Ballett "Kratt" tuli lavale 31. märtsil 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel, abikaasa Erika tantsis Peretütre osa. Eesti rahvamütoloogias on kratt lendav tuline elukas, kes oma peremehele raha, vilja ja muud varandust kokku veab. Selline rikastumine ja varanduse täiendamine toimub aga teiste ligimeste kulul ehk siis varastatakse. Sellist varanduse vedajat nimetatakse ka tulihännaks, sest enamasti õhtul ja öösel pimeduses liikudes jätab ta endast pika tulejoa järele. Krati valmistab kergesti kättesaadavatest esemetest peremees, kes vanapagana käest elukale hinge ostab andes parema käe nimetissõrmest kolm tilka verd. Seda tehes müüb peremees rikastumise eesmärgil oma hinge vanapaganale. Ahnele peremehele võib kratt raha vedada aastate kaupa ilma, et peremehel isu täis saaks. Kui tulihännad oma peremehelt ei saa piisavalt tööd ja tegevusi, pööravad nad peremehe vastu süüdates maja või kippudes tema elu kallale.
Kontserdi retsensioon „Kratt” 24. oktoobril käisin Estonia kontserdimajas vaatamas balletti „Kratt”. See on Eduard Tubina ballett kahes vaatuses, mille maailmaesietendus toimus 31.märtsil 1943 Vanemuise teatris. Lugu räägib peremehest, kes teeb endale krati ning elustab ta. Kratt aga haarab Peremehe üle võimu ning süütab tema ettevõtte ning laseb ahnusel peremehe hukutada. Süngele loole vastukaaluks on balletis peretütre ja sulase armastuslugu ning palju lüürilisi ning humoorikaid tantsustseene. Eduard Tubin oli Eesti helilooja, kes elas 20. sajandil. Tema esimene töö muusikateatrile oli „Kratt”. Ühtlasi oli see ka Eesti esimene ballett üldse. „Krati” kirjutamist alustas Tubin 1938 aastal.
Käisime terve kooliga vaatamas balletti ``KRATT`` , 8.märtsil 2017, Estonia teatris. Ballett oli lavastatud Eduard Tubina teose järgi. Balleti lavastas Marina Kesler, lisaks kasutati ka orkestrit- Rahvusooper Estonia orkester ja naistekoor. Dirigendiks oli Vello Pähn. Ballett on kirjutatud Eesti muinasaja mütoloogiale põhinedes. See räägib loo ühest peremehest, kelle ettevõttel ei olnud just kõige paremad ajad. Ühel hetkel kohtub peremees kuradiga ja kurat lubab talle teha krati, kes talle raha kokku korjab ja peremehe rikkaks teeb. Peremees jäi nõusse ja nad kohtusid uuesti ning peremees pidi andma kuradile oma hinge ja kolm vere tilka, et kurat saaks krati luau. Väga põnev oli vaadat, kuidas kurat kratti loob ning kuidas kratt siia ilma tuuakse, ballettis tuli ta nagu läbi mingi masina. Kohe hakkaski kratt peremehele suurt varandust kokku ajama. Sulane avaldab peremehe tütrele armastust, kuid peremees näeb neid ja keelab neil edaspidi
Rehepapp Raamat räägib 19. Sajandi Eesti külast, millele lisavad pilkavat ja humoorikat pilti paljud müütilistele olendid nagu kratid, libahundid, Nõid ,Vanapagan, haldjad , külmkingad merilehmad ja Katk. Kratt oli olend, kes pidi olema igal jõukamal peremehel majas . Krati hankimiseks pidi kõigepealt Krati valmis meisterdama , minema ristteele, kolm korda vilistama ning ootama Vanapagana tulekut. Vanapagan märkis kirja krati saaja nime ning küsinud vastu teise verd , et pärast surma peremehe hing endale saada . Kuna Vanapagan oli hajameelne ning kergesti petetav, kasutasid seda paljud ära tilgutades vere asemel raamatusse sõstramahla. Nii jäigi Vanapaganal hing saamata. Libahundiks said muunduda kõik ,kellel oli nõialt ostetud hallikat salvi , seda peale määrides muutusid otsekohe hundiks ning võisid murda nii palju lambaid ja kitsi kui tarvis
võiks olla, hakkas ta oma meisterdust kutsuma Kratiks. Ta oli seda meisterdamist juba ammu plaaninud ning meisterdamiseks isegi oma kahe aasta taskurahad kõrvale pannud. Jaanus pani kõrvale ka mõned oma mudellennuki puldid ja rattad ning mootoriosad, sest neid saaks kasutada meisterdamisel. Ta ostis meisterdamiseks juhtmeid, kruvisid, seibe, patareisid, isoleerpaela ja mõned pihustivärvid. Kõik vajamineva pakkis ta pappkasti, et vanaisa poole kaasa võtta. Vanaisa garaaz oli Krati meisterdamiseks just hea ja sobilik koht, sest seal sai ta segamatult putitada. Vanaisal oli terve garaaz täis tööriistu, mida Jaanus vajas meisterdamiseks. Jõudiski kätte suvevaheaeg ning vanaisa Ülo sõitis Tallinna, et Jaanus suveks Tõrvasse võtta. Nii, kui Jaanus vanavanemate juurde jõudis, pakkis ta oma asjad lahti, viis meisterdamise tarbed garaazi ja hakkas kratist jooniseid tegema. Ta muudkui joonistas ja joonistas, ning hetkeks tekkis tal
