Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"VULKAANID" - 475 õppematerjali

vulkaanid on kilpvulkaanid plahvatuslik vulkaanipurse , mille käigus (tuntuim Mauna Loa) vulkaanikoonused purunevad ja õhku paiskuvad suured gaasipilved ning purustatud kivimitükkide , tuha, ja laavatilkade segu.

Õppeained

Vulkaanid -
thumbnail
3
docx

Vulkaanid

29-51 Maa siseehitus : 1. Maakoor-30 km 2. Sisetuum- 1600km 3. Välistuum-1820km 4. Vahevöö- ~3000 km Maakoore ehitus : Meres 1. Settekivimid 2. Basaldikiht 3. Vahevöö Mandril 1. Settekivimid 2. Graniidikiht 3. Basaldikiht 4. Vahevöö Maa sisejõud ­ maakoort mõjutavad jõud, mis saavad oma energia põhiliselt Maa sisesoojusest. Laam ­ maakoore & vahevöö ülemise osa jäik, aeglaselt liikuv hiigelpangas. Tektoonika ­ on teadusharu, mis uurib maakoore ehitust & arengut, sealhulgas laamade liikumist. Ookeani keskmäestik ­ veealune mäestik, kus toimub maakoore moodustumine, pikim mäestikusüsteem (üle 75 000 km) ookeanipõhjas. Laamad liiguvad, sest sulakivim vahevöös ringleb & rebib maakoort ( 5cm aastas). Laamad võivad liikuda : 1) teineteisest eemale 2) teineteisele vastu 3) teinete...

Geograafia
57 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Vulkaanid (referaat)

Teadusena on vukanoloogia aga lausa hüppeliselt edasi arenenud alles viimastel aastakümnetel, mil hakati tegema süstemaatilisi vaatlusi ja mõõtmisi tegutsevate vulkaanide piirkonnas ning tänu ookeanide põhja uurimisele selgitati välja vulkanismi eriline osa litosfääri arengus . Mis on õieti vulkaanid ? Sellele küsimusele näib olevat lihtne vastata. Juba koolis õpitakse, et vulkaan on mägi, mille tipus asub tuldpurskav kraater. Kes aga lähemalt hakkab vulkaane uurima, avastab peagi, et kõik kolmtunnust on teatavate kitsendustega. Kas vulkaan peab tingimata olema mägi? Kas kraater on alati iseloomulik tunnus? Ja kas vulkaan tõesti purskab tuld? Vulkanismi avaldusvormid on niiivõrd mitmekesised, et märksa lihtsam on kirjeldada mingit kindlat...

Geograafia
60 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vulkanism ja vulkaanid

Viskoossus on väike Viskoossus suur, veniv, aeglane Räni ja gaaside vaene Rikkas räni ja gaasidega Hästi liikuv basaltne magma, mis voolab Halvasti voolav graniitne magma, laava suhteliselt rahulikult maapinnale voolud lühikesed Vajub laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani Magma tardub sageli lõõris , moodustab koonuse laava korke Ookeanides (kõik ookeanide vulkaanid on Suured gaasi pilved, mandritel kilpvulkaanid nt. Hawaii Mauna Loa ) Vulkaani ehitus on lehel. Kaldeera tekkimine on ka lehel 3.17 Vulkaani purskega kaasnevad nähtused : · Gaasi, tolmu, tuha pilved · Laava voolud...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vulkaanid

Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine ­ Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift ­ kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika) Vulkaanid: Leviku seaduspärasus: laamde kokkupõrke alad, kuuma täpi vulkaanid , ookeanide keskahelikes, laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndis, laamade sisealadel nii kuuma täpi kui kontinentaalse rifi piirkonnas. Liigitus tegevuse järgi: kustunud- inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad- ajutise purskerahu seisundis (kunagi pursanud), aktiivsed- pidevalt või mõne (kümne) aasta vahega tegutsevad (Vesuuv, Etna). * kuum täpp- laami all on paigal, sulatab seda kohta, laam liigub veidi laiali, magma tõuseb üles ja tekitab vulkaani...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vulkaanid ehk tuld purskavad mäed

Välja purskunud ja õhu käes jahtunud kivimid või ka kivimid, mis moodustasid kivimitest korgi, võivad kerkida 1 ­ 2 kilomeetri kõrgusele. Laava voolab mööda kraatri külgi alla ja hävitab kõik elusa. Hangunud laava moodustab mäekülgedele tumedaid kivijõgesid ja kraatri külgedele iga purskega uue kihi. Maakeral arvatakse olevat 3 000 tegevvulkaani, need on sellised vulkaanid , mille purskamise kohta on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks. Vulkaanid on enamasti koondunud nn maakera tulerõngasse. Samas esineb ka kõige sagedamini maavärinaid. Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutsevskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Sageli esinevad vulkaanide jalamil perioodiliselt purskuvad kuumavee allikad ehk geisrid....

Loodusõpetus
9 allalaadimist
thumbnail
1
pdf

Vulkaanid

Vulkaanid Nad on kunagi pursanud või purskavad tulemäed. Need võib jaotada kolmeks: · Kustunud · Suikuvad · Aktiivsed Vulkaani tegutsemisel tulevad välja : · Gaasid, veeaur, tolm · Suuremad ja väiksemad vulkaanilised kivimid · Laava Laavalise koostise järgi jagunevad vulkaanid : 1. Kilpvulkaanid ( tumeda värvusega, vedel voolav laava ) 2. Kihtvulkaanid ( koonus kõrge , erinevate kihtidega, väga sitke, heleda värvusega, aeglaselt liikuv laava) Vulkaanid: · Vesuuv · Etna · Krafla · Stromboli · Krakatau · Pinatubo · Teide · Kenya · Hekla · Cotopax · jne...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vulkaanid & mäestikud

Vulkaanid Vulkanism ON Nähtus, mis kaasneb magma tungimisega maakoore lõhedesse. Nendeks nähtusteks on vulkaanid, geisrid,kuumaveeallikad. Vulkaanid esinevad litosfääri laamade piirialadel, ookeanide keskahelikes, ookeani laama subtutsiooni vööndis, laamade sisealadel kuumatäpi piirkonnas. Kuuma täpi piirkonna vulkaanid Tuuma pinnal kõrgendite blbalba.. tekitavad maapinnal rifti nähtuse, avalduvad murrangud ja lõhed. Laamad riivivad kuuma täpi kohal ja sellest üleminekul tekib vulkaanide jada Mandrilise maakoore liikudes üle kuuma täpi tekib võlvkerge, mille tulemusel maakoor rebeneb ja toimub mandriline riht. Selline nähtus on nt. Ida-Ranniku murrango joon. Tekib magmakolle Laava ­ magma, mis on vabanenud gaasidest Vulkaane on 2 tüüpi: kilpvulkaanid ja kihtvulkaanid...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Laamad, maavärinad, vulkaanid

Ristlained- liiguvad 7km/s, ei läbi vahevööd Kui maavärin toimub ookeanipõhjas, siis võib sellega kaasneda hiidlaineid, ehk tsunami. Maavärinaid mõõdetakse seismograafiga magnituudides (Richteri skaalal). Varem mõõdeti maavärinaid pallides (Mercalli skaalal). Maavärinad esinevad laamade kokkupuute aladel. Vulkaan on laavat purskav tulemägi. Magma on maasees tulivedel kivimi mass. Laava on maapinnal või kivimilõhedes hangunud magma. Kuulsamad vulkaanid on: Etna, Vesuuvi, St. Helena. Vulkaanid jaotatakse: 1. kilpvulkaanid (katab maad kilbina) 2. kihtvulkaanid (moodustab koonuse) Vulkaanide jaotus: 1. aktiivsed vulkaanid 2. passiivsed vulkaanid 3. kustunud vulkaanid Vulkaanilise tegevusega kaasnevad nähtused: 1. Kuumaveeallikad 2. Geisrid...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Vulkaanid

Sissejuhatus 2. Kus vulkaanid Maal paiknevad? 3. Vulkaanide asukohtade kaart 4. Kust on vulkaanid pärit? 5. Vulkaanide tüübid 6. Kihtvulkaanid ja Kilpvulkaanid 7. Supervulkaanid 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Vulkaan on tulemägi, mille tipus oleva ava kaudu purskub laavat ja gaase. Kus vulkaanid Maal paiknevad? Vulkaanid paiknevad kõikjal Maa pinnal, nii mandritel kui ka ookeanides. Seepärast, et veealuseid vulkaane on üpris palju ei ole need kõik kaartidel tähistatud. Vulkaanide asukohtade kaart Kust on vulkaanid pärit? Meie planeet koosneb eri kihtidest.Ta sisemus on hõõguv ja väga tugeva rõhu all, samas koosneb maakoor hiigelsuurtest osadestlaamadest, mis pikkamööda liiguvad. Suurem osa vulkaanidest asetseb laamade piiril....

Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Vulkaanid

· Vulkaanide seisundid: 1) Kustunud ­ inimajaloo jooksul mitte pursanud 2) Seiskuvad ­ ajutise purske rahu seisundis olevad 3) Aktiivsed ­ pidevalt või mõne aastase vahega tegutsevad Vulkaanide levik · Levivad eelkõige litosfääri laamade piirkonnas ­ massiliselt on neid ookeanide keskahelikes ja laamade ookeanipõhja vahevöösse vajumise vööndeis · Vulkaanid võivad esineda ka laamade sisealadel nii kuuma täpi kui ka kontinentaalse rifti piirkonnas Magma ja laava · Magma on maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass · Vulkaani kuju, ehitus ja purskeprotsessi iseloom on tihedalt seotud teda toitva magma omadustega · Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kilpvulkaanid...

Geograafia
122 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Vulkaanid

Helens ja teised vulkaanid Vulkaani nimetatakse ka tulemäeks, see on purskesaadustest koosnev koonusjas mägi, mis asub maakoores oleva lõõri või lõhe kohal. Vulkaanikuhiku tipust purskub kraatri kaudu maapinnale laavat, tuhka, kuumi gaase, auru ning tahkeid laavatükke (neid nimetatakse vulkaanilisteks pommideks). Nüüdisajal on maakeral teada 817 tegevvulkaani (kõrgeim on Cotopaxi Ekuadoris, see on 5896m). Vulkaane leidub maismaal peamiselt noorte kurdmägede alal ja vee all ookeanide keskahelikes. Vulkaanipursked võivad põhjustada suuri purustusi ja nõnda palju inimohvreid. Näiteks Indoneesias hukkus 1815.a. Tambora purske tagajärjel umbes 56 000 inimest ja 1883.a. Krakatau purske tagajärjel rohkem kui 36 000 inimest Vulkaanide tekke ja arengu seaduspärasusi ning purskesaaduste ehitust ja koostist uurib geoloogia haru vulkanoloogia. St. Helensi vulkaan USA Washingtoni osariigis oli kui uinuv hiiglane, see polnud pursanud 185...

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Vulkaanid

TULEMÄED EHK VULKAANID Loodusõpetus IV klassile Karin Link Saue Gümnaasium VULKAAN Tulemägi on kohutav loodusnähtus · plahvatused · maavärinad · gaasid, mustad pilved · välgud · kõuemürin · tipus hiiglaslikud tuleleegid MIKS VULKAANID PURSKAVAD? · Vulkaani lõõri koguneb palju gaase, mis otsivad teed maapinnale. · Gaasid põhjustavad suure rõhu. · Toimub plahvatus ja välja hakkab purskama vedelat laavat. MAGMA Magma on tulivedel aine vahevöö ülakihtides. See ülikuum gaasirikas suure rõhu all olev magma rajab teed ülespoole. Maapinnale jõudnud magma ongi laava. LAAVA Maakera sügavuses on temperatuur kõrge ja kivimid on sulanud ning kivimimass voolab...

Geograafia
77 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas vulkaanid on ainult kahjulikud või ka kasulikud?

On neid kelle jaoks on see looduseime midagi, mida peaks iga hinna eest vältima ja oma elupaiga vaatama vulkaanidest nii kaugel kui võimalik. Kuid leidub ka inimesi kes on ohtliku situatsiooni pööranud inimkonnale kasulikumaks. Aga kindlasti leidub ka selliseid, kellel pole aimugi millega on tegu ja veel vähem on sellega kunagi elus kokku puutunud. Kuna vulkaanid ei ilmu ühel ootamatul hetkel lihtsalt maa seest nagu ei kuskilt välja, vaid asuvad kindlates paikades, ei ole neid ka nii raske ette ennustada, kui näiteks maavärinaid. Kuid probleemi tekkitab asjaolu, et vulkaanide piirkonnas on väga viljakad mullad ja seega ka soodne elupaik inimestele. Tiheda inimasustuse tõttu ongi tihtipeale vulkaani tagajärjel elu kaotanud inimeste arv suurem kui võiks, võib-olla ainult suurusjärgu võrra väiksem maavärina ohvrite arvust...

Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vulkaanid

VULKAANID. Mõisted: Vulkaan koonusekujuline laavat ja tuhka purskav mägi. Magma tulikuum vedel kivimmass, mis on sulanud. Laava maapinnale jõudnud magma. Geiser kuumaveeallikas. Tabel: KIHTVULKAAN · Kasvab kõrgusesse. · Magma tahkem. · Magma ei voola kaugele. KILPVULKAAN · Kasvab laiuti. · Magma vedelam. · Magma voolab kaugemale. Kihtvulkaan. Kilpvulkaan. ...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vulkaanid

On maakoorde tekinud lõõr ,lõhe või nende süsteem mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Aktiivne vulkaan ­ pidevalt purskav vulkaan ,( purskab iga 10 a tagant). Kustunud vulkaan ­ inimese ajaloo jooksul ei ole pursanud. Kilp vulkaan ­ madal vulkaan . Laava on vedel , voolab rahulikult lõõrist välja. Valgub kaugele. Kasvab laiuti., Kiht vulkaan ­ teravmägi. Laava paks ja kiiresti tarduv. Kasvab kõrgustesse.sageli tardub laava juba lõõris , moodustub kork , lendab järgmisel purskel võimsa plahvatusega õhku. Nõlvadel on vaheldumisi tahke kivim ja tuhk.( fuji). Probleemid. Maapind taimed , loomad hävivad, õhk saastub , mürgised süsinik ja väävli ühendid, gaasidest ja tuhast moodustuvad lõõmpilv, võib hävitada terveid linnu.vee segunemisel vulkaanilise materjaliga tekivad muda voolud ehk lahaari...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Vulkaanid ja maavärinad

Paegu on vulkaanide uurimine inimestele väga tähtis, sest sellega on seotud paljud maavarad nagu näiteks näiteks sulfiidsed maagid ning väävel. Vulkaanid enamasti ei paikne suvalistes kohtades, vulkaanid asuvad laamade piiride peal, kuid esineb ka vulkaane mis ei ole laamade piiride peal, neid nimetataks `'kuumadeks täppideks''. Üks kõige kuulsamaid mitte laama piiril asuv vulkaan on Yellowstone'i vulkaan ja veel on on Hawaii saared. Mandrite alused kuumad täpid...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Referaat; Vulkaanid

[2] Päikesesüsteemi kõrgeim vulkaan on Olympus Mons Marsil (ligikaudu 27 km kokkuleppelisest Marsi "merepinnast" kõrgemal).[3] [4] Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Samuti on leidnud kasutamist näiteks vulkaaniline kivim obsidiaan, mida kasutati lõikeriistadena. Ka tänapäeval on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad (näiteks sulfiidsed maagid ning väävel) ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral kiirelt evakueerida. Selle ohu hindamine ongi paljude vulkanoloogide tööks. Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige: 1. Magmakamber 9. Laavakihid 2. Aluspõhi 10. Kraatri põhi 3. Vulkaanilõõr 11. Parasiitkoonus 4. Jalam 12. Laavavool 5...

Loodusõpetus
47 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Maakoor, laamad, vulkaanid

Mineraal - looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on iseloomulik kristallstruktuur. Kivim - mineraalidega tugevalt kokku tsementeerunud kogu, mis looduses esineb kivimites. Jaotus tekke järgi: tard, sette, moond. Tardkivimid - on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. Settekivimid - on kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Moondekivim - on kõrge rõhu ja temp tingimustes moondunud kivim. Maak - on mineraalne maavara, millest eraldatakse metalle. Ookeanilaamade kesksuunaline lahknemine - algab ookeani keskahelikust. Sealt tungib maapinnale vahevööst tulikuum aines, mis rebestab ookeanilise maakoore ja laamad eralduvad üksteisest. Maapinnal tardunud magmast tekib ookeaniline maakoor. Ookeani keskahelik - läbib kõiki ookeane ja koosneb mäestike ahelikest, mida...

Geograafia
29 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Vulkaanid

VULKAANID VII klass ÕIE ABEL KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUM Juhendaja P. Rokk VULKAANID VII klassis maakoore teema käsitlusel: mõiste tekke põhjus ehitus jaotus levi hilisvulkaanilised nähtused VULKAAN ehk TULEMÄGI Enamasti koonusekujuline mägi,mis aeg-ajalt purskab (või on kunagi pursanud) laavat, kuumi gaase, kivimitükke, tuhka. TEKKEPÕHJUSED Kui maakoores juhtub olema mingi lõhe või avaus, siis hakkab magma suure rõhu mõjul seda pidi ülespoole kerkima. VULKAANI EHITUS tuhk lõõr kraater magma...

Geograafia
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun