puu - hõõrudes
  

[Russovi kroonika]
3 tuld on alles

• jüriöö
  
• volbriöö
  
• jaanituli
  
  • Ei põletata prahti
    
  • Ei tohi sorkida
    
  • Leeki ei panda puid juurde
    
  • Ei sülitata
    
  • Ei põletata varju
    
  • Puud panna ühtepidi (põleb kauem, ühtlasema leegiga )
    
  • Söögist anni andmine (mitte otse tulle)
    

Esimese surnu majasse tekkimine

• matmiskoht leealune (8000-4000 aastat tagasi)
  
• olulisim - surnu toitmine
  

Osad neist on koduhaldjad

• valvamine (kui on toidetud)
  
• varjamine (äikese eest)
  
• säilimine (maja)
  
• tule valvamine
  
• tööde tegemine
  

Suitsutatud rukis (haiguskindel, hinnas )
Nastik - lehmad (toideti piimaga )
Nirk (pruun) - Hobused
[Vaata - Tänassilma lehmakari Viljandi mnt. ääres]
Vana Jüri, Peko. Majavaim. Peko liisk (vereliisk).
Vilistamine > tuul > äike
Kõige patriarhaalsem on rändkarjakasvatajate ühiskond.
Kohtus vannuti maa nimel.
01.12.2011
Meri
Järved
Jõed
Allikad
Vetevana. „Meri võttis“. Nõuab austust . Liivlastel palju üleskirjutusi. Nõuab ohvreid:

• hobune (kanepiseemned panid kronu läikima)
  
• esimene kala lastakse tagasi (kakuam - väike mootoriga paat )
  
• paadi vettelaskmine (laevavaim kotermann)
  
• võrgu määrimine haugi verega
  
• söömaohver, skelett visatakse tagasi (luust uus kala)
  
• paadil - mastipuu all hõberaha; leib ja viin
  

Tuleohvriks on vask.
Näkk. Teatud mõttes haldja üldnimetus.
Näkk - uppunud inimene.
Esinemiskuju - suur erinevus } paljas naine/hobune/pross.
Nime nimetamine on tõrjenõidus number üks, aga kui näki küüned on juba sees ( kramp ), siis pole kasu. Kui jalga haarab kramp, siis selle vastu saab nõelatorkega.
Näkimadala ( Hiiumaa ). Ei ole haug (veejumal), piibel (18. saj), tall (Kristus).
Näkil on kalahambad. Ohverdus - näkikakk. Petteks võis olla libakuju.
Veehaldjad seotud muusikaga.
[Film „Sajandi torm“ 4 tundi pikk]
Ujumine oli harv oskus.
Arvatakse, et osades kohtades võtab näkk regulaarselt ohvri.
Eristaatuses veekogud sõnaga Ema, vanem kuju emu; Ahi või Ähi; Emajõgi; Emujärv; Ahijärv; Ahja; Pühajõgi (Võhandu) mäss.
Allikad - ravi, ilmategemine, siniallikas, allika kitsendamine/laiendamine.
Ohverdatakse väljavoolu.
Ohvriallikatest ei jooda.
Austusest tapeti haug kohe pärast püüdmist.
[„ Nimetu “ Argo Moor artikkel nimetu]
Ülijumal - tema poole pöördutakse viimases hädas.
Taevakehadele anti ülijumala olek - Ilmar v-o hiljem Uku.
Kumb on tugevam, kas päike või kuu?
Äiǀke - Pikne , taevasokk, tillid. Kivikirves (kivistunud välk) on kõige maagilisem.
Äikese ülesandeks võib-olla tappa kinnijäänud hingi.
Keeld