Kratt Hiljuti käisime klassiga Estonia teatris vaatama Eduard Tubina balletti "Kratt". „Kratt“ on esimene Eesti ballett ja helilooja Eduard Tubina esimene töö muusikateatrile. Loo tegevus on ainet saanud eesti folkloorist. Kratt oli vanarahvale nõiduslik olend, kes tulejoana ringi lennates varandust oma peremehele kokku ajas. Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale. Näiteks „Pähklipurejaga“ võrreldes oli „Krati“ sisu väga huvitav, sest see oli enamjaolt arusaadav ja lihtne, teema oli huvitekitav. Tegelaste kostüümid olid väga toredad. Inimeste kostüümid meenutasid Eesti rahvariideid, mis sobisid etenduse teemaga
Näide raamatust: ,,Üks koll läks üle tee, jäi raagus puu taha seisma ja jõllias sealt, silmad punnis. rehepapp tegi tema poole ristimärgi." Kratt- Kratt täitis oma peremehe käske ja nõudsid tööd. Kratile pidi alati uus töö valmis olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas tuli ta hukata, talle pidi andma võimatu töö millega ta hakkama ei saa, nt: ehitada leivast redel, siis läks kratt äravusest ja pingelisest tööst põlema. Krati tegemiseks oli vaja valmistada krati kuju erinevatest materjalidest, siis tuli minna ristteele ja ootata kuni ilmub Vanapagan, kui ta välja ilmus tuli tilgutada ta raamatusse verd, kui see tehtud oli kratil hing sees ja teda võis kasutama hakata. Hinged- Tulid hingedepäeval koju, neile pidi olema laud katud ja saun köetud. Raamatus on kirjeldatud, kuidas Räägu-Reinu tütar Liina valmistab suuresti kõik ette. Ta koristab ära toad, sauna ja valmistab süüa klamurahvale
Sisu Kaarli sulane Jaan oli suurtes valudes, sest ta oli lollist peast seepi söönud, mida rehepapp ravitsema kutsuti. Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle. Toimuvad kiltri matused, kus Timofei teeb mitu korda hirmust püksid täis. Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua. Imbi ja Ärni, kes kogu loo vältel üritavad kõikide tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma.
endale . Kõik vaatasid teda imelikult ja üllatnult ja pomisesid vastusteks , et ta on imelik tüdruk , kus sellised noored küll tulevad , kasvatamatu laps, ja palju muud. Tütarlaps ei saanud aru miks ta inimestelt sellist pahameelt vastutasuks sai. Järsku nägi tütarlaps ühte lõbusat poissi , ning ta arvas et tema oskab kindlasti teda aidata. Ta kõndis ruttakalt poisi juurde , ning rääkis talle oma loo ära. Poiss oli mõistev ja tahtis ise tüdrukule krati valmistada , tegi selle krati siis puust valmis ja andis tüdrukule kaasa , sõnades tüdrukule veel et ükskõik millal tal tuleb tuju kratiga koos olla koputagu kratile kolm korda paremale õlale ja kratt ärkab ellu ja kui ta kratist ära tüdineb siis koputagu kolm korda talle vasakule õlale. Tütarlaps ei suutnud kauem vastu pidada jooksis koju ja koputas kratile kolm korda paremale õlale. Kratt ärkas ellu ja hakkas kohe ringi uudistama. Tütarlaps sai kratiga väga hästi läbi kuni järgmise neljapäevani
Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse. Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati. Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt. Ühel hommikul kratt kohtub külanoortega, kes hakkavad kratti kiusama. Kratt tormab koju, süütab talu ja kägistab peremehe. Kurat ja kratt tantsivad talu varemetel ja lahkuvad peremehe hingega. Lähtudes reaalsust ja fantastikat ühendavast süzeest, jaguneb ,,Krati" muusika kaheks: · tantsuline rahvamuusikaga seotud osa · fantastiline, müstiline muusika
hingedepäeva puhul, Imbi ja Ärni üritasid Räägu hõbedat endale saada. Rehepapp solvas oma kratti. Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud ning karjus: "ANNA TÖÖD, MUIDU KEERAN KAELA KAHEKORRA!!!" Oskar teadis, et kratt on katki ning tahtis ta hävitada andes talle võimatu töö, teha leivast redel. Oleks andnud sõelaga vee tassimise, aga kratil oleks läinud liiga kaua aega aru saamiseks et see töö ei kanna vilja. Niimoodi ta ajaski krati põlema. Imbi ja Ärni jooksid marti, Jaan tahtis liituda, aga nad ei võtnud teda vastu, siis Jaan läks aidamehe maja juurde, too ei tahtnud lasta sisse Jaani, siis Imbi ja Ärni ütlesid, et kui vana kuu ajal koputada puu tüvele 3 korda, siis see kuivab. Kubjas Hans oli poissmees, orb, elas oma talus üksinda, iga kord kui talle üks tüdruk hakkas meeldima, siis jõudis keegi teine oma kosjadega ikka ette. Aga kahju Hansul sellest ei olnud.
Aida Oskar ahne, ihne, peab omama võimalikult palju varandust Räägu Rein täielik mõisa ja sakslaste vastane, tütar Liina Koera Kaarel rumal, naiivne laisk, tal oli sulane Jaan sulane Jaan üsna rumal, labane, lihtsameelne Liina kaine mõistusega, iseteadlik, Räägu Reinu tütar, oli armunud Hansu Muna Ott tuleb hästi toime, oskab kohaneda Õuna-Endel ropu suuga, tegudeinimene kubjas Hans tundlik unistaja, valmistas lumest krati Imbi ja Ärni küla kõige varaahnem vanapaar, kättemaksuhimulised, väiklased Rehepapp kui tegelane 1. Bioloogiline aspekt Rehepapp Sander oli meessoost, küllalt vana mees, aga üsna kõbus. Bioloogilistest sidemetest pole midagi mainitud. Elas koos krati Joosepiga 2. Psühholoogiline aspekt hoidis külaelu koos st. ta oli inimene, kel kõige rohkem arukust. Oskas alati aidata ja halvast olukorrast välja tulla. Rahuliku meelega, õpetlik 3
TEOSE ANALÜÜS A. KIVIRÄHK „ REHEPAPP“ 1. „RP“ tegelaskond: nimi, kes oli, välimus, iseloomujooned. Too välja erinevad inimtüübid. Lisa tekstinäiteid. Millistele tänapäevastele inimtüüpidele Kiviräha inimtüübid vastavad? Too näiteid igapäevasest elust. Rehepapp – Ta oli vanema poolne meesterahvas, kes elas koos oma vana krati Joosepiga, tal oli habe „ Rehepapp silitas habet ja mudis piibuvart.“ (lk. 41). Rehepapp oli väga abivalmis, näiteks kui aitas päästa külarahvast katku käest ja tuntud arst, näiteks „Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tõve tarbeks õige malakas on käepärast, ning Kaarel lootis, et temagi halltõbe taltsutada õnnestub.“ (lk.48) Samuti oli ta väga kaval mees, näiteks jutuajamine Muna Otiga „Räägi, et oled
Ükskord tuleb aeg, mil kõige eest peab tasuma. Armastusteema on Kivirähu teoses nagu helesinine unistus. Liina armunud kubjas Jaanusesse, kellele omakorda meeldib mõisapreili täiesti lootusetu armukolmnurk. Lumemehest kratt süstis Jaanusesse lootusi armastusest, tekkis illusioon, mis lõpuks mehe tühjaks imes. Kõige enam kurvastas mind kupja hoolimatus, kuna ta ei küsinud abi Vanakuradi vastu, kellelt oli saanud krati kolme veretilga eest. Jaanus jäigi nagu teistest sõltuvaks, nende tegude süütuks ohvriks. Erinevalt ülejäänutest tegi ta krati õilsal eesmärgil saada armastust. Üldse oli irooniline, et mõisakubjas, kes suure rõhujana pidi tunduma, oli mitmeid kordi südamlikum kui külarahvas. Ometigi oli just tema see, kes minu arvates ebaõiglaselt suri. Raamatu lõpp, kus sulane Jaan vägistab Luise, on jõhker ning paneb paraja süzeelise põntsu kogu loole
sageli kasvavad ühest teemast välja sümfoonia ülejäänud teemad. Kõik tema sümfooniad on omanäolised ja erineva karakteriga. Ballett "Kratt" on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. "Kratt" tuli lavale 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel. Balleti sündmused arenevad 18. sajandi keskel Eestimaal. Varaahne peremees meisterdab endale külatarga abil krati, kuid müüb selle eest oma hinge kuradile. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib peremehele usinasti varandust kokku. Kuid siis saabub õnnetus. Kimbutatuna õitsil olevate külanoorte poolt, süütab raevunud kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast
sageli kasvavad ühest teemast välja sümfoonia ülejäänud teemad. Kõik tema sümfooniad on omanäolised ja erineva karakteriga. Ballett “Kratt” on Tubina üks olulisemaid ja püsiva väärtusega töid. Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. “Kratt” tuli lavale 1943. aastal “Vanemuises” Tubina enda juhatusel. Balleti sündmused arenevad 18. sajandi keskel Eestimaal. Varaahne peremees meisterdab endale külatarga abil krati, kuid müüb selle eest oma hinge kuradile. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib peremehele usinasti varandust kokku. Kuid siis saabub õnnetus. Kimbutatuna õitsil olevate külanoorte poolt, süütab raevunud kratt talu, kägistab peremehe ja kaob siis koos kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Balleti sisu kui ka muusika on otseselt seotud rahvaloominguga . suurimaks väärtuseks on meisterlikult kirjutatud muusika, mille motiivid pärinevad rahvamuusikast
aastaks müüdud üle 32 000 eksemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige. Kaanekujundaja: Mari Kaljuste Sisukokkuvõte ,,Rehepapp" räägib saksa aegsest eestlaste elust. Sellest, kuidas inimesed käisid vargil mõisa ja ka teiste külaelanike sahvrites ning eestlaste uskumustest ning tõekspidamistest. Vargil käidi tavaliselt krati ehk pisuhänna või puugiga. Kratt ehitati kättesaadavatest tarvetest nagu vanad luuad ja kopsikud ning peale ehitamist tuli minna keskööl ristteele vanapaganaga kohtuma. Vanapagan andis kratile elu ning vastutasuks tuli anda oma hing. Selle kinnituseks tuli tilgutada vanapagana hingederaamatusse kolm tilka verd. Kuid ka vanapagan ei jäänud tüssamisest ilma. Kratt vedas kokku kõike seda kraami mida palusid, kuid mitte midagi rohkemat. Puukidest oli
