Euroopas tekkis uus haritlaskond, mis oli usuasjus vabameelne ja poliitiliselt radikaalne. Nad mõtlesid välja ka oma ersatsreligiooni Vabamüürluse. Traditsioonilised veendumused, millele toetus kirik ja riik, murenesid ning sündis revolutsiooniline radikalism. Riiklikule organisatsioonile oli valgustusaja mõtlemisel oluline mõju. Filosoofia formuleerib siin olulised järeldused: · lepinguteooria: Valitsemist tuleb vaadelda rahva ja valitsuse vahelise lepinguna. · rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes. · võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi välistada, peab võim olema jagatud mitmesugusteks (vastastikku) kontrollitavateks organiteks. Klassikalised väljendused selles osas leiame me J.Locke'ilt ja Montesquieu'lt. · Kõigi demokraatliku osalemise nõue võimust. Nende printsiipide elluviimine õnnestub väga mitmel teel. 1)Inglismaal lööb läbi konstitutsiooniline monarhia. 2) Kontinendil on tulemuseks "valgustatud absolutism"
ÜHISKONNA VALITSEMINE riigivõimule ainuomased tunnused: *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks * otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda *lubatud mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurents ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema ta...
paragrahvidest 10 ja 11. Eelnevat lähtekohaks võttes asus töörühm seisukohale, et põhiseaduse aluspõhimõtteid saab määratleda kas suletud või avatud kataloogina. Siiski peeti eelistatumaks avatud kataloogi. Suletud kataloog võib ühel hetkel pärssida Eesti riikluse arengut. Selline arusaam lõi võimaluse konstrueerida töörühmal põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloog, kuhu aluspõhimõtetena kuuluksid: rahvasuveräänsus, riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele, sisemise ja välise rahu kaitse, eesti rahvuse ja kultuuri säilimine läbi aegade, inimväärikus, sotsiaalriiklus, demokraatia, õigusriiklus, põhiõiguste ja vabaduste austamine ning riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Artikli lisa-analüüs: A) Artikli autoriks on Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits, kes on avaldanud üle 70 teadustrükise, seega teda võib nimetada autoriteediks antud teemal.
Nimetatud kategooria on väärtuseks igas tänapäevases ja demokraatlikus konstitutsioonis. Rahvasuveräänsuse sätestab põhiseaduse § 1 lg 1: ,,Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas." Seega on põhiseaduse järgi igasuguse riigivõimu esmaseks õiguslikuks aluseks rahva tahe. Ühest küljest tuleb tähele panna, et tegemist ei ole rahvuse suveräänsusega. Teiselt poolt ei tähenda rahvasuveräänsus seda, et kõik inimesed, kes elavad riigi territooriumil, kuuluksid riigi rahva hulka. Rahvasuveräänsuse kandjaks on see osa riigi elanikkonnast, kellega riigil on juriidiline side ja seda peaasjalikult kodakondsusinstituudi kaudu. Juba Cicero on juhtinud tähelepanu sellele, et riigi rahvas pole mitte igasugune suur inimeste ühendus, vaid selline ühendus, keda seovad ühised huvid ja lugupidamine kehtiva õiguse vastu
siseriikliku õigusvõimu nõue ja kasvanud suutlikkus seda teostada: uued bürokraatliku korralduse ja teabe- vahetuse vormid, uued jälgimisvahendid, uued maksu- kogumise ja arvepidamise tehnikad, uued sotsiaalse kontrolli tehnoloogiad Absolutism kui modernsus Tänapäevase riigi Tänapäevase riigi tunnustest olemas: tunnustest puudu: Kontroll sunnivahendite Põhiseaduslikkus üle Rahvasuveräänsus Territoriaalsus Umbisikuline võim Suveräänsus Avalik bürokraatia Bürokraatia Legitiimne võim Maksustamine Kodakondsus Modernse riigi areng Eelarve kasv: 1700 rahuajal 5% SKT-st, sõjaajal 10% SKT-st, 1810: 25%-35%. Viimane määr omane ka tänapäevale Avaliku bürokraatia suurenemine ja õigusriik Julgeolekuteenistuste ja jälgimisvahendite areng Kodanikuõiguste, sh kodanikuvabaduste (liberaalne
teadma, kust need leida) § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu 1 rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 6. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 7. aluspõhimõtete rikkumise tagajärjed (seotud vastusega küsimusele nr 16) Sanktsioon. 8. rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes
RIIGIÕIGUS I osa. Sissejuhatus. §1. Riigiõigus I Aine nimetus ja koht juriidiliste distsipliinide seas 1.Riigiõigus kui juriidiline distsipliin. Juriidiline distsipliin uurib, mis on hel kindlal juhul positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Mis on vahet juriidilisel distsipliinil ja õigusharul? Õigusharu on normi kogum, juriidilist distsipliini huvitab normi rakendus (kaasuse lahendamisel), kogu dogmaatika- milleks õigusteadus on, miks juristid olemas on. 2.Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin a) Mida saab kvalifitseerida era- või avaliku õigusena: a.Õigussuhet kahe isikuvahelisi suhteid, õigusi, kohustusi b.Normi c.Toiminguid normaalaktid; tegevused, mida võivad teha eraisikud kui ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. d.Juriidilist distsipliini ERA- JA AVALIKU ÕIGUSE PIIRITLEMINE (eksamil oluline) TEOORIAD 1) Huviteooria - avalik õigus lähtub avalikust huvist (riigi huvist). Eraõigus lähtub erahuvist (üksiki...
6. PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida) § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 7. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu
6. PS muutmise viisid Eestis (otsustamiseks vajalikke häälteenamuse nõudeid ei pea peast teadma, aga peab teadma, kust need leida) § 163: PS saab muuta seadusega, mis on vastu võetud 1) rahvahääletusel (Ps muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav RK koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus §164) 2) RK kahe järjestikuse koosseisu poolt (vt §165) 3) RK poolt kiireloomulisena. (vt § 166) 7. PS aluspõhimõtted: näitlik loetelu Demokraatia ja rahvasuveräänsus (§ 1 lg 1); Riigisuveräänsus (§ 1 lg 2); Unitaarriiklus (§ 2 lg 2); Vabariiklik valitsemisvorm (§ 1 lg 1); Võimude lahusus ja tasakaalustatus (§ 4); Seaduslikkus (§ 3) 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigisisestes suhetes täh see avaliku võimu teostamise monopoli (avaliku võimu
ülimuslikkuse põhimõte - Heinrich Schneider aluspõhimõtted: inimväärikuse austamine, vabadus, õiglus, õigus, demokraatia, sisemise ja välise rahu kaitse, ühiskondlik edu ja üldine kasu, rahvusliku identiteedi säilitamine, järjepidevus, riikidevahelise koostöö arendamine - Kalle Merusk õigusriigi põhimõte, võimude lahusus, rahvasuveräänsus, vabariiklus, unitaarriiklus - Uno Lõhmus õiguspärase ootuse põhimõte, õiguskindluse põhimõte, proportsionaalsuse põhimõte, võrdse kohtlemise põhimõte, legaalsuse põhimõte - Taavi Annus demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud printsiibid: vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse - Robert Alexy inimväärikus, vabadus, võrdsus, õigusriik, demokraatia, sotsiaalriik, Eesti identiteet
FILOSOOFIA VALGUSTUSAEG Ülevaade valgustusajast 17-18 sajand. I.Kant: mingis mõttes on valgustusaeg see aeg, mil inimene väljub alaealisusest, peab hakkama ise otsustama. 1740st aastast 1 leksikon ütleb, et filosoof on inimene kes oma vabaduseusus asetab end kõrgemale tavakodaniku kohustusest, ei keela endale midagi, ei austa piiranguid. Tähelepanu keskpunktis asub mõtlev inimene, inimene, kes kasutab oma mõistust, indiviid kes suudab end oma mõistuse abil ise juhtida. Toimub eemaldumine traditsioonist ja autoriteedist. 17.saj alguses tuleb käibele mõiste, mida keskajal väga ei kasutatud: KRIITIKA- esialgu tähendas asjatundlikku antiiktekstide analüüsi, kuid hiljem muutub hinnanguks ka muude elunähtuste kohta. 17.-18. Sajand pöördub kiriku vastu, siis riigi vastu, siis ka valgustusja enda vastu. Kriitika püüab olla erapooletu, aga hiljem pöördub valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: ...