• puu all seista
  
• joosta
  
• tikke olla
  
• piksepuitu olla
  
• tulioksaga puitu olla
  
• raud ligi olla
  

Peab

• aknad, uksed kinni
  
• tuli põlema
  
• kassid, koerad välja
  

Tuul - tuuletu ilm, tuul on pesas + tuulepesa > luudik või hallis taevas sinine viirg.
Tuulepilved, tuulesõlmed (Linda põlle paelad läksid lahti).
Vile > Tuul - Vanaisa, vanamees , vanaätt.
Tuuleveski .
Kuu > moonday
Ära alusta midagi esmaspäeval. Kuu poole ei tohi kusta . Kuuvalgel ei töödata. Kuuvalgusel pesemine oli kasulik (vihtlemine). Vanimad ja kaueim kasutusel olnud loitsud . Kuutõbi - seestunud võime. Kuu - naissugu . Eesti pärimuses mees. Taevaga on ülijumala teema.
08.12.2011
Libad
Odini ratsul ja šamaani ratsul 8 jalga.
Kui toidetakse on tegemist haldjaga.

Libad on seotud, haldjad vabad hinged.

Libad on alati kohal, haldjas ilmub riitusel.

Nähakse sageli, näitab ennast harva (erakorraline sündmus).

Mõjutab füüsiliselt, mõjutab teispoolsuse kaudu (asjaolude kokkulangemine).

Seotakse sunniga, „seotakse“ armastusega.

Suurus tähtis, suurus ei loe.

Ei toideta/sunnitakse, toidetakse.

Hõbekuul võtab, hõbekuul ei võta.
Millega on tegemist.

Elava inimese hing - kondab vabatahtlikult, - seotud hing (koopia, jäljendus)

Surnu hing - ise kinni jäänud, seotud
Erinevad lõhnad ja olemused tulenevad erinevatest teguviisidest.
Kinnijäänud

Kurjategijad - halba, sadistlikku rõõmu tundvad inimesed

Mustad nõiad (Valge nõid aitab, aga palumise peale)

Enesetapjad (netovastuvõtjad)(„Kalevala“ Väinamöinen)

põgenemine

kättemaks

õpetuste hoidja

Vabast tahtest - hoidjad ja edendajad

Hullud

Ahnitsejad
[„Laulujooned“]

Tapetud lapsed

Hauda maetud

Undlikult surnud - ootamatult surnud
Kurjategijad läksid sõtta või metsa jahile, et maha notitud saada ja vabaneda.
Tehtaval alal saabub vilumus 10 aastaga, siis hakkab oskama.
Libaloom - hunt, koer, vares, harakas .
Miks?

• murdmislust
  
• liha
  
• info
  
• liikumislust
  
  • libalooma toodud liha on kuum
    

Tunnused

• saba, loomne tunnus
  

[„Liivi rahvausund“]

• veri, karvad
  
• jutt lühike, haukuv (vilets kõnevõime)
  
• valge kaelus (manisk) sõle (kaitsevahendi) asemel
  

Kuidas liba teha?
Libas käimine

Kujustus

Liikumine

Hingamine
Tähelepanu liigutab energiat.
Kujustus on äärmiselt tõsine asi!
Relvitu inimese tapmine - tapja suguvõsale lasub needus.
Tont - energia.
Hingeränne on totaalne emotsionaalne samastumine.
Algtase on liikumatu.
[zufi tants]
Iiveldustunde ilmumisel ei tasu edasi teha.
Teine tase - hoides kujustust liigutakse. Kolmas tase - hingamist hoiab alal loits .
Laulu ülesanne on hoida hingamise mustrit.
Tuleb kujustada kohta või olendit kuhu tahad minna.
Painaja - vanasti Võlu.
Külmking - halltõbi.
Ebajalg on tuulepööris, sõlm.
[ Teppand ’i plaat]
Kratt ; Puuk > Tegemine

• õled, praht
  
• tööriist
  
• süda/ tegija enda veri (mujal Euroopas kolme tilga vere andmine kuradile)
  
• küünarluud
  
• nöör
  

Nõuab tööd; paras nuhtlus.
Puuk > piimasaadused, puugipask (limaseen)
[zen budism ] tugevaim istumistehnika; vägevaim liikumistehnika on pöörlemine