Pärast sai ta Luisega kokku. Ta ostis talt kleidi hõbeprossi eest. Õhtul tulid vaimud kohale. Vaadati hõbevara üle ning märgati, et üks pross on puudu. Liina valetas, et üks kratt varastas selle. Aidamees Oskar oli mässama haknud oma kratiga. Tema kratt viskas juba peast ära. Muud ei jäänud tal üle, kui kratt põlema ajada. Siis läks ta Rehepapi juurde ja küsis talt punaseid sõstraid. Selle mahlaga maksis ta Vanapaganale uue krati hinge eest. Tegelikult peab verega maksma, aga Vanapaganat veeti koguaeg ninapidi. 4.novembril mindi kirikusse. Räägu Rein ei läinud kuna tema läks kiltri majapidamisse, et oma pross üles otsida sealt. Ta oli väga vihane, et ta seda ei leidnud. Ta võttis siis paar kiltri hõbedast asja ning poos kassi ka veel ülesse. Järgmisel päeval tuli küla tagasi Muna Ott, kes oli kümme aastat tagasi ära kadunud. Ta rääkis, et oli olnud kõik see aeg Vanapagana sulane
◦„Kaka ja kevad“ ◦„Kaelkirjak“ „Rehepapp ehk November“ ◦Ilmumise aasta ◦Edukus ◦Raamatu internatsionaalsus ◦Mängufilm Tegelased ◦Rehepapp Sander ◦Räägu Rein ◦Räägu Liina ◦Kupja – Hans ◦Jaan ◦ Õuna – Endel ◦ Joosep ◦ Luise ◦ Ints ◦ Imbi ja Ärni Olulisemad kohad raamatus ◦Räägu Liina ostab mõisapreili surikleidi ◦Hans näeb noort parunessi ◦Katku saabumine külasse ◦Hans teeb lumest krati TEOSE SÕNUM Eestlased on lollid, ahned, silmakirjalikud ja õelad, kuid leidub ka erandeid Teose struktuur ja hinnang ◦Loogiline järjestus ◦Lihtne jälgida ◦Mulle väga meeldis TÄNAN KUULAMAST !
püsivateks tunneteks. Rehepapp oskas alati aidata ja halvast olukorrast välja tulla. Teda austati ja usaldati. Kui häda käes oli, tuldi ikka tema juurde abi ja nõu paluma. Tagataskus oli tal alati varuks mõni lisanipp, millega oht minema peletada, näiteks katku lollitamine. Tänapäeval võib teda pidada linnapeaks, valla- või külavanemaks. Kubjas Hans oli mõisatööline, kes armus parunipreilisse. Seepärast meisterdas ta oma esimese krati, lumest, et too talle parunipreili tooks. Lumekratt osutus aga romantikuks, kes jutustas Hansule erinevaid lugusid armastusest, kuni ära sulas. Hansul ei õnnestunud krati tegemisel Vanapaganat tüssata ja too saigi mehelt sõstramahla asemel kolm tilka verd. Seepärast keeras põrguline Hansul kaela kahekorra. Kuna Hansu oli omakorda armunud Liina, kes meest igal õhtul libahundina mõisa ääres metsas luuramas käis, kui mees preili akna taga aega viitis,
REHEPAPP 1. Mütoloogilised tegelased: Kratt- Kratt täitis enda peremehe käske ja nõudis endale tööd. Sellepärast pidi talle alati uus töö varuks olema. Kui kratt liialt tööd tahtma hakkas, tuli ta raske tööga hukata. Selleks anti talle midagi, mida oli võimatu teostada. Kratt oli aga vaja aga ise teha, selleks valmistati erinevatest materjalidest krati kuju, tuli minna ristteele ja oodata vanapaganat. Kui ta välja ilmus, tuli tilgutada raamatusse verd. Pärast neid protseduure oligi kratt elus ja kasutusvalmis. Vanapagan- vanapagan tahtis krati tegemise eest verd. Inimesed olid aga kavalad ja tilgutasid raamatusse vere asemel hoopis sõstramahla. Kupjal Hansul petmine aga ei õnnestunud, sest vanapagan oli vihane, et teda petetakse ja ta tegi Hansule haava, ning tilgutas sealt verd oma raamatusse.
Ei leia seda aga ilmaski. Kui poole öö aeg möödas, peab ta jälle jõkke tagasi minema. Tuleval ööl võib ta jälle jõest välja otsima tulla. Sest ajast saadik peab ta inimeste vastu viha, iseäranis noorte meeste vastu. On ju ometi noormees teda petnud. Kes selle vee sisse juhtub minema, kus näkid asuvad, selle uputavad nad ära. Jutt kratist Ambla kihelkonnas Käravete vallas kannab üks metsatükk krati nime. Nime saanud mets järgmist viisi: Olnud seal vaene metsavaht. Proovinud kõik abinõud ära, aga jõukaks ei saanud. Ei olnud teisel mõni päev õieti süüagi. Hakanud viimaks kratti tegema. Otsinud kõik tarvilikud asjad kokku, vokitükid ja kausipooled. Kahel neljapäeva õhtul teinud keha, kolmandal läinud hinge sisse panema. Võtnud paberi ja nõela ise kaasa. Mees vilistanud. Vilistamise peale tõusnud kange kohin. Kratt mehe käest hakanud
Harilikult kavalpea ja naljamees, tüssab ta Vanapaganat ja ka mõisnikku. Autor: Andrus Kivirähki, Matthias Johann Eisen. Kratt ehk pisuhänd, puuk, tulihänd folklooris nõiduslik olend, kes tule või sädemejoana ringi lennates erinevat vara kokku veab: vilja, rõivaid, raha jms. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last. Autor: Eduard Tubina, Karl Martin Sinijärv. Tuulispask rahvapärane nimetus keeristuule kohta. Eesti rahvausundis oli levinud kujutelm, et keeristuul on (pahatahtlik) vaim või olend (näiteks: nõid). Autor: Matthias Johann Eisen, Ferdinand Johann Wiedemann.
siis märkas, et ei mahu enam oma koju ära! 0,5 p Need sidus luuavarre külge sündis krati keha. Kui kratt teeb tühjaks pangakeldrid, see ka pole nali, 7. Kas kunsti hinnates saab (objektiivseks) ________________________________ jääda? 61 Jäi enne kiiret rikastumist veel kaks asja teha
toite. Kui peremees unustas kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe igaveseks maha jätta. Tüütust abilisest vabanemiseks andis peremees kratile võimatuid ülesandeid: liivast nööri punumine, soo veest tühjendamine jne. Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam mitmesugustest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk, et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Kastutatud leheküljed https://et.wikipedia.org/wiki/Kratt http://www.folklore.ee/rl/folkte/sugri/mordva/myto/kratt.htm
Andres Kivirähk 1) Koera Kaarel küsis rehepappilt aka Sandrilt nõu, et mida teha oma seepi söönud sulase Jaaniga. 2) Räägu Reinu tütar Liina vahetas oma hõbeprossi Luisega parunessi tagant varastaud surikleidi vastu. Õhtul pärisid hingedepäeva puhul küll tulnud hinged selle kadumise kohta ja tüdruk valetas. 3) Aidamees Oskari kratt oli mässama hakanud, nii et mees käskis tal leivast redel ehitada ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja astus rehepapi juurest läbi - rääkis soovist kirikuõpetaja juurde tööle saada. // Kilter käis
Eduard Tubin (1905-1982) Elulugu sündis 18. juunil 1905. aastal Peipsi-äärses Torila külas kaluri pojana Algharidus Naelaverest Isa kõrval õppis pikoloflööti 10-aastaselt mängis kohalikus orkestris Elulugu 1920 Tartu Õpetajate Seminar, mängis orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1924 Tartu Kõrgem Muusikakool- kompositsioon Heino Elleri käe all Töötas kooliõpetajana Nõos 1931-1944 töötas algul repetiitori ja seejärel dirigendina „Vanemuises“ 1938. aastal täiendas end Rootsis 1944 põgenes Rootsi 1945-1972 töötas Drottinhgolmi teatris Stockholmis- vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks Palju aega jäi muusika kirjutamiseks Teda tunnustati heliloojana Käis mitmed korrad Eestis, kandis ette suuremaid teoseid Elulugu Tema teoste rahvuslik läbimurre algas 1980.aastail Neeme Järve hakkas Tubina loomingut kogu maailmas tutvustama Eduard Tubin suri 17. novembril 1982. aastal ...
Esiteks oli see üldse kõige esimene eesti ballet ja teiseks on see väga rahvuslik teos. "Kratt" tuli lavale 1943. aastal "Vanemuises" Tubina enda juhatusel. Eesti rahvamütoloogias on kratt tuntud kui inimkätega valmistatud viirastuslik olend, kes on oma elujõu saanud kuradilt endalt. Olles ühenduses kurjade jõududega, lendab kratt, tulejuga taga, pimedas taevas ja tassib oma peremehele varandust kokku. Kuid sellega on krati peremees kuradile maha müünud ka oma hinge. Muusikas jaguneb ballett kahte plaani, lähtudes reaalsest ja fantaasiamaailmast. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud, kuid krati ja kuradimaailm on fantaasiamaailm ja seda iseloomustab müstiline ning salapärane muusika. Ballet "Kratt" on üks omanäolisemaid kogu maailma balletiloomingus. Eduard Tubin 1. Helilooja Eduard Tubin sündis Tartumaal, Torila külas, Kallaste lähedal
Eduard Tubin (1905-1982) Eduard Tubin sündis 18. juunil 1905.a. Peipsi ääres Torila külas Kallaste lähedal (praegusel Kallaste linna territooriumil) kus tema isa töötas kalurina kuid tegutses ka rätsepana. Mõlemad Eduardi vanemad ild seotud muusikaga. Isa mängis kohalikus küla sümfoniettorkestris trompetit ja ema laulis kirikukooris. Kui Tubin oli 3-aastane, kolis pere Alatskivi lähedale Naelavere koolimajja, kus Tubina vanem vend Johannes sai kooliõpetaja töökoha. Pärast venna surma 1912.a. jäi Eduardile temalt mõningaid noote ja piccoloflööt, millel Tubin hakkas iseseisvalt mängimst õppima. 1912-1914 õppis Tubin Naelavere külakoolis, siis astus ta Torila ministeeriumikooli, mi soli venekeelse programmiga. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918.a. muudeti kool eestikeelse õppekeelega rahvakooliks, mille Tubin lõpetas 1920.a. Kui Tubin oli saanud 9-10 aastaseks võttis isa ta külaorkestrisse, k...
Eugen ja Villem Kapp Kaisa-Mai hütt Kappide dünastia Eugen ning Villem on Kappide dünastia viimased esindajad. Eugen Kapp Eugen sündis 1908. aastal Venemaal. Õppis Astrahani muusikakoolis. 1920. aastal pöördus perekond tagasi Eestisse. Eugen õppis Tallinna konservatooriumis klaverit ning kompositsiooni. 1935. aastal alustas Konservatooriumis pedagoogitööd. Suri 1996. aastal Tallinnas Eugen Kapi looming Eugen Kapi helilooming on ulatuslik: kuus ooperit, kaks balletti, vokaalsümfoonilisi suurvorme, kolm sümfooniat jpm. Lisaks paljudele muusikateatrile loodud teostele on ta kirjutanud ka näidendi- ja filmimuusikat. Oskas oma loomingusse suurepäraselt siduda Eesti rahva muusikat. Eugen Kapi "Kalevipoeg" See on üks esimesi ballette eestis, Tubina ''Krati'' kõrval. Kasutas seal väga huvitavalt ära rahvamuusikat. Mitmed tuntud palad nagu "Mõõkade tagumine", "Kalevipoja tants Saarepiigaga", "Soome tants", "Tuule ta...
Publitsistlikud teosed: "Suu laulab, süda muretseb" 1971 (väljavõtteid sellest raamatust avaldati bibliofiilse väljaandena "100 rida", 1983) "Nii ajaratas ringi käib" 1977 "Kutse" 1980 "Laine tõuseb" 1983 (Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia 1984) "Laul, ava tiivad" 1985 Kes oli? Eesti helilooja ja koorijuht. Elukäik: Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika ja 1934 kompositsiooni erialal 19371941 konservatooriumis õppejõuna Asutas 1944. aastal Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina Gustav Ernesaks oli Eesti NSV Ülemnõukogu 4.-7. koosseisu saadik Ta oli Eesti NSV Heliloojate Liidu juhatuse liige 1953. aastast oli Vabariikliku Rahukaitse komitee liige Gustav Ernesaksa kuju: 29. juunil 2004 paigaldati Tallinna lauluväljakule Ekke Väli ja Vello Lillemetsa pronksist loodud 2,25 meetrit kõrge ja 2,5 tonni kaaluv Gu...
verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp pooldas krattide asjus mõõdukust, ta ütles ikka, et üle ühe krati pole perele sugugi tarvis ning igasugune liigne ahnitsemine on kurjast. - Räägu Rein sirge seljaga talumees, vinge mõisnike ja mõisatööliste vastane. Tal on mehelemineku eas tütar Liina.Vana Räägu Rein ei käinud iialgi mõisas vargil ega lubanud oma perelgi parunitelt suutäit leiba või killukest küttepuud näpata. - Räägu Liina Reinu tütar, kes armastas Kupja-Hansu. Ta käis vahetevahel
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punap...
EDUARD TUBIN 1905-1982 Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja-sümfoonik Üks eesti rahvusliku helikeele kujundaja Eesti sümfoonilise muusika " isa " ELULUGU Sündis 18.juunil 1905.a Torila külas kaluri pojana Alghariduse sai Alatskivi lähedal Naelaveres Lapsena õppis pikoloflööti ja 10-ne aastaselt hakkas mängima kohalikus orkestris 1920.a asus õppima Tartu Õpetajate Seminari Mängis sealses orkestris tšellot ja juhatas laulukoori 1930.a lõpetas Tartu Kõrgeimas Muusikakoolis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1932.a täiendas end Viinis ja 1938.a Budapestis TÖÖ Töötas mõned aastad Nõos õpetajana Aastatel 1931-1944 töötas Tubin repetiitori ja dirigendina "Vanemuise" teatris 1940.a oli "Vanemuise" teatri peadirigent 1944.a põgenes Tubin Rootsi Asus elama Stockholmi ning sai töökoha ajaloolises Drottningholmi teatris Pe...
Ta läks Räägu Liinale kosja, kuid tüdruk polnud nõus. Pärast Hansu surma sai Endlist uus mõisakubjas. · Mõisateenija Luise: Varastas vana parunessi tagant kleite ja kandis neid. Oli üpris nipsakas tüdruk ja pidas Jaani lolliks. · Mõisa toapoiss Int: Uskus siiralt, et on Lembitu järeltulija ja kõik, mis on sakste käes, peaks kuuluma talle. · Mõiskubjas Hans: Ta oli meeletult armunud Luisesse ja tegi endale krati, et neiu enda koju kanda. Kahjuks ei suuda kratid inimesi vedada. Ta sureb, siis kui tema kratt sulab ja vanapagan ta nina kahekorra keerab. · Kratt-lumemees: Hansu kratt, kes on tehtud lumest. Terve talve rääkis ta Hansule lugusid rüütlitest ja printsessidest ning kui ta ära sulas, tuli vanapagan ja keeras Hansul nina seljataha. Mees oli teinud kuradiga kokkuleppe ja loovutanud enda verd. · Kilter Lembit: Tal tekkis tüli Räägu Reinuga ning Rein tappis ta ära.
mängib viiulit. · Nende iseloomulikuks väliseks tunnuseks olid pikad lahtised juuksed, samas kui naised ja tüdrukud üldiselt pidid oma juukseid katma või palmitsema. Kratt · On kodukaitsja ja varavedaja. · Oli vaid osades majapidamistes. · Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha jmt. · Seetõttu suhtuti kratti pidavasse perekonda vaenulikult. · Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega. · Kratti hoiti majas või aidas ja teda toitis peremees. · Kratt nõuab pidevalt tööd ja täidab peremehe iga soovi. · Ta teeb oma peremehe rikkaks, suurendab karja ja hoolitseb selle eest. · Kratil on imepärane töövõime: ühe ööga ehitab ta maja või lauda, künnab, külvab ja koristab põllu, valmistab sadu toite. · Kui peremees unustab kratile tööd anda, võis see hävitada kõik tehtu ja peremehe
taha ta aga tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad
See on igakülgselt rahvuslik helitöö. Ballett oli meisterliku muusikaga ja pärineb peaaegu tervenisti rahvaloomingust. Mõjutajateks on folkloor, polüfooniavõtted. Balleti muusika jaguneb kahte plaani. Valdava osa võtavad enda alla rahvatantsud ja teine osa on seotud fantastiliste stseenidega. Valmisid ka teised muusikazanrid. Eriti oli ta tuntud, kui tugev sümfonist. ,,Kratti" sisu Varaahne peremees, kes on müünud oma hinge kuradile, meisterdab endale külatarga abiga krati. Esialgu on kratt kuulekas ja tassib ihaldatud varandust kokku. Kuid siis tuleb õnnetus. Õitsil olevad külanoored kimbutavad kratti, see raevub. Süütab talu, kägistab peremehe ning kaob siis kuradiga, kes tuleb peremehe hinge järele. Gustav Ernesaks. (1908) Ta on mitmekülgne muusik, keda tuntakse lisaks koorijuhtija ametile, heliloomingule, muusikapedeoogikale ka vaimuka sõnameistrina, rahvaesindajana valitsusorganeis jne. Lai kuulsus koorijuhina
tänulikkusest tappa, sest rehepapp korjas ta tee äärest üles peale seda, kui ta oma eelmise peremehe nina selja taha keeranud oli. Rehepapp ütleb aga selle peale, et kuna tema nime pole Vanapagan oma raamatusse kirja pannud, pole kratil tema üle ka mingit vôimu. Samal ajal on Aidamees Oskari kratt ka otsustanud peremehe ära tappa ja nôuab tööd. Oskar käsib tal leivast redeli teha ja imestab, et kratt nii kiiresti katki läks. Oskari lapsed lähevad välja krati ebaônnestumist ja pôlema minekut vaatama. Oskar läheb rehepapi juurde külmutatud punaseid sôstraid küsima, saab need ja läheb ristteele Vanapaganaga kohtuma. Lepivad krati asjus kokku, panevad tema nime kirja, kuid vere asemel pigistab Oskar sôstardest punast mahla, nii et kokkulepe on kehtetu ja Vanapagan tema hinge vôtta ei saa. Pühapäeval lähevad inimesed kirikusse. Liina ja Luise näevad kôige ilusamad välja ja teised on kadedad
Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine. Nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga luuravasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt- lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. Meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel tahab Reinule
Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud
Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida Oskar ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt-lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Õuna Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud. Endel
purjutama. Imbi ja Ärni on vanapaar, kelle elu sisuks on vargil või santimas käimine; nende õnnelootus on suur, kui nad püüavad kinni erakordse piimaanniga merilehma, kuid nad trumpab kavalusega üle Aida-Oska ning võtab lehma endale. Vahepeal kimbutab külaelanikke katk, kellest tänu rehepapi kavalusele siiski jagu saadakse. Mõisa kubjas Hans armub kaunisse parunipreilisse, kuid tal pole vähimatki lootust oma armastatuga kokku saada. Ta meisterdab lumest krati, kes preili tema kambrisse tooks, kuid elustunud lumemees osutub mitte varavedajaks vaid romantiliste rüütlilugude vestjaks. Preili akna taga õhkavasse Hansu armub omakorda Räägu Liina. Kui Hansu kratt lumemees sulab, tuleb Vanapagan ja käänab Hansu kaela kahekorra. meeleheitel Liina tahab end uputada, kuid Imbi ja Ärni sekkumise tõttu jääb plaan katki. Abielu Õuna Endliga jääb ära, kui Räägu Rein kuuleb, et Endel on Hansu asemel kupjaks hakanud
1961. a Tubin taastas balleti säilinud orkestrihäältele tuginedes ning kirjutas juurde ka uut muusikalist materjali. Balleti ainestik tugineb eesti mütoloogiale, balleti muusikaline algmaterjal on välja kasvanud peaaaegu tervenisti rahvamuusikast. Kratt on mütoloogiline olend, kes on inimese loodud lendav tulesabaga tegelane. Tema ülesanne on peremehele varandust röövida, elujõu saab vanakurjalt. Balletis müüb ahne taluperemees oma hinge kuradile ja valmistab endale krati. See tassibki peremehele varandust kokku, kuid siis paneb talu põlema, kägistab peremehe ja lõpuks kaob vanakurjaga, kes on ahne taluniku hinge järele tulnud. E. Tubina looming on zanritelt väga mitmekesine, silmapaistvamad teosed kuuluvad lavamuusika ja orkestrimuusika valdkonda (10 sümfooniat), ta on Heino Elleri üks andekamaid õpilasi, kes 1944 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Rootsi, kuhu ta jäigi. Sümfooniatest on tuntuim tema 5. sümfoonia.
