TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina TÖ21Mk EKSOOTILISED VILJAD Juhendaja: Aive Antson TALLINN 2010 · Eksootilised viljad 1. Karamboola 2. Cherimoya või pannoona 3. Ananass 4. Mango 5. Kuningkookos 6. Punane banaan 7. Rambutan 8. Liti 9. Shiso lehed 10. Füüsal 11. Artiokk 12. Papaia 13. Durian 14. Jaka · Kuidas serveerida · Kuidas poes eksootilisi puuvilju valida · Kokkuvõtlik ülevaade eksootiliste puuviljade kasutamisest Eksootilised viljad 1. Karamboola ingl carambola, ladina Averrhoa carambola, soome karambola, tähtihedelmä Kirjeldus Karamboola-averroa kodumaa on India ja Malaisia, kuid tänapäeval viljeldakse seda ka Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas
Likööri või rummi lisamine annab viljale eriti pikantse maitse. Kasutatakse ka puuviljasalatites, suupistetes singi kaaslasena, kompottide, siirupite ja keediste valmistamisel. Lisaks võib hurmaad serveerida metsloomaliha juurde või pakkuda magustoiduna jäätise või jogurtiga. Nupukas Hurmaa mõningad sordid on taniinirikkad nagu toomingaviljadki ning nad on süües veidi suud kuivaks tegevad. Hoidke selliseid vilju mõni aeg (umbes 1 tund) sügavkülmas ja mõrusus kaob. Jaka Kirjeldus Jaka on tõeline raskekaallane puuviljade seas. Jaka on erilehise leivapuu vili ja võib kaaluda kuni 50 kg. Enamik kaalub siiski 2-10 kg ning neid kasvatatakse Lõuna-Ameerikas, Aafrikas, Aasias ja Austraalias. Algselt pärinevad need leivapuud Malaisia ja India vihmametsadest. Vili on ovaalne ja sel on ogaline kõva koor, mis küpsedes muutub rohelisest pruunikas. Vilja keskel on kõva südamik, mille ümber on mahlane, vahel veidi kiuline viljaliha. Kasutamine
SISSEJUHATUS Kõige ilusamad, paremad ja vajalikumad, mida loodus loonud,on kahtlemata puuvilja. See, et neil on ka oivaline lõhn ja maitse ning et nad on täis vitamiine, teeb nad meeldivamaks. Eksootiliste puuviljade maailmas on meil veel fantastiliselt palju avastada. Paljud puuviljad nagu kiivi, ananass, mango ja papaia on meil juba tükk aega saadaval olnud, kuid teised nagu jaka, mangostan, nispero, kiwano ning paljud muud vajavad tutvustamist nii välimuse, lõhna kui ka maitse poolest, et me julgeksime neid tarvitada. 3 VIIGIMARI Maitsev pirnikujuline ebavili, mis sisaldab kuni 70% suhkrut ning on troopikaaladel laialt kultiveeritav, tähtis toiduaine. Viigipuud viljeldakse kõige rohkem Türgis, Alzheerias, USA-s (eelkõige Californias). Ka teistes
levis kantristiil, kusagile ei kadunud ka dzass. 1980.aastail levis osa eriti resigneerunud noorte hulgas nn. punk, mis tähendas punkarliku eluviisi ja välimuse kõrval ka punkmuusikat (Vahtre 2000). 17 11. TEATER 1957. aastal alustas Tallinna Riikliku Konservatooriumi juures tööd esinene kursus lavakunstitudengeid. Noored näitlejad asusid teatritesse 1960. aastate esimesel poolel. Noorte jaka vanemate näitlejate baasil asutati 1965. aastal Tallinna Noorsooteater. 1970. aastate lõpul hakkas lavastustesse ühe enam sugenema poliitilise protesti peidetud noote, milleks tavaliselt kasutati vabameelsemate vene autorite teoseid. 1980. aastate algul jõuti juba ka otseütlemiseni (Vahtre 2000). 18 KOKKUVÕTE Eesti kultuurielu arenes sõja järel kuni vabanemisaastateni kord tugevama, kord
Abielu mererahvaga on ebapüsiv, sest lõpuks tahavad nad vette tagasi minna. Haldjanaised käisid maal merelehmasid karjatamas (suured sinised lehmad) ja kui mees naist nägi, tundis naine talle kohutavalt ilus ning võttis ta kohe naiseks. Mererahva põhiülesanne oli kalasaagi kindlustamine. Kui nad ennast näitavad, võib tormi tulla. Meremehed viskasid kohe midagi merre ja hakkasid kaldale sõudma. Mere-ema nõuab austust enda vastu. Ohverdamistavad: 1) viin 2) lõng, siidrätt 3) jaka. Mingi liigi esimene visatakse tagasi, suure saagi puhul osa tagasi. POTERMAN – laevavaim, laevahaldjas. Esineb enamasti inimesena. Tuleb kui mast püsti pannakse. Potermani töötamiseks peeti heaks endeks. Näitab ennast väga harva, kui näitab tuleb torm. Kui tüürimees potermani ei kuula, saab ta vastu kõrvu. Potermani laevalt lahkumine ennustab laevahukku, kus käis kotiga on lootust, et keegi jääb ellu. Ta nõuab enda austamist. MAJAHALDJAS – 1
midagi. seda vajatarkvara Nüüd siis on olemas, saatan kindlasti seega sõpradele kasutan. tundus pilte täiesti ning panen uus jaka huvitav. ise tuli välja, et materjale see on endale ka väga sinna ülesse. lihtne ning Ise Ei ma teadnud Kindlasti ei õpinud varemseda kasutan midagi sellisest lisa...Aga kohast. sain ka edaspidi
Põder, kes käis varvastel Illustreerinud Mari Kaarma Vahvaid jutukesi loomadest ja nende tegemistest. Eelkooliealisele lapsele natuke raske lugeda, aga algklassi lastele sobib hästi. Meeldis jutuke Rebase lokaator, mis rääkis sellet kuidas sa saaksid rebast silitada. Et panend vaiksel ööl valge lina ümber, kükitad maha ja vilistad hiirehäälega vilet. Rebane tuleb hiirt püüdma, aga seda, kui lähedale ta sulle tuleb jaka sateda silitada saad, see sõltub sinust. Jutuke Põder käib varvastel rääkis sellest, et põder kaitseb oma vasikat, ise temast vaikselt ja kergel sammul eemale minnes ning jättes lumele sellised jäljed, nagu käib varvastel ja lootes, et ei märgata teda ega tema põdravasikat. Lugedes seda raamatut sain aru, et Jaan Rannapil on loodusega väga hea klapp. Heino Väli Kiikhobu Illustreerinud Milvi Torim
annaabi.ee 
