pärijana, kui ta veel elaks. Vana tsiviilõiguse järgi on pärimise süsteem järgmine: 1. 1.klassis kutsutakse pärima isikud, kes olid perekonnas surnud isiku vahetu võimu all ja nüüd pereisa surma puhul ,perepojad ja tütred, nende varemsündinud lapsed, surnud isiku abikaasa abielust ja lapsendatud. Nad pärivad põlvkondade viisil 2. 2.klassi skui polda pärandaja perekondliku võimu alla kuuluvad pärijad, kutsutakse pärimisele lähinad agnaadid. Surnud isiku vennad-õed-ema.Pärivad päiti. 3. 3.klassis, kui pole kedagi agnaatidest, siis pärivad sugukondade liikmed See pärimise kord hakkas vabariigi lõpul lagunema.Uueks sai preetorlik pärimissüsteem: 1. Unde liberi-pärandaja perekondliku võimu all olevad pärijad-sui heredes; Mancipati- surnud isiku emantipeeritud lapsed, surnud isiku poolt lapsendusse antud lapsed, kui nad on lapsendaja võimu alt vabad.Pärivad agnaatide kõrval kognaadid. 2
võivad olla magistraadid, eraõiguses alluvad pereisa võimule · Klassikalises õiguses muutub perekond poliitilisest ühendusest rohkem eetiliseks ja sugulusel põhinevaks ühenduseks. Naine pole enam võimualune ja pojad saavad iseseisvaks emantsipatsiooni teel, Justinianuse ajal on poeg tsiviilõiguses iseseisev subjekt Perekond · Vanas õiguses kuulusid sinna inimesed, kes allusid ühisele perepeale või alluksid kui ta veel elaks (agnaadid, agnatio) · Veresugulus (kognaadid, cognati) omas vanas õiguses tähtsust ainult abieluõiguses · Preetorite õiguses veresuguluse osatähtsus, näiteks pärimisõiguses kasvab · Justinianuse ajal on veresugulus valdav
See perekond on omavahel seotud gensiga- sugukonna ja suurenenud kogukonna nimega. Tal on kodus võim, kuigi ei pruugi olla last.samuti symboliseeris kodu perekondlikku templit, kus asus kodune altar, mille preestriks oligi pater familias. Tema kohustuseks oli austada esivanemate hingi ja anda neile ohverdusi ning austada majaisanddat genius- topeltvaim, kaitseingel, mis igal inimesel erinev. Hiljem vaadeldi perekonnaliikmete kogu varandust kui pateri eraomandust. Agnaadid- kõik isikud isavõimu all. 3) mater familias, kui abielunaine; tema status Mater familiasena tunnistatakse pater familiase abikaasat. Naise positsioon erinev pater familisiase omast, kuna rooma yhiskonnas loeb vaid mees, temal on jõudu teha raskeid põllutöid ja kaitsta oma isamaad. Naine eksisteerib vaid tema kõrval- ta on kellegi tytar, abikaasa või ema. Tema isa ja abikaasa on tema isandad. Kui naise isa sure benne, kui ta on jõudnud abielluda, läheb ta oma venna võimu alla
pärijana, kui ta veel elaks. Vana tsiviilõiguse järgi on pärimise süsteem järgmine: 1. 1.klassis kutsutakse pärima isikud, kes olid perekonnas surnud isiku vahetu võimu all ja nüüd pereisa surma puhul ,perepojad ja tütred, nende varemsündinud lapsed, surnud isiku abikaasa abielust ja lapsendatud. Nad pärivad põlvkondade viisil 2. 2.klassi skui polda pärandaja perekondliku võimu alla kuuluvad pärijad, kutsutakse pärimisele lähinad agnaadid. Surnud isiku vennad-õed-ema.Pärivad päiti. 3. 3.klassis, kui pole kedagi agnaatidest, siis pärivad sugukondade liikmed See pärimise kord hakkas vabariigi lõpul lagunema.Uueks sai preetorlik pärimissüsteem: 1. Unde liberi-pärandaja perekondliku võimu all olevad pärijad-sui heredes; Mancipati- surnud isiku emantipeeritud lapsed, surnud isiku poolt lapsendusse antud lapsed, kui nad on lapsendaja võimu alt vabad.Pärivad agnaatide kõrval kognaadid. 2
annaabi.ee 
