Euroopas tekkis uus haritlaskond, mis oli usuasjus vabameelne ja poliitiliselt radikaalne. Nad mõtlesid välja ka oma ersatsreligiooni Vabamüürluse. Traditsioonilised veendumused, millele toetus kirik ja riik, murenesid ning sündis revolutsiooniline radikalism. Riiklikule organisatsioonile oli valgustusaja mõtlemisel oluline mõju. Filosoofia formuleerib siin olulised järeldused: · lepinguteooria: Valitsemist tuleb vaadelda rahva ja valitsuse vahelise lepinguna. · rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes. · võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks (vastastikku) kontrollitavateks organiteks. Klassikalised väljendused selles osas leiame me J.Locke'ilt ja Montesquieu'lt. · Kõigi demokraatliku osalemise nõue võimust. Nende printsiipide elluviimine õnnestub väga mitmel teel. 1)Inglismaal lööb läbi konstitutsiooniline monarhia. 2) Kontinendil on tulemuseks "valgustatud absolutism"
*laiad inimhulgad peavad omandama avaliku elu kogemusi Demokraatia püsimine: *riigis tegutsevad poliitilisedjõud, ei tohi olla lepitamatus vastuolus *riigi üldise välispoliitilise kuri suhtes peab parlamendi enamus saavutama teise poliitiliste jõududega kompromisse *ühingute ja teiste ühenduste avalikustamine *ametkond on sõltumatu ja asjatundlik *demokraatia püsimajäämiseks vaba ajakirjandus ei tohi koonduda ühe kindla isiku kohta DEMOKRAATIA TUGISAMBAD *rahvasuveräänsus *valitsemine valitsetavate nõusolekul *enamuse võim * vähemusõigus *põhiliste inimõiguste austamine ja tagamine *vabad ja ausad valimised *võrdsus seaduse ees * korrakohane õigusmõistmine *põhiseadusega piiratud riigivõim *võimulahususe printsiibi järgimine *sotsiaalne majanduslik ja poliitiline bluralism *sallivuse, koostöö, programaatilisuse ja kompromissi valmiduse väärtustamine POLIITILINE IDEOLOOGIA
paragrahvidest 10 ja 11. Eelnevat lähtekohaks võttes asus töörühm seisukohale, et põhiseaduse aluspõhimõtteid saab määratleda kas suletud või avatud kataloogina. Siiski peeti eelistatumaks avatud kataloogi. Suletud kataloog võib ühel hetkel pärssida Eesti riikluse arengut. Selline arusaam lõi võimaluse konstrueerida töörühmal põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloog, kuhu aluspõhimõtetena kuuluksid: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Artikli lisa-analüüs: A) Artikli autoriks on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, kes on avaldanud üle 70 teadustrükise, seega teda võib nimetada autoriteediks antud teemal.
Nimetatud kategooria on väärtuseks igas tänapäevases ja demokraatlikus konstitutsioonis. Rahvasuveräänsuse sätestab põhiseaduse § 1 lg 1: ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Seega on põhiseaduse järgi igasuguse riigivõimu esmaseks õiguslikuks aluseks rahva tahe. Ühest küljest tuleb tähele panna, et tegemist ei ole rahvuse suveräänsusega. Teiselt poolt ei tähenda rahvasuveräänsus seda, et kõik inimesed, kes elavad riigi territooriumil, kuuluksid riigi rahva hulka. Rahvasuveräänsuse kandjaks on see osa riigi elanikkonnast, kellega riigil on juriidiline side ja seda peaasjalikult kodakondsusinstituudi kaudu. Juba Cicero on juhtinud tähelepanu sellele, et riigi rahvas pole mitte igasugune suur inimeste ühendus, vaid selline ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu
siseriikliku õigusvõimu nõue ja kasvanud suutlikkus seda teostada: uued bürokraatliku korralduse ja teabe- vahetuse vormid, uued jälgimisvahendid, uued maksu- kogumise ja arvepidamise tehnikad, uued sotsiaalse kontrolli tehnoloogiad Absolutism kui modernsus Tänapäevase riigi Tänapäevase riigi tunnustest olemas: tunnustest puudu: Kontroll sunnivahendite Põhiseaduslikkus üle Rahvasuveräänsus Territoriaalsus Umbisikuline võim Suveräänsus Avalik bürokraatia Bürokraatia Legitiimne võim Maksustamine Kodakondsus Modernse riigi areng Eelarve kasv: 1700 rahuajal 5% SKT-st, sõjaajal 10% SKT-st, 1810: 25%-35%. Viimane määr omane ka tänapäevale Avaliku bürokraatia suurenemine ja õigusriik Julgeolekuteenistuste ja jälgimisvahendite areng Kodanikuõiguste, sh kodanikuvabaduste (liberaalne
teadma, kust need leida) § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu 1 rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 6. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 7. aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16) Sanktsioon. 8. rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes
Kehtib representatsiooni printsiip parlament esindab. 2. Parlamentaarne/presidiaalne demokraatia kelle usaldusel püsib valitsus? Parlamentaarne parlamendi enamus on see, kellele toetub valitsus täitevvõimu tipp Presidiaalne - valitseja on otse rahvapoolt valitud ja kutsub ellu/paneb paika valitsuskabineti ja juhib selle tegevust. VII DEMOKRAATIA PÕHIELEMENDID PS JÄRGI Ülesehitatud vastuolule ühelt poolt eeldab põhiõiguste olemasolu ja teisel poolt vastandubneile. 1.Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsuse põhimõte on sätestatud §1 lg1 me peame eristama sellest mõistest arusaamiseks seda, mis tähenduses see rahvas on. 1) Pouvoir constituant rahvas kui põhiseadusandlik võim 2) Pouvoir constitué tähistab rahva suveräänsust,rahvas on ps-ga konstitueeritud, ta peab kehtivat ps järgima, ei tohi üle astuda. Tegutsedes põhiseaduse konstitueeritud võimuna, saab rahvas teostada seda kõrgeimat riigivõimu §56 alusel.
6. PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida) § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 7. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu
6. PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida) § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 7. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu
ülimuslikkuse põhimõte - Heinrich Schneider aluspõhimõtted: inimväärikuse austamine, vabadus, õiglus, õigus, demokraatia, sisemise ja välise rahu kaitse, ühiskondlik edu ja üldine kasu, rahvusliku identiteedi säilitamine, järjepidevus, riikidevahelise koostöö arendamine - Kalle Merusk õigusriigi põhimõte, võimude lahusus, rahvasuveräänsus, vabariiklus, unitaarriiklus - Uno Lõhmus õiguspärase ootuse põhimõte, õiguskindluse põhimõte, proportsionaalsuse põhimõte, võrdse kohtlemise põhimõte, legaalsuse põhimõte - Taavi Annus demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud printsiibid: vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse - Robert Alexy inimväärikus, vabadus, võrdsus, õigusriik, demokraatia, sotsiaalriik, Eesti identiteet
(USA iseseisvusdeklaratsioon ja Prantsuse dek.). Tekib uus haritlaskond Euroopas, mis on ususasjades vabameelne ja poliitiliselt radikaalne (nõuab selgeid muudatusi ühiskonnas). Venemaal toob see kaasa lõpuks dekabristide mässu. Kujuneb välja haritlaste pseudoreligioon vabamüürlus. Valgustusajal teeb filosoofia olulised järeldused riigi suhtes: Lepinguteooria- arusaamine, et valitsemist tuleks vaadelda kui valitsejate ja rahva vahelist lepingut. Rahvasuveräänsus- riiklik võim on rahva käes. Rahvas valib enda esindajad, riigi valitsemine toimub rahva huvides. Võimude lahusus- võimu kuritarvitamise vastu, peavad seadusandlik-, täidesaatev- ja kohtuvõim olema eraldi. Kõigi demokraatlik osalemine- rahval on õigus ja kohustus osaleda võimus. (Inglismaal: konstitutsiooniline monarhia, Mandri-Euroopa: valgustatud absolutism, Prantsusmaa: revolutsiooniline radikalism)
volikogu liikmetest. I voor valimiskogus Riigikogu III vooru kandidaadid ja uued, 50%+1. II voor valimiskogus kaks enim hääli saanud kandidaati I voorust, 50%+1. Rahvas 1. Rahvasuveräänsuse ja riigisuveräänsuse erinevus (mh EL õiguse ja rahvusvahelise õiguse erinevus) V: Riigisuveräänsus riigi iseseisvus ehk sõltumatus. Riigi võime või omadus ilma sisemiste ja väliste kitsendusteta teatud viisil käituda. Rahvasuveräänsus kõrgeima võimu kuulumine rahvale. Riik peab tegutsema vastavalt rahva ja seda moodustavate üksikisikute huvile (avalikule huvile). 2. Rahvusriigi mõiste V: Rahvusriik on riigi vorm, mis eksteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis
III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c) Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal e) Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f) Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a) Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b) Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest"
III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c) Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal e) Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f) Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a) Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b) Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest"
III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c) Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal e) Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f) Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a) Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b) Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest"
c. Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d. Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal e. Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f. Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a. Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b. Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus – keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha
ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriiklus, inimväärikus, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus. Annus: demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse). 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. Riigi suveräänsus on riigi õigus otsustada oma territooriumi piires küsimusi nii, nagu riik seda ise vajalikuks peab. Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigi suveräänsust võib vaadelda kahes mõõtmes
Kui valitseja usurpreerib ameti vägivaldselt eluks, on ta nii suverään kui türann. Suveräänsel riigil puuduvad tegevuses õiguslikud kitsendused. See väljendub poliitilises ülemkorras ja riigivõimus. Ollakse sõltumatu teistest riigivõimudest. Ülemvõim ongi riigi tegevuse legitiimsuse garanteerija. Ühiskondlikust lepingust tuleneb rahva suveräänsus. Õiguslik suveräänsus kompetentsi ülemuslikkus; poliitiline suveräänsus ülemvõim; sisemine suveräänsus e rahvasuveräänsus ülemvõim siseriigis; väline suveräänsus vahetu ja võrdne suhtlemine teiste riikidega. 3. Riigivormid Traditsiooniliselt Aristotelese järgi jagatakse riike: 1. Demokraatia rahva enamus valitseb kõigi huvides (või mandunud demokraatia rahva enamus enda huvides või demagoogid kasutavad rahvamasse ära). 2. Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus (või
te sisu: PS alusPM. te on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja PS kaotavad oma olemuse. PS aluspm kujutavad endast nn kaitseklauslit või kriisiklauslit. § 1 kasutab määratlemata Õmõistet, ei loetle aluspõhimõtted. Kõige problemaatilisem on see, milliseid põhimõtteid tuleb pidada alusPM. teks. Konsensus mingi miinimumi osas oleks vajalik. Need on tuletatavad eeskätt PS preambulast, 1 ptk, 2 ptk § 10 ja 11. Eesti riigi teket ja käekäiku arvestades tuleks alusPM. teks: Rahvasuveräänsus, Riigi rajamine vabadusele õiglusele, Sisemine kaitse, Rahvuse kaitse läbi aja, Inimväärikus, Sotsiaalriiklus, Demokraatia, Õriiklus, PõhiÕte kaitse. Kõik ülejäänu vajaks põhjalikumat analüüsi. Aluspõhimõttel on regulatiivne toime: tuleb alustada Õteooriast ning jätkata meetodiotsinguga (väärtusjurisprudentsiga). VI Hea Õloome tava, Õaktide mõju analüüs ja sellele vastavast Õloomest Eestis VI-1 Normitehnika ja Õloome Õakti mõjudest
puhastest mõtlemise printsiipidest. Tänu maailma · Ühiskonnateooriad loogilisele korrale on võimalik seda deduktiivselt · Lepinguteooria: valitsemist vaadeldakse rahva ja haarata. Eeskujuks on matemaatika. valitsuse vahelise lepinguna. · Valgustuse kaks suunda: · Rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes. · 2. EMPIRISM (eelkõige Inglismaal, hiljem ka · Võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi Prantsusmaal materialismina). Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid vältida peab võim olema jagatud kontrollitavateks üksikud objektid ja fenomenid. organiteks.
tähendab piiramatut õigust nõuda seaduste järgimist, poliitiline suveräänsus hõlmab endas sunnivõimu monopoli. Väline suveräänsus tähendab (suveräänse) riigi võimet rahvusvaheliselt toimida sõltumatult ja autonoomselt. Sisemine suveräänsus tähendab sellist institutsiooni riigis, kellel sisuliselt on kõrgeim võim. Suverään on sisuliselt see isik või institutsioon, kelle otsuste järgimine on kohustuslik kõigile kodanikele. Võib olla ka parlamentaarne suveräänsus, rahvasuveräänsus. Johannes Althusius (1586-1638) Kalvinist. Eraldas loomuõiguse teoloogiast. Riik põhineb lepingul, ei vaja usulist heakskiitu. Inimestel on loomupärane kalduvus sõlmida lepinguid. Lepingud tulenevad inimese loomusest Hugo Grotius (1583-1645) Positiivne õigus tuleneb loomuseadusest ning loomuseadus on kohustuslik igale riigile. Loomuseaduse põhimõtted on universaalsed, loomupärased ja muutumatud.
1. Demokraatia põhiseaduslik printsiip Demokraatia printsiip kuulub riigikorralduslike printsiipide hulka, hõlmates institutsioonide moodustamise, legitimeerimise ja kontrolliga seonduvad küsimused ja mõjutades kõiki poliitilise tahte kujunemise astmeid. Johtuvalt Eesti põhiseadusliku korra rajanemisest PS-le on tegu konstitutsioonilise demokraatiga. Demokraatia põhiseadusliku printsiibi struktuursed tunnused võib kokkuvõtlikult ja ülevaatlikult grupeerida 4 komponentide grupiks: rahvasuveräänsus; esindus ja identsus; valimised ja rahvahääletused; põhiõiguste ja vabaduste kaitse. Demokraatia mõiste : autokraatiale vastanduv ühiskonna korraldus, mis seisneb "võimu teostamises rahva osalusel ja oluliste juhtimisotsustuste tegemises võimalikult ulatuslikul ja kooskõlastatud alusel" Demokraatliku detsentraliseerimise ideega seondub subsidiaarsuse põhimõte. TSITAAT : 1. "Vabariigi Presidendi taotluse, tunnistada 8. novembril 1994.a. vastuvõetud Rahuaja riigikaitse seadus
annaabi.ee 