PEAMISED PROBLEEMID 1. Külarahvas saab teada peatselt lähenevast ja halastamatust katkust, mille vastu otsitakse pääseteed. Naaberküla Villu teatab rehepapile teel olevast katkust, mis oli just palju inimesi maha murdnud. Õnneks jagu rehepapil piisaval hulgal kavalust, et katk ära petta. 2. Räägu Liina armub mõisa kupjasse Hansu, kes omakorda on armunud parunipreilisse, kellega tal on aga vähe lootust kokku saada. Hans meisterdab lumest krati, et too talle parunipreili rööviks. Lumekratt osutub aga romantikuks mitte varavedajaks, kuid kahjuks sulab ta ära. Vanapagan keerab Hansu kaela kahekorra ning Liina tahab end selle peale ära uputada. 3. Sulane Jaan ei oska talle osaks saanud võimuga õigesti ümber käia, mis viib lausa traagiliste tagajärgedeni. Rumal sulane Jaan tulistab kirikuukse pihta, millest ta saab üheks päevaks tohutu võimu ja väe. Kahjuks ei oska ta selle jõuga oma lolli aru juures midagi tarka peale hakata
Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Dokumendi tüüp: Tööleht nr: 6 (teine osa) Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: Muusika III kursus Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Klass: 12 Õpetaja: Katrin Kobolt Koostamise aeg: 23.03.2016 PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 0 of 5 Õppeaine: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel Töölehe täitmisel on abiks koostatud konspekt: Uued suunad orkestri- ja lavamuusikas – rahvuslik helikeel 1. Nimeta 20. sajandi algupoole Eesti väljapaist...
Kui see plaan aga vilja ei kanna püüavad nad kinni erakordse piimaanniga merilehma, mis aga varastatakse nende käest Aida-Oskari poolt. Nimelt jälitab Oskar vanapaari, nähes nende saaki, ning ajab vanad inimesed siis segadusse ja omavahel vaidlema, ning saab lehma endale. Mõisa kubjas Hans on rehepapi sõber, ning vaese mehe saatuseks oli armuda mõisapreilisse, kellega tal ometigi lootust pole kohtuda. Meeleheites meisterdab Hans omale lumest krati, mis vara tassimise asemel talle armulugusid räägib. Nimelt on lumeks jäätunud vesi rännanud pilvedena ümber maailma, ning näinud palju imesid. Hans aga kuulab tema muinasjutulisi lugusid päevad ja ööd, lootes, et ka tema armulool oleks õnnelik lõpp. Hansu aga on armunud räägu Liina. Räägu Liina on Reinu tütar, ning Rein vihkab kõiki, kel mõisaga mingisugustki pistmist on. Rein ei käinud kirikus, ning varastas meelsamini hoopis teistelt külaelanikelt
Sonaadi põhiideeks on võitlus elu ja surma peale. Kasutab ka kahte lapi rahvaviisi. Süit eesti karjaseviisidest. Kasutab karjase laule ja lisab lauludele omapoolse kompositsiooni. ,,Neli rahvaviisi minu kodumaalt" - valss variatsioonidega. ,,Kratt": Balleti sündmused arenevad 18. saj keskel. Sel ajal uskusid esivanemad nõidadesse ja tontidesse ning teistesse üleloomulikesse jõududesse. Varaahne taluperemees valmistab külatarga abiga krati. Peremees müüb hinge kuradile ja kratt hakkab vara kokku tassima, esialgu äärmiselt edukalt. Ühel hommikul kratt kohtub külanoortega, kes hakkavad kratti kiusama. Kratt tormab koju, süütab talu ja kägistab peremehe. Kurat ja kratt tantsivad talu varemetel ja lahkuvad peremehe hingega. Lähtudes reaalsust ja fantastikat ühendavast süzeest, jaguneb ,,Krati" muusika kaheks: · tantsuline rahvamuusikaga seotud osa · fantastiline, müstiline muusika
riisuti küll peamiselt mõisa viljaaitu, mõisaproua riidekirste, kuid ega naabri sahvergi puutumata jäänud. Oli siis seda vara vaja või mitte. Mis üle, maeti maasse, halltõve raviks visati kõvasti viina. Varanduse nimel poeti või nahast välja. Ja et vara ikka rohkem ja rohkem oleks, tehti aina uusi kratte oma soovide ja ihade täitmiseks. Aida Oskar tegi lausa nii suure, et see tema majapidamisse ära ei tahtnud mahtuda. See krati temaatika tekitabki mõtte, et kirjanik püüab meile öelda inimene juhindub eelkõige enda ahnusest ja soovidest, kõige tähtsam on, et saaks ise lahedasti ära elatud, teistest hoolimata. Surma temaatika on samuti käsitlust leidnud. Hukkuvad kubjas Hans ja nõid Minna. Aga see teema ei ole esmatähtis. Rõhutatud on ikka elulisi teemasid armastus, ahnus ja omakasupüüdlikkus, soov alati teisest parem olla, ükskõik mis vahenditega. Mulle meeldis see raamat
Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki välja, vaid jäi postide vahele kinni. Vanapaar Imbi ja Ärni olid ise kõige suuremad kratid, oma tohutu ahnuse orjad. ,,Elaksid võõrastes aitades ja varastaksid sipelgapesast okkadki ära"(lk.6), ütles rehepapi kratt Joosep. 3. Tegelikult olidki nad kõik lihtsalt vargad, võeti sealt, kust võtta oli ja isegi sealt, kust suurt midagi võtta ei olnud (näiteks Rehepapi aidast, kus Imbi ja Ärni käisid).Aga kuna seda tegid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
