Meie presidendil Toomas Hendrik Ilvesel on käimas teine ametiaeg, mille vande ta andis 2011 aastal. Presidendil on palju ülesandeid Eesti juhtimisel, roll riigikaitse juhtimisel, roll poliitikas ja europoliitika kujundamisel. Tema pädevusteks on: välissuhtluspädevus, pädevus Riigikogus suhtes, pädevus Vabariigi Valitsemise suhtes, seadusandluspädevus, tal on vetoõigus, riigiametnike nimetamise ja vabastamise pädevus, austasustamispädevus ja armuandmisõigus. Kasutatud kirjandus 1. Presidendi pädevus http://www.president.ee/et/vabariigi-president/paedevus/index.html 2. Eesti presidendi roll europoliitika kujundamisel http://www.riigikogu.ee/rito/index.php? id=11368 3. Presidendi ülesanded http://www.estonica.org/et/Riik/Vabariigi_President/Vabariigi_Presidendi_ %C3%BClesanded/ 4. Üldiselt presidendist www.annaabi.ee 5. Ilves, T.H, Masso, I.A. Omal Häälel. Tallinn, 2012
Sugukondliku korra organisatsiooniline põhiüksus oli sugukond. 2. Õiguselust antiikajal lokaalõiguseni Sugukondade lagunemine viis sugukonnaõiguse kadumisele, võim hakkas üha enam üle minema keskvõimule. Keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). 3. Õigus keskajal Varakeskaegsetes riikides kuulus inimene õiguse valdkonda vastavalt sellele kellena ta sündis. Hakati kokku koguma selliseid seaduse sätteid, millega olid nõus läänihärrad. Tegemist õiguse tunnetusallikatega, seaduskogumikud tegid teatavaks tavaõigust. Tänapäevaga võrreldes oli tegemist läänihärrade avaliku õigusega. 7
oktoober 1992 – 8. oktoober 2001 • Arnold Rüütel (1928-) – 8. oktoober 2001 – 9. oktoober 2006 • Toomas Hendrik Ilves (1953-) – alates 9. oktoobrist 2006 • Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) • Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust • Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) • Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) • Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist • Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist • Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid • PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust • Kolm põhilist funktsiooni: - esindusfunktsioon; - riiginotarifunktsioon; - iseseisev poliitiline funktsioon
Ühtlasi kujunes välja seesugune tööjaotus, et keegi oli kogu aeg kellegi alluvuses. Ühiskond vajas uut tüüpi organisatsiooni ning sellest tulenevalt ka uut sotsiaalse reguleerimise süsteemi. Keskvõim liikus oma korrareeglitega sugukonnaõiguse kohale. Arhailises ühiskonnas loodi eeldused objektiivse õiguse e ius scriptumi tekkeks. Hakati kasutama talioonipõhimõtet (ehk veritasu vähendamiseks karmistati seaduseid ja karistusi). Kuningal lasus armuandmisõigus ja kuningarahu (,millega oli piiritletud kuritegude ring, mis kahjustasid kuningat). Kreeklased olid arhailise riigi ajal tugevad õigusfilosoofias. Rooma õiguse all kujunes välja hagide (actio-) süsteem, mille tulemina lõi iga uus kohtulahend uue pretsedendi ja positiivse kehtiva õigust. Roomas hakati keiser Theodisianus II algatusel kokku kogumann konstitutsioone ja keiserlikke seaduseid. Selle mõtte viis
oktoober 2001 · Arnold Rüütel (1928-) 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 · Toomas Hendrik Ilves (1953-) alates 9. oktoobrist 2006 10. oktoober 2016 · Kersti Kaljulaid (1969-) 10.oktoober 2016 · Vabariigi president on Eesti riigipea (PS § 77) · Riigipea amet omab parlamentaarses demokraatias eelkõige sümboolset ja protokollilist tähendust · Vabariigi president kui riigipea on ühtlasi ka riigikaitse kõrgeim juht (PS § 78 p 16) · Vabariigi presidendile kuulub armuandmisõigus (PS §78 p 19) · Armuandmisel ei hinnata tegu tagantjärele ümber, vaid süüdimõistetu vabastatakse karistuse kandmisest pärast Vabariigi Presidendi otsuse jõustumist · Armuandmine eeldab selle individuaalset taotlemist · Armuandmise ega armuandmisest keeldumise otsust ei põhjendata Vabariigi Presidendi funktsioonid · PS § 78 sätestab 20 presidendi pädevust · Kolm põhilist funktsiooni: - esindusfunktsioon; - riiginotarifunktsioon; - iseseisev poliitiline funktsioon
