Peosaal mahutab kuni 50 inimest ja majutuskohti koos lisavooditega on 22. Pulmapeole järgneval hommikul on mõnus istuda kuumas puuküttega saunas... Pinska külalistemajja mahub palju häid sõpru. Kutsuda saad kasvõi terve klassi oma sünnipäevale! Laste peolaua menüü 1 Viiner friikartuli ja salatiga Pannkoogid jäätise ja maasikamoosiga Puuviljavalik Morss Laste peolaua menüü 2 Kartulisalat Minipizza Tikusuupisted ,,Jänese rõõm"/ porgand, paprika, kurk, dipikaste/ Peielaud. Kõikide variantide juurde kuulub hinge soojenduseks hõõgvein ja kuum tee enne sööki. Peielaud 1 Snitsel hapukapsa ja kartuliga Kohupiimakorp Morss Kohv/ tee Peielaud 2 Puljong lihapirukaga Snitsel hapukapsa ja kartuliga Kohupiimakorp või kringel Morss Kohv/tee Peielaud 3 Snitsel hapukapsa ja kartuliga Kartulisalat Sekser (singirullid, täidetud munad, sült) Puuviljad Kohupiimakorp Morss Kohv/tee Võimalik korraldada seminare ja koolitusi kuni 30 inimesele. '
mälestamiseks. Kava: Kogunemine kirikus Jutlus (surnu mälestamine) Laulmine Surnuga hüvastijätmine Surnu viimine matuseautosse Sõit surnuaeda Surnu viimine hauaplatsile Viimased hüvastijätusõnad Surnu sängitamine mulda Visatakse kolm peotäit liiva Haua kinni ajamine Haua katmine pärgade ja küünaldega Sõit söömiskohta Peielaud (enamasti kaks tundi ) Kojuminek Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe kokku kokku 19 290 19 095 195 Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Hauakivi 1500 1350 150 Lilleseadmed 1000 800 200 Kirst 2100 2100 0
8) Vaatamas käimine, surijat ei jäeta üksinda – hirm üksi surra 9) Lõhuti katust – korstent 14. Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9. Jõulude ajal – jäeti toit ööseks lauale 10. Haual söömine 16. Millised funktsioonid omistati surnutele esivanematekultuse korral? Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usutakse, et surnute hinged
Ning tahab, et Joosep teda külastaks. Kuid Joosep läks siiski. Kui ta Tuulemäe veerule jõudis nägi ta, et ema istub ukse ees ja nagu mõtleks midagi. Kuid kui ta sinna jõudis siis arvas ta, et ema magab, sest ta ei vastanud talle. Kuid kui ta teda puudutas oli ta külm ning tema pilk oli kauge ja tühjusesse vaatav. Ning Joosep hakkas nutma, sest ema oli tõesti surnud. Ta viis ema tuppa ja pani ta lauale pikali ning hakkas talle viiulit mängima. Anule korraldati matused ja peielaud. Rabaraud ei nõustunud matustele minema ja ta kutsuti hiljem koos Joosepi, Kapten Skalle, preestriga ühte lauda. Nad jõid Anu mälestuseks. Kuid siis aga küsis Rabaraud, et kas Joosep ei taha Tuulemäed temale müüa. Et mis ta sellega enam ikka teeb, ega ta ise sinna ju ei koli. Joosep väga ei tahtnud, kuid lõpuks oli nõus. Sest mis ta Tuulemäel ikka üksinda teeb. Raha eest, mille ta Rabaraualt Tuulemäe eest sai läks ta reisile, õigemini läks ta Kaie Skallet otsima. Sest
Surnu muutub raskeks: kodu lähedal; kalmistul; kirikukellade helisedes. Raskeks minemise põhjused: paha surnu (inimesed, kes surevad nägemata, metsas, tapavad end); surnu see on „kurat“; „kuradid“ vankril, hobusel, inimstel – on surnunägija, kes näevad neid kuradeid). Vaime näeb vaadates jalgade vahelt, hobuse looga alt, läbi nõelasilma. Surnul keerati punane lõng ümber varba ja surnu keerati kummuli. Surnuaias „tallusi“ matusel inimesed surnute vaimude peal. Peielaud oli enne matust et surnu saaks pidulistega koos olla. Kuked ja kanad näevad surnut. KODUKÄIMINE - Rituaalne – tuleb soosida; Põhjuslik – tuleb lõpetada (ei täideta surnu soove, räägitakse taga, võlad, õnnetud surmad, nime mainimine). Uskumused veekogudest OHVERDAMINE: Ohverdamine on omamoodi kauplemine. Usuti et lambavill toob õnne ja see anti surnule kaasa. Enamus ohverdamisi tehti eesmärgiga sidet nõrgendada, katkestada..
15 Lisaks kutjale söödi peietel kõiksuguseid putrusid, kaera- või jõhvikakisselli, kalapirukaid, pannkooke. Põhja-Eestis on olnud traditsiooniliseks tavanditoiduks soolaga keedetud herned ja oad. Lõuna- Eestis teatakse seda kommet vähem (Torp-Kõivupuu 2003: 69). Tänapäeval teevad Eestis elavad venelased tihti kaks peielauda. Üks on lähedaste sõprade ja perekonna jaoks ja seda peetakse kusagil kohvikus või baaris. Sinna kutsumata tulla on ebaviisakas. Teine, tagasihoidlikum peielaud tehakse tavaliselt matusepäeva hilisõhtul või järgmisel päeval kodus. Sinna võivad tulla kaastunnet avaldama kaugemad tuttavad ja naabrid. Kui rahaline olukord ei võimalda ülalnimetatud rohkust, peetakse peielaud kitsale inimeste ringile kodus. Naabrid ja teised avaldavad oma kaastunnet kalmistul või tulevad hetkeks külla mõnel teisel päeval. Tavaliselt on pererahval selliste külaskäikude jaoks pandud spetsiaalselt kõrvale pudel alkoholi
Karujahi ja karupeietega liituvad runod Loitse loeti karu pesa poole suusatades. Jutustakse, kuidas kuuse oksad kumavad kuuna, männi oksad hõbedana jne. Kui karu oli tapetud, ei olnud oht möödas. Karu oli inimestest targem, vägevam. Et tema viha vältida, tuli kinni pidada traditsioonidest. Surnud karule sisendati, et tema surmas on süüdi röövlinnud või naaberrahvad või et see oli õnnetusjuhtum. Karu käteldi leppimise märgiks. Surnud karu tassiti külla saatmislaulude saatel. Peielaud meenutas pulmalauda. Laua otsas istus karule valitud peig või mõrsja. Pärast seda viidi karu pea pidulikus rongkäigus metsa, kondid riputati männi otsa. Pulmalaulud Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga. Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele. JUTUTRADITSIOON Loomamuinasjutud
annaabi.ee 
