Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid (6)

Eesti Maaülikool - Sotsioloogia - Maasotsioloogia

4 HEA

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED

Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse.
Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis , erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest.
Uurimismeetodid:
a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda.
b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid .
c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem infot intervjueeritava kohta tema vastustest, sest talle pole valikuvariante ette antud.
Mõõtmisteooria – sotsioloogia tegevuseks on mõõtmine:
1) 0 hüpoteesiga ehk lõputu uurimus
2) mõõtmine toimub teooria raames, mis koosneb teoreetilistest küsimustest. Need pole mõõdetavad, kuid samas saab muuta indikaatorite abil mõõdetavateks.

Loodusläheduse olulisemad indikaatortunnused
Indikaatoreid on 3 liiki – tegevused, teadmine ja hoiakud.
a) Tegevused – elatise hankimise viis, naturaalmajandus (kütid, algeline karjakasvatus), vähene kaubavahetus
b) Teadmised – teadmiste hulk looduses toimuva kohta
c) Hoiakud – sisaldab emotsioone. Uskumused, päritolumüüdid, hinge uskumused, vaimsidemed (inimese ja looma vahel).
Mida rohkem tegevus ja teadmised langevad seda enam hoiakud tõusevad.

Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika
Tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maa usuti olevat kõigele sellele, mis tema peal kasvab ja liigub, algne läte-sünnitaja.
Tänapäeva inimene on tunduvalt vähem maaga seotud.
Inimeste ja ümbruse dünaamikat saab käsitleda nii:
a) suhted maaga, kogu loodusega,
b) suhted esivanematega,
c) suhted teiste inimestega.
Tänapäeva inimesed on loodusest kaugenenud nii elulaadi kui suhtumise mõttes. Loodust ei peeta enam nii tähtsaks ja selle reostamine on muutunud tõsiseks probleemiks (nt prügi veetakse metsa).

Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused

austav suhtumine vanematesse inimestesse, sõnakuulelikkus

vanemate elutöö jätkamine

surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel

esivanemate nimede ja elulugude mäletamine

rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine

loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades

Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika
Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval).
Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö.

Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil
Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti näiteks kiriku seina sisse inimesi jne).
Halbadel aegadel loodeti surnute abile. Surnuid kardeti ja austati.
Külastati erinevatel aegadel matmispaiku ja käidi haudasid hooldamas.
Lähedus esivanematega väljendus ka selles, et lapsed jätkasid oma esivanemate elutööd.

Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused
Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine).
Mittekaubalised suhted: - teadmiste hulk teiste inimeste kohta

suhtumine võlgadesse – kõik on kõigile võlgu
tasumise vorm – tasumisel ei kasutata raha
koos töötamine, koos veedetud aeg
enda huvi seadmine tahaplaanile
perekonna ühtekuuluvuse suurendamine , kaitse ja tööde jaotus

Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete dünaamika
Üks inimene on teisele kaubaks ehk teise vajaduse rahuldaja. Inimesed töötasid varem kogu aeg üheskoos, aga tänapäeval on see harva esinev, sageli tuuakse üksi hakkama saamiseks ohvriks perekond. Ja tänu sellele on muutunud ka suhtumine, kus peetakse tähtsamaks eneseteostust, enese vajaduste rahuldamist ja ei arvestata teistega . Inimene on muutunud järjest rohkem üksildasemaks.
Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid. Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine).

Üksinduse põhjused ja üksinduse kompenseerimine
Inimestel pole enam aega pere ja sõprade jaoks. Pole huvisid. Inimesed võõrduvad üksteisest ja muutuvad üksikumateks. Koostöö asemel domineerib konkurents .
Inimesed tajuvad üha väiksemat osa oma ümbrusest hingestatuna, ka surma.
Kompenseerimine

inimene võtab naise/mehe - tekivad väikepered
mõtlemine (erinevate tasandite vahel) – elu mõte jne (tähenduse otsimine). Sümbolite maailm muutub üha olulisemaks võrreldes reaalse olendite-asjade maailmaga
kompenseerimine elutute asjadega (arvuti, tv, auto). Väärtuseks kujunevad esemed. Suureneb eluta asjade olulisus
suhted näiteks lemmikloomadega asendavad puuduvaid inimsuhteid ehk sotsiaalset suhet püütakse asendada tunnetusprotsessiga

Maa- ja linnakultuuri võrdlus skaaladel individuaalne – kollektiivne, modernne – traditsiooniline, ja linlik-looduslähedane
Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem, traditsioonilisem ja looduslähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on kiiresti vähenemas. Selget vahet pole, kas elad maal või linnas. Üha rohkem on linlikku elustiili, modernne. Linna ühiskond on individuaalne. Saadakse üksi hakkama (tehakse karjääri, mis on ohvriks perekonna eest), vähenenud inimeste kokkukuuluvus. Linnakultuur on modernne ja linlik.
1) individuaalne-kollektiivne – osutatakse teistele teeneid ning oodatakse vastuteenet. Inimeste vahel on kaubalised suhted.
2) modernne-traditsiooniline – puuduvad üldiselt abstraktselt kokkuvõtvad ideaalid, ettekujutused sellest, mida õigeks peetakse.
3) linlik-looduslähedane – looduslähedane, maa ühiskond kollektiivsem, looduslähedasem, traditsioonilisem.

Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast
Maakultuur : seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvat loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust.
Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma.
seotud kõigega mina-kesksus
kõige tähenduslikkus üksindus
surma illusoorsus mõttetus
sekundaarne tähendus
eksistentsi lõpp - surm

Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel
Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õiguslik eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist.

Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest)
Inimväline absoluut on pigem eemalolev.
Mõttekäik väljaspool hea ja kurja mõistet on neutraalne . Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg.
Ükski tegu ei jää tasumata. Iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning on mingi tulevase sündmuse osapõhjus.
Iseloomustab paljude loodusrahvaste, sealhulgas soomeugrilaste usundeid. Selles mudelis on kujutlus sellisest maailmaehitusest, kus iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning on tulevase sündmuse osapõhjus.

Postuleeritud eetikamudel (põhierinevus teistest)
Põhineb postulaatidel. Inimväline absoluut on aktiivne. Absoluut asub hea poolel.
Maailmas on hea ja kuri, valitseb üks ainujumal ja inimeste roll on püüelda jumala poole.
Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused.
Postuleeritud eetikamudel eeldab hea ja kurja polaarsust. Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb paradiisi .

Õiguslik eetikamudel
Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. Selles mudelis on inimeste loodud ja muudetav seadustekogu. Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus.
Õiguslikus mudelis ei ole inimvälist absoluuti.

Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte ( animatism , animism , monoteism , materialism ) alusel
Animatism – iseloomustab ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Surnu puhul oli tegemist elava laibaga. Elav laip usutakse elavat eraldatult aga elavatega samas ilmas. Usuti, et elluärkamisvõimalus säilib kuni luustik alles on.
Animism – hingede usk, surm puudub. Asjad on isikustatud. Maailm jaguneb materiaalseks e. ilmunud ja vaimseks e. ilmumata. Hingede võrgustik : a) kehahinged, b) vabahinged, c) lisahinged, d) üldhinged.
Tasakaaluprintsiip: kaubeldi hingedega.
Monoteism- iseloomustab hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti taevast, puhastustuld ja põrgut. Jumala kartus. On üks hing ja ainujumal.
Materialism – ehk keha, usund milles me elame. Surmauskumustel pole moraalset mõju. Peale surma puudub elu, surm on lõplik. Materialismi iseloomustab usundiline segadus.

Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest)
Ettekujutus inimesest – kõiki asju ja olendeid väestas ebaisikuline vägi. Puudub elu ja surm. Vägi jaotub ebaühtlaselt. Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne.
Surma puhul oli tegemist elava laibaga. Tunti hirmu elava laiba ees. Usuti, et nii kaua kuni luustik on säilinud, võib surnu üles tõusta (elav laip). Suure väega inimesed maeti massiivsetesse haudadesse ja pandi raske kivi haua peale, et surnu ei ärkaks ellu, kuid vägi säiliks.
Loodust tajutakse nii, et loodusel on vägi (näiteks jõge kujutatakse elusolendina).
Loodus – geograafiline ja subjektiivne. Geograafiline – kõrge mäetipp - palju väge, erilise kujuga kivi - palju väge, vähem tuntud loomad – palju väge. Väikesed kivid , puud, mäed – vähem väge. Subjektiivne – ilus vaade, väljanägemine.