* kui neljateistkümne päeva jooksul, arvates peaministrikandidaadi ülesseadmise õiguse üleminekust Riigikogule, on valitsuse koosseis Vabariigi Presidendile esitamata (§ 89 lg 6); * kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust (§ 105 lg 4); * kui Riigikogu ei ole riigieelarvet vastu võtnud kahe kuu jooksul pärast eelarveaasta algust (§ 119). + valitsusele või peaministrile umbusalduse avaldamise korral. 107. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 108. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega –mh
tseremoniaalne ning tasakaalustav. Sõjaseisukorra ajal on Vabariigi Presidendi pädevuses sõjaseisukorra lõpetamise ja demobilisatsiooni ettepaneku tegemine. Lisaks on sõjaseisukorra ajal Vabariigi Presidendi pädevuses teha Riigikogu esimehele ettepanek kutsuda Riigikogu kokku erakorraliseks istungjärguks kiireloomuliste riigikaitseliste küsimuste otsustamiseks. Samuti lahendab Vabariigi President sõjaajal RRKS-ga Vabariigi Presidendi pädevusse antud riigikaitselisi küsimusi. 66. Armuandmisõigus Armuandmine on Vabariigi Presidendi ühekordne individuaalne halastusakt ning see on traditsiooniliselt riigipeale-suveräänile kuuluv privileeg. Armu klassikalises ajaloolises tähenduses antakse kohtu poolt süüdi mõistetud isikutele, kes on toime pannud kuriteo. Armuandmine vabastab süüdlase täielikult või osaliselt kuriteo toimepanemisega kaasnevatest tagajärgedest. Samas ei sea armuandmine kahtluse alla kohtulahendi seaduslikkust ja põhistatust ega mõjuta teisi analoogilise teo
Presidenti abistab tema riigikaitsekompetentsi täitmisel presidendi juures nõuandva organina tegutsev riigikaitse nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel. 66. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 17 67. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu
nõukogu, kuhu kuuluvad seaduse järgi Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, kaitseminister, siseminister, välisminister, justiitsminister, rahandusminister, Riigikogu väliskomisjoni esimees ja kaitseväe juhataja (sõja ajal kaitseväe ülemjuhataja). Riigikaitse Nõukogu tegutseb Vabariigi Presidendi kinnitatud kodukorra alusel. 17 66. Armuandmisõigus Vabariigi President vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab nende karistust. Armuandmispalve saab Vabariigi Presidendi nimele esitada üksnes süüdimõistetu, sest isikul on ka õigus karistust kanda, kui ta leiab selle olevat õiglase. 67. Presidendi tasakaalustav funktsioon (seoses valitsuskriiside ärahoidmisega, võimu liigse koondumise takistamisega, kõrgemate riigiteenijate nimetamisega mh õigus
Riigiametnike ametisse nimetamine ja vabastamine toimub Vabariigi Presidendi töökorra seaduses sätestatud korras. 3.2.6. Autasustamispädevus Vabariigi Presidendi ainupädevuses on riiklike autasude andmine, milles teda nõuandva organina abistab teenetemärkide komitee. Autasude andmine kui riigi austusavaldus on maailma praktikas tavaliselt riigipea pädevus. Eesti Vabariigi riiklikud ordenid ja nende taotlemine ning andmine on sätestatud teenetemärkide seadusega. 3.2.7. Armuandmisõigus Presidendil on ainuõigus vabastada süüdimõistetud nende palvel karistuse kandmisest või kergendada karistust. Armuandmine eeldab, et õigusmõistmine on juba toimunud ja isik on antud üle täitevorganitele karistuse täideviimiseks. Armuandmisega ei anna Vabariigi President hinnangut kohtuotsusele. Rahvusvahelise tava kohaselt on see riigipea suvaotsustus, mida ta võib teha humaansetel kaalutlustel. 3.2.8. Õiguskantsleri kriminaalvastutusele võtmise algatamine.
annaabi.ee 
