Vallo Olle 2009 Konspekt loengute, slaidide, osaliselt seaduste ja õpik ,,Munitsipaalõigus loengud" V.Olle põhjal ____________________________________________________________________________________________________ § 1. MUNITSIPAALÕIGUSE ALUSED ____________________________________________________________________________________________________ 1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja aine Munitsipaalõiguse mõiste - avalik-õiguslike õigusnormide kogum, mis KOV realiseerimise tagamise eesmärgil reguleerib: 1) kohaliku omavalitsuse üksuste (Eestis vallad, linnad) õiguslikku seisundit, organisatsiooni, ülesandeid, tegevusvorme ja nende tegevuse kontrolli; 2) isikute õigusi ja kohustusi kohaliku omavalitsuse valdkonnas. Munitsipaalõigus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksus...
Avalik haldus ................................................................. 3 2. Haldusõigus ................................................................. 8 3. Haldusõigussuhe ja subjektiivne avalik õigus ........................ 20 4. Haldusõiguse allikad ..................................................... 24 5. Haldusorganisatsioon ..................................................... 28 6. Haldustoimingud ................................................................. 35 7. Haldusmenetlus ................................................................. 42 8. Haldussund ja haldustäide ..................................................... 47 9. Halduse kontroll ................................................................. 52 10. Riigivastutus...
Üldkorraldus HMSi § 51 lg 2 käsitab haldusaktina ka üldkorraldust : ,,Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.". Ta reguleerib üksikjuhtumit. Üldkorraldusi on kaht liiki: 1) isikutele suunatud üldkorraldus; seejuures peab isikute ring olema kindlaks määratav üldiste tunnuste alusel. Üldaktidest eristab üldkorraldust see, et reguleeritakse üksikjuhtumit. 2) asjaga seotud üldkorraldus, mille eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku seisundit. Seaduse mõttest tulenevalt peaks siia kuuluma ka avalik-õigusliku seisundi tekitamine ja lõpetamine. Osa- ja eelhaldusakt Enne menetluse lõppemist saab haldusorgan otsustada teatud küsimused ette ära. Otsustatud küsimus muutub nii haldusorgani enda kui ka menetluses osalejate suhtes õiguslikult siduvaks. Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid...
scribd.com/doc/38934592/Kogu-Konspekt http://www.scribd.com/doc/22206726/RIIGIOIGUS-konspekt Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused. Õigusriigi tunnused riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom (seadusloome parlamendi kaudu), seaduslikkuse austamine (kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme), kindel õiguskord (kord, mis vastab seaduslikkusele). Positiivne ja ülipositiivne õigus. Positiivne õigus on inimeste poolt loodud õigusnormid. Õigusnormi kehtivus sõltub üksnes legitiimsest kehtestamisest. Ülipositiivne õigus ehk ka loome- või mõistuseõigus põhineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel või mõistusel. Nähakse ülimat korda. Tegu on põhinormidega, mis vastavad inimese loomusele. Õigusnorme, mida ei saa kellegi tahte või kokkuleppega muuta. Nt vabadus, elu, omand, perekond või usk. Õiguse allikad. Selleks, et õigusnorm oleks täide...
Tartu vangla direktori käskkirjaga kinnitati Tartu Vangla kodukord, milles on sätestatud vangistuse ja eelvangistuse kandmise tingimused Tartu Vangla territooriumil. Kodukord on kohustuslik täitmiseks Tartu Vangla kinnipeetavatele ja teenistujatele ning vanglat külastavatele isikutele. direktor haldusorgan, avalik-õiguslik presumptsioon, subjektiteooria: teostatakse võimu, välismõju olemas, regulatiivsus: käsk/keeld, ühepoolne tahteavaldus, üldkorraldus § 51 lg 2, üldkorraldus on üks haldusakti liike, kas reguleeritakse üksikjuhtumit, siis üldkorraldus. riigikohus ütles, et kindlaks määratavatele isikutele, ehk neid saab edaspidi kindlaks määrata ja juurde lisada. adressaadid on ka hiljem kindlaks määratavad. üldkorraldus. asja kasutamise avalik-õiguslik reguleerimine. adressaadid pole olulised, kas määratletavad või määratletud, oluline juhtumi konkreetsus, juhtum konkreetne, tegemist tartu vanglaga. 23...
Üldkorraldusi on kaht liiki: 1. isikutele suunatud üldkorraldus ; seejuures peab isikute ring olema kindlaks määratav üldiste tunnuste alusel. Üldaktidest eristab üldkorraldust see, et reguleeritakse üksikjuhtumit; kõne alla võivad tulla ka muud lisakriteeriumid. 2. asjaga seotud üldkorraldus, mille eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku seisundit. Eelhaldusaktiga tuvastatakse edasise menetluse jaoks siduvalt mõni loa andmise tingimuseks olev asjaolu. Osahaldusaktiga lubatakse tegutsemist piiratud ulatuses. Edasise menetluse käigus otsustatakse, kas luba anda ka ülejäänud tegevusteks. Haldusakti kõrvaltingimus 1. Haldusakti kehtivusaja piiramine. Näiteks on ametnik A 20.02.2011 käskkirjaga nimetatud alates 25.02...
TÖÖLISE JUHENDAMINE EHITUSPLATSIL Juhendaja: Andres Aruväli Õpilane: Reio Saarniit Väimela 2012 1 Sisukord: Sissejuhatus................................................................................................3 Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal.............................................4 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus ......................................8 Kokkuvõte.................................................................................................10 Kasutatud kirjandus...................................................................................11 2 Sissejuhatus Selle referaadi teemaks on töölise juhendamine ehitusplatsil, referaadis räägitakse lähemalt töölise juhendamise reegleid, milleks need vajalikud on ja miks neid tuleb järgida...
3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade...
Maakonnaplaneeringud ja üleriigiline planeering on oma sisult juba liiga abstraktseid, et neid tervikuna üksikaktideks pidada. Et tegu oleks üldkorralduse , mitte halduse üldaktiga, peab see olema konkreetse asjaga tihedalt seotud. Juhuslikult teatud territooriumile sattuva tegevuse reguleerimine ei ole üldkorraldus. Nt kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil kasside ja koerte pidamise eeskiri on üldakt. Teise üldkorralduste grupi moodustavad piiratud isikute ringile suunatud käitumisreeglid, nt kinnise asutuse sisekorda reguleerivad eeskirjad. Piiratud isikute ringile suunatud üldkorralduses võib olla ka üldnorme, st ettekirjutusi, millega reguleeritakse adressaatide käitumist määratlemata arvul juhtudel. Nii on vangla administratsiooni kehtestatud...
EHITUSVIIMISTLUS Kaidi Amberg Töölise juhendamine ehitusplatsil Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus lk.2 Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus lk. 3-4 Tegurid, mis võivad põhjustada ehitajatel kutsehaigusi: lk.5 Isikukaitsevahendid lk.6 Kokkuvõte lk.7 Kasutatud allikas lk.8 Sissejuhatus Töötajate asjakohane töötervishoiu- ja tööohutusalane juhendamine ning väljaõpe mängivad ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel ettevõttes olulist rolli. Juhendamine ja...
03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 16 Haldusaktide liigid: 1) adressaadi jaoks koormavad (õigusi piiravad) ja soodustavad (õigusi andvad), samuti sega- ja topeltmõjuga haldusaktid; 2) reguleerivad ja tuvastavad; 3) isiku, asja või teabega seotud haldusaktid; 4) haldusakti erivormid nagu üldkorraldus ja osa- ja eelhaldusakt Tooge näiteid igast liigist! 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 17 Õigustloovad aktid jõustuvad kehtivas õiguses järgmiselt: 1) õigusaktis ettenähtud ajal (seotud akti teatavakstegemisega); 2) kolmandal päeval pärast õigusakti RTs avaldamisele (nt VV ja ministrite määrused, samuti üldist tähtsust omavad KOV määrused); 3) õigusakti avaldamisest massiteabevahendites (VV...
Õigusaktide keele põhinõuded Ametlik stiil üks kirjakeele sõnastusstiil Tõsine ja autoriteetene stiil ülesanne viia adressaadini ettekirjutusi, õiguslike argumente, taotlusi ja tõsiasju. Väljenduslik neutraalsus puudub vajadus kasutada emotsionaalsete värvingutega sõnu ja väljendeid. Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täie...
3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade...
Hetkel Eestil 5-s põhiseadus. Konstitutsioon- reguleerib riigi ülessehitust laiemalt ja üldsõnalikult. Seadus- õigust loov ja üldkohustuslik(riigikogu) Materjaalne seadus- iga õigust loov akt, sisu poolt seadus Formaalne seadus- seadusandja poolt(riigikogu) seadusena vastu võetud seadusakt. Konstitutsiooniline seadus- riigikogu koosseisu häälteenamusega vastuvõetavad ja muudetavad seadused. Riigikogu põhikorraldus. Lihtseadus- kõik ülejäänud riigikogu poolt vastu võetavad seadused. Vastu võtmiseks piisab poolthäälte enamusest. Seadlus- Presidendi poolt välja antud seadus. Seadlus on seadusega võrdne. Rakendatakse reeglina vaid erandkorras(sõda). Määrus- õigustloov, abstraktne ja üldkohustuslik. Täitev võimu poolt välja antud. Saab anda vaid seaduse alusel. Volitusnorm- Ainult seadusandli...
Üldkorraldus HMSi § 51 lg 2 käsitab haldusaktina ka üldkorraldust : ,,Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.". Ta reguleerib üksikjuhtumit. Üldkorraldusi on kaht liiki: 1) isikutele suunatud üldkorraldus; seejuures peab isikute ring olema kindlaks määratav üldiste tunnuste alusel. Üldaktidest eristab üldkorraldust see, et reguleeritakse üksikjuhtumit. 2) asjaga seotud üldkorraldus, mille eesmärk on muuta asja avalik-õiguslikku seisundit. Seaduse mõttest tulenevalt peaks siia kuuluma ka avalik-õigusliku seisundi tekitamine ja lõpetamine. Osa- ja eelhaldusakt Enne menetluse lõppemist saab haldusorgan otsustada teatud küsimused ette ära. Otsustatud küsimus muutub nii haldusorgani enda kui ka menetluses osalejate suhtes õiguslikult siduvaks. Osahaldusakti ja eelhaldusakti suhtes kohaldatakse haldusakti sätteid. Osahaldusakti puhul lahendab haldusorgan asja...
Tööandjal on õigus ja ka kohustus korduvalt nõudeid rikkunud töötajat mitte tööle lubada. Heaks näiteks võib tuua inspektori kogemuse ehitusplatsil, kus enne platsile sisenemist inspektoreid ohutusalaselt juhendati. Sellega tutvustati ohte, mis esinesid konkreetsel ehitusplatsil. Töötajate juhendamise ja väljaõppe üldkorraldus Töötajate juhendamine ja väljaõpe töökohal koosneb sissejuhatavast juhendamisest, esmajuhendamisest, väljaõppest ja täiendjuhendamisest. Sissejuhatav juhendamine peab sisaldama: 1) ettevõtte töökorralduse, sisekorraeeskirjade ning töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide tutvustamist; 2) töötervishoiu ja tööohutuse tagamiseks rakendatavate abinõude tutvustamist; 3) juhiseid käitumiseks õnnetusohu või tööõnnetuse korral;...
AVALIK HALDUS - Haldus on inimlik plaanipärane tegevus kindla eesmärgi saavutamiseks. Haldust võib jagada kaheks: era- ja avalik haldus. MÕISTE: Organisatsioonilises mõttes AVALIK HALDUS haldusorganisatsiooni tähenduses. haldus koosneb erinevatest halduse kandjatest, haldusorganitest ja teistest haldusinstitutsioonidest. Tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, kellele on seadusega pandud põhiülesandeks avalike halduse teostamine (riik, vallad, linnad jne). Formaalses mõttes halduskandjate ja organite kogu tegevus. Lisaks materiaalse haldusena mõistetud tegevusele kuuluvad siia ka teised riikliku tegevuse liigid. Materiaalses mõttes riiklik täidesaatev tegevus, mida teostavad peamiselt haldusorganid. Materiaalse halduse märatlemiseks on kaks meetodit: - negatiivne meetod avalik haldus on selline riigi tegevus, mis ei ole seadusandlus ega õigusemõistmine. See lähtub võimude lahususest. Puuduseks o...
PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambula peamine juriidiline tähendus seisneb selles, et ta sõnastab need üldised sihtjooned, mis on aluseks põhiseaduse teiste normide ning põhiseadusest alamalseisva õiguse tõlgendamisel. Kogu põhiseadust tuleb vaadelda preambulas sätestatud printsiipide valgusel. 2. Mitu PS on Eestil olnud? 1920, selle 1933 a muudatuste ja 1937 a PS lühiiseloomustus I: 1920 a. PS – põhilised tunnused: kõige olulisem ja mõjuvõimsam organ Riigikogu (100 l), presidenti ei olnud (seadusi kuulutas välja RK juhatus, vetoõigus puudus); „riigipeaks“ riigivanem, kes oli ka Valitsuse eesotsas; VV ja riigivanem olid sõltuvuses Riigikogu usaldusest; PS iseloomustati kui ülimalt demokraatlikku. 1920. a PS muutmine 1933 – presidendi ametikoht, RK koosseisu vähendati(50l), valitsuse etteotsa pidi saama peaminister. II 1938 a PS. – kuulutati 37 välja, jõustus 38; k...
Kui elulised asjaolud vastavad õigusnormis toodud eeldustele, teha kindlaks. Politseil selgitamiskohustus- annab selgitusi, mis põhjusel on ta kinni peetud, mida tema suhtes võib teha, kaua võib menetlus kesta jne. Ei kehti vahetu ohu olukorras. Haldusakt kaalutlusotsused Haldusakt on üksikakt Korraldus, käskiri, Otsus, üldkorraldus , ettekirjutus. Haldusülesannete täitmise tähendus 11. kaitse ja julgeolekuga- seotus ül. piirikaitse, riigikaitse 12. korrakaitse- seotud ül. ühiskonnas korra tagamine lisaks politseile ka järelvalveinspektsioonide tegevus 13. hooldega- seotud ül.sotsiaalkindlustus, kultuurivaldkond, looduskeskkond, andmevõrkude rajamine. haldusakt on haldusorg. poolt haldusülessannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes...
Nt haldusakti olemuslikuks tunnuseks olev üksikjuhtumi reguleerimine ei tähenda seda, et akti adressaatide ring oleks selle aktiga kindlaks määratud. Üksikjuhtumi reguleerimisega võib olla tegemist ka siis, kui regulatsiooni adressaatide ring õigusaktist otseselt ei nähtu. Selline haldusakt, mis on antud üksikjuhtumi reguleerimiseks, kuid adresseeritud määramata isikute ringile, on üldkorraldus . Üldakt (täitmiseks kõigile) - seadused, määrused, eeskirjad (rahvusvahelised konventsioonid, EL direktiivid) 38. Õiguse üksikakt Õiguse üksikakt reguleerib üksikjuhtumeid, täitmiseks konkreetsele subjektile, milleks on leping, haldusakt ja kohtuotsus, korraldused ning käskkirjad. 39. Kirjelda põhimõtte õigusakt peab olema formaalselt õiguspärane sisu 40. Seaduse tunnused...