Facebook Like

III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
III VANA- ROOMA JA RISTIUSU TEKE
ROOMA RIIGI TEKE
Apenniini poolsaare (Itaalia) kesk- ja lõunaosa asustasid itaalikud – põhja poolt sisse rännanud indoeuroopa hõimud. Nendest pärinevadki hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik keel.
Rooma linn asub Tiberi jõe alamjooksul , kus oli tol ajal Latiumi maakond. Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema ja neist said esmaste riiklike moodustiste keskused. Samalaadse arengu tegi läbi ka Rooma linn, arheoloogiliste leidude järgi oli umes 600 e.m.a. Kujunenud välja ühtne asula, mida võib linnaks pidada. Orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum . Järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik.
Hiljem kinnitasid roomlased, et Rooma linnriik on asutatud 21. aprillil 753 e.m.a.
Kuningate aeg
Esimene Rooma kuningas oli pärimuse järgi Romulus . Kokku valitses seal seitse kuningat. Rooma linnriigi valdused ulatusid Tiberi suudmeni, ning edenemist soodustas ka Rooma paiknemine Kesk-Itaalia teede sõlmpunktis. See tõi kaasa etruskide huvi Rooma kui kaubanduskeskuse vastu. Kolm viimast kuningat olidki pärit Etruuriast, Rooma allutati etruskide võimule. Just sel perioodil muutus Rooma Latiumi maakonna tugevaimaks riigiks. Aastal 510. e.m.a. Puhkes aga kuningas Tarquinius Superbuse vastu ülestõus ning Roomas algas vabariigi periood.
Rooma varajane ühiskond
Eesotsas oli rahvakoosolekul valitud kuningas. Ta valitses koos nõukogu – senatiga, mille koosseisus olid tähtsamate sugukondade vanemad. Rooma kodanikkond jagunes nimelt sugukondadeks – genus ja need omakorda perekondadeks – familia .
Kehtis sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik võis anda end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla, täites tema heaks koormisi ja käies temaga koos sõjas. Mõlemad pooled tõotasid olla teineteisele ustavad.
Rooma riigis oli talupojaühiskond. Ainult maavaldaja oli kogukonna täisväärtuslik liige.
Igaüks pidi teenima sõjaväes, varustus tuli endal muretseda. Seetõttu moodustasid rikkamad ratsaväe ja vaesemad jalaväe. Kõige vaesemad olid sõjaväekohustusest vabastatud.
Enamike roomlaste peategevus oli põlluharimine ja sõdimine. See kujundas ka nende väärtused – isamaa-armastuse, traditsioonide austamise, enesedistsipliini. Seetõttu saab roomlaste ranget kodanikumoraali võrrelda ainult Sparta omaga .
ROOMA VABARIIK
Aastal 510 e.m.a. Kehtestati Roomas vabariik. Senise kuninga asemel seisid nüüd riigi eesotsas senat ja kaks konsulit, kes olid kõrgeimad igal aastal valitavatest ametnikest. Vabariik püsis kuni aastani 30 e.m.a.
Vabariigi ajal saavutas Rooma hegemoonia teiste Latiumi linnade üle ja võttis kõigi sõjavägede juhtimise enda alla. 5. sajandi lõpuks oli Rooma Kesk-Itaalia tugevaim riik. Sõltumatuks jäid veel Lõuna-Apenniini kreeka linnad, kuid aastaks 265 e.m.a. oli kogu Itaalia Rooma võimu all.
Vabariigi korraldus
Valitses patriitside aristokraatia . Ainult nendest võisid saada ametnikud ja preestrid ning kuuluda senatisse.
Kodanikke , kes nende hulka ei kuulunud, nimetati plebeideks. Neil oli lubatud üksnes osaleda rahvakoosolekul. Patriitside ja plebeide suhted olid pingelised ja isegi vaenulikud. Kuna pleibeid moodustasid kodanikkonnast enamuse, siis ei suutnud patriitsid nende nõudmistele vastu seista. Kõigepealt said plebeid õiguse valida endi seast nende kaitseks eraldi ametnikud – rahvatribuunid. Nad tohtisid keelata senati otsuse teokstegemise. Plebeide survel avaldati ka 450 e.m.a. esimene seadustekogu – 12 tahvli seadused. Nendega olid esimest korda kirja pandud ka inimeste õigused. Plebeide õigusi üha laiendati ning aastaks 287 e.m.a. seisusevahe kadus ning kõik moodustasid seaduse ees võrdse rooma rahva (Populus Romanus ).
Roomlased nimetasid oma riiki Res Publica (rahva asi). Riigiorganitena tegutsesid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE #1 III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE #2 III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE #3 III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE #4 III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE #5 III VANA-ROOMA JA RISTIUSU TEKE #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Mverdej Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

7
rtf
Vana-Rooma riigi konspekt
24
pdf
Rooma-vabariik ja keisririik
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
60
rtf
10nda klassi ajaloo konspekt
88
rtf
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
176
pdf
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
11
doc
Põhjalik kokkuvõte Vana-Roomast
35
doc
11-klassi ajalooeksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun