Maa, kui süsteem (0)

  Maa, kui süsteem  - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum  - Süsteemi ehitus koosneb  ​elementidest  - Süsteemid võivad olla:  1. Suletud 
2. Avatud → energia- ja ainevahetus 
3. Pigem suletud → MAA 
4. Staatilised - ei muutu ajas 
5. Dünaamilised    Maa:  1. Avatud (energeetiliselt) 
2. Pigem suletud (aine kosmosest) 
3. Dünaamilised  Maa kui süsteemi elemendid  Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on:  1. Litosfäär 
2. Atmosfäär 
3. Hüdrosfäär 
4. Redosfäär 
5. Biosfäär   
Maa energiasüsteem 
Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks 
ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid  1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt:  - Laamade liikumine  - Mäestike teke  - Vulkaanid  - Kivimite moondumine  2. Eksogeensed (lähtuvad päikesekiirgusest):  - Õhu liikumine - kliima kujunemine  - Kivimite murenemine  - Kogu elutegevus - Maal  Litosfäär  Geoloogilised sfäärid (geosfäärid)  - Tuum (30% Maa massist)  - Sisetuum - tahke (raud, nikkel), rõhk suurem 


  - Tuumade vahel vedel sisu -  ​magnetuum  - Välistuum - vedel (raud, nikkel)  - Vahevöö  - Alavahevöö - tahke  - Ülavahevöö - tahke v.a ülaosa 
  Astenosfäär  ​on vahevöö ülaosa kivimite ülessulamise piirkond (osaliselt plastiline),  maakoort koos astenosfääri peale jääva ülavahevöö osaga nimetatakse  ​litosfääriks  Maakoor  Maakoore koostiselemendid:  - Hapnik 46%  - Räni 28%  - Alumiinium 8%  - Raud 6%   
Mandriline maakoor:  - Paksus 25-70km (tasandikud 25, mäestikud 70)  - Vanus ~4 miljardit  - Moodustab mandreid ja mandrilava, on ka šelfimere põhjas  - Väiksema tihedusega, seega kergem  - Kihid:  - Settekivimite kiht  - Graniidikiht  - Basaldikiht   
Ookeaniline maakoor:  - Paksus 5-10km  - Vanus 200 miljonit aastat  - Moodustab ookeanile põhja  - Suurema tihedusega, seega raskem  - Kihid:  - Settekivimite kiht  - Basaldikiht 
  Kivimid  - Kivim on mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum  - Erandina võib kivim olla ka orgaanikat sisaldav (põlevad)   
Kivimite jaotus tekkeviisi põhjal   - Tard e. magmakivimid  - Süvakivimid - magma tardub sügaval maakoores (nt. graniit)  - Purskekivimid ehk vulkaanilised kivimid - magma tardub maapinnal (nt. basalt)  - Settekivimid on tekkinud murenemis-saaduste ja organismide jäänuste ladestumisel 
ja kivistumisel (nt. põlevkivi; liivakivi; kivisüsi) 


  - Moondekivimid - on sette- ja tardkivimite kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes 
ümber-kristalliseerumise tulemusel tekkinud kivimid (nt. graniit → gneiss; lubjakivi → 
marmor)  Laamtektoonika   Teooria põhipunktid:  - Litosfäär liigendub mitmesuguse suurusega plaatideks e. laamadeks  - Jaotus  1) Suured laamad  - Euraasia laam  - Aafrika laam  - Austraalia laam  - Antarktika laam  - Lõuna-Ameerika laam  - Põhja-Ameerika laam  - Nazca laam  - Vaikse ookeani laam  2) Keskmised laamad (nt. India laam)  - Kariibi laam  - Filipiini laam  3) Väikesed laamad (nt. Scotia laam)  - Laamad liiguvad üksteise suhtes  1) Lahknevad 
2) Põrkuvad  
3) Üks laam vajub teise alla 
4) Nihkuvad (kiirus ligikaudu 2cm → (kuni) 17cm aastas)   - Laamade liikumine on tingitud:  - Astenosfääri peab olema vahevöö plastilisusest  - Maa sisesoojusest:  - Toimub aine pidev ringlev liikumine, mis oma jõuga rebestab 
maakoore laamadeks (konvektsioonliikumine)  - Tõusvate ainevoolude tõttu maakoor pingestub, lõheneb ja laamad 
eralduvad üksteisest  - Laskuvate ainevoolude kohal liiguvad laamad üksteise poole, 
põrkuvad või üks laam sukeldub teise alla  - Laamade teineteisest eemaldumine:   - Algab ookeani keskmäestikust, mis kujutab endast kõiki ookeane läbivat 
mäeahelike süsteeme (pikkus 80 000km; keskmine kõrgus 3km)  - Tõusvate ainevoolude tõttu laamad eralduvad üksteisest, magma kerkib üles, 
jahtub ning tardub uueks maakooreks  - Laama teises servas, kus ookeani-alune laam põrkub mandrilise laamaga, 
sukeldub ookeani-alune laam mandilise laama alla ja sulab seal 
(subduktsioon)    - Põrkumise piirkonnas esineb: 


  - Maavärinaid  - Vulkaane  - Mäestike teke (kurrutused)  - Süvikud  - Saarkaared  - Laamade keskosad on suhteliselt rahulikud  - Laamade liikumise tagajärjel on toimunud ka mandrite triivimine  Vulkaanid  Magmakolle → lõõr → koonus → kraater → laava 
 
Vulkaani  ​võib defineerida, kui lõõri või lõhet maakoores, läbi mille vulkaaniline materjal  maapinnale jõuab 
 
Vulkaanist väljapaiskuvad materjalid:  - Laava  - Tefra - tahke  - Vulkaanilised pommid - suured  - Vulkaaniline tuhk - väga väikesed kivimitükikesed + kristallid 
  Vulkaanilised gaasid:  - Veeaur  - CO ​2  - Väävliühendid 
  Lõõmpilv ​ on ligikaudu 1000 kraadine segu vulkaanilisest tuhast ja gaasidest, mille  liikumiskiirus võib olla kuni 700 km/h 
 
Vulkaanide levikualad:  - Laamade serva-alad  - Laamade põrkealad  - Vaikse ookeani “tulerõngas” (subdutsioonivöönid)  - Nt. KRAKATAU, Kljutš, Fudji, Cotopax  - Vahemerevöö  - Nt. Vesuuv, Etna  - Laamade lahknemisalad  - Nt Hekla, Laki, Teide 
  - Maakera “kuumades” täppides, ​ “kuum täpp”​ on vahevöö tõusvate soojusvoogude  kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala  - Paiknevad laamade piirist sõltumatult  - Maakoor on õhuke  - Ookeanide vulkaanid  - Nt. Hawaii vulkaanid, Maona Loa  - Murrangute vöönd Aafrikas (mandrilift)  


  - Nt. Kilimanjaro, Keenia   
Vulkaanide liigid:  - Kilpvulkaan  - Eelkõige ookeanide vulkaanid  - Tekivad räni- ja gaasidevaesest väikese viskoossusega hästi liikuvast 
basaltsest magmast  - Ränisisaldus on väike  - Magma sisaldab vähe gaase  - Laava voolab suhteliselt rahulikult maapinnale  - Tugevaid plahvatusi esineb väga harva ja need tekivad sellel juhul 
purskamise algfaasis  - Vulkaanikoonus on lame (tavaliselt)  - Kihtvulkaanid  - Mandrite vulkaanid  - Tekivad ränist ja gaasidest rikastunud ning märgatavalt suurema 
viskoossusega  - Räni sisaldus suur  - Magmas palju gaase  - Vulkaanipursked on sageli plahvatuslikud, sest gaasidel on raske välja 
pääseda ning need hakkavad kogunema - lõpuks avaldavad gaasid nii suurt 
survet, et toimub plahvatus   
Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused: 
Positiivsed:  - Viljakam pinnas  - Maavarade teke (metallid)  - Geisrid ja kuumaveeallikad  - Turism   
Negatiivsed:  - Mürgised gaasid - väävliühendid, CO ​2  - Lõõmpilv  - Mudavoolud  - Tekivad maavärinad  Maavärinad  Maavärinaks nimetatakse kivimkeskkonna elastset deformatsiooni 
 
Maavärina liigid:  - Tehismaavärinad  - Langatusvärinad - koobaste varisemine  - Vulkaanipursetega kaasnevad  - Tektoonilised maavärinad 
 


   
Tektoonilised maavärinad:  - Kui kaks litosfäärilaama liiguvad üksteise suhtes toimub murrangupinnal 
hõõrdejõudude tõttu pingete kuhjumine (laamad jäävad üksteise külge kinni) 
  Seismilised lained  ​- maavärinas vabanenud energia kandub igas suunas laiali sisemiste  lainetena  - Pinnalained - levivad mööda maapinda 2-5m/s  - Kehalained - liiguvad väga kiiresti läbi maa sisemuse   
Maavärina kolle ​ - asub maa sees, kust maavärin alguse saab (võib olla 60m-700km  sügavusel) 
 
Maavärina epitsenter ​ - koldekohal olev koht maapinnal   
Tsunami ehk hiidlaine tekkimine  1. Veealune maavärin paiskab suure veemassi äkilise tõusuga liikvele, laine avamerel  väga pikk ​ (mitusada km), kuid madal (1 m)  2. Tsunami levib maavärina kolde kohalt diametraalselt igas suunas 
3. Hiidlained levivad üle ookeani kiirusega 1000 km/h 
4. Merepõhja kerkides lained aeglustuvad ja kerkivad kõrgemaks 
5. Hiidlaine paiskub kaldale  Atmosfäär  on Maa välimine gaasiline kest, mis pöörleb ja liigub koos Maaga 
 
Õhu koostis:  1. Puhas ja kuiv õhk (kliimale mõju ei avalda)  - Lämmastik (78%)  - Hapnik (21%)  - Argoon (0,93%)  - Teised gaasid:  - CO ​2​ - 0,003%  - Metaan - ​ tekitavad loomad, riisipõld  - Väävliühendid  2. Veeaur - hulk ei ole piisav (mõjutab kliimat suuresti) 
3. Aerosoolid  - Tahmaosakesed  - Soolaosakesed  - Tolmuosakesed  Atmosfääri ehitus  1. Maalähedane kiht 


  2. Troposfäär ​ - õhu temperatuur langeb iga kilomeetri kohta 6°C, aset leiavad kõik  peamised ilmastikunähtused ja kujuneb kliima  3. Stratosfäär ​ - temperatuur hakkab tõusma, sest osoon neelab enamuse UV-kiirtest,  kliimat ei kujune  4. Mesosfäär ​ - temperatuur langeb, sest osooni ei ole, aatomid saavad laengu ja õhk  muutub elektrijuhiks  5. Termosfäär ​ - õhu molekule vähe ja suure kineetilise energia tõttu temperatuur  tõuseb  6. Eksosfäär ​ - maailmaruum ehk kosmos     


  Päikesekiirgus  Otsene kiirgus + hajuskiirgus = kogukiirgus     
Aluspinna albeedo 
on tagasipeegeldunud kiirguse suhe pinnale langenud kiirgusest    Kliimatekketegurid  1. Astronoomilised  - Päikesekiirguse aktiivsus  - Maa kaugus Päikesestk  - Pöörlemistelje kallakust (23,4°)  2. Geograafilised kliimatekketegurid 


  - Päikesekiirte langemisnurk  - Mida väiksem on laiuskraad, seda suurem on langemisnurk (seniit)  - Maa ja mere jaotus  - Aluspinna iseärasused  - Aluspinna värvus   - Reljeef ehk pinnamood  - Temperatuuri langus kõrguse kasvades  - Mäestikud mõjutavad õhumasside liikumist  - Hoovused  - Külmad hoovused - muudavad kliima külmemaks ja kuivemaks  - Soojad hoovused - muudavad kliima soojemaks ja niiskemaks  - Mandriliustikud - niinimetatud maailma “külmkapp”  - Üldine õhuringlus  - Kogu maakera hõlmab õhu püsiv samasuunaline liikumine  - Õhuringluse muudavad keerukamaks:  - Coriolise jõud  - Maapinna hõõrdejõud  - Mere ja maismaa erinev soojenemine ja jahtumine  - Mäestikud   
Coriolise jõud ​ on maakera pöörlemisel tekkiv intersjõud, mille mõjul kandub tuul (õhu  horisontaalsuunaline liikumine) 
 
Gradientjõu ​ suunast põhjapoolkeralt paremale ja lõunapoolkeral vasakule  Gradientjõud ​ on tekkinud õhurohkude erinevusest ja paneb õhu liikuma kõrgema rõhuga  alalt väiksema rõhuga alale ( ​difusioon ​)   
Maapinna hõõrdejõud  ​mõjutab tuule tugevust, hõõrdumise vähenemise tõttu kasvab tuule  kiirus kõrguse suurenedes    1. Polar high - Polaarne idatuul 
2. Westerlies - Läänetuul 
3. Northeast trade winds - Kirdepassaat 


  4. Southeast trade winds - Kagupassaat 
5. Westerlies - Läänetuul 
6. Polaarne idatuul  Mussoonid  ...sesoonsed tuuled  - Puhuvad 15-20° kraadide vahel  - On tuuled, mis puhuvad suvel ja talvel vastupidistest ilmakaartest  - Tekivad maismaa ja mere erineva soojenemise ja jahtumise tõttu  - Hästi välja kujunenud Aasia kagu- ja lõunaosas    1. Talvemussoon  - Puhub mandrilt ookeanile (manner - kõrgrõhkkond, ookean - madalrõhkkond)  - Esineb kuivaperiood  2. Suvemussoon  - Puhub merelt maismaale (manner - madalrõhkkond, ookean - kõrgrõhkkond)  - Vihmaperiood  Tsüklonid, antitsüklonid ja nende mõju Eesti ilmastikule  ...on suure ulatusega alad parasvöötmes (läbimõõt võib olla üle 1000km)  Tsüklon    ...ehk  ​madalrõhkkond​ on õhu keeris, mille keskmes on ​madalrõhuala​, kuhu tuuled  puhuvad  ​äärealadelt põhjapoolkeral vastupäeva​ ja ​lõunapoolkeral päripäeva​. Tsükloni  keskosas valitsevad  ​tõusvad​ õhuvoolud, mille toimel õhk ​jahtub​, ​tekivad​ ​pilved​ ja  kaasnevas  ​sademed​. Tavaliselt liiguvad tsüklonid üldises ​läänevoolus​ ​läänest​ ​itta​.   
Ilm Eestis:  1. Talvel - sula, sajab, tuuline 
2. Suvel - jahe, sajab, tuuline  Antitsüklon    ...ehk  ​kõrgrõhkkond​ on õhu keeris, mille keskmes on ​kõrgrõhuala​, kuhu tuuled puhuvad  keskelt äärealade poole ​. ​Põhjapoolkeral päripäeva​. Antitsükloni keskosas valitsevad  laskuvad ​ õhuvoolud - laskudes õhk ​soojeneb​, suhteline õhuniiskus langeb ja ​pilved  kaovad ​.   
Ilm Eestis:  1. Talvel - külm, pilvitu, tuulevaikne 
2. Suvel - soe, pilvitu, tuulevaikne 


  Troopilised tsüklonid   (keeristormid)  
 
Nimetused erinevates kohtades:  - Orkaanid (Ameerikas)  - Taifuun (Aasia)  - Troopilised tsüklonid (Lõuna-Aasia, Austraalia)   
Troopilised tsüklonid tekivad:  1. Ookeanide kohal, 5-25° laiuskraadide piirkonnas 
2. Pinnavee temperatuur peab olema kõrge - 26°C (tavaliselt üle 30°C) 
3. Vee sügavus peab olema vähemalt 60m - tuuled peavad koonduma veepinna  lähedal  4. Tekkinud õhukeerised liiguvad üldises idavoolus käändudes poolust suunas,  mandrite kohal hääbuvad tsüklonid kiiresti - ookeanide kohal võivad aga liikuda 
parasvöötmesse välja  5. Võrreldes parasvöötme tsükloniga   - läbimõõt väiksem  - õhurõhk keskmes on palju madalam  6. Esinevad paduvihmad ja rannikul tekivad üleujutused 
7. Toimub õhu intensiivne tõusev liikumine, õhuvool tõstab niisket õhku ülespoole, kus  on madalam õhutemperatuur, osa niiskusest kondenseerub ja eraldub vihmana, 
keerise keskel on väikese läbimõõduga tuulevaikne silm - silma ümber on silmasein, 
kus on kõige tugevamad tuuled  Väikese läbimõõduga õhukeerised  1. Tornaadod - esinevad Ameerika preeriavööndis 
2. Trombid - esinevad Euroopas  - Tekivad soojal aastaajal  ​mandril  - Päike soojendab tugevalt maapinda ning moodustuvad tõusvad õhuvoolud  - Kujutavad endast  ​londikujulist​ õhukeerist, mis ulatub äikesepilvest alla maa  pinnani  - Õhu keerise sees on väga madal õhurõhk  - Õhu keeris imab endasse pinnast prahti jne ja tõstab selle spiraalikujuliselt 
kõrgele üles