midagi karvasajalg kaku kohta tegin selle kohta referaadi ja sain viie
Eestis elavad kakud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis
.................. 6 Pildid............................................................................................... 7 Kokkuvõte....................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus........................................................................ 9 2 Sissejuhatus Händkakk on kaklaste sugukonda kaku perekonda kuuluv rööv- lind. Eesti keeles on händkakku varem kutsutud ka uurali kakuks ja uraali kakuks. Ta kuulub samasse perekonda kodukaku ja habekakuga, olles esimesest pisut suurem ja teisest pisut väiksem. Tal on maailmas 15 alamliiki. Eestis on händkakk väikesearvuline haudelind, kes on hajusalt levinud suuremate metsade piirkonnas , olles mõnelpool üsna tavaline. Eelistab kuuse-segametsades ja väiksemates metsades. Saare- ja Hiiumaal haruldane. Händkakk on riikliku
Klaasi- ja vormiliiva maardlad on seotud Eesti aluspõhjaga ja kuna kasuliku kihi moodustavad merelise tekkega nõrgalt tsementeerunud Kesk-Devoni liivakivid, siis paiknevadki maardlad Lõuna-Eestis. Tehnoloogilises liivas peab olema vähemalt 95% kvartsi, mitte üle 0,6% Fe2O3 ja mitte üle 4% Al2O3. Läbipaistva klaasi saamiseks peab Fe2O3 lisand olema alla 0,1- 0,2%. Tehnoloogilise liiva maardlaid on arvele võetud kokku neli: Põlvamaal Piusa maardla ja Võrumaal Imara-Tabina, Kaku ning Tuhkavitsa maardla. Piusa ja Imara-Tabina maardla karjäärides paljanduvad valged, nõrgalt tsementeerunud Kesk-Devoni Gauja lademe liivakivid, mida kasutatakse klaasiliivana, Piusa liiva ka vormiliivana. Sellist liiva saab kasutada ka mujal tööstuses, näitesk vormiliivana: tulekindlate valuvormide põhikomponendina metallurgias. Kaku maardla tehnoloogilist liiva tarvitatakse selle üsna kehva kvaliteedi tõttu vaid mördiliivana ehitussegudes. Tuhkavitsa maardla liiva aga ei
Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad.
kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Iga kogutud kaku juures pidid ,,hingesandid" lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande.
Händkakk Sandra Roosme 5a Händkakk Händkakk on rongasuurune ent rongast tunduvalt massiivsema tugeva kehaga turjakas kakuline. Tema värvuses domineerib helehall, millel on harvad pruunid pikitriibud. Händkaku nägu on nagu hall täidetud kummuli kaheksa, mille rõngaste seest suured mustad silmad vastu vaatavad. Nokk on tal kollane. Kaku keha eespool on hele, selle on suurte helehallide alade vahel üksikud pruunid triibud. Seljal vastupidiselt domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged, küüned mustad. Händkaku tiivad on 32-38 cm pikad ning ta kaalub ligi 480-1000 g. Tavaliselt on emaslind suurem kui isane. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja altpoolt heledam, pealtpoolt tumedam. Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades
Eluviis. Lumekakk on ainus kakk, kes peab 'ametlikult' jahti päeval, harvemini ka öösel. Teised kakud on rohkem öise eluviisiga. Lumekakud on territoriaalsed linnud ning teiste lumekakkudega ei sotsialiseeru.. Lumekakud peavad jahti kõrgel postil istudes. Kui nad on saagi leidnud, lendavad nad hääletult temani ja püüavad saagi kinni kas õhust või teevad ka maapinnal enne püüdmist mõned sammud. Väiksema saagi neelab tervelt alla, suurema rebib enne söömist tükkideks. Kui kaku kõht on täis, siis jätab ta saagi istumispuule 'mustadeks päevadeks'. Lumekakk häälitseb ainult pesitushooajal, muul ajal on ta peaaegu vaikne. Pesitsuse ajal kaitsevad pesa mõlemad vanalinnud, rünnates vaenlast ja püüdes teda pesast eemale meelitada. Huvitav on see, et ohuks võivad linnud lugeda juba 1 kilomeetri kaugusel olevat ohutekitajat. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=178
kohane. Soomlastegi november, marraskuu, tähendab tõlkes surnukuud. Hingedeaja ja -päeva näol me kohtume nähtusega, mis ilmselt sobib tänapäevasesse kontekstigi, veel enam - on siia lausa hädavajalik, sest mineja peab ikka aeg - ajalt üle õla tagasi vaatama. Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti
raamatuid lugeda. Minult on mitu korda küsitud, et miks ma loen just selliseid raamatuid. Lugemine on üks parimaid viise uute teadmiste saamiseks. Kirjanikud on kirjutanud raama- tuid kõikidel teemadel, alates reisimisest kuni teooriateni universumi toimimisest. Mulle meeldib igal võimalusel uusi teadmisi omandada ja laiendada oma silmaringi, seega eelistan ma lugeda kõikvõimalikke teatmeteoseid ja õpikuid. Näiteks üks minu lemmikraamatutest on Michio Kaku ''Physics of the future'', mis räägib teaduslikest edasijõudmistest ja sellest, kui- das võib välja näha tuleviku füüsika. Raamatud on ka head meelelahutusallikad, pakkudes võimalust pääseda oma igapäevastest muredest ja probleemidest. Pärast pikka päeva on hea õhtul lõõgastuda mõnda romaani või novelli lehitsedes, et oma mõtteid eemale viia kõikidest maailma probleemidest. Mulle meel-
ümber on sulgedest sõõrid (Allas jt, 2007:12). Silmade värv on varieeruvalt oranz, kollane või must (Hayman, Hume, 2004:151). Enamiku kakuliste jalad on küünisteni sulgedega kaetud (Eesti... 2011). Kakulistel on hästi välja arenenud varbad ja küünised, mis on kohastunud saakloomade püüdmiseks. Kakkude tagavarvas on väike ja esivarbad on külgedele suunatud (pilt 2) (Bang, Dahlstrøm, 2007:96). Saagi murdmisel on abiks konksjas teravate servadega nokk (Eesti... 2011). Pilt 3 Kaku jäljed lumel - lühike tagavarvas ning külgedele suunatud esivarbad (Bang, Dahlstrøm, 2007:96) Kakuliste emas- ja isaslinnud on sarnase välimusega, kuid emaslind võib olla isaslinnust veidi suurem (Eesti... 2011). Kakuliste pikkused liigiti on aga väga erinevad. Eesti pisemate kakuliste värbkakkude pikkus jääb alla 20 cm (NatureGate... 2018a). Suurimaks kakuliseks on aga üle 70 cm pikkusega kassikakk (NatureGate... 2018b).
Koosta tiitelleht Koosta uuele lehele sisukord Linnud Kodukakk Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline ja seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole ta suurte metsamassiivide lind, ta asustab eelkõige kultuurmaastiku parke ja põldudevahelisi segatüüpi metsatukkasid. Ka inimene käib neis paigus sagedamini. Teiseks eelistab kakk neid puid, kus on palju õõnsusi. Eestis on
kohtus ta ühe preestriga ja jäi tema teenistusse. Preester oli kade toidu vastu ja ei andud posile peaaegu üldse toitu , kui andis siis ainud mõned raasukesed. Ühel päeval , kui preester oli kodunt läinud , tuli ukse taha katelsepp. Poiss rääkis talle , et kaotas preestri kirstu võtme ära ja kartsi naha peale selle eest saada. Peale seda hakkas katelsepp proovima endaga kaasas olnud võtmekimpu , lõpuks üks võti sobiski ja avas kirstu , poiss lubas tänutäheks võtta ühe kaku sealt. Peale seda hakkas poiss seal salaja preestri tagant kakke varastama , preester aga arvas et kake söövad hiired ja ei osanud seda varastamist ettenähagi. Lõpuks jäi poiss , aga ühel öösel vahele ja järgmisel hommikul saatiski preester poisi enda juurest minema. Edasi liikus ta kuulsasse Toledo linna ja leidis sealt endale uue isanda , kelleks sai üks aadlimees. Ka tema oli vaene , aga ei olnud nii ahne , sest poiss teadis , et mehel pole temaga midagi jagada , kuna
Rakukest:esineb:taimerakkul(tseluloos)loomarakkul ei ole kesta;seenerakkul(peptiin)Ül:annab kuju,kaitseb siserõhu mõju eest(taime rakk),kaitseb välismõjueest8kahjurid).Rakumembraan:koostis:fosfolipiidne kaksikkiht,valgud,süsivesikud,steroidid.Ül:transport:difusioon-lahustunud aine liikumine kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamal(gaasivahetus kopsudes),osmoos- lahusti molekulide liikumine madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale.(vee liikumine mulast taimedesse),passiivtrantsp.:kandjavalkude vahendusel-ained viiakse kandjavalkude abil läbi membraani suunaga kõrgemalt kontsentratsioonilt madalamale(aminohape trantsport läbi rakumembraani),aktiivtransp,:toimib kandjavalkude vahendusel madalamast kontsentratsioonilt kõrgemale ning täiendavad energiat(Na/K transport).Piiritleb rakku,võimaldab omastada rakukestas suuremaid osakesi(fagotsütoos)liikumine((amööbidel).Tsütoplasma-poolvedel erinevaid aineid sisaldav raku sisekeskkond.Sisaldab:ano...
mis meenutab hauatagust häälitsust, kõla ja struktuuri poolest ka slaavi tavandilaulude huikerefrääne (g)u-u-u. Viiside poolest sarnanevad hingesantide laulud üldiselt Mulgimaa vanemate kalendrilauluviisidega, kuid viisikujud kalduvad kesksest traditsioonist kõrvale. MIDA TEISED TEEVAD? Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande.
Loe pala! Koosta sündmuste põhjal skeem! Keda kiita leiva eest? M. Kesamaa Rõõmustab see kõiki meid, Ükski laps ei lähe segi: Pagar töötab,tainast mätsib, kui on laual värske leib. "Pagar!Pagar leiva tegi! tõukab ahju leivapätsid. Koolist tulles hea on isu, Ta on vaevanägija, Kuklasse siis tõukab mütsi. kuis nüüd lõhnab leivasisu! küpse kaku tegija. "Kas teen mina leiba üksi? Koorik on nii krõbe tal, Milleks aega viita- Kullakesed, eh-eh-ee- krõpsub hästi hamba all. lähme teda kiitma!" ega mina jahu tee! Aga kes teist tunneb meest, Esimees vaid käega lööb. keda kiidaks leiva eest? Mölder naerma pahvatab: " Mis nüüd kiita minu tööd. Ehkki tänate mind mestis "Jah, ma jahu jahvatan
üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tugev massiivne must kõver nokk. Kaku pea peal on omapärased suliskõrvad - pikematest sulgedest moodustunud kõrvjad tutid. Istuva kassikaku keha alt paistavad tugevad konksjad mustad küüned, kaks kummalgi pool. Jalad on paksult sulgedega kaetud ja on istuvas positsioonis kehast eristamatud, mis loob ka väiksest kakust mulje kui turjakast jõhkardist. Kassikakk on aktiivne hämarikus ja öötundidel. Ta on võimas kiskja, mistõttu temaga peavad arvestama ka keskmise suurusega kiskjad imetajad. Toitumine
kodudesse tagasi. Hommikul märkas Anna, et Mous on kadunud. Nad läksid Mikuga teda otsima. Nad leidsid Mousi vana pingi alt. Mikk rääkis, et Mous lihtsalt ei tahtnud teistel enam jalus olla. Järsku kuulis Anna Katku poolt kõva koera niutsumist. Ta läks, vaatama, et kas tõesti juba uudis koerani on jõudnud. Anna leidis eest leinava Villu ema ja Villu isa. Anna märkas, et Villu oli endale haavlipüssiga pähe lasknud. Anna ütles, et ta oli ainult teda Kõrbojale peremeheks kutsunud. Kaku Jüri ütles, et see oligi see mis Villu enesetapuni viis. Pärast lisas veel Jüri, et see oli ainuke mehe tegu, mis Villu teinud on. Anna ütles Katku perenaisele, et perenaine ütleks ta isale edasi, et ta läheb tagasi linna Kõrboja Anna läks läbi metsade vaksali poole. Tee peal leidis ta Sauna Eevi. Sauna Eevi oli oma kodust väla visatud, kuna ta ema suri ning sellepärast peab ta nüüd metsas konutama. Annal tuli selle peale hea mõte. Ta ütles Eevile, et ta võib
hinge"). Selle järel liikus hing kas mõnda olendisse (uuesti inimesse, looma või lindu), suundus teispoolsusesse või tegutses endise omaniku esindajana edasi elavate keskel (käis hingedeajal kodus, liikus teatud aja ringi kodukäija või kummitusena). Mida teised teevad Keskajal oli kombeks valmistada hingedepäevaks hingekakkusid (hingeleiba). Lapsed käisid perest perre lauldes lihtsat laulukest ja paludes kakku nagu tänasedki sanditajad. Iga kogutud kaku juures pidi lugema palve annetaja surnud sugulase heaks, et see pääseks taevasse. Tänase päevani on briti saartel ja muudes paikades tavaks, et lapsed liiguvad lauldes ringi ja koguvad ande. Taive Särg hingesantide lauludest Võrreldes mardi- ja kadrisantidega on sanditamiskombestikus haruldasemad hingesandid, rahvapärase nimetusega hinged, kes olid vähemalt rahvaluule kogumisperioodil tuntud peamiselt Mulgimaal.
Linnud Põhikool 7.Klass Kodutuvi e. kaljutuvi · Kus võib kohata.Talvisel perioodil peamiselt inimasulates või nende läheduses, muul ajal ka põldudel ja aedades. · Eluiga. Teadaolevalt puurilinnuna kuni 42 aastat, looduslikes oludes poole vähem. Keskmiselt 3 aastat. · Toidulaud. Kaljutuvi toitub valdavalt taimsest toidust. Kodutuvi on harjunud inimeste tagant toidujäätmeid korjama ja sageli tarbib tänu sellele ka loomseid koostisosi. · Arvukus. Eestis 40-80 tuhat paari. Euroopas 6,8-10 miljonit paari · Välimus.Kaljutuvi keha on tuhkhall, tiibadel kaks musta tiivavööti. Enamik kodutuvisid on pärinud selle halli põhitooni, kuid kodutuvi salkades on väga eriilmelise mustri ja värvusega linde. Tiibade alaküljed on heledamad, tiivaotsad seevastu tumedamad. · Pereelu.Kodutuvi on võimeline pesitsema aastaringselt ja munema 5-6 kurna. Meie kliimavöötmes pesitseb ta siiski ainult vahemikus märtsist sept...
Hingedepäev Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Hingedepäev........................................................................................................................... 3 Hing......................................................................................................................................... 3 Hingedeaeg............................................................................................................................. 4 Jaguaeg............................................................................................................................... 4 Hingesandid..................................................................
"Eesti kirjanduslugu" nimetab teda üheks vähestest 1980- ndatel tähelepanu äratanud proosadebütantidest.Prosaistina on Mutt tuntud vaheda iroonilise kirjutusviisi poolest. 1980. aastal ilmunud kogumiku "Fabiani õpilane" esseistlikes novellides ning 1982. aastal ilmunud romaanis "Hiired tuules" kirjutab Mutt kirjandusloo sõnul "modernismi peateemad, hoiakud ja ideed üle kriitilis-paroodilises võtmes".Romaan kirjeldab teatraal Kalle Jermakoffi teatriuuenduskatset kultuuritegelase Victor Kaku vaatenurgast. Selles on nähtud dialoogi Mati Undi romaaniga "Via regia", kuid ka vihjet Hugo Raudsepa "Põrunud aru õnnistusele". Diloogia "Keerukuju" (1985) ja "Kallid generatsioonid" (1986) kirjeldab sugupoolte vahelisi suhteid "n-ö vaimse mehe vaatepunktist".Algul tajuti Muti proosat alternatiivkirjandusena, nähes selles paralleele ka Jüri Üdi luulega.Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis
Oose tekitavad liustikujõed tekivad lubjakivi Kunda-Toolse, Maardu, Kohtla-Järve dolomiit Saaremaal ja Kesk-Eestis: Kaarma, Mündi peamiselt siis, kui liustik taganeb ehk sulamine liustiku jalamil ületab tema edasiliikumiskiiruse. liivakivi Piusa, Kaku liiv tuntumad Toolse ja Kuusalu, Männiku kruus Tammiku, Aardlapalu, N: Siimusti- Ebavere, Tapa-Pikasaare, Ohepalu-Viitna, Porkuni-Neeruti Mustjala fosforiit Maardu, Rakvere, Kabala mineraalvesi Värska 20. Mis on voor
ning pojad püsivad koos kuni augustini. Eestis on ta levinud kõikjal ja kodukakke arvatakse praegu olevat 1000-1200 paari. Loorkakk (Tyto alba Brehm) On kõhetu varesesuurune kakuline, kes oma väljanägemiselt ei ole sarnane ühegi teise Eesti kakulisega. Ta keha üldpikkus on umbes 34cm ja tiivad on 27-30cm pikad. Loorkaku rind ja kõht on valged, ka jalad on valged koos üksikute peente triipudega. Ta sulestik ei ole kohev nagu teistel kakulistel, vaid kaku suled on kehale liibunud. Loorkakul on kollased varbad ja nokk ning helepruun selg. Ta nägu meenutab ~7~ üldkujult piparkoogisüdant ja see on ka hele, kuid mitte nii hele kui seda on tema keha alapool. Näost vaatavad vastu suured tumedad silmad ja nende vahele on sulgedest moodustunud kiiljas loor, mille alt paistab kollane nokk. Ta kogu nägu piirab tumedatest sulgedest rant, mis näo heleduse esile toob.
Kui imetajad väljutavad väljaheiteid ja uriini eri aegadel ja eraldi, siis linnud väljutavad mõlemat enam-vähem üheaegselt. Lindude uriin on värvuselt peaaegu valge, püdel ja halvasti voolav peaaegu puhas kusihape. Nende väljaheidete valge ots ongi uriin. Paljud röövlinnud väljutavad seedumatu osa aga räppetompudena, mille abil saab nende toidusedelit uurida. karu väljaheited (B.Rähni) põdra pabulad (K.Orgmäe) kaku räppetomp (V.Runnel) Väljanägemise põhjal võib väljaheited jagada kolme põhirühma: vedelad, pooltahked ja ümarad ning tahked julgad, lisaks veel hulk vahevorme. Vedelate väljaheidete rühma kuuluvad röövlindude väljaheited, mis avalduvad valgete laikudena linnu söögikohtades ja puhkepaikades. Värvuliste poegade väljaheide on segu uriinist ja ekskrementidest, limase kilega kaetud tahkepoolne pall, mille linnupoeg väljutab kohe pärast söömist. Täiskasvanud lindude
Aja jooksul on karjalaskepäeva funktsiooni üle võtnud jüripäev. Et karjaõnn püsiks, söödeti karja väljalaskmisel loomadele alleshoitud jõululeib või vastlapäeval tehtud ja hoiule pandud leib. Igale loomale anti tükk leiba, et loomad oleksid aasta läbi söönud ja sigiksid hästi. 23. aprill (jüripäev) Uuemal ajal lasti kari välja tavaliselt jüripäeval. Nii tähtsal päeval küpsetasid perenaised karjalapsele tema meeleheaks ja karjale õnneks väikese leivakaku. Kaku keskele vajutatud lohku suruti poolest saadik terve muna. 25. juuli (jaagupipäev) Tähistab heinateo lõppu ja rukkilõikuse algust. Lõikusaja alguse tõttu küpsetati jaagupipäeval uudseleiba. Esimesest lõigatud viljavihust tehtud uudseleiba hoiti viljasalves alles. Sellest jagati tükikesi nääride ajal loomadele ja kevadel kündjale. 29. Jõululeivad Jõululeib kogub enesesse erilise kaitsva ja tervistava jõu, mis kandub hiljem edasi selle sööjatele
Referaat Kaklaste liigirikkuse võrdlus Eestis ja Rootsis Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Kaklased (Strigidae) on lindude klassi kakuliste seltsi kuuluv röövlindude sugukond. Kaklaste sugukonda kuulub 123 liiki, kes on levinud kogu maailmas peale Antarktika ja mõne ookeanisaare. Eestis võib kohata kahteteist teada olevat kaklaste sugukonda kuuluvat liiki. Nendeks on: habekakk, händkakk, karvasjalg-kakk e. laanekakk, kassikakk, kivikakk, kodukakk, kõrvukräts, lumekakks, sooräts, värbkakk, värbrats, vöötkakk. Võrdleme nende arvukust Eesti ja Rootsi vahel ning selgitame välja, mis on põhjustanud nende liikide arvukuse muutumist. Kaklastest üldiselt Kaklasi iseloomustab pehme ja kohev sulestik. Neljas varvas on alati väänisvarvas. Jalad on sulistunud kuni küünisteni. Sugupooled on sulestikuvärvuselt sarnased, kuid emaslind on alati suurem. Suuremalt osalt on kaklased öölinnud. Haub emali...
helevalge läikiva koorega muna. 7Kodukakk Strix aluco Kodukakk on suuruselt ronga ja varese vahepealne. Tema värvuses esinevad valged, pruunid ja kollased toonid. Kuna need on enamasti kogu keha ulatuses ühtlaselt esindatud, loob see kakust natuke rääbaka pruunikaskollase linnu mulje. Eespool domineerivad valged ja pruunid toonid, mistõttu see pool on "puhtam" kui ülejäänud. Kodukaku silmad on tumedad ja vaatavad välja hallikaspruunide sulgede vahelt. Kaku saba on alt heledam, pealt tumedam ja oma ulatuselt on umbes kolmandiku kere pikkune. Kaku nokk on kollane ja küüned kollakasmustad. Kodukakk on meil kõige sagedamini kohatav kakuline Elupaik ja -viis Asustab põhiliselt kultuurmaastikku: parke, parkmetsi, segametsi; väldib suuri metsamassiive ja okaspuistuid. Eelistab lehtpuid, kuna nendes on pesa- ja varjepaikadeks enam sobilikke õõnsusi. Segamatult pesitsedes kasutavad kodukakud sama pesapaika aastaid
lemminguid tavaliselt enam, siis on lumekakul ja karvasjalg-viul kurnad pesas suuremad, jäärebasel sünnib rohkem kutsikaid ja siis söövad neid koguni hahk ja põhjapõder. Väga kõrge arvukuse korral tekib lemminguil stress, mis kutsub esile ränderahutuse ja enesekaitsereflekside pärsituse- seetõttu rändavad nad oma sünnipaigast välja ületades mägesid ja jõgesid. (Randla 1990, Lk 119) Lumekakk oli vanasti tundrarahvaste tabu , teda peeti nõiduslikuks olevuseks. Lapi kaku e. habekaku näo kujutis võeti eeskujuks šamaani maskide meisterdamisel. Lumekakk , karvasjalg- -viru ja jahipistrik on Kaug –Põhja sulerüüs kiskjad. Söövad lemminguid, linde, hiiri, jäneseid. Lumekakud võivad toiduta elada kuni 24 ööpäeva. Lumekakku ehk öökulli võib kohata põhjamaal kõikjal. Talikülalisena ilmub lumekakk aeg- ajalt ka parasvöötme lagendikele. Barentsi meres söövad tirgud ja kaljukajakad pesitsusajal 700 000 tsentneri kala
Kaks kõige sagedamini esinevat esinemisvormi on hall hobune ja vana mees. Järvedega seotud pärimustes on näkk kuri, merega seotud pärimustes aga vastupidi (Mereema tütar otsib endale meest). Näkk (kinnijäänud surnu) on niikaua seal, kuni ta kellegi teise enda asemele saab. Pühajärv, Emajõgi, Pühajõgi (Võhandu), Emujärv, Ahijärv, Ahja jõgi, Ahioja – nendes võib näkke kõige enam kohata. Kõige suurema tõenäosusega ilmutab ennast jaanipäeval. Tõrjemaagia - näkile kaku andmine, sülitatakse kivi peale ja visatakse vette. Mitmed sukad jalga. VEERAHVAS, MERERAHVAS – arvatakse et elu seal all on samasugune nagu meil. Neil on omad kirikud, talud jne. Rõhutatakse, et nende elu seal on uhkem. Asukad on inimesekujulised. Abielu mererahvaga on ebapüsiv, sest lõpuks tahavad nad vette tagasi minna. Haldjanaised käisid maal merelehmasid karjatamas (suured sinised lehmad) ja kui mees naist nägi, tundis naine talle kohutavalt ilus ning võttis ta kohe naiseks
esimesel tegevusel mõtet, sest neid hävitatakse looduses niikuinii. Siinkohal tulekski võtta abimeetmeid käsitlusele ka kiskjate osas. Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud. Mõned neist võivad lendoravates toituda. Kakulistes on händkakk lendorvale kõige reaalsemaks vaenlaseks, elades temaga tavliselt ühes metsas. Selline oht on siiski väiksemõõtmeline ja lokaalne, ohustades ainulet neid iseneid, kes nugise või kaku kodupiirkonda jäävad (Timm; 2008). Lendoravate ohuks on ka mitmesugused haigused ning parasiidid. Parasiitidest vabanemiseks lendoravad vahetavad varje ja pesapaiku, aga kui pole piisavalt sobivad kohti metsas, siis puudub võimalus parasiitidest vabaneda (Timm; 2008). Kuna lendorav on ööloom ning inimene üldjuhul öösel metsa ei tiku, siis inimese metsas liikumine looma ei häiri. Häiring tuleb kõne alla juhul kui häiriv tegevs toimub pesapuu
esimesel tegevusel mõtet, sest neid hävitatakse looduses niikuinii. Siinkohal tulekski võtta abimeetmeid käsitlusele ka kiskjate osas. Lendorava looduslikeks vaenlasteks on nugised ja kakud. Mõned neist võivad lendoravates toituda. Kakulistes on händkakk lendorvale kõige reaalsemaks vaenlaseks, elades temaga tavliselt ühes metsas. Selline oht on siiski väiksemõõtmeline ja lokaalne, ohustades ainulet neid iseneid, kes nugise või kaku kodupiirkonda jäävad (Timm; 2008). Lendoravate ohuks on ka mitmesugused haigused ning parasiidid. Parasiitidest vabanemiseks lendoravad vahetavad varje ja pesapaiku, aga kui pole piisavalt sobivad kohti metsas, siis puudub võimalus parasiitidest vabaneda (Timm; 2008). Kuna lendorav on ööloom ning inimene üldjuhul öösel metsa ei tiku, siis inimese metsas liikumine looma ei häiri. Häiring tuleb kõne alla juhul kui häiriv tegevs toimub pesapuu
närvisüsteem on suuteline käsitlema, samuti on sisekõrvas tasakaaluelund, mis on oluline keskkonnas orienteerumiseks. Vaalad ja delfiinid kasutavad sageli infrahelisid – väga madalad helid, nende läbitavus on väga hea, läbivad keskkonda väga efektiivselt (sama nt, et bassid tulevad läbi) pikki vahemaid; vaalad võivad olla kümnete kilomeetrite tagant omavahel kontaktis ja infot vahetada Kakud kuulevad liikumist, kaku üks kõrv pisut üleval- ja eespool kui teine – lähtuvalt sellest, kuidas heli jõuab vasakusse või paremasse kõrva (selle erinevus), on kakk võimeline objekti asukohta hindama. Taktiilne kommunikatsioon sageli kasutusel sotsiaalsete suhete juures. Igasugused puudutused eeldavad juba, et osalised üksteisele lähedal, see, et on võimalik puudutada, ollakse lubatud olla nii lähedal, on juba iseenesest tähenduslik (nt primaatidel parasiitide otsimine, koertel lakkumine jne).
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
7 1. BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1. EIu omadused Koige tilciisemas kdsituses on bioloogia (kreeka k. bios - elu + lo.gos - m6iste, kiisitus) teaclus, mis uurib elu. Seet6ttu kuuluvad biotoogide huviorbiiti elu koikr,6imalikud r-ormicl ja nende elutegevusega seotud ilmingud. Esmapilgul tundub, et ei ole kuigi raske eristada elusobjekti elutust. On ju organismidel terve rida ainuomaseid tunnu- seid, mis looduse eluta osal ja inimese poolt loodud tehissiisteemidel puuduvacl. Liihemal uurimisel selgub aga, et tegelikkuses on peaaegu voimatu tommata tihest piiri elusa ja eluta looduse vahele ning leida uhte p6hitunnust, mis neid eristaks. Elu mdlratlemine on v6imalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Mil les viiljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismide koostises olevaid mole- keemilised omadr-rsed. Seetottu on molekulid kule esineb k...
