Metsa sügavkaeve mullakaardil ( Maaamet) 5 Joonis 4. Metsa sügavkaeve ortofotol ( Maamet) Põllumaa sügavkaeve on tehtud samas maakonnas kõrval asuval põllul. Maaametist võetud info: X=6456457, Y=615695. Joonis 5. Põllumaa sügavkaeve mullakaardil. (Maaamet) 6 Joonis 6. Põllumaa sügavkaeve ortofotol. ( Maaamet) 3.2 Mullatekketingimused Uuritud ala asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas. Viljandi ja selle ümbruse aluspõhjaks on keskdevoni setted, mis moodustavad tsementeerunud peeneteralise liivakivi. Aluspõhi on kaetud paksu pinnakattega, mille on kujundanud peamiselt mannerjää ja selle sajuveed ning hilisemad geoloogilised nähtused. Vanemaid pinnakattesetteid on moreen-sortimata materjal, mis sisaldab peamiselt liiva ja kruusa. Teistest katetest esineb liiva ja savi. Devoni kiht algab 8-28 m sügavusel
hulk on suurem kui ja tihenenud auramine mineraalhorisondina Mullas toimuvad protsessid · Sooldumine lahustuvate soolade kogunemine mulda. Toimub suurema aurumise ja sademetehulgaga aladel. Põldude niisutamine kuiva kliimaga piirkondades toob kaasa põhjaveetaseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Liigsoolane muld muutub viljatuks. Mullatekketingimused ja -protsessid · Tundra enamiku aastast · Okasmets jahe niiske valitseb madal temperatuur, kliima, sademed ületavad põhjustab maapinna auramise, läbi-uhteline läbikülmumise ja igikeltsa veereziim. Mullad liivakad tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi ja vett läbilaskvad. kliima tõttu, toimub vaid suvel Okkavaris laguneb ülessulavas osas. Külmu-nud aeglaselt ja mullapinnale
D aluskivim Orgaanilise ainega seotud protsessid Mineraliseerumine- on orgaaniliste ainete lagunemine mullapinnal ja mullas lihtsateks mineraalaineteks, näiteks süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks Humifitseerumine- on mullapinnal ja mullas toimuv orgaaniliste jäänuste mikrobioloogiline ja biokeemiline muundumine lihtsatest orgaanilistest ühenditest keerukamateks mineraalosaga seotud polümeerseteks ühenditeks, nn huumuseks Mullatekketingimused ja -protsessid TUNDRA Karmi kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad- gleimullad. Gleistumine ja turvastumine OKASMETS Sademete hulk ületab auramise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad Mullatekketingimused ja -protsessid ROHTLA Kuiv kliima, sademete hulk on tasakaalus aurumisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad. KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad VIHMAMETS
OKASMETS. • mullalahuse valdav liikumissuund ülevalt alla. KAMARMDUMINE - mullatekkeprotsess, kus huumusekiht on paks. Tasakaalus sademed ja aurustumine. ROHTLAD. SOOLDUMINE • sisaldab rohkelt vees lahustuvaid soolasid • aurustumine intensiivne SOOSTUMINE • pind liigniiske • taimed ladestuvad LEOSTUMINE • vees lahustuvate soolade väljauhtumine GLEISTUMINE • kui vettpidav kivimikiht on lähtekivimiks. • alumised mullahorisondid liigniisked hapnikuvaene keskkond Mullatekketingimused ja protsessid TUNDRA Kari kliima ja vähese taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed väheviljakad mullad - gleimullad. Gelistumine ja turvastumine OKASMETSAD Sademete hulk ületab aruamise. Jahe ja niiske kliima. Leostumine ja leetumine. Leetmullad. ROHTLA Kuiv kliima, sademete hul on tasakaalus auramisega. Kamardumine. Viljakad mustmullad KÕRB Aurumine suur. Mullad on ssooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad. VIHMAMETSAD Palav ja niiske kliima. Paks mullakit
o Valmistatakse mulla geneetiliste horisontide papile liimitud näidis mõõdus 1 : 5. Liimmonoliidi kõrvale kirjutatakse horisondi tähis, sügavus, pH, "kihisemine", lõimis. Papi teisele küljele kirjutatakse kaeve kirjeldaja nimi, kaeve asukoht, reljeefi joon, mulla nimetus, siffer, kaeve tegemise aeg (aasta, kuu). o Soovitav on teha kaevest foto. o Koostada kirjalik ülevaade antud mullaliigi iseloomustamiseks, kus on ära toodud mullatekketingimused, mulla iseloomulikud tunnused, toitainete sisaldus, viljakus, kasutamise sobivus, omaduste parandamise võimalused, mulla kaitse ja levik. Ülevaade tehakse kirjanduse põhjal. Juhendaja õpetaja Ell Tuvikesega saab ühendust meilil: [email protected] ja Reet Miil [email protected] 3. PUISTU KIRJELDUS Antud kasvukohatüübis määratakse kõikides taimestiku rinnetes liigid osatähtsuse järjekorras.
Soostumine liigniiskes keskkonnas looduslikult toimuv mullatekke-protsess, milles orgaanilist ainet sisalda-vad horisondid turvastuvad ja mineraal-sed horisondid gleistuvad. Peamiseks põhjuseks: sademete hulk on suurem kui auramine Gleistumine toimub piisavalt liigniiske ja hapnikuvaese keskkonnas Sooldumine esineb kuiva kliimaga aladel, kus auramine on intensiivne ja kus mulla läbiuhtumine toimub harva või üldse mitte MULLATEKKETINGIMUSED- JA PROTSESSID Tundra enamiku aastast valitseb madal temperatuur, põhjustab maapinna läbikülmumise ja igikeltsa tekke. Mulla-teke on aeglane vähese taimestiku ja karmi kliima tõttu, toimub vaid suvel ülessulavas osas. Külmu-nud mulla ülessulamisel toimub veega küllastunud igikeltsa ja mineraalsetes mullahorisontides gleistu-mine. Nõgudes, kus vett on rohkem, ei lagune taimejäänused lõpuni ja kuhjuvad turbana
Endla Reintam Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Töö metoodika..................................................................................................... 4 2.Uurimisalade üldiseloomustus............................................................................. 6 3.Mullatekketingimused uuritaval maa-alal.........................................................8 4.Muldkatte koosseis............................................................................................ 10 4.1Muldade liigiline ja lõimislik koosseis...........................................................10 4.2 Muldkattetingimuste osa muldkatte kujunemisel........................................11 5.Muldade morfoloogia..................................................................................
maailma kõige poolkõrbetes. Iseloomulik viljakamad must tundramuldadele ja mullad. leidub Lääne-Eesti tasandikel. d) Mullatekketingimused ja protsessid tundras, okasmetsas, rohtlas, kõrbes ja vihmametsas. MULLATEKKETINGIMUSED MULLATEKKEPROTSESSID TUNDRA Madal temperatuur, maapind on Toimub: turvastumine, gleistumine, külmunud, tekib igikelts, suvel on voolamine. liiga niiske sest on väike auramine ja igikelts. OKASMETS Jahe niiske kliima, läbiuhteline Leetumine
hindamisaegses seisundid Maa boniteet- maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilisest teguritest, mulla boniteedist ja teistest maatükkidest 52. Eesti haritava maa boniteet. 40 hp 53. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused. Leetumine, lessiveerumine,savistumine,näivleetumine,soostumine Mullatekketegur- tegur, mis mõjutab mulla tekkimist ja arengut( lähtekivim, kliima, reljeef, taimestik) Mullatekketingimused- maakoha vanus, reljeef, kliima, taimestik 54. Leetumine. Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguprodektide eemaldumine laskuva veega. Toimub happelises keskkonnas karbonaadivaesel lähtekivimil ja põhjustab mullareaktsiooni edasist hapestumist. Kerged lõimised 55. Lessiveerumine. Ibe ja kolloidosakeste ümberpaigutamine mulla ülemistest horisontidest alumistesse. Ibe ja kolloidosakesed ise ei lagune
