Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"peielaud" - 7 õppematerjali

thumbnail
3
doc

Ekskursioon

Asub Viljandi kesklinnast 5 km kaugusel, Viljandi- Pärnu mnt. 2 km. Soovivad anda endast parima, et tuntakse end hästi ja mugavalt kogu seal veedetud aja jooksul. Külalistemajas on hetkel 7 ilusat numbrituba 10 voodikohaga. Majas on puuküttega saun koos kaminaruumiga, kus on mõnus lõõgastuda ja korraldada koosviibimisi koos toitlustusega. Saunas saab vabaneda pingetest, taastada oma jõudu ja saada uut energialaengut! Lavale mahub korraga vabalt 6 inimest ja kaminaruumi 12 sõpra. Pinska Külalistemaja alustas oma tegevust 2007. aastal külalistemajana. Enne seda on maja ajalugu olnud väga kirev. 1600. aastal asus sellel kohal mõisnik Lõpinskile kuulunud mõisahoone, peale seda kuulus maja eraaomandisse kuid selle omanikud küüditati Siberisse. Nõukogude võimu ajal ehitati maja suuremaks ja sellesse seadis end...

Majutus
13 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Matused

Kava: Kogunemine kirikus Jutlus (surnu mälestamine) Laulmine Surnuga hüvastijätmine Surnu viimine matuseautosse Sõit surnuaeda Surnu viimine hauaplatsile Viimased hüvastijätusõnad Surnu sängitamine mulda Visatakse kolm peotäit liiva Haua kinni ajamine Haua katmine pärgade ja küünaldega Sõit söömiskohta Peielaud (enamasti kaks tundi ) Kojuminek Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe kokku kokku 19 290 19 095 195 Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Hauakivi 1500 1350 150 Lilleseadmed 1000 800 200 Kirst 2100 2100 0...

Ühiskonnaõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Põhja-Eestis on olnud traditsiooniliseks tavanditoiduks soolaga keedetud herned ja oad. Lõuna- Eestis teatakse seda kommet vähem (Torp-Kõivupuu 2003: 69). Tänapäeval teevad Eestis elavad venelased tihti kaks peielauda . Üks on lähedaste sõprade ja perekonna jaoks ja seda peetakse kusagil kohvikus või baaris. Sinna kutsumata tulla on ebaviisakas. Teine, tagasihoidlikum peielaud tehakse tavaliselt matusepäeva hilisõhtul või järgmisel päeval kodus. Sinna võivad tulla kaastunnet avaldama kaugemad tuttavad ja naabrid. Kui rahaline olukord ei võimalda ülalnimetatud rohkust, peetakse peielaud kitsale inimeste ringile kodus. Naabrid ja teised avaldavad oma kaastunnet kalmistul või tulevad hetkeks külla mõnel teisel päeval. Tavaliselt on pererahval selliste külaskäikude jaoks pandud spetsiaalselt kõrvale pudel alkoholi...

Humanitaarteadused
142 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Soome kirjanduse ajalugu

Jutustakse, kuidas kuuse oksad kumavad kuuna, männi oksad hõbedana jne. Kui karu oli tapetud, ei olnud oht möödas. Karu oli inimestest targem, vägevam. Et tema viha vältida, tuli kinni pidada traditsioonidest. Surnud karule sisendati, et tema surmas on süüdi röövlinnud või naaberrahvad või et see oli õnnetusjuhtum. Karu käteldi leppimise märgiks. Surnud karu tassiti külla saatmislaulude saatel. Peielaud meenutas pulmalauda. Laua otsas istus karule valitud peig või mõrsja. Pärast seda viidi karu pea pidulikus rongkäigus metsa, kondid riputati männi otsa. Pulmalaulud Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga. Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele. JUTUTRADITSIOON Loomamuinasjutud...

Soome kirjandus
72 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Leegitsev süda" A.Gailit

Kuid Joosep läks siiski. Kui ta Tuulemäe veerule jõudis nägi ta, et ema istub ukse ees ja nagu mõtleks midagi. Kuid kui ta sinna jõudis siis arvas ta, et ema magab, sest ta ei vastanud talle. Kuid kui ta teda puudutas oli ta külm ning tema pilk oli kauge ja tühjusesse vaatav. Ning Joosep hakkas nutma, sest ema oli tõesti surnud. Ta viis ema tuppa ja pani ta lauale pikali ning hakkas talle viiulit mängima. Anule korraldati matused ja peielaud . Rabaraud ei nõustunud matustele minema ja ta kutsuti hiljem koos Joosepi, Kapten Skalle, preestriga ühte lauda. Nad jõid Anu mälestuseks. Kuid siis aga küsis Rabaraud, et kas Joosep ei taha Tuulemäed temale müüa. Et mis ta sellega enam ikka teeb, ega ta ise sinna ju ei koli. Joosep väga ei tahtnud, kuid lõpuks oli nõus. Sest mis ta Tuulemäel ikka üksinda teeb. Raha eest, mille ta Rabaraualt Tuulemäe eest sai läks ta reisile, õigemini läks ta Kaie Skallet otsima. Sest...

Kirjandus
35 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal

Raskeks minemise põhjused: paha surnu (inimesed, kes surevad nägemata, metsas, tapavad end); surnu see on „kurat“; „kuradid“ vankril, hobusel, inimstel – on surnunägija, kes näevad neid kuradeid). Vaime näeb vaadates jalgade vahelt, hobuse looga alt, läbi nõelasilma. Surnul keerati punane lõng ümber varba ja surnu keerati kummuli. Surnuaias „tallusi“ matusel inimesed surnute vaimude peal. Peielaud oli enne matust et surnu saaks pidulistega koos olla. Kuked ja kanad näevad surnut. KODUKÄIMINE - Rituaalne – tuleb soosida; Põhjuslik – tuleb lõpetada (ei täideta surnu soove, räägitakse taga, võlad, õnnetud surmad, nime mainimine). Uskumused veekogudest OHVERDAMINE: Ohverdamine on omamoodi kauplemine. Usuti et lambavill toob õnne ja see anti surnule kaasa. Enamus ohverdamisi tehti eesmärgiga sidet nõrgendada, katkestada.....

Usuõpetus
21 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kordamisküsimused Eesti vanas usus

Erinevad tõlgendused Toonelast, kus see on? Toonela – eemalasuv paik/see/too, →veealune paik, →veetagune paik 15. Surma/surnutega seotud rituaalsed toidukorrad. Loetelu. 1. Viimane söömaaeg – seda mida surnu tahab 2. Surnu valvamine – herned 3. Väljaviimisel – naps, komm, kohv 4. Väikematuse lõpus – suupisted, naps 5. Suurmatused – peielaud 6. Hingedepäeval – saunas või puu all toit (ristipuu) 7. Mardisandid – maaõnne, anti süüa 8. Kadrid 9. Jõulude ajal – jäeti toit ööseks lauale 10. Haual söömine 16. Millised funktsioonid omistati surnutele esivanematekultuse korral? Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usutakse, et surnute hinged...

Eesti vana usk
87 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun