Litosfäär (8)

Litosfäär.

• Litosfäär – maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahvöö tahest ülaosast. Litosfäär on liigendunud laamadeks .
  
• Astenosfäär – vahevöö ülaosas paiknev sfäär, kus kivimid on mõningases ülessulanud olekus ( plastilisus ). 50 (ookean) või 200 (mäestik) km sügavusel.
  
• Moho pind – maakoore ja vahevöö eraldusvöönd.
  
• Mandriline maakoor –
  

• Ulatus: 5-75 km
  
• Keskmine tihedus: 2,7 g/cm3
  
• Peamised kivimid: graniit , basalt, settekivimid
  
• Temperatuur: 0-600C
  
• Aine olek: tahke
  
• Paksus: paksem
  
• Vanus: üle 4 miljardi, vanem
  

• Ookeaniline maakoor –
  

• Ulatus: ...-10 km
  
• Keskmine tihedus: 3,0 g/cm3
  
• Peamised kivimid: basalt, setendid
  

• Temperatuur: 0-600C
  
• Aine olek: tahke
  
• Paksus: õhem
  
• Vanus: üle 180 miljoni, noorem
  

näitaja
Mandriline maakoor
Ookeaniline maakoor
Maakoore paksus
Kuni 70km
Kuni 20km
Maakoore vanus
Kuni 4 miljardit aastat
Kuni 180 miljonit aastat
Maakoore tihedus
2,7 (kergem)
3,0 (raskem)
kivimikihid
Settekivimid, graniit, basalt
Settekivimid, basalt
Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus:

• Rift on maakoore väljavenitumisel tekkinud suur alang (murrangulõhe sügavus kuni 5km), mida ümbritsevad nihkemurrangud, mille siirdepinna kallakus on üle 70°.
  
• Maavärinad tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel
  
• vulkaanid tekivad kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
  
• Maavärinate esinemispiirkonnad - peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
  
• Vulkaanide esinemispiirkonnad - litosfääri laamade piirialadel: ookeanide keskahelikes, subduktsioonivööndeis. Laamade sisealadel: kuuma täpi piirkondades, kontinentaalse rifti aladel.
  
• Mäestike teke: kurdmäestikud tekivad laamade kokkupõrkel ( Himaalaja , Andid, Kaukasus , Alpid jt,) Pangasmäestikud murranguplokkide erisuunalisel liikumisel - ülang, alang (Ida-Aafrikas, Punase mere rannikumäestikes, Draakonimäestik, ookeanide keskmäestikud jt.) Kurdpangasmäestikud – kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (Altai, Tian Shan, Euroopa keskmäestikud- Prantsuse keskmassiiv, Vogeesid jt.)
  

• Vulkaanipursked toovad endaga kaasa mitmesuguseid kahjustusi, kuid millist kasu võivad tuua vulkaanipursked?
  

V: geotermaalenergia , kuumaveeallikad, geisrid , turismid, leidub maavarasid: vulkaaniline tuhk ja vulkaaniline klaas ( obsidaan ).

• Riigid, kus tegutseb aktiivne vulkaan : Tšiili, Indoneesia , Jaapan, Island , USA, Itaalia, Filipiinid , Paapua Uus- Guinea , Venemaa, Uus- Meremaa , Kanada .
  
• Põrkumine – L-Ameerika lääneosa, Andid
  

Lahknemine – Vaikse ookeani kaguosa, Atlandi ookeani keskmäestik
Kuum täpp, ookeaniline laam – Hawaii
Kuum täpp, mandriline laam – Aafrika piirkond

• Kivimid jagatakse tekkeviisi järgi kolme suurde rühma: tard (magma)-, moonde - ja settekivimid.
  
• Tardkivimid tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Osa magmakivimeid – süvakivimid, tarduvad maakoores mitmesuguse suuruse ja kujuga lasunditena.
  
• Vulkaanilised e.purskekivimid tekivad aga maapinnal vulkaanide kaudu välja voolanud laavast. Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit.
  
• Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes – mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi , merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne.
  
• Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide kooslusteks – moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks .
  
• Moondekivim - kvartsiit, gneiss , amfiboliit, kilt ja marmor.
  

Tardkivim – Basalt, Dioriit , Graniit
Settekivim – fossiilid , liivakivi, lubjakivi, dolomiit , põlevkivi, pruunsüsi

• Purskekivimid – pimss, tuff
  

Süvakivimid – graniit, gabro
Setted – liiv, savi, moreen , kruus, rahnud , lubi

• Laamade lahknemine  pangasmäestiku teke
  

Mandrilise ja ookeanilise laama põrkumine või kahe mandrilise laama põrkumine  kurdmäestiku teke
Kontinentaalse rifti vöönd  kurd -mäestiku teke

• Nimetage veel neli laamade liikumisest tulenevat geoloogilist protsessi, mis selles piirkonnas aset leiavad: vulkanism , kurrutused, murrangud, nihked , maavärinad
  
• Laamade lahknemine – Vaikse ookeani kandis , India ookeanis, Atlandi ookeanis, ookeanide kõrgmäestikes. – maakoore teke, maavärinad, vulkaanipursked, vulkaaniliste saarte teke, pangasmäestike teke.
  
• Maakoor hävib, st ookeanilaam sukeldub vahevöösse – L-Ameerika ja Nasca laam, Vaikse ookeani ja Filipiini laam.
  
• Kuidas on tekkinud Jaapani saared: vulkaanilise tegevuse tulemusena, kaks ookeanilist laama.
  
• Passiivsete äärtega ookean – laamade kokkupuute piirkond on ookeani keskel. Äärealad on rahulikud. Atlandi ookean.
  
• Akriivsete äärtega ookean – laamade põrkumine ja aktiivne sisejõudude tegevus. Vaikne ookean.
  
• Milliste laamade põrkumisel on tekkinud Kaukasuse mäestik?: Iraani ja Euraasia laam
  
• Laamade lahknemine: (vulkaaniline saar) Island, Assoorid , St Helena.
  

Kuum täpp ja selle piirkond: Hawaii
Kahe okeanilise laama kokkupõrkel: Kuriilid, Sunda saared.

• Vulkaan – koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale.
  
• Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul) mandrite sisealadel (Aafrikas); ookeanides (Vaikses ja Atlandi ookeanis – nn kuumad täpid).
  

Kilpvulkaanid
Kihtvulkaanid
Tekivad räni- ja gaasidevaesestväikese viskoossusega hästi liikuvast basaltsest magmast. See voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja “ehitab” lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (tuntuim Mauna Loa)
Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema viskoossusega, vaevaliselt voolavast andesiitsest ja eriti graniitsest magmast. Laavavoolud onn lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma tardub sageli juba vulkaani lõõris, moodustades seal nn laavakorke, mille alla kuhjuvad järjest suureneva rõhu all kuumad gaasid. Kriitilise rõhupiiri ületamise korral toimub plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu. Mandritel ja laamade vahevöösse vajumise piirkondades paiknevad vulkaanid on enamasti kihtvulkaanid

• Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega.Koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine – maavärina murrang, kannab nimetust maavärina kolle ( fookus ). Vahetult kolde kohal maapinnal olevat paika nimetatakse aga maavärina keskmeks (epitsentriks). Sõltuvalt pingejõudude suundadest maapõues võivad kivimplokid piki maavärina murrangut libiseda külg-, peale- või allanihke suunaliselt. Maavärinate esinemispiirkonnad: Peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades.
  Näitaja
  Richteri skaala
  Mercalli skaala
  Mida mõõdetakse?
  Mõõdetakse maavärina võngete tugevust
  Mõõdetakse purustusi
  Mõõtühik
  magnituud
  pallides
  Skaala ulatus
  0-8,9 magnituudi
  0-12 palli
  Millega mõõdetakse?
  seismograafiga
  Vaatlustega, antakse hinnang
  
• Tugevaid maavärinaid esineb: Vaikse ookeani ida- ja läänerannik, Kaukasuse mäestik, Tšiili, Panama , Itaalia, Punane meri, Filipiini saared, Sahhalini saar, Antarktise manner, Hispaania lõunaosa, California poolsaar, Pakistan .
  
• Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: Maavärinad, maalihked , mudavoolud, lõõmpilved (gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved ). Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. Kuum vesi on kasutatav energiaallikana. Mitmed vulkaanilised piirkonnad on kaasajal turismiobjektiks.
  
• Millest sõltub maavärina tekitanud purustuste hulk: maavärina tugevusest, ehitiste tugevusest, koha kaugus epitsentrist, kas sellega kaasneb tsunami
  
• Millest sõltub maavärina tekitanud ohvrite arvu: rahvastiku tihedused selles piirkonnas, kellaajast, hiatussüsteemid ja evakueerimisvõimalustest, kas sellega kaasneb tsunami.
  
• Too näiteid, kuias on võimalik maavärinaga kaasnevaid purustusi vältida või vähendada: peab olema hea seismilise moitooringu võrk.
  
• keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine , tuuleerosioon , pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine , teiste loodusvarade hävitamine jne.
  
• sotsiaalsed probleemid: ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus – tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.)
  
• Igasugust kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul nimetatakse nõlvaprotsessideks. Need protsessid toimuvad erineva kiirusega sõltuvalt nõlva kaldest ja materjalist ehk geoloogilisest ehitusest. Gravitatsioonijõu mõjul toimuvad nõlvaprotsessid neljal erineval viisil. Väga kiired protsessid on varisemine ja libisemine .
  
• Varisemise korral langevad, hüplevad või veerevad kivimiosakesed vabalt nõlva jalami suunas. See on väga kiire protsess.
  
• Libisemise korral liiguvad terved settekehad või kivimiplokid mööda kindlat lihkepinda nii, et selles settekehas või kivimiplokis endas erilisi muutusi ei toimu. Libisemise tagajärjel toimuvad maalihked sõltuvad nõlvakaldest, ala geoloogilise ehituse omapärast ja pinnase niiskusesisaldusest. Kiired nõlvaprotsessid – varisemine ja maanihked, esinevad sagedasti mäestikupiirkondades ja seismiliselt aktiivsetes piirkondades.
  
• Aeglased nõlvaprotsessid on pinnase voolamine ja nihkumine . Voolamine leiab aset kõige sagedamini just niiskusega küllastunud pinnases. Voolamine on väga levinud igikeltsa piirkonnas, kus sulaperioodil niiskusega küllastunud maapinna ülemine sulanud osa hakkab kergesti voolama veel külmunud pinnasel. Voolamise tagajärjel muutuvad nõlvad astmeliseks.
  
• Nihkumine on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja toimib nii, et otseselt gravitatsioonijõu mõjul aineosakesed liikuma ei hakka. Selleks on vaja kõrvalisi jõude, milleks võib olla näiteks pinnase korduv külmumine ja sulamine , mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda.
  
• Kuum täpp – alalise vulkaanilise aktiivsusega piirkond laama keskosas. Muutumatu punkt. Tüüpiline kuum punkt on Hawaiil. Islandi saare tekkepõhjusteks on laamade lahknemine. Kuum täpp: Hawaiil, Islandil, Galapagos
  
• Pedosfäär e. Mullastik – mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. -10m.
  
• Muld tekib, areneb ja hävib. Tekkeringe on aeglane. 1cm huumus tekib sajakonna aastaga. Samamoodi ka mets.
  
• Mulla tähtsus: paljude organismide elukeskkond, loodusvara – saab erinevaid taimesaadusi kasvatada, taimed saavad mulda kinnituda, ökosüsteemi oluline filter , puhastab vett ja õhku.
  

• Murenemine – kivimi peenestumine, kivimi mineroloogilise koostise muutus temperatuuri, õhu, vee ja organismide kaudu.
  

Füüsikaline e. Rabenemine

Keemiline e. Korsumine

Bioloogiline

• Füüikaline murenemine – kivimite mehhaaniline peenendumine. Temperatuuri kõikumised on eeduseks. Keemiline koostis ei muutu. Kivim lõheneb soojuspäisumise tõttu. Suur kõrgmäestikes (jää rabenemine) ja kõrbealadel.
  
• Keemiline murenemine – kivimi mineraalid reageerivad õhu, vee ja süsihappegaasiga. Suur niisketes ja palavates paikades. Suur vihmametsades.
  
• Mulla tekke tegurid:
  

• Kliima – mõjutab murenemist
  
• Reljeef – mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist
  
• Lähtekivim – mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja minroloogilised omadused ning keemilise koostise. Mulla osakeste suurus, mulla õhu- ja niiskussisaldus , toitaine sisaldus, mulla reaktsiooni, mulla värvus
  
• Aeg (mulla vanus) – aja jooksul muld areneb
  
• Fauna – bioloogiline tegur: esmatähtsad on lagundajad
  
• Floora – bioloogiline tegur: esmatähtsad on autotroofid
  
• Inimfaktor – positiivne mõju . keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju – erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st. Saastamine )
  

• Mullaprofiil – mulla vertikaalne läbilõige, mis näitab mulla horisonte .
  
• Milles seisneb kliima mõju mullale – vastavalt kliimale milline murenemine on ülekaalus.
  
• Kui sajab palju on keemiline murenemine.
  
• Kui on suur kõikumine on füüsikaline murenemine. Mida kiiremini vaheldub seda kiirem murenemine.