Facebook Like

Maa, kui süsteem (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
 
Maa, kui süsteem 
Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum 
Süsteemi ehitus koosneb ​elementidest 
Süsteemid võivad ol a: 
1. Suletud 
2. Avatud → energia- ja  ainevahetus  
3. Pigem suletud → MAA 
4. Staatilised - ei muutu ajas 
5.  Dünaamilised  
 
Maa: 
1. Avatud (energeetiliselt) 
2. Pigem suletud (aine kosmosest) 
3. Dünaamilised 
Maa kui süsteemi elemendid 
Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad  sfäärid  on: 
1.  Litosfäär  
2.  Atmosfäär  
3.  Hüdrosfäär  
4. Redosfäär 
5.  Biosfäär  
 
Maa  energiasüsteem  
Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks 
ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sel est, kus pärinevad protsessid 
1.  Endogeensed  (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: 
Laamade li kumine 
Mäestike teke 
Vulkaanid  
Kivimite moondumine 
2.  Eksogeensed  (lähtuvad päikeseki rgusest): 
Õhu li kumine - kli ma kujunemine 
Kivimite  murenemine  
Kogu elutegevus - Maal 
Litosfäär 
Geoloogilised sfäärid (geosfäärid) 
Tuum (30% Maa massist) 
Sisetuum - tahke (raud,  nikkel ), rõhk suurem 
 
-
Tuumade vahel vedel sisu - magnetuum 
Välistuum - vedel (raud, nikkel) 
Vahevöö 
Alavahevöö - tahke 
Ülavahevöö - tahke v.a  ülaosa  
 
Astenosfäär ​on vahevöö ülaosa kivimite ülessulamise pi rkond (osaliselt plastiline), 
maakoort koos astenosfääri peale  jääva  ülavahevöö osaga nimetatakse ​ litosfääriks  
Maakoor  
Maakoore koostiselemendid: 
Hapnik 46% 
Räni 28% 
Alumi nium 8% 
Raud 6% 
 
Mandriline  maakoor: 
Paksus 25-70km (tasandikud 25, mäestikud 70) 
Vanus ~4 miljardit 
Moodustab mandreid ja  mandrilava , on ka šelfimere põhjas 
Väiksema tihedusega, seega kergem 
Kihid: 
Settekivimite kiht 
Grani dikiht 
Basaldikiht  
 
Ookeaniline  maakoor: 
Paksus 5-10km 
Vanus 200 miljonit aastat 
Moodustab ookeanile põhja 
Suurema tihedusega, seega raskem 
Kihid: 
Settekivimite kiht 
Basaldikiht 
 
Kivimid 
Kivim  on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum 
Erandina  võib kivim ol a ka orgaanikat sisaldav (põlevad) 
 
Kivimite jaotus tekkeviisi põhjal  
Tard e. magmakivimid 
Süvakivimid -  magma  tardub sügaval maakoores (nt. grani t) 
Purskekivimid ehk vulkaanilised kivimid - magma tardub maapinnal (nt. basalt) 
Settekivimid  on tekkinud  murenemis -saaduste ja organismide jäänuste ladestumisel 
ja kivistumisel (nt.  põlevkivi ; li vakivi;  kivisüsi
 
Moondekivimid - on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes 
ümber-kristal iseerumise tulemusel tekkinud kivimid (nt. grani t → 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Maa-kui süsteem #1 Maa-kui süsteem #2 Maa-kui süsteem #3 Maa-kui süsteem #4 Maa-kui süsteem #5 Maa-kui süsteem #6 Maa-kui süsteem #7 Maa-kui süsteem #8 Maa-kui süsteem #9 Maa-kui süsteem #10 Maa-kui süsteem #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-08-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor aaaaaaaokei Õppematerjali autor

Lisainfo

12. klassi loodusgeograafia konspekt - Maa, kui süsteem, litosfäär, maakoor, laamatektoonika, vulkaanid, atmosfäär, atmosfääri ehitus, päikesekiirgus, aluspinna albeedo, kliimatekketegurid, mussoonid, tsüklonid, antitsüklonid ja nende mõju Eesti ilmastikule
12. klassi loodusgeograafia konspekt - Maa , kui süsteem , litosfäär , maakoor , laamatektoonika , vulkaanid , atmosfäär , atmosfääri ehitus , päikesekiirgus , aluspinna albeedo , kliimatekketegurid , mussoonid , tsüklonid , antitsüklonid ja nende mõju Eesti ilmastikule , troopiline tsüklon , õhukeerised

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

42
docx
Maa kui süsteem
41
docx
Maa kui süsteem
5
docx
Maa kui süsteem
52
doc
Maateaduse aluste kordamine eksamiks
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte
30
doc
Üldgeograafia 10 kl
9
docx
Litosfäär-Maa siseehitus-kivimid-vulkaanid-tsunamid-laamad-maavärinad
10
doc
Litosfäär-vulkaanid-maavärinad-maakoor-laamad



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun