Kordamisküsimuste vastused (2)

Eesti Maaülikool - Sotsioloogia - Maasotsioloogia

4 HEA

Lastele - Kõige pisematele meeldivad vahvad luuleread väga, millega saab neid rahulikult unemaale saata

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED

Loodusläheduse olulisemad indikaatorid

naturaalmajandus

vähene kaubavahetus

teadmiste hulk looduses toimuva kohta

emotsionaalne lähedus

päritolumüüdid
perestruktuur
vaimsidemed (inimese ja looma vahel jne)
hinge uskumused

väike energia tarve

Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika
1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks .
2) inimene kuulub maale: Maa on Ema
3) inimene on abstraktne

Suhted esivanematega – olulisemad indikaatortunnused

austav suhtumine vanematesse inimestesse

vanemate elutöö jätkamine

surnute eest hoolitsemine – hiljem surnutega kontakti otsimine ( hingedeaeg ), matusepaikade korrashoidmine ja nende külastamine tähtpäevadel

esivanemate nimede ja elulugude mäletamine (eestlased teavad heal juhul vanavanemate nimesid )

rituaalsed suhtlemised elavate ja surnute vahel – 2.nov. hingedepäeval kojukutsumine, surnute haual söömine

loodeti esivanemate abile kriitilistes olukordades

Suhted esivanematega – ajalooline dünaamika
1) animatism – kujutlus elavast laibast . Surnuid kardeti, sellest tulenes ka soov neid tõrjuda, et takistada neid elavate juurde tagasi tulemast (näiteks luude murdmine laibal, laiba kinnisidumine). Surnut ei peeta enam inimeseks , ta on keegi teine, võõras.
2) animism – ühelt poolt hirm, teiselt poolt tekkis kujutlus sellest, et elavad ja surnud moodustavad sümbioosi. Positiivne suhtumine surnutesse ( hoolitsus surnute eest, sõbralik suhe surnutesse). Ühelt poolt usutakse surnut edasi elavat hauas, teisalt usutakse surnu viibimist vabahingena kas elavatega samas ilmas, Toonelas või Manalas. Viljakus on seotud surnutega (nii inimese, looma kui ka põllukultuuride oma).
3) Monoteism – kaugenemine esivanematest. Surija soovid täidetakse eetiliste kaalutlustel .
4) Materialism – kaugenemine esivanematest jätkub. Surnute mõju edasine vähenemine. Eetilist hinnangut asendab esteetiline hinnang (näiteks surnu suu ja silmade sulgemine ). Surm on muutunud lunastusmõisteks. Surm on kõigile ühesugune. Surmauskumused on nõrgenenud.

Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil
Surnutega seostatakse vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usutakse, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüritakse näiteks kiriku seina sisse inimene jne).

Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete olulisemad indikaatortunnused
Tänapäeva linnastuvas kultuurkeskkonnas väheneb inimeste seotus teiste inimestega ja inimestevaheline kokkukuuluvus. Üks inimene on teisele järjest rohkem kaubaks ehk teise vajaduste rahuldaja. Teistele osutatakse teeneid seepärast, et oodatakse neilt ka vastuteeneid (individualiseeruvas kultuuris). Inimeste vahel valitsevad kaubalised suhted, mis on palju pealiskaudsemad ja nõrgemad kui suhted kooskondlikus kultuuris. Matused on kujunenud tänapäeval peamiseks suguvõsa kokkusaamiskohaks. Inimesed ei tööta enam sageli koos, tänapäeva maailmas on võimalik üksi hakkama saada (perekond tuuakse ohvriks karjääri nimel, abielude lahutuste arvu kasvamine).
Mittekaubalised suhted:

teadmiste hulk (teiste inimeste kohta)
tasumise vorm (ei kasutata raha)
enda huvi seadmine tahaplaanile
perekonna ühtekuuluvuse suurendamine , tööde jaotus

Suhted inimeste vahel, kaubaliste ja mittekaubaliste suhete dünaamika
Üks inimene on teisele kaubaks ehk teise vajaduse rahuldaja. Inimesed töötasid kogu aeg üheskoos, aga tänapäeval on see harva esinev, sageli tuuakse üks hakkama saamiseks ohvriks perekond. Ja tänu sellele on muutunud ka suhtumine, kus peetakse tähtsamaks eneseteostust, enese vajaduste rahuldamine ja ei pea arvestama teistega . Inimene on muutunud järjest rohkem üksildasemaks.

Üksinduse põhjused ja üksinduse kompenseerimine
Psüühilise energia suundumisel sissepoole, kohtub inimene iseenda mina-piiridega ja tundmatusega piiride taga. See avaldub vastumeelsusena. Lähtumine oma minast viib pikemas perspektiivis selle sama mina ahenemine. Sellele vastab kasvav suletus, üksindus. Üheks põhjuseks veel nõrgemad suhted teistega. Inimesed tajuvad üha väiksemat osa oma ümbrusest hingestatuna, ka surm.
Kompenseerimine

inimene võtab naised, koera , tekivad väikepered
mõtlemine (erinevate tasandite vahel) – elu mõte jne (tähenduse otsimine)
kompenseerimine elutud asjadega (arvuti, tv, auto). Väärtuseks kujunevad esemed.
suhted näiteks lemmikloomadega asendavad puuduvaid inimsuhteid

Maa- ja linnakultuuri võrdlus skaaladel individuaalne – kollektiivne, modernne – traditsiooniline, ja linlik-looduslähedane
Maa ühiskond on rohkem kollektiivsem, traditsioonilisem ja looduslähedasem. Erinevused maa ja linnakultuuri vahel on kiiresti vähenemas. Selget vahet pole, kas elad maal või linnas. Üha rohkem on linlikku elustiili, modernne. Linna ühiskond on individuaalne. Saadakse üksi hakkama (tehakse karjääri, mis on ohvriks perekonna eest), vähenenud inimeste kokkukuuluvus. Linnakultuur on modernne ja linlik.

Maa- ja linnakultuuri müütide (inimese eksistentsiaalse enesemääratluse) erinevused; suhete tüüp; elu mõttekuse tajumine; ettekujutus surmast
Maakultuur : seotud kõigega, kõige tähenduslikkus. Surma illusoorsus (surematuse tunne tänu hinge seotusele loomade, puudega jne). Tundes end kuuluvad loodusesse, tajub ta enda surelikkust ning surematust.
Linna kultuur: mina-kesksus, üksindus, surm on eksistentsi lõpp ning seetõttu kardetakse surma.
seotud kõigega mina-kesksus
kõige tähenduslikkus üksindus
surma illusoorsus mõttetus
sekundaarne tähendus
eksistentsi lõpp - surm

Maa- ja linnakultuuri võrdlus eetikamudeli alusel
Maa kultuuris domineerib kausaaleetika mudel ja lisandeid on nii postuleeritud kui ka õigus eetikamudelitest. Linna kultuuris domineerib postuleeritud ja õiguseetika mudel ning lisandeid ka kausaaleetika mudelist.

Kausaalne eetikamudel (põhierinevus teistest)
Inimväline absoluut pigem eemalolev. Kausaaleetikas on N mõttekäik. Süüteole ei järgne karistus vaid tagajärg. Hea ja kurja suhtes on N neutraalne . Vooruslike tegude motivatsioon – need on kogustuslikud, sest ükski tegu ei jää tasumata. Inimese roll on püüelda väljapoole põhjus-tagajärg seost. Maailm ei jaotu heaks ja kurjaks. Ei arvata objektiivselt, et maailmas midagi kurja eksisteerib.
Iseloomustab paljude loodusrahvaste, sealhulgas soomeugrilaste usundeid . Selles mudelis on kujutlus sellisest maailmaehitusest, kus iga üksiksündmus on põhjustatud mingist varasemast sündmusest ning on tulevase sündmuse osapõhjus.

Postuleeritud eetikamudel (põhierinevus teistest)
Põhineb postulaatidel. Inimväline absoluut on aktiivne. Püsimine eeldab autoriteeti. Keelab ära kuriteod. N on isikustatud. Vooruslike tegude motivatsioon – need on soovitatavad. Maailm jaguneb heaks ja kurjaks. Postuleeritud eetika mudel iseloomustab monoteistlikke religioone ja nende kujundatud mõtlemist. Euroopa kultuuri ruumis võib postuleeritud eetikatuumaks pidada 10 käsku, millest olulisim ütleb, et inimesel ei tohi olla teisi jumalaid peale ühe (N-i). Inimene peab käituma vastavalt autoriteedi reeglitele. Reeglite rikkumisele järgnevad karistused. Karistused kanduvad ka hauatagusesse ellu. See toob kaasa põrgu (põrgus on valevandujad ja mõrtsukad). Postuleeritud eetikamudel eeldab hea ja kurja polaarsust. Jumal asub hea poolel. Inimene püüdleb paradiisi.

Õiguslik eetikamudel
Puuduvad vooruslike tegude motivatsioonid. Pole seadusi, mis käsiks kõike teha. Kurjus on inimese subjektiivne arvamus. Õiguslik eetikamudel tahab reguleerida vaid inimese reaalset käitumist. N on selles mudelis inimeste loodud ja muudetav seadustekogu .

Maa- ja linnakultuuri võrdlus erinevate usundiliste joonte (animatism, animism, monoteism, materialism) alusel

Animatism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest)
Põhitunnus on ebaisikuline vägi. Asju, olendeid , nähtusi väestav vägi ei ole personaalne . Loodust tajutakse nii, et loodusel on vägi (näiteks jõge kujutatakse elusolendina). Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne. Elu ja surma mõiste puudub, kõik on väestatud. Surmast: nii kaua kuni luustik on säilinud, võib surnu üles tõusta (elav laip ).

Animism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest)
Vägi on isikuline. Tekivad isikulised hinged (loodushinged näiteks metsa- ja veehaldjas). Mina-teadvuse moodustumine ja selgem piiritlemine. Inimese keskseks vormiks, milles ta end tunneb, on tema keha. Oluline on elavate ja surnute vastasmõju. Usutakse, et inimesel on kehahing (väestatud kehakujutlused, hingeloom, hingushing [ toss , leil-kehast lahutatud]) ja vabahing ( nimi, ise, vari, teisik, irdhing , siirdhing, loodushing). Kui inimene sureb , siis kehahing laguneb, vabahing võib ringi rännata maailmas. Sel perioodil oli positiivne suhtumine surnutesse. Kujutelm elavate ja surnute kokkukuuluvusest. Usuti, et surmaga ei lahku surnu hing automaatselt elavate juurest (40 päeva elavate seas).

Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest)
On üks hing. Surm on negatiivselt märgistatud. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Surija soovid täidetakse eetilistel kaalutlustel. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine – näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. Surnu kodukäimispõhjus – surnu käed, jalad on unustatud lahti sidumast. Põletusmatus oli tõhus surnu tõrjemaagia võte. Väheneb elavate ja surnute kokkukuuluvus, seega ka surnute mõju.

Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest)
Materiaalne keha. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata. Looduses kujunevad välja kooslused . Surma mõju edasine vähenemine. Surm on muutunud lunastus mõisteks. Surm on kõigile ühesugune. Eetilist hinnangut asendab esteetiline hinnang (näiteks surnu silmade ja suu sulgemine). Õigus inimväärsele surmale .

Erinevad viisid (valdkonnad) kuidas (kus) toimub ühendus „uue” ja „vana” vahel kultuuris

säilinud kombed, uskumused
pühade tähendus, sisu
laste mängud (laulud)
unenägude sümboolika
väljarändajad
kokkupuude traditsiooniliste rahvastega
eetilised ja esteetilised kategooriad
kriisiolukorrad
naised
rahvavalitsejad
esoteerika – inimkonna vanad mõtteskeemid väljendatud teistes sõnastustes

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 307 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

307 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Getlost Õppematerjali autor

I kursuse üliõpilastele pärasi vajalik materjal;)

mõisted joonised

Sarnased õppematerjalid

doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastuseid

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid.

Maasotsioloogia

pdf

Sotsioloogia eksami konspekt

Maasotsioloogia eksami konspekt Töö koosneb kahest osast: • Teoreetiline – ülevaade erinevatest teooriatest, mille raames uurimisobjekti uuritakse • Empiiriline – rakendatakse teooriat uurimisobjektile Kahte sorti uurimised: • Kõikne – uuritakse kõike, kogutakse kokku kogu informatsioon, mis võimalik • Teooria raames – kõiksest informatsioonist võetakse kindle aspect, millele keskendutakse Mis teeb uuringu teadlikuks? Mis on teadlikkuse kriteerium? • Uurimisprogrammi olemasolu – peab kindlustama selle, et uurimismeetod on süstemaatiline • Andmete kogumise meetod Uurimisprogramm koosneb: 1. Uuringu eesmärk/(probleem sõnastatakse küsimusena) a. Sotsiaalne probleem – reaalset ja sotsiaalset probleemi ühendab rahulolematus i. Reaalne situatsioon – “noored lahkuvad Värskast” ii. Soovitav situatsioon – “noored ei lahku

Maasotsioloogia

doc

Maasotsioloogia kordamisküsimuste vastused

MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Sotsioloogi aine. Maasotsioloogia eripära. Põhilised uurimismeetodid ja sissejuhatus mõõtmisteooriasse. Sotsioloogia – uurib inimese käitumist grupis, erinevate probleemide lahendamist. Sotsioloogia huvitub keskkonnast mis mõjutab inimest. Uurimismeetodid: a) Vaatlus – vaatleja läheb kogukonda ning vaatleb, uurib ja kirjeldab seda. b) Ankeet – sel puhul on saadav info rohkem ankeedi koostaja kohta, millised on tema küsimused ja vastusevariandid

Sotsioloogia

doc

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal

Ülevaade erinevatest usunditest ja eesti vana usu määratlus nende taustal Animatism: vägi on ebaisikuline. Palju väge on kõrgel ja madalal. Suur vägi on metsas – kivi, lohk, küngas, suurim puu. Igal puul on vägi, pole elusaid ega surnud asju. Palju väge on luudes, juustes, küüntes..vähe väge lihastes. Inimestel puudub hing. Niikaua kuni luustik on säilinud, võib inimene surnust üles tõusta. Suhe surnutesse on kartev ja seepärast luustik põletatakse. Et surnu üles ei tõuseks – seoti laip kinni, murti jäsemed või selgroog, suleti koobas, surnu torgati vaiaga läbi, maeti sügavamale.. Looma luusid süües ei murta, need viiakse metsa tagasi, kus neist uued loomad tekivad. Animism = esivanemate kultusaeg. usk hingedesse, haldajad, eestlastel emad-isad. Oruvaim, kivivaim. Tekivad iskustatud vaimolevused. Toimus mina-teadvuse moodustumine. Usuti, et inimesel on erinevad hinged: 1) kehahing – keha juures: hingushing, leil, toss 2) vabah

Usuõpetus

pdf

Eesti vana usk konspekt

EESTI VANA USK LOENG 1 08.09.2011 Animatism: vägi, usk kõige väetatusse, vägi on ebaisikuline · preamanism · vitalism · filossoofiline hülosoism x4 · panpsühhism - x3 areng ja nö tihenemine, tihenemine inimeses x2 x1 x4 on suurem väe tajuvus kui x1? Subjektiivne tajumine. Väe tajumine langeb kokku geograafilise eristusega. Välised märgid: -geograafiline eristusega (Nt. põdrad...suurem vägi millisel põdral?) -sarved, nende suurus -viljakus -juht -suurus -hääl -liikuvus -anomaalia(värv nt. Must/kollane-mürgine, Sinine-paradoksaalne värv, sest materiaalses maailmas sinist peaaegu ei esine) -lõhn Subjektiivne tajumine: -muutused tunnetes -muutused kehaaistingutes -vibratsioon -tasakaal -proportsioonide muutus jne. Inimene(vägi): -haavatavus(kõige vä

Eesti vana usk

doc

Eesti vanausu konspekt

Õppejõud Argo Moor (vanaemal olid ,,sarved peas", sellepärast ka selline nimi); 08.09.2011 Animatism > vägi (usk kõige väestatusse); see vägi on ebaisikuline - preanimism - vitalism - filosoofiline hülosoism - panpsühhism Subjektiivne, isiklik tajumine - muutused tunnetes, soe/külm, vibratsioon, tasakaal, proportsioonide muutus jne jne. Välised märgid: - geograafiline eristus - sarved - viljakus - juht - suurus - hääl - vibreerivad helid - liikuvus - anomaalia/värv (sinine, must, kollane - sellised loomad lasti tagasi) - lõhn - haavatavus - juuksed - silmad - pea - suguelundid - veri - eritised - habe - luud (erilisena võiks olla hambad - säilivus) - küüned - väekas laip > hirm > tõrje - elav surnu viljakus - Freia

Ajalugu

pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................

Humanitaarteadused

docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse Invisibilia – maailma nähtamatu pool, kõik, mida maailmas näha ei ole. Mõistmise lähtekohad 1. „Üleloomuliku“ puudumine – vanas usus ei tõlgendatud üleloomulikke juhtumisi üleloomulikena, vaid seda peeti lihtsalt elu osaks, üheks kogemuseks. 2. Olendite paljusus – lisaks materiaalsetele olenditele on igasuguseid muid olendeid, kes võivad endale aegajalt võtta nähtava kuju, see ei tee neid vähemreaalseks. 3. Arusaam väest – usundi üheks aluseks on vägi ehk energia, see ei ole materiaalne, kuid võib avalduda ka materiaalses maailmas. Ümberpaiknev jõud. 4. Nähtamatud seosed asjade vahel, aegade vahel – need seosed on mõjutatavad „üleloomulikul“ teel, nõidumise, maagia kaudu. Seosed on olemas asjade ja olendite vahel, aegade vahel (oleviku ja tuleviku). Nähtamatute seoste mõjutamist, nende käimapanekut nimetatakse maagiaks. Igasugused tegevuskeelud käivad samuti maagia alla. (nt. mingite asjade mittete

Kultuur

Rohkem sarnaseid