(kui seda üldse esineb oleneb liigist, sugupoolest, vanusest) on neil seotud pigem pea ja sabaalusega. Rähnidega seostub mõningaid mütoloogilisi kujutlusi nii on musträhnilt (tra- ditsiooniomaselt küll siililt) võimalik hankida imeheina, mis kõik lukud lahti teeb. Kirde-Eestis on iseloomulikuks nimetuseks toonetikas surmarähn. Ühe kirjapaneku järgi on rähn tekki- nud naisest: Jeesus läinud ühte peresse, kus naine leiba teinud. Jeesus käskinud ka oma jaoks ühe kaku teha. Naine ei olnud sellega nõus. Jeesus ütelnud naisele: ,,Metsas koore vahelt pead sa ussisid sööma." Samal silmapilgul lennanud naine ,,viuhti" aknast välja ja muutunud trilliks (vihmatrill lind). Et naisel punane palmik pääs oli, siis on ka trillil praegu lagipeal punane tutt. Oraakellinnuna on rähn seotud pigem ilmamuutuste kui õnnetuste ettekuulutamisega. Teada on ka (tavaliselt peoleoga seotud) uskumus, et rähn ei saa mujalt juua kui puulehe
Kallavere) ja Lõuna-Eestis Kesk-Devoni saviga (Joosu, Küllatova). Devoni savid on enamasti punakaspruunid, Kvaternaari savid hallikad või kollakashallid. Ligi kolmnandik kaevandatavast savist läheb Kundas asuvale tsemenditööstusele, savist valmistakse ka kuivendustorusid, telliskive, keraamikat. Liiv ja kruus on tekkinud põhiliselt Kvaternaaris tuule, mandrijää ja selle sulamise toimel. Tehnoloogiline liiv on tekkinud Devonis, selle tähtsamad maardlad on Piusa ja Kaku. Ehitusliiva kaevandatakse Männikul, Kuusalus, Pannjärvel, Vooremäel. Mitu liivamaardlat asub ka merepõhjas (Hiiu-madala, Prangli, Naissaare). Kruusa kasutatakse teedeehitusel, maapinna tõstmisel ja nõgude täitmisel. ((Foto: Paekivi kaevandamine Harku karjääris.)) Turvas on taimejäänustest (turbasammaldest) koosnev orgaaniline sete. See on oluline maavara, mida on juba ammustest aegadest kasutatud kütusena. Eesti asub soode tekkeks
Eustache, keda Mahiette oma käe kõrval vedas, äkki neile seda meelde poleks tuletanud. «Ema,» ütles ta, nagu oleks ta vaistlikult tajunud, et Rotiauk on juba selja taha jäänud, «kas ma nüüd tohin kakku süüa?» Oleks Eustache kavalam olnud, see tähendab mitte nii maias, siis oleks ta oodanud, kuni nad oleksid jõudnud Ülikoolilinna, meister Andry Musnier' majani Madame-la-Valence'i tänavas. Siis oleks Rotiaugu ja kaku vahel olnud juba mõlemad Seine'i harud ning viis Vanalinna silda ja siis oleks ta võinud aralt küsida: «Ema, kas ma nüüd tohin kakku süüa?» Praegu aga polnud veel õige aeg ja Eustache'i küsimus tuletas MahietteMle kõik meelde. «Ah jah, me oleme patukahetseja kongi hoopis unustanud!» hüüdis ta. «Näidake mulle siis oma Rotiauku, annan selle kaku sinna ära.» «Kohe!» ütles Oudarde. «See oleks heategu.» See oli kriips läbi Eustache'i arvest. «Kuule, see on minu kakk
elu ja kaitseb nende tervist ning hoiab jahilkäikude ja kalapüügi ajal pahad vaimud eemal, seepärast peetakse teda eriti tähtsaks muude jumalolendite seas. Nõiatrummidel esineb Äike antropomorfse olendina, kes hoiab käes vasarat. Äikese abikaasana austati Akkat, kellel olid omad ohvrikohad. Päikese (Päeivi) uuesti ilmumist pärast südatalvist pimeduseaega on pühitsetud pidutsedes. Perenaine küpsetas jahust ning põhjapõdraverest ja -rasvast ümmarguse kaku ning sidus selle koja ukse kohale Päikesele ohvriks ning kogu pere tervitas Päikest joigudega. Selline kakk võidi siduda koja kõrvale kase otsa ka paar päeva enne Päikese taasilmumist. Päikesele toodi ohvreid jaanipäeval ja sügisel, aga ka suvel, et rohi hästi kasvaks. Päikesele joonistati teatud pilt, mis ümbritseti põhjapõdrasarvedest ,,aiaga". Laiemalt tuntud olid veel Tuulejumal ehk Tuulemees (Piegg-olmai), kes võis tuule abil juhtida põhjapõtru teatud suunas
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕIS...
Chicago (fellowship), and Spinal Diagnostics in Daly City, California (fellowship). She just smiled and raised a glass of wine before responding: "You--Tim Ferriss--can do more outside the system than inside it." A Laboratory of One Many of these theories have been killed o only when some decisive experiment exposed their incorrectness ... thus the yeoman work in any science ... is done by the experimentalist, who must keep the theoreticians honest. --Michio Kaku (Hyperspace), theoretical physicist and co-creator of string field theory Most breakthroughs in performance (and appearance) enhancement start with animals and go through the following adoption curve: Racehorses AIDS patients (because of muscle wasting) and bodybuilders elite athletes rich people the rest of us The last jump from the rich to the general public can take 1020 years, if it happens at all. It often doesn't.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