volikogu liikmetest. I voor valimiskogus Riigikogu III vooru kandidaadid ja uued, 50%+1. II voor valimiskogus kaks enim hääli saanud kandidaati I voorust, 50%+1. Rahvas 1. Rahvasuveräänsuse ja riigisuveräänsuse erinevus (mh EL õiguse ja rahvusvahelise õiguse erinevus) V: Riigisuveräänsus riigi iseseisvus ehk sõltumatus. Riigi võime või omadus ilma sisemiste ja väliste kitsendusteta teatud viisil käituda. Rahvasuveräänsus kõrgeima võimu kuulumine rahvale. Riik peab tegutsema vastavalt rahva ja seda moodustavate üksikisikute huvile (avalikule huvile). 2. Rahvusriigi mõiste V: Rahvusriik on riigi vorm, mis eksteerib selleks, et pakkuda suveräänset territooriumi kindlale rahvusele ning mis saab oma legitiimsuse selle ülesande täitmisest. Riik on poliitiline ja geopoliitiline moodustis; rahvus on kultuuriline ja/või etniline moodustis
III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c) Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal e) Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f) Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a) Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b) Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest"
III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c) Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal e) Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f) Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a) Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b) Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest"
III Suveräänsus kui riikluse tunnus 1. Suveräänsuse käsitlusi a) Riigi iseseisvus teistest riikidest b) Õigus oma ülesanded ja eesmärgid ise määrata c) Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d) Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal e) Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f) Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a) Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b) Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha c. Unitaarriik § 2 IV Eesti Vabariigi territoorium § 122 V Eesti Vabariigi ajalooline areng J. Põld ,, Loenguid Eesti riigiõigusest"
c. Õigus kasutada eesmärkide saavutamiseks ressursse piiramatult d. Ettekujutus, et riigivõim on kõrgeim võim Maa peal e. Võim peab saama koonduda ühteainsasse kätte kriisiolukorras f. Viimase sõna õigus 2. Rahvasuveräänsus / riigisuveräänsus a. Rahvas PS § 1 lg 1, § 10 b. Riigisuveräänsus a. Iseseisvus (Eesti ei tohi saada ühegi teise riigi osaks) sõltumatus teistest riikidest III akt § 1 b. Sõltumatus – keegi ei saa öelda Riigikogule mida ja kuidas teha
ühtsus ehk unitaarsus, demokraatlik õigusriik ja seaduslikkus ehk legaalsus, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide Eesti õigussüsteemi integreeritus ja rahvusvahelise õiguse ülimuslikkus, võimude lahusus ja tasakaalustatus, sotsiaalriiklus, inimväärikus, inimõiguste ja vabaduste austamise ja ülimuslikkus. Annus: demokraatia, parlamentaarne riigikord, õigusriiklus, sotsiaalriiklus, rahvusriik, muud (vabariik, unitaarriik, põhiõiguste kaitse). 8. Rahvasuveräänsus ja riigi suveräänsus Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu. Riigi suveräänsus on riigi õigus otsustada oma territooriumi piires küsimusi nii, nagu riik seda ise vajalikuks peab. Riigi suveräänsus ehk kõrgeim riigivõim on rahva ja territooriumi kõrval üks riigi kolmest elemendist. Riigi suveräänsust võib vaadelda kahes mõõtmes
Kui valitseja usurpreerib ameti vägivaldselt eluks, on ta nii suverään kui türann. Suveräänsel riigil puuduvad tegevuses õiguslikud kitsendused. See väljendub poliitilises ülemkorras ja riigivõimus. Ollakse sõltumatu teistest riigivõimudest. Ülemvõim ongi riigi tegevuse legitiimsuse garanteerija. Ühiskondlikust lepingust tuleneb rahva suveräänsus. Õiguslik suveräänsus kompetentsi ülemuslikkus; poliitiline suveräänsus ülemvõim; sisemine suveräänsus e rahvasuveräänsus ülemvõim siseriigis; väline suveräänsus vahetu ja võrdne suhtlemine teiste riikidega. 3. Riigivormid Traditsiooniliselt Aristotelese järgi jagatakse riike: 1. Demokraatia rahva enamus valitseb kõigi huvides (või mandunud demokraatia rahva enamus enda huvides või demagoogid kasutavad rahvamasse ära). 2. Aristokraatia väike hulk valitseb kõikide huvides parimate ülemvõim, parim lahendus (või
te sisu: PS alusPM. te on põhiväärtused, ilma milleta Eesti riik ja PS kaotavad oma olemuse. PS aluspm kujutavad endast nn kaitseklauslit või kriisiklauslit. § 1 kasutab määratlemata Õmõistet, ei loetle aluspõhimõtted. Kõige problemaatilisem on see, milliseid põhimõtteid tuleb pidada alusPM. teks. Konsensus mingi miinimumi osas oleks vajalik. Need on tuletatavad eeskätt PS preambulast, 1 ptk, 2 ptk § 10 ja 11. Eesti riigi teket ja käekäiku arvestades tuleks alusPM. teks: Rahvasuveräänsus, Riigi rajamine vabadusele õiglusele, Sisemine kaitse, Rahvuse kaitse läbi aja, Inimväärikus, Sotsiaalriiklus, Demokraatia, Õriiklus, PõhiÕte kaitse. Kõik ülejäänu vajaks põhjalikumat analüüsi. Aluspõhimõttel on regulatiivne toime: tuleb alustada Õteooriast ning jätkata meetodiotsinguga (väärtusjurisprudentsiga). VI Hea Õloome tava, Õaktide mõju analüüs ja sellele vastavast Õloomest Eestis VI-1 Normitehnika ja Õloome Õakti mõjudest
puhastest mõtlemise printsiipidest. Tänu maailma · Ühiskonnateooriad loogilisele korrale on võimalik seda deduktiivselt · Lepinguteooria: valitsemist vaadeldakse rahva ja haarata. Eeskujuks on matemaatika. valitsuse vahelise lepinguna. · Valgustuse kaks suunda: · Rahvasuveräänsus: Riiklik võim on rahva käes. · 2. EMPIRISM (eelkõige Inglismaal, hiljem ka · Võimude lahusus: Selleks, et võimu kuritarvitusi Prantsusmaal materialismina). Tunnetuse alusena nähakse siin meelelist kogemust. Tõelised on vaid vältida peab võim olema jagatud kontrollitavateks üksikud objektid ja fenomenid. organiteks.
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
· selleks on tarvis demokraatlikult moodustatud otsuseid langetavatele organitele tuginevaid kohalikke omavalitsusasutusi, milleks on kohustuste, nende kohustuste täitmiseks vajalike vahendite ja viiside ning tarvilike rahaliste vahendite suhtes ulatuslik autonoomia. Demokraatia põhimõtte lahutamatu seotus territoriaalse omavalitsusega. 4. Kohaliku omavalitsuse ja demokraatia põhiseadusliku printsiibi struktuursete komponentide ühildumine 4.1.Kohalik omavalitsus ja rahvasuveräänsus Rahvasuveräänsuse printsiip kui demokraatliku riigi kontseptsiooni üldine dogmaatiline alus sisaldub seotuna riigi suveräänsuse printsiibiga PS preambulis, §-des 1 ja 56. Rahvasuveräänsuse põhimõte rõhutab eelkõige rahvast kui riigivõimu kandjat ja allikat ning tema rolli. PS § 1 lg 1: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. PS § 56: Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
