Isa Goriot oli väga kõrge ja tuntud nuudliärimees ja tütardel polnud kunagi puudust olnud, kuid mida vanemaks sai seda rohkem raha hakkas tütardele saatma. Isa Goriot'i ja tütarde suhe=RAHAMASIN. Tütred isegi mitte isa matusele ei läinud. Isa arvas ise ka, et suhe peab põhinema rahal. Rahalist suhet näeb ka Eugene de Rastignaci ja ta vanemate vahel. Ei näinud probleemi küsida perekonna käest raha, et tõusta kõrgemale sotsiaalses staatuses. 2) ISAARMASTUS-kõige olulisem isale tütarde käekäik, hoolitses nii pedantlikult. Delphine aja Anastassie ei näinud puudust. Isa tundis, et ainuke viis oma armastust näidata on raha kaudu, sest ei osanud kõrgklassis käituda, seega polnud kutsutud ka laste kodudesse. 3) EUGENE-ahne või heasüdamlik? Plaan abielluda Victorine'iga, et saada kõrgklassi. Samas ta oli isa Goiroti ainuke tõeline sõber. Samas Eugene suhtus Goirot'i kui oma isasse. Raha ei ole see mille poole tuleks püüelda.
Õed embasid isa soovil üksteist. Isa Goriot ei tundnud ennast hästi. Goriot arvas, et raha annab kõik ja et ta sai õiglase karistuse, ta rikkus nad ära. Kui Goriot oli oma voodis haige ja pikali, tahtis ta oma tütreid näha ning ütles, et tema on nad teinud ja et nad on tema omad. Delphine jäi haigeks ja ütles, ,,ma tahan oma isa näha". Goriot suri oma tütrel Anastasiel käest kinni hoides. Goiroti matustel ei olnud kumbki tema tütardest. Goiroti isaarmastus oli nii suur, et ta tahtis anda oma tütardele kõik hea ja parema, mis ta vähegi pakkuda sai. Kuid samas oli ta isaarmastus pime, ta ei näinud seda, et hoolimata sellest, et ta andis oma tütardele kõik, ei hoolinud tütred temast peaaegu et üldse.
tung on sugutung, elutung enda ,,igavesti elama panemine" (Freudi ,,Psühhoanalüüs"). Tõenäoliselt taipas isa Goriot, et ta on liiga vana, et ise kuhugi jõuda, elada, temas kustus primitiivne unelm enda ihad täide viia, ta suunas need oma tütardele võrdlustas enda õnne tütarde omadega. See ei olnud aga tõeline armastus, see oli lootusetus, mille ainus ülejääk väike lootus oli suunatud tütardele, kellest ta kujundas enda mõjutajad, iseenda jumalused. Isa Gorioti isaarmastus avaldub ka Rastignaci suhtes. Varem mainitud sugutungi põhiidee on igavesti elada ja selleks ei ole paremat võimalust, kui oma poeg, kes sinu seemet ,,edasi kannab". Goriotil ei olnud poega, ei olnud pärijat. Goriot nägi võimalust end siia maailma veel panustada. Osati oli Rastignac Goriotile meelepärane pelgalt sellepärast, et too Dephine meele rõõmsamaks teeb, osalt aga seepärast, et tal oli võimalus mängida isarolli, anda enda panus maailma. Rikkus kadus, aeg tuli
tunne naise keha nagu enda oma, vaid naisekehana ikkagi. Armastuse tüüpe Lapse- ja vanemavaheline enne 8,5-10 a saamist arvavad lapsed, et neid armastatakse sp, et nad on sellised nagu nad on. Siis hakkavad nad tahtma armastust teenima teevad näiteks vanemale luuletuse. Läheb siiski aastaid, kuni asi jõuab küpse armastuseni. Andmine annab rohkem rõõmu ja on maha jäetud eraldatuse/üksinduse tunne. Oma last armastatakse sp, et ta on laps, mitte sp, et ta midagi erilist tegi. Isaarmastus on nii pos kui ka neg , isaarmastus on tingimustega armastus (ma armastan sind, sest täidad mu lootused, täidad oma kohust). Isaarmastuse peab ära teenima. Armastuse vahel on siiski erinevusi vennaarm kõik oleme 1, loomulik in armastus, austus üksteise vastu ja üksteist vajatakse. Emaarmastus üks vajab armastust, teine annab. Peetakse kõrgeimaks, sest see on omakasupüüdmatu armastus.
Kuidas hinnata härra Goriot isaarmastust? Armastus kaasinimeste vastu võib olla mitmesugune: sugulase, sõbra või kallima armastamine. Kallimad tulevad ja lähevad, kõik sõbradki ei käi tervet eluteed inimese kõrval, ent sugulastevaheline armastus, kui see kord olemas on, jääb. Isaarmastus tütarde vastu võib olla üks ennastsalgavamaid tundmusi. Kas selline piiritlematu, ennastsalgav isaarmastus on hea lastele? Teoses jääb nuudlikaupmees Goriot peale oma armastatud naise surma üksi tütarde eest hoolt kandma. Jäädes üksi leinama kohustusega lapsi kasvatada, suunas Goriot alateadlikult kogu selle armastuse helluse, millega ta oma naist kohtles, oma tütardele, leides sellest lohutust ja uue põhjuse elamiseks. Ta töötas vaid selleks, et endale tegevust anda ja et oma tütardele kuldne tulevik tagada. Mitte miski polnud nende jaoks
Armastuse kunst Erich Fromm Erich Fromm (1900-1980) Oli psühhoanalüütik ja filosoof Arutles oma töödes eraldatuse ja võõrandumise, inimese sotsiaalse seisundi ja mõttelaadi üle Armastus ning selle eri vormid - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmast us, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootili ne armastus Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine Armastust peab õppima Kõik inimesed on võimelised armastama, kuid selleks peavad nad vaeva nägema Suhteline on see, keda armastatakse Palju mõtteid on väljatoodud ka piiblist
Konfutsius- ühiskonnafilosoofjamoraaliõpetaja. Konfutsiusetähtsaimadmõtted on talletatudraamatus “Vesteidjavestlusi” See sisaldablühikesiütlusijakõnekäändeühiskondlikel, poliitilisteljausulistelteemadel. Konfutsiuseõpetus on pigemkõlblus- jariigiõpetus, kuireligioon. Konfutsiuseõpilasedsõnastasidalljärgnevadühiskondlikessuheteskätkevadkohustuse d: 1. valitsejavooruslikkus- alamatekuulekus2. isaarmastus- pojalikaustus3. vanemavennaheatahtlikkus- nooremavennaaustus4. meheõiglus- naisekuulekus5. vanemasõbraustavus- nooremasõbrausaldus. Taoism. Taoismipõhimõiste on Dao, mistähendab teed, kuid ka tegutsemisviisijaeluseadust. Hiinlastepõhinägemusmaailmast on see, et on olemasTaeva Dao e. maailmakõiksusekord, millegainimese Dao peaks kooskõlasolema. Taoismipõhiteos on Daodejing. Vanapärimusejärgi on selleautoriks VI
Maa Autor Teos Tegelased Märksõnad Prantsusmaa Balzac ,,Isa Goriot" Delphine, Beuseant, isaarmastus, Pariisi Rastignac, Goriot, seltskond Vauguer ,,Sagräännahk" Raphael filosoofiline romaan, ginge müümine, läbikukkumine Flaubert ,,Madame Bovary" Emma mõtteviisi labasus,
Armastuse kunst Erich Fromm See raamat räägib armastusest ja selle eri vormidest - emaarmastus, isaarmastus, vennaarmastus, jumalaarmastus, enesearmastus ja erootiline armastus. Autori arvates selleks, et olla võimeline armastama, peab teadma teooriat, praktikat ja leidma aega ehk olla jäägitult pühendunud. Teoses on palju häid mõtteid ja paljudes näidetes on pööratud tähelepanu piibli sündmustele. Kas armastus on kunst? E.Frommi arvates on armastus kunst nagu puusepatöö või maalimine. Armastus on midagi, mida on vaja õppida ning seda tuleb teha maast madalast ja suure
et rikkaks saada. Isegi oma vaeselt perekonnalt raha küsimine ei olnud tema jaoks probleem. ,,Kallis ema, müü ära mõned oma vanaaegsed ehted, ostan Sulle peagi uued asemele. Ära näe mu palves appihüüdu," palub Rastignac kirjas oma emale. Isa Goriot' ootused raha suhtes on teised: ta loodab rahaga osta oma tütarde armastust. Ta ei tea, et armastus ei ole asi, mida saab osta, vaid asi, mille nimel tuleb võidelda olgu see siis isaarmastus või mehe ja naise vaheline armastus. Oma tütarde poolehoiu võitmiseks oleks ta pidanud juba viimaste lapsepõlves neid rahast rohkem eemale hoidma ning ka ise oma suhtumist rahasse muutma. Oma surivoodil taipab ta, kui rängalt ta oli eksinud armastades oma tütreid liialt palju, kuid siiski eelistaks ta olla rikas ja näha tütreid oma surivoodil, kui olla vaene ning surra ilma tütreid nägemata. ,,Raha eest saab kõik, isegi tütred. Oh, kuhu kadus kogu mu raha? Kui mul
Äris tubli, energiline, püsiv jõudis kõigist ette. Kaotas oma armastatud naise ning siis koondas oma armastuse tütardele. Mida teeb? Tunneb rõõmu oma viimse penni kulutamisest tütarde peale. Armastab oma tütreid väga, hoolitses nende eest pime ja andunud armastus. Hinnang/suhted teistega Temasse suhtuti kui heidikusse, põlgus ulatus vihkamiseni, tagakiusamine oli haletsusesugune. Armastas tütreid. Sai hästi läbi Rastignaciga, kes tema eest hoolitses Isaarmastus Lk 149 ,,Ühe kuu jooksul on ta saanud uuesti selleks mis oli: rõõmsaks, säravaks, nooreks tütarlapseks. Ta hing on elavnemas, ta võlgneb teile oma õnne. Oh, teeksin teie jaoks võimatu võimalikuks. Ta ütles mulle veidi aja eest koju minnes:"papa, ma olen väga õnnelik!" Kui nad ütlevad mulle tseremoniaalselt isa, jäätub mu süda; kui nad aga hüüavad mind papaks, näib mulle; nagu nagu oleksid nad veel väikesed, ja nad kingivad mulle kõik mu mälestused tagasi.
Armastus H. De Balzaci romaanis "Isa Gorit" Prantsuse realismiaja kõige kuulsama kirjankiku Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" näitab suurepäraselt, kui kaugele suudavad ärahellitatud lapsed oma vanema viia ning kui piiritu on isaarmastus. Olles sündinud rikka nuudlikaupmehe Jean-Joachim Goriot perre, ei osanud tema tütred Anastasie ja Delphine ette kujutadagi muud elu peale rikkuse. Nad olid harjunud saama kõike ja kõige paremat. Nende elu keerles uhkete riiete ja aksessuaaride ümber. Peale oma naise kaotust pühendas Goriot ennast täielikult oma tütardele. Oma tütreid pidas ta kõige tähtsamaks ja elu mõtteks. Ta tegi kõik, et Anastasie ja Delphine oleksid õnnelikud. Tütred aga ei teinud muud, kui
Honore de Balzaci raamatus "Isa Goriot" oli ära toodud "vaprate ning ilusate" maailma tuum, mis peituski ainuüksi rahas. Rikkus andis võimu, võim lubas aga sootuks kõlbmatuid käitumismaneere. Isa Goriot'i tütred kasutasid oma papakest vaid pangaautomaadina. Oli vaja raha, tehti sõbralik nägu pähe ning mindi isakese jutule. Ei olnud kordagi, kui kohusetundlik ning armastav lapsevanem poleks oma tütreid nende suures hädas aidanud. Andis kõik mis anda oli, viimse kui pennini. Selline isaarmastus on küll muljet avaldav, kuid mõtlematu. Teenida tütarte lugupidamist neile palukeste poetamisega ning ühes sellega kinnistada nende materiaalset iha ning vääraid prioriteete. Isa Goriot ei suutnud ning ega tahtnudki endale tunnistada, et perekondlik idüll on vaid ühepoolne- isa Goriot üksinda. Kuid ega saagi näha tõde, kui lapsevanemlik armastus pimestab. Eks igale memmele ning taadile ole omad lapsed need kõige kallimad, siiramad, korralikumad, targemad.
lubati isal elada nii ühe kui teise tütre juures, aga hiljem asjad muutusid ja isa Goriot sai aru, et ta on tütardel jalus. Lisaks sellele ei meeldinud Goriot ka oma väimeestele. Nüüd pidigi ta kolima pansionaati. Goriot võttis pansionaadis kalli korteri ja seadis ennast seal sisse. Ta paistis proua Vauquer' silmis soliidse ja nooruslikuna. Isa Goriot' väimehed ei andnud tütardele kõigeks raha. Delphine ja Anastasie hakkasid oma isa juures raha küsimas käima. Kuna Goriot'l oli suur isaarmastus, siis ta andis neile kõik, mida nad soovisid. Pidev raha jagamine oma tütardele mõjutas halvasti isa Goriot' majanduslikku seisu. Ta pidi sellepärast kolima väiksemasse korterisse, loobuma nuusktubakast ja juuksuri kutsumisest. See oli alles algus. Isa Goriot pidi müüma oma briljandid, kuldtubakatoosi, kuldketi ning väärtasjad. Samuti loobus ta uhketest rõivastest ja kullatud tassist, millel oli eriline tähendus. Eugene de Rastignac elas isa Goriot'ga samas pansionaadis
Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada
Loomingut iseloomustab humaansus, realistlikkus, grotesk ja satiir. Loomingusse kuuluvad mõned näidendid ja hulgaliselt jutustusi. LOOMING: ,,Revident"(kirjaldab korruptsiooni, pugemist ja tegeliku olukorra varjamist.) ,,Surnud hinged"(saamahimu, kasuahnus ja madalad instinktid maa-aadli hulgas) Jutustused: ,,Tarass Bulba"(kodumaa ja- isaarmastus, isa valib poja ja kodumaa vahel) ,,Sinel"(protest inimväärikuse alandamise vastu) ,,Nina"(inimväärikuse alandamine) ,,Vana maailma mõisnikud"(kahest vanainimesest, kelle elumõte on söömine) ,,Lugu sellest, kuidas Ivan Ivanovits läks tülli Niki Vorovitsiga"(naerab nüristunud väikeaadlikku, kus pisiasi puhutakse suureks ja eluaegne sõprus muutub vihaks) Novellikogud: ,,Abareskid"(satiirilne Peterburi kogumik) ,,Mirgorod"
Raha eest saab kõik? Honore de Balzaci teos "Isa Goriot" räägib Pariisi elust 17. 18.sajandil, tolle aja kõrgseltskonnast, vaestest ning nende äärmuste sobivusest või mittesobivusest. Peategelasteks on kunagine jõukas nuudlikaupmees isa Goriot, kes üle kõige armastas oma tütreid ning vaene õigusteaduse tudeng Eugene de Rastignac, kes iga hinna eest tahtis kõrgseltskonda pääseda. Goriot' isaarmastus oli niivõrd tugev, et ta muutus oma tütarde suhtes naiivseks ning ei näinud, et need temalt ainult raha tahavad. Seega tekibki küsimus, kas raha eest saab kõike ning kas see tagab armastuse? Isa Goriot elas pansionis koos paljude teiste värvikate inimestega. Sinna kuulusid näiteks lõbus seltskonnahing härra Vautrin, kes lõpuks osutus sunnitöövangla põgenikuks e."surmanarritajaks", pansioni omanik proua Vauquer,
talt raha saada. Kuna Goriot armastas tütreid üle kõige, siis tegi ta kõik, et neile raha muretseda. Tema tütred said endale kõik, mida nad kunagi ihaldanud olid, sest kui nemad olid õnnelikud, oli seda ka Goriot. Minu arvates ei olnud see õige, et Goriot andis oma tüdardele kõik, mis nad tahtsid, sest selline kasvatus hellitas Anastasi'e ja Delphine'i ära ja nad ei osanud enam asjade väärtust hinnata. Goriot'i isaarmastus oli nii suur, et ta andis tütardele andeks isegi kõik halva, mis nad korda olid saatnud, ja tegelikult petab ennast ning kujutab ette, et tütred temast veel hoolivad. Arvan, et Goriot oleks pidanud oma tütarde vastu karmim olema ega pidanud nõustuma kõigega mis tütred tahtsid. Tähtsamad kõrvaltegelased olid Goriot tütred Anastasie ja Delphine. Anastasie oli ahne, kuid tänu sellele, et isa andis talle kõik, mis ta soovinud oli. Rastignac armus
Nende armastuslugu oli küll kõige klassikalisem ja romantismile iseloomulik. See oli puhas, tingimusteta ja algas esimesest silmapilgust. Kui Jean Valjean etenduse lõpus ära suri oli see küll Cosette'ile väga raske, kuid samas oli tal nüüd Marius, kes tema eest samamoodi väga hoolis ja teda armastas. Nii oli ka Jean Valjeanil endal lihtsam ilmast lahkuda. See näitab ka kui oluline on armastus elus ning ilma selleta hakkama ei saaks. Isaarmastus Cosette'i vastu andis Jean Valjeanile elus uue mõtte. Muidu oleks ta andnud end Javert'i kätte ja lasknud ennast jälle vangi panna, kuid pärast Fantine'ile antud lubadust hakkas ta oma elu eest võitlema ning elas kõrge eani ning ka Cosette oli õnnelik tüdruk ja naine kui armastus tema ümber oli hoolimata sellest, kui rasked ajad Prantsusmaal olid. Veel üks näide selle teema kohta etenduses oli see, kui ületõusu ajal sai Marius haavata ning kõik ta sõbrad surid. Ainult
kuid mitte kirg teistele näib see sõprusena · Täiuslik armastus- kujundab endastt kõigi kolme komponendi tasakaaluu. Armastuse liigitus: · Vennaarm- ligimese armastus, millele põhinevad teised tunded. · Emaarmastus- kõige omakasupüüdmatu tunne. Ema armastab oma last tema puudustele ja äpardumistele vaatamata. · Isaarmastus- seab tingimusi. Isa armastus tuleb välja teenida. · Erootiline armastus- teiseinimesega täielikult ühtesulamine ja kokkukuulumise iha · Enesearmastus- kes ei armasta iseennast ei suuda armastada ka teisi. · Jumalaarmastus- pakub lootust ja tuge Kuidas tõelisi tundeid ära tunda Andmine- tõelisi tundeid iseloomustab andmisvajadus, soov teistele kinkida, teha ta õnnelikuks
*rumal armastus-kire alusel on tekkinud pühendumine, kuid hingeline lähedus puudub . *sõbralik armastus-hingelisele lähedusele on lisandunud pühendumine , mitte kirg . *täiuslik armastus-kujutab endast kõigi kolme komponentide tasakaalu . ARMASTUSI LIIGITATAKSE JÄRGNEVALT :*vennaarm-ligimesearmastus, millel põhinevad teised armastused . *emaarmastus-on lapse elu ja vajaduste tingimusteta jaatus. Emaarmastust peetakse kõige omakasupüüdmatuks tundeks . * isaarmastus-seab aga tingimusi. isa armastab last sp , et laps täidab tema lootusi , sarnaneb temaga . *erootiline armastus-teise inimese täieliku ühtesulamise ja kokkukuulumise iha. Iseloomustab piiratus . *enesearmastus-kes ei armasta ennast , ei suuda armastada ka teisi . *jumalaarmastus-pakub lootust ja tuge . 1.andmine(saamine)-tõelist tunnet iseloomustab andmisvajadus, soov teisele kinkida , teha ta õnnelikuks . 2.loov energia-tõeline tunne ei võta energiat, vaid annab seda .3.austus-
müüma kogu oma varanduse. Kui isa haigeks jäi käis üks tütardest ta voodi juures ka palumise peale. Kui isa ära suri, siis tütred matusele ei ilmunud vaid saatsid oma kutsarid. Üks tegelane Eugene oli tark ja hästi kasvatatud poiss. Tema rahaline seis ei olnud just kõige parem. Temagi lootis isa Goriot-i tütre Delphine kaudu rikkaks saada. Võrgutas tütre ära kuid siiski armus temasse. Selles loos olid tütred raha peal väljas, isa aga hoolis oma lastest ja oli pime. Isaarmastus oli niivõrd suur. Raamatus ,,Punane ja must" oli peategelaseks 19 aastane noormees Julien, kes armastas väga raamatuid. Ta oli väga tark poiss. Linnapea härra de Renal tahtsis oma lastele koduõpetajat ja rääkis sellest Julieni isaga. Julieni isa alandas poissi ja pidas teda loodriks. Tema vennad ei sallinud teda samuti, nad peksid teda. Julieni isa seadis ette kindlad rahasummad mis tuleb Julienile maksta ja kehtestas reeglid, et poisile riided selga. Julien eriti ei hoolinud rahast,
Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada
Inimesed ei tundnud häbi oma tütardest ja õpetab seltskonnas käituma. egoistlikkuse tõttu ning kasutasid ükskõik, mis võtteid, et ainult edu 9. Eugéne laseb perekonnal talle oma viimased säästud saata. saavutada ning materiaalseid hüvesid nautida. 10. Vautrin mõtleb välja plaani, kuidas Rastignac abielluks Victrine'iga Isaarmastus ilma vastuarmastuseta isa Goriot oli ohverdanud ning, tappes tüdruku venna, kuuluks 3 mln pärandust noorpaarile. oma tütarde nimel kõik, ta armastas neid tingimusteta ning hoolimata 11. Vikontess Beauséant kutsub Rastignaci teatrisse, kus too üritab nende ebaausast ja moraalitust eluviisist. Ometigi ei suutnud hellitatud võluda rikast parunessi Delphine'i, isa Goriot tütart. tütred isa armastada
S keeldub uuesti istet võtmast ja lõbustamast. Kuju kutsub DJ järgmisel õhtul enda poole sööma. S ütleb, et ei saa DJ-ga kaasa minna: tal paastupäev. 5. peatükk 1. stseen: Lage väli. Don Luis, DJ isa, ei suuda oma silmi uskuda: kas poeg tõesti meelt parandanud? DJ räägib, et on nüüd teine inimene kui eile. Ütleb lahti kõlvatust eluviisist. Soovib, et isa määraks talle õige isiku teenäitajaks. Isa on ütlemata õnnelik: isaarmastus tuleb tagasi, tahab emale öelda, kõik soovid täitunud, tahab taevast tänada. 2. stseen: S ütleb, et see oli DJst tõesti auväärne tegu. DJ peab teda lolliks, et uskuma jäi. DJ ei ole muutunud vaja oma isa poliitilises mõttes, sõjakavalus. Arvab, et kui mängib head inimest, siis on kõik tema poolel. Tegutseb õige eluviisi järgi aga varjatumalt. Kui keegi peaks teda tabama, siis ollakse ikkagi tema poole peal. Peab häid inimesi tossikesteks, kes temasugustelt vaid petta saavad
Armastuse tüüpid: 1) Infantiilne - ma armastan sellepärast, et mind armastatakse. 2) Küps - mind armastatakse sellepärast, et ma armastan. 3) Ebaküps - ma armastan sind sellepärast, et ma vajan sind. 4) Küps - ma vajan sind sellepärast, et ma armastan sind. Parimal juhul jääb emaarmastus normaalse erootilise armastuse üheks komponendiks; tihtipeale leitakse seda religioossetes vormides, veelgi sagedamini väljendatud see aga neurootilistes ilmingutes. Isaarmastus kannatab endas mõttemaailma, inimese loodud asjade maailma, õigust ja korda, enesevalitsust, rändamist, julgeid ettevõtmisi. Isa armastust peaksid suunama põhimõtted ja lootused, see peaks olema pigem kannatlik ja salliv kui ähvardav ja autoritaarne. Vastuolud: 1) Ainult isa-südammetunnistus - karm ja ebainimlik laps. 2) Ainult ema-südammetunnistus - otsustusvõime kaotamisega ja enese ning teiste arengut takistamisega laps. 4