Animism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest)
Ettekujutus inimesest – usuti hingedesse. Maailm jaguneb kaheks: 1) materiaalne e. ilmunud maailm; 2) vaimne e. ilmumata maailm. Mõlemad maailmad mõjutavad üksteist. Vaimne maailm on domineerivam.
Inimese keskseks vormiks, milles ta end tunneb, on tema keha. Oluline on elavate ja surnute vastasmõju. Usutakse, et inimesel on kehahing ja vabahing . Kui inimene sureb, siis kehahing laguneb, vabahing aga võib ringi rännata maailmas. Sel perioodil oli positiivne suhtumine surnutesse. Kujutelm elavate ja surnute kokkukuuluvusest. Usuti, et surmaga ei lahku surnu hing automaatselt elavate juurest (40 päeva elavate seas).
Surm puudub. Surnut ei jäetud kunagi üksi. Usuti, et surm elab hauas edasi või et surnu viibis vabahingena kas elavatega samas elueas, surnute linnas või vaimude linnas. Usuti hingedesse – kehahinged, vabahinged, lisahinged, üldhinged.
Loodus – usuti Maaema ja Taevaisa . Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt.

Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest)
Ettekujutus inimesest – hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse.
Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi.
Surm on negatiivselt märgistatud.
Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine – näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult.

Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest)
Ettekujutus inimesest – materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid.
Inimene on füüsikalis- keemilis -reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid , mis ei saa olla ilma kehata.
Surm on kõige lõpp. Surnu mõju väheneb. Säilivad surnuga seoses kombed, millel on olemas materialistlik seletus. Elus võid teha, mida tahad , kuid surm on kõigi jaoks üks ja seesama.
Loodus tekkis suurest paugust. Loodusele ei pöörata enam suurt tähelepanu, pigem suureneb keskkonna reostus , prügi maha viskamine .

Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus „uue” ja „vana” vahel kultuuris

Tähtpäevad (jaanipäeval lõkke tegemine)
unenägude sümboolika (millegi ettenägemine)
kokkupuude traditsiooniliste rahvastega ( aborigeenid )
eetilised ja esteetilised kategooriad (õige, vale)
kriisiolukorrad
pereliin (naised kodused, hoolitsesid pere eest; mehed teenisid leiba)
looduslähedane elulaad (kägu kukkumine – õnne või õnnetust)
nimetused (vanad väljendid – hunt hallivatimees)
säilinud kombed, uskumused
mängud (säilinud lastemängud, lastelaulud)
väljarändajad
rahvavalitsejad
esoteerika – inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 406 allalaadimist

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid #1

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid #2

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid #3

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid #4

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-01-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti

406 laadimist Kokku alla laetud

6 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ossianx Õppematerjali autor

maasotsioloogia tegevused teadmised hoiakud materialism monoteism

Sarnased õppematerjalid

doc

Kordamisküsimuste vastused

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Loodusläheduse olulisemad indikaatorid 1) naturaalmajandus 2) vähene kaubavahetus 3) teadmiste hulk looduses toimuva kohta 4) emotsionaalne lähedus - päritolumüüdid - perestruktuur - vaimsidemed (inimese ja looma vahel jne) - hinge uskumused 5) väike energia tarve 2. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), matusepaikade korrasho

Maasotsioloogia

pdf

Sotsioloogia eksami konspekt

Ankeedi kasutamine: Intervjuu kasutamine • Inimesi palju • Inimesi vähe • Lihtsad üldised küsimused • Keerulised teemad • Huviks üldine ülevaade • Huvitavad detailed, seosed • Uurija mõistab olukorda sarnaselt • Uurija ootab uusi vastuseid + väike energiakulu - teiste abi kasutamine + kontroll töötab - energiakulukas + palju inimesi - kontrollküsimused ei tööta + tagasilaekumine hea - inimesi vähe + statistika töötab - tagasilaekumine halb -pole anonüümne + anonüümne -statsistika ei tööta Avatust tuleb suurendada: 1. Probleemide avastamine 2. Tundmatud valdkonnad 3

Maasotsioloogia

doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid. c) Intervjuu – sel puhul saab rohkem

Sotsioloogia

pdf

Eesti vana usk konspekt

EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi): -haavatavus(kõige vä

Eesti vana usk

doc

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2) vabah

Usuõpetus

doc

Eesti vanausu konspekt

Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia

Ajalugu

pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................

Humanitaarteadused

docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mittete

Kultuur

Rohkem sarnaseid