Keskaja Rooma

Saar, Alari

Keskaja Rooma (0)

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Rooma paiknes Apeniini poolsaarel ning selle lähedal asuvatel saartel.. Sealse rahvastiku moodustasid algeslt:

etruskid (Põhi)

indoeurooplased , itaalikud + latiinid (Kesk)

kreeklased (Lõuna)
Itaalikud harisid põldu ning kasvatasid karja. Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilikke omadusi.
Kreeklased Itaalias juurutasid viinamarja- ja oliivikasvatust, tõid kaasa linnriikliku ühiskonna korralduse, tähestiku, rahamüntimise, Homerose eeposed, oma jumalad ja müüdid, sammuti ka aristokraatliku elulaadi.
Etruskid
Etruskide päritolu on tundmatu. Nad käisid tihedasti läbi kreeklaste ning foiniiklastega ning nende kultuuris võib leida mõjutusi mõlemalt poolt. Nad võtsid üle kreeklaste tähestiku ning kohandasid selle oma keelele. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste poolt. Etruskid olid ettevõtlikud meresõitjad ning kaupmehed , suurepärased ehitajad ja metallitöötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuiendasid soid , ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Neil kujunes 12 suuremat linnriiki. Täpsemad andmed linnriikide kohta puuduvad, kui on teada et seal valitses aristokraatlik kord. Etruskid armastasid pidutseda, sportida ning tantsida, sellest annavad teada kaljusse raiutud hauakambrite seinamaalingud. Etruskid uskusid paljusid jumalaid, häid ja kurje vaime. Suur usk oli surmajärgsesse elu, usuti , et teises ilmas ootab midagi meeldivat ja ihaldusväärset. Tähtis ennustuskunst (lindude lend, välk ja müristamine, ohvrilooma maks). Etruskid olid Itaalia kõige mõjuvõimsam rahavas algselt. Kõikjal, kuhu nende võim ulatus, edendasid nad linnaelu ja kaubandust.
Rooma linna tekkimine
Rooma linn asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus oli tol ajal Latiumi maakond. Linna kujunemine kestis mitu sajandit. Küngastevahelisse rajati sillutatud turu- ja koosolekuplats - foorum -, järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Peagi piirati linn müüridega ning asuti rajama templeid ning teisi ühiskondlikke hooneid . Rooma linna on asutatud 21. aprillil 753. aastal eKr.
Pärimuse järgi on Rooma linna rajaja Romulus . Legend jutustab, tütarlapsee isa, jõhker ning jumalakartmatu kungingas, käskis visata Romuluse ning tema kaksikvenna Remuse korviga Tiberisse. Vool uhus nad aga kaldale ning poisid sattusid emahundi hoole alla. Pärast kasvatas nad üles kohalik karjus. Suureks sirgunud kukutasid vennaksed oma vanaisa võimult ja asusid omale uut linna rajama. Töö käigus puhkenud tülis tappis Romulus Remuse ja lõpetas ehituse üksi. Tema nime järgi saanud Rooma oma nime.
Kuningate aeg
Pärimuse järgi oli Romulus esimene Rooma kuningas. Kokku valitsenud seitse kuningat. Kungingate ajal sai Roomast võimsaim linnriik . Ostia sadam aitas kaasa saada Roomal ka suureks kaubanduslinnaks. Viimase kuninga vastu tõusis ülestõus ning seejärel hakati valima riigiametnikke, seega oli kuningate aeg läbi.
Rooma varane ühiskond
Rooma eesotsas seisis rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Ta valitses koos nõukogu-Senatiga, mille koosseisu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks(genus) ning need omakorda perekondadeks( familia ). Pereisal oli piiramatu võim. Roomlastel oli kolm nime: eesnimi , sugukonnanimi ning liignimi.
Iidsetest aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt maad ja pidi patroonile koormisi kandma ning temaga koos sõjaretkedel käima. Kliendi ja patrooni suhted etendasid suur mõju Rooma poliitilises elus.
Rooma riigis oli valdavalt talupojaühiskond. Igaüks pidi vajaduse korral ilmuma sõjaväkke ettenähtud sõjavarustuses, mis tuli muretseda ise. Kõige jõukamad teenisid söjaväes ratsanikena, keskmise jõukusega jalaväes ning vaesed, maata kodanikud olidsõjaväekohustustest vabastatud. Nende ainus varandus olid lapsed- proles- mistõttu hakati neid nimetama proletaarideks.Rahvakoosolekul olid nende õigused piiratud, kui nad kuulusid ikka kodanikkonda.
Rooma Vabariik
Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Riigi eesotsas seisid senat , igal aastal valitavad riigiametnikud , kelle seast kõrgeimad olid kaks konsulit . Rooma oli Kesk-Itaalia tugevaim riik. Ootamatu pöörde andis Gallide sissetung . Linna rüüstavatest ning põletavatest sissetungijatest vabanemiseks pidid roomlased maksma lunaraha . Pärast toibumist alustasid roomlased rünnakut samniitide vastu. Nii samniidid kui ka etruskid allutati Rooma võimule. Aastaks 256 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Patriitsid ja plebeid
Pärast kuningavõimu kukutamist valitses Roomas patriitside aristokraatia . Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid , tõlgendada tavaõigust ja kuuluda senatisse. Enamik patriitse olid jõukad maavaldajad ning nende ümber koondus arvukalt kliente. Kodanikke kes patriitside hulka ei kuulunud olid plebeid. Neil oli lubatud osaleda rahvakoosolekutel. Enamasti olid nad vaesed ning vajadus toimetulekuks rikastelt patriitsidelt laenu võtta sundis neid elama alalises võlgade eest orjastamise hirmus. Nad nõudsid rohkem maad, võlaõiguse kergendamist, kaitset patriitside ning riigiametnike omavoli vastu.
Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja vaenulikud. Plebeid moodustasid suurema osa kodanikest ning sõjaväest. Kõigepealt said plebeid valida endi hulgast oma õiguste kaitseks eraldi ametnikud-rahvatribuunid. Plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, et vältida patriitseid omavolilisi seaduste tõlgendamisi. Nii avaldati seadustekogu - 12 tahvli seadused. Seadused keelasid nt ära patriitside ja plebeide vahelised abielud. Plebeide maapuudust leevendati vallutatud maade jagamisega. Sellega olid plebeide nõudmised rahuldatud. Rooma rahvast sai terviklik rahvas.
Roomast saab suurriik
Rooma riigi suurim vastane oli Aafrikas asuv Kartaago (võimas mereriik ). Rooma ja Kartaago pidasid maha kolm sõda.
Esimeses Puunia sõjas käis võitlus peamiselt merel ja Sitsiilia saarel. Roomal polnud võimsat laevastikku. Võit kaldus Kartaago poole, kui roomlased rajasid kähku suure võimsa laevastiku ning saavutasid suure võidu Kartaagolaste üle. Kartaagoli tuli osa oma valdusi roomlastele loovutada.
Teises Pruunia sõjas oli Kartaagolaste pealikuks Hannibal ning tänu tema suure võitlusega purustati Roomlased Canne lahingus. Roomlased lõid kähku uued väekoondised ning suunasid need Aafrikasse, kuhu pidi ka Hannibal oma vägedega seetõttu kaitsma minema. Roomlased lõid Kartaagolasi Aafrikas. Rooma võitis endale uusi valdusi ning Kartaago laevasitku.
Kolmanda Pruunia sõja käigus hävitati Kartooga täielikult. Roomasr oli saanud Vahemere valitseja.
Vabriiklik kord
Roomlased ise oma riiki nimetasid res publica . Rooma riigiorganid olid: senat, rahvakoosolekud ning riigiametnikud ehk magistraadid .
Magistraadid valiti ametisse vähemalt korraga kaks inimest, et vältida riigiametnike liigset võimu suurenemist . Magistraadi olid enamuses rikkamad roomlased.
Kaks kõrgeat magistraati olid kaks konsulit, kes pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid ka sõjaväejuhtimisega, kuid võisid ka vajaduse korral konsulit asendada . Tsensorite valitsusaeg oli 5 aastat. Valiti endiste konsulite seast. Korraldasid kondanike loendusi ning koostasid senaatorite nimekirja. Nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed . Kui riiki ähvardas tõsine oht, aliti ametisse piiramatu võimuga diktaator .
Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning nende ülesandeks oli panna keeld ükskõik millisele riigorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve.
Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidset. Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad valitsemisalad. Seaduseelnõud mis rahvakoosolekutele läksid pidid enne läbi käima Senatist.
Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikud ise ettepanekuid teha ei saanud. Hääletamine toimus elamispiirkondade ning söjaväeosade kaupa. Rooma riigikord oli pm aristokraatlik.
Rooma võim vallutatud maades
Roomlased ei mõjutanud teiste riikide elukorraldust, sealset usku, keelt ning kombeid. Itaalias võeti võidetulit ära osa maast. Need maad jaotait plebeidele jne. Rajati rooma kodanike asulaid- kolooniaid . Enamik Itaalia rahvaid pidi andma oma söjaveä Rooma käsutusse.
Kõik vallutatud maad väljaspool Itaaliat olid provintsid . Neil kuulusid Rooma omandisse ning olid maksustatud. Kohalikesse asjadesse ei sekkunud roomlased siingi . Iga provintsi valitses asehaldusr- ta pidi provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära kohalikud vastuhakud, koguma makse jne. Asehaldurid kasutasid tavaliselt oma ametit rikastumiseks, võttes altkäemaksu ning pressides lihtrahavlt raha välja.
Muutused Rooma ühiskonnas vabariigi ajal
Rooma ühiskond oli põllumajanduslik. Linna elanike arv kasvas kiiresti ning see edendas kaubandust. Kõike veeti Vahemeremaadesse. Vallutussõjad tõid kaasa ühiskonna suurema kihistumise ning talupoegade laostumise. Maksud rikastasid ülemkihti. Talupojad pidid see eest viibima suurtel vallutusretkedel oma kodudest eemal. Vallutussõdadega kaasned orjanduse areng. Roomas kujuned orjanduslik ühiskond. Orje hakati ulatuslikult kasutama põllumajanduses.
Vabariigi languse põhjused
Rooma vabariiklik korralduse vastas varem olnud linnriiklikule korraldusele. Rooma vabariigi kord oli oma mõtte kaotanud. Vabariigi aluseid õnnestas ka Mariuse sõjavereform, mille alusel hakati proletaare söjaväkke palgasõduriteks värbama. Mehed olid nüüd tihedalt seotud väepealikuga, kes neid juhtis ning nende heaolu eest hoolt kandis . Senati riigiaasju otsustanud Senatil puudusid abinõud nende ohjeldamiseks ning ta hakkas kaotama oma senist tähendust.
Kodusõjad ja vabariigi lõpp
Roomas kerkis esile mitu väepealikut, kellel oli soov saada riigis juhtiv positsioon. Suurte võitluste tagajärjel sai võimule Caesar, kes oli Rooma riigi ainuvalitseja. Ta lasi end kuulutada diktaatoriks, kui peagi tapsid ta vandenõulased. Octavianus liitis Rooma, Egiptuse ning enamuse Vahemeremaid kokku. Seda võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks.
Augustus Octavianuse valitsemise ajala arennes tõhusalt majandus ning valitseja sai pühenduda sisekorralduste täiustamisele. Ta oli tasakaalukas valitseja, kes suutis oma plaanid tasapisi ellu viia.
Riigikorraldus
Rooma riik oli endist viisi res publica. Tekkis uus ainuvalitseja mõiste- keiser . Esialgu oli provintsides elavad kodanikud maksudest vabastatud. Kodakondsuse mõiste kaotas oma senise tähenduse.
Rooma sõjavägi
Rooma impeerium oli loodud relva jõu l ning ka tema püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek oma vastastest. Roomlased panid suurt rõhku oma armee võitlusvõimele ning selle täiustamine jätkus kuni keisririigini välja. Kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus palgaarmeega.
Peamine väeüksus oli leegion (5000 meest). Põhiosa moodustas raskerelvastuses jalaväelased. Lisaks kuulusid leegioni ka ratsavägi, kuid nemad täitsid teisijärgulisi ülesandeid-kaitsesid jalaväge kõülgedelt, käisid luurel ja jälitasid võidetud vaenlast. Jalaväelase varustus koosnes kiivrist, rinna-, küünarvarre- ja põlvekaitsetest, nelinurksest kumerast kilbist , viskeodadest ning lühikesest sirgest mõõgast. Sõjajalal rivistuti väikesteks ristkülikuteks, mis asetsesid teienteise suhtes nagu malelaua ruudud. Roomlased pidasid tähtsaks sõjatehnika täiustamist ning olid sel ajal parimad kindlusepiirajad. Nad kasutasid katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne. Augustuse ajast koosnes alaline sõjavägi 25 leegionist, mis paigutati peamiselt keisririigi piiridele.Tähtsaks sai rajakaitse.
Rooma õigus
Rooma impeerium oli õigusriik. Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. Keiser oli riigi kõrgeim kohtunik ja paljud seadused põhinesid tema määrustel. 12 tahvli seadused. Iga konkreetse kohtuotsuse langetamisel püüti eeskujuks võtta varasematel samalaadsetel juhtumitel tehutd otsuseid. Arvestati ka Kreeka seadusi ja kreeklaste riigikorralduste alaseid põhimõtteid ning õpetusi. Roomlastel kujunes õigusteadus.
Rooma provintsid
Roomlased ei püüdnud kuskil peale suruda oma kombeid, usku ja kultuuri. Majanduse ja ühiskonna arengu ning romaniseerumise ulatuse poolest jagunesid provintsid kahte rühma: ida- ja lääneprovintsideks. Idaprovintsid- Kreeka, Väike- Aasia , Süüria, Egiptus - olid muistse kultuuri, jõukate linnade ja arenenud majandusega maad. Levis kreeka keel.
Lääneprovintsid- Gallia (Prantsusmaa), Britannia , Hispaania , Põhja-Aafrika- jäid oma arengutasemelt Roomale alla. Rooma oli neile kui kultuuritooja. Ladina keel. Latifundrumid- orjatööl põhinevad suurmaavaldused.
Ühiskonna üldilme
Rikkamad elasid linnades ning korraldasid ümberkaudset elu. Roomlaste ettekujutuses olid linn ja tsiviliseeritud elu omavahel tihedasti seotud. Roomlased hindasid kõrgelt oma esivanemate vaimset ja kõlbelist pärandit. Vallutussõdade tagajärjel sattusid nad aga suurel määral kreeklaste kultuurimõju alla. Õpiti kreeka keelt, loeti kreeka kirjandust, võeti omaks kreeka kombed ja uskumused.
Seisused
Roomas oli seisuslik ühiskond. Kõige kõrgemal kohal asus pärilik senati-aristokraatia. Kandsid valget rüüd punase triibuga(tooga). Senaatorile järgnes ratsanikuseadus moodustasid ka rikkad ja mõjukad inimesed. See oli ülemkiht. Alamkihi moodustaid käsitöölised ning maal elavad talupojad-rentnikud. Vaesed proletaarid. Neile jagati tasuta vilja.
Orjad ja vabakslastud
Rooma toodi orjadena paljudest eri rahvustest ja erisuguste kultuuritausta ning ühiskondliku positsioonidega inimesi. Orje kasutati põllumajanduses ja kaevandustes raske füüsilise töö tegijatena, majateenijatena, oskustöölisena ja isegi arstide ning õpetajatena. Seaduse ees olid nad peremahe vara. Peremees võis orjaga teha mida ta tahtis, ka tappa. Mõnigi peremees pidas tulusamaks lasta võimekal orjal ise endale elatist teenida, nõudes talt selle eest korrapärast tasu. Ori sai siis soetada vaandust, kui ori ise ja tema varandus kuulus peremehele. Roomas oli kombeks teatud rahasumma eest ning niisama orje vabaks lasta. Kui Rooma kodanik lasi vabaks oma orja, sai ka „ori“ kodanikuks. Vabakslastud tegid innukalt tööd, et pääseda orjuse seisusest.
Perekond ja kasvatus
Rooma prekond oli mehekeskne. Peremehele kuulus piiramatu võim pereliikmete üle. Ka laste perede vara luges isa enda omaks. Naisel puudusid Roomas poliitilised õigused. Abielu mis sõlmiti murdeea lõpus, tähendas tema minekut isa eestkoste alt abikaasa koste eestkoste alla. Naise peamiseks vooruseks peeti naise jäägitut abielutruudust. Rooma naised polnud avalikust elust päris kõrvale jäetud. Pereema osales kodus korraldatud pidusöökidel, viibides külaliste seltsis oma abikaasa kõrval aukohal , ja tegi oma abikaasga vastuvõtuvisiite.
Laste kasvatamine ja õpetamine toimus tavaliselt isa käe all. See seisnes peamiselt praktiliste ja poiste puhul ka sõjaliste oskuste edasiandmises. Hakati pöörama tähelepanu laste vaimsele harimisele. Sageli kasutati kreeka päritoluga koduõpetajat. Tavaliselt saadeti pojad ja tütrd 7-aastaselt kooli. Seal omandati kirjatarkus ning tavaliselt sellega ka piirduski. Suursugustes peredes õpetati kreeka ja ladina keel, nendee kirjandust, ajalugu ning filosoofiat . Ei jäetud körvale praktilist sõjamehe karjääriks valmistumist.
Kalender
Kuni vabariigi lõpuperioodini kehtis Roomas kuukalender. Aasta alguseks oeti sõjajumal Marsi järgi nimetatud märtsikuud. Pärast sai 1. jaanuarist uue aasta algus. Kuukalender asnedati päikeskalendriga, mille pöhimötted kehtivad tänapäevani. Selle järgi on aastas 365 päeva ja iga nelja aasta tagasnt üks lisapäev. Uut kalendrit hakati nimetama juuliuse kalendriks.
Rõivastus ja toit
Roomlaste igapäevan alusrõivas tuunika kujutas endast üle õlgade heidetud ja vööga kokkutõmmatud põlvini ulatuvat riidetükki. Pidulik pealisriie meestel oli aga tooga. Suur valge poolringikujuline riidetükk mähiti ümber keha nii, et parem käsi vabaks jäi. Jalanõudena kasutati sandaale.
Vaesemad roomlased sõid leiba ja jahust valmistatud putru, sekka ka aeg-ajalt kala, juur - ja puuvilju. Jõukamates peredes oli suurel kohal lihatoidud . Toitu söödi näppudega. Peale joodi veega lahjendatud veini.
Roomlaste elamud ja Roomlaste linn
Tavaline Rooma elamu oli nelinurkse põhiplaaniga kivist maja. Selle keskmes paiknes nelinurkne aatrium , mida piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohal oli katus avatud nii, et päevavalgus pääsens majja otse ülalt. Vihma jaoks oli põrandal väike bassein. Aatrium oli pere- või elutuba ning juba varasemal ajal võõrustati seal külalisi.
Linnas olid elamud ehitatud kiiresti ja suhteliselt lohakalt. Foorum, kui linna ja impeeriumi sümbol omandas piduliku ilme. Lisandusid uued templid. Sajandite jooksul arenen kanalisatsioonisüsteem. Sellele lisandusid akveduktid - lähedastest järvedest linna varustavad veejuhtmed ning avalikud saunad – Termid . Termid pakkusid pesemisvõimalusi, erootilisi teenuseid, raamatukogusid, lugemisruume. Roomat kujutasid ka amfiteatrid , kus peeti gladiaatorite võitlusi ning hipodroomid, kus peeti võidiajamisi.
Avalikud mängud
Kreeklased ei pidanud suurt lugu spordist. Seevastu armastasid nad võidusõite hipodroomil ning gladiaatorite võitlusi amfiteatris . Rahvas nõudis leiba ja vaatemänge ning seda ka keisrid püüdsid pakkuda. Kaariku juhid olid orjad. Circus Maximus .
Mõõgavõitlejate-gladiaatorite võitluse võtsid roomlased üle etruskidelt. Colesseum. Gladiaatorid olid niisammuti enamuses orjad.

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk · .doc · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Alari Saar Õppematerjali autor

Lühiülevaada Rooma eluolust ja üldiselt.

ajalugu rooma

Sarnased õppematerjalid

odt

Rooma

Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas. Valitses koos senatiga.

Ajalugu

docx

ROOMA AJALUGU

ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade  II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad.  1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal

Ajalugu

rtf

Rooma

Rooma. 22. Muistne Itaalia ja Rooma riigi algus . 22.1 Itaalia geograafilised olud ja rahvastik . Itaaliaks on jube vanast ajast nimetatud Apenniini poolsaart. Kuigi Apenniini poolsaart läbib keskelt Apenniini mäestik , on Itaalia Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandike leidub seal rohkem . Itaalias tegeleti põhiliselt põlluharimisega ja ühendust peeti omavahel rohkem maismaad pidi ja merd sõideti Kreeklastest vähem

Ajalugu

doc

Vana-Rooma ajalugu

2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja

Ajalugu

doc

Vana-Rooma Kronoloogiline ülevaade

ROOMA Kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIII-V sajandil eKr oli suur osa Kesk- ja Põhja-Itaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753 509 aastat eKr Kokku valitses üksteise järel seitse kuningat. Viimase kolme kuninga ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks. 510. aastal eKr Rooma kuningavõim kukutati, kehtestati vabariik. · Varane vabariik 509 265 aastat eKr Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud, kelle seas kõrgeimad olid kaks konsulit. V sajandil eKr algasid sõjad etruskidega. Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 265

Ajalugu

doc

Vana-Rooma

Vana-Rooma. Vana-Kreekaks nimetatakse tsivilisatsiooni, mis tekkis umbes 2000 a eKr Balkani poolsaarel ja Kreeta saarel. See on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Vana-Rooma riik tekkis 753 a eKr Rooma linnas ja levis peagi üle kogu Itaalia. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus Paiknevad Vahemeres, Üks mäestik- Apenniini, mäed kreeka sees takistatud, liiklus mäed, mäestikud, madalamad,ei takista liiklust,liiklus maismaati, meritsi, Vahemere idaosa, sadamad, sõjad, saarte vahemere lääneosa,saari vähem: saari rohkem,Ateena olemasolu, kreeklased Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle

Ajalugu

docx

Etruskid ja Rooma

Etruskid. Ei olnud kreeklaste ega itaalikutega . Maakond,kus nad elasid kandis nende järgi nime Etruuria. Etruskide ajalugu ja kultuuri tunneme eeskätt arhioloogiliste leidude ning Kreeka ja Rooma autorite teoste kaudu. Nad olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid. Võib arvata ka seda,et etruskide käsitöö , eriti metallitöötlemine, oli kõrgelt arenenud. Silmapaistvamad etruskide mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambrid,mida on teitud tuhandeid. (Nekropolis- surnute linn). Naiste positsioon ühiskonnas oli küllalt kõrge.Surnute hauakambril oli märgitud nii isa ,kui ka ema nimi. Roomlased arvasid, et etruskid on jumalakartlikud

Ajalugu

pdf

Rooma, vabariik ja keisririik

Juba varasest ajast olid etruskidel tihedad kontaktid nii foiniiklaste kui ka kreeklastega. Seetõttu võib nende kultuuris leida nii idamaiseid kui ka kreekalikke jooni. Nad võtsid üle kreeka tähestiku, kohandades selle oma keelele. Seetõttu on võimalik nende kirja lugeda, kuid nende keel, mida teadlased pole suutnud kindlalt seostada ühegi tänapäeval kõnekdava keelega, jääb arusaamatuks. Etruskide ajalugu ja kultuur on tuntud üksnes arheoloogiliste mälestiste ja kreeka ning rooma autorite teoste kaudu. Nende andmete kohaselt olid etruskid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, suurepärased ehitusmeistrid ja metallide töötlejad. Nad rajasid korrapäraselt planeeritud linnu, kuivendasid soid, ehitasid teid, sildu ja veejuhtmeid. Etruskidel kujunes 12 suuremat linnriiki, mis moodustasid lõdva liidu. Linnriikide sisekorraldusest täpsemaid andmeid pole, kuid arheoloogilised leiud lubavad arvata, et neis domineeris mõjuvõimas aristokraatia.

Ajalugu

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 5 lk