Ütleb, et igasugu välja vabandamine või udujutu ajamine on asjatu. Scapin sekkub. Räägib, et tema poega sunniti naise vanemate poolt abielluma. Argante tahab abielu tühistada lasta. Scapini arvates on see halb mõte, kuna poiss ei tunnistaks seda eluilmaski, kuna ei taha endale halba varju heita. Oma aupärast peab ta ütlema, et abiellus vabast tahtest. Argante tahab seejärel teda pärandusest ilma jätta. Scapin vaidlustab ka selle maha, et mees ei suudaks seda teha. Isaarmastus ning blablabla. Argante liigub Géronte´i juurde oma häda kurtma. SEITSMES STSEEN Sylvestre kiidab Scapini mula. Teine palub talt vastu, et ta mängiks talle ühte vajaminevat isikut. TEINE VAATUS ESIMENE STSEEN Géronte leiab, et laste halb kasvatus on tingitud eelkõige nende isast. Ta ei ole üldse kurva uudistega rahul, kuna see tõmbab kriipsu peale nende ühistele plaanidele. Süüdistab selles Argantet. Geronte palub tal enne hoolega ise ennast üle vaadata
tõelisse ja tõsisesse võitlustulle. Goriot on vanem mees, kes elab samuti Vauqueri pansionis. Ta oli väga edukas nuudlikaupmees, kes teenis palju ning saavutas kuulsuse ja rikkuse. Tema armastus oma tütarde vastu on aga nii suur, et ta on nende jaoks valmis tegema ükskõik mida. Niisiis pärandab ta oma hella ja hea südamega kõik oma raha tütardele. Need on aga ahned ja luksusejanulised ja kasutavad isa ära. Kui tütred on õnnelikud, on seda ka Goriot. Tema isaarmastus on nii suur, et ta annab tütardele andeks kõik halva, mis need talle teinud on ja tegelikult petab ennast ning kujutab ette, et tütred temast veel hoolivad. Lõpuks, kui Goriot on juba suremas, saavad tütred aru, mida kõike see vaene mees pidi läbi elama. Kuid lõpp on ikkagi hoolimata tütarde rikkusest väga nutune, sest nad ei suuda oma isale isegi korralikke matuseid korraldada. Vautrin elab samuti pansionis. Ta jätab kuidagi väga omapärase, salapärase ja maagilise mulje
Suhted isaga on hoopis erinevad. Tal on lapsega selle esimestel eluaastatel lõdvad sidemed ning tema tähtsust lapsele ei saa ema omaga sel varasel perioodil võrreldagi. Isa ei kujuta endast küll looduslikku maailma, ent ta kannab endas inimeksistentsi teist poolust: mõttemaailma, inimese loodud asjade maailma, õigust ja korda, enesevalitsust, rändamist, julgeid ettevõtmisi. Isa on see, kes last õpetab, kes näitab talle teed maailma. Isaarmastus on tingimustega armastus. See rajaneb põhimõttel: ,,Ma armastan sind sellepärast, et sina täidad mu lootused, sellepärast, et sa täidad oma kohust, sellepärast, et sa oled minu moodi." Isaarmastus on vastupidiselt emaarmastusele inimese poolt juhitav. Ema ja isa erinevad suhtumised on kooskõlas lapse vajadustega. Väikelaps vajab nii füsioloogiliselt kui ka psüühiliselt ema tingimusteta armastust. Kuueseks saanud, hakkab laps vajama isa armastust, tema autoriteeti, teda kui juhti
Mõlemate kihtide probleemid, mured, kuidas edu saavutada ja mis peamine, kuidas elada õnnelikult. Näitab ka seda, et tegelikult ei erine ülem-ja alamkihi inimene üldjoontes üldse. Vahe on ainult selles, millises keskkonnas elatakse. Viimane põhjustabki kõik niinimetatud erinevused, näiteks kombed, käitumine, kõneviis jne. Ei saa määratleda sellist ühtset ja kindlat teemat. Kõigepealt tundub, nagu keerleks kõik isa Goriot perekonna traagika üle, kui suur on tema isaarmastus, tütarde suhtumine temasse, tema piinad ja valud. Samas hakkab kõrvalt jooksma noore üliõpilase Rastignaci elu. Tema püüded sulada sisse Pariisi kõrgklassi, mängida kaasa selle seltskonnaga, et saavutada edu oma edaspidises elus. Need kaks hakkavadki kõrvuti ja tihedalt põimitult kogu raamatu jooksul arenema ja lahenevad lõpuks samuti tihedalt seotult. Probleemideks ongi raha ja eetika, kuidas Pariisi kirevas seltskonnas rikastuda, kuidas vastu pidada
vastupidi. · Rumal armastus kire alusel on tekkinud pühendumine,hingeline lähedus puudub. · Sõbralik armastus hingelisele lähedusele on lisandunud pühendumine,kuid mitte kirg. · Täiuslik armastus kujutab endast kõigi kolme komponendi tasakaalu. Armastusi liigitatakse järgnevalt: · Vennaarm · Emaarmastus · Isaarmastus · Erootiline armastus · Enesearmastus · Jumalaarmastus Armastuse värvideteooria · Armastuse uurija John Lee on kasutanud oma armastuseteooria loomisel värvide metafoori. *Primaarsed ehk esmased : a) Eros b) Ludus c) Storge *Ülejäänud (esmaste tuletised) : a) Mania b) Agape c) Pragma
ei kujuta endast sellist looduslikku keskkonda. Tal on lapsega selle esimestel eluaastatel lõdvad sidemed ning tema tähtsust lapsele ei saa ema omaga sel varasel perioodil võrreldagi. Isa ei kujuta endast küll looduslikku maailma, ent ta kannab endas inimeksistentsi teist poolust: mõttemaailma, inimese loodud asjade maailma, õigust ja korda, enesevalitsust, rändamist, julgeid ettevõtmisi. Isa on see, kes last õpetab, kes näitab talle teed maailma (ibid.). Isaarmastus on tingimustega armastus. See rajaneb põhimõttel: "Ma armastan sind sellepärast, et sina täidad mu lootused, sellepärast, et sa täidad oma kõhust, sellepärast, et sa oled minu moodi." Tingimustega isaarmastuses leiame, nagu tingimusteta emaarmastuseski, nii negatiivset kui ka positiivset. Negatiivne on iseenesest juba asjaolu, et isaarmastuse peab ära teenima, et selle võib 11 kaotada, kui sa ei tee seda, mida sinult oodatakse
Olen töötanud naistega, kes ei tunneta oma naiselikkust, ei tunneta isegi emotsioone. Naiselikkuse kursustele tullakse erinevatel põhjustel, mõni tahab meest leida, teine mehest lahti saada. Kolmas tahab iseendale keskenduda, neljas tahab vabaneda lapsepõlve painajast. Mõni armastas liiga palju oma isa ega suuda ühtki meest enam tõsiselt võtta. On neid, kes ei suuda meest leida, sest ei tea, mis on isaarmastus. Naiselikkuse ja eneseabi kursusel üldse osaletaksegi erinevatel põhjustel. Hea teraapia on selline, mille tagajärjel on inimene ise võimeline töötama endaga sügavuti ja pühendunult ning suudab oma elu muuta. Soovin, et inimesed, kellega töötan, suudaksid lahti lasta oma piirangud, mineviku ja valu. Naiselikkuse kohta on väga palju stereotüüpe Mehhiko seebiseriaalid, meeleheitel koduperenaised, kuulsad lauljad, ärinaised jne. Kuidas teada, milline olla?
sundusest; ta võib abielu lahutada ja oma meele järgi uuesti abielluda.Kuid Tema majandusulik sõltumatus jääb abstraktseks, kuna see ei talle mingit poliitilist õigust. Mater familias juhib majapidamist ja käsutab teenijaid. Ta võib vabalt väljas käia koos saatjaskonnaga. Kuigi tal puuduvad poliitiliselt õigused, teab ta kuidas mõju avaldada, olgu siis survega oma abikaasale. 4) Lapsed; laste hülgamine Ema- ja isaarmastus on väga hiline nähtus(18.saj). eelkõige luges roomlasele teadmine et tal on pärija. Väikelaste suremus oli kõrge, keskmine eluiga aga madal(vaid 10% jõuab 60ndatesse). See nõuab et abielule järgneks kohe palju lapsi. Tihti oli sünnitamine saatuslik. Kui isal polnud pärijat, võis ta mõnest teisest perekonnast poja adopteerida. Lapse saatus pole sünnist saadik paigas, sest isa võib lapsest ära öelda, orjusesse müüa jne. On vaja, et isa oma lapse esimestest
annaabi.ee 