3) Ranniku madalsoo Erodeeritud mullad: 1) Nõrgalt 2) Keskmiselt 3) Tugevalt Deluviaalmullad ehk pealeuhtemullad (D). Vee reziimi alusel jagunevad: 1) kamardeluviaal mullad e. parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB! Mullad ei paikne juhuslikult, vaid kindlate seaduspärasuste alusel. St vastavalt mullatekketingimustele. Kuna mullatekketingimused Eesti erinevates piirkondades on väga erinevad, siis seetõttu erinevab ka eri piirkondade mullastik kardinaalselt. Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused
parasniisked D 2) niisked e gleistunud deluviaalmullad 3) deluviaalgleimullad 4) turvastunud deluviaalmullad Eksamiküsimus: · Iseloomustage põhidiagnostilisi erinevusi ja kasutussobivust rähksete, leostunud, leetjate, näivleetunud, leetunud ja leedemuldade vahel. Eesti agromullastikuline rajoneerimine NB!NB!NB! 10.09.09 Mullad ei paikne juhuslikult, vaid kindlate seaduspärasuste alusel. St vastavalt mullatekketingimustele. Kuna mullatekketingimused Eesti erinevates piirkondades on väga erinevad, siis seetõttu erinevab ka eri piirkondade mullastik kardinaalselt. Sellest tlenevalt Alfred Lillema koostaski muldade rajoneerimise skeemi. Kuna see muldade territoriaalne piiritlemine annab agronoomilisi eesmärke, seetõttu nimetatakse mullastiku rajoneerimist agromullastikuliseks rajoneerimiseks. Alfred Lillema jaotas Eestimaa 8 rajooni e valdkonda. Need omakorda mullastiku iseärasuste alused
keskkonnatingimustest 1500...7500 aastat. Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalis- geograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. On olemuselt bioloogiline protsess. Protsessi resultaadiks on uue kvalitatiivse omaduse viljakuse kujunemine. Vaatamata asukohale maakeral on kõigil muldadel ühtne tekke ja arengu bioloogiline olemus. Kuna mullatekketingimused avaldavad mõju bioloogilisele faktorile, siis see tingib selle, et ühtse mullatekkeprotsessi raames saame eristada mitmeid elementaarprotsesse. Eestis esinevad järgmised mullatekke elementaarprotsessid: 1. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Leiab aset mulla peenemate osakeste ibe, kolloidid, saviosakeste lagunemine ehk hüdrolüüs. Profiili ülemises osas on
kliimast ja muudest keskkonnatingimustest 1500...7500 aastat. Mullatekkeprotsess on maakoore pindmiste kihtide kasutamine ja ümberkujundamine kõrgemate ja alamate taimede ning nende jäänuste laguproduktide poolt kõigi füüsikalisgeograafiliste tingimuste mõjutusel ja osavõtul. On olemuselt bioloogiline protsess. Protsessi resultaadiks on uue kvalitatiivse omaduse viljakuse kujunemine. Vaatamata asukohale maakeral on kõigil muldadel ühtne tekke ja arengu bioloogiline olemus. Kuna mullatekketingimused avaldavad mõju bioloogilisele faktorile, siis see tingib selle, et ühtse mullatekkeprotsessi raames saame eristada mitmeid elementaarprotsesse. 62. Leetumine Mulla mineraalosa lagunemine happeliste huumusainete mõjul ning laguproduktide eemaldumine laskuva veega. Leiab aset mulla peenemate osakeste ibe, kolloidid, saviosakeste lagunemine ehk hüdrolüüs. Profiili ülemises osas on saviosakesed vaesunud reast biogeenselt tähtsatest ühenditest (Fe2O3, Al2O3, CaO,
annaabi.ee 
