Põdrala vald 68711 VALGAMAA e-post: [email protected] Lp personalispetsialist Veiko Roosileht Astri Buffet OÜ personaliosakond 21. veebruar 2013 Ringtee 75 50110 TARTU AVALDUS Soovin kandideerida Astri Buffet OÜ poolt väljakuulutatud vabale koka ametikohale (CV Keskus 20.02.2013). Lõpetan 2014. Aastal Viljandi Ühendatud Kutsekeskkooli koka eriala ning leian, et Teie pakutaval töökohal saan rakendada omandatud teadmisi ja praktikakogemusi. Olen meelsasti nõus vastama täpsustavatele küsimustele. Lugupidamisega /allkiri/ Kadri Uuspalu Lisad: 1. CV 1 lehel 2. Kutsekooli hinneteleht
Maxima Eesti OÜ Peterburi tee 47 11415, Tallinn, Eesti Pretensioon Maxima markide kogumiskampaania tingimustest lähtudes oli 10.05.2010 15.11.2010 kampaaniatoodete lunastamise periood. Kui mina 15. novembril 2010 läksin Maxima XXX Pärnu kauplusesse, et lunastada noad, millede jaoks olin marke kokku kogunud 3 lehte ehk 3 x 40 marki, öeldi mulle, et ei ole võimalik tooteid lunastada, kuna kaupluses olid kampaania käigus väljakuulutatud tooted juba otsas. Kuna kampaania tingimustes polnud öeldud, et kaupa saab lunastada, kuni kaupa jätkub, või et kaupa on piiratud koguses, siis esitan pretensiooni Maxima Eesti OÜ-le, kuna minu suhtes on Maxima Eesti OÜ poolt korraldatud kampaania reegleid rikutud. Loodan antud probleemile meeldivat ja sobivat lahendust. Minu sooviks oleks lunastada noad, millest ilma jäin. Jään avatuks teiepoolsele pakkumisele, kuidas antud probleemi lahendada.
Koosolek algas kell: 14.00 Koosolek lõppes kell: 15.20 Koosoleku juhatajaks on: Tarvo Pruul Koosolekul osalesid kõik 24 (kakskümmend neli) ühistu liiget. Koosoleku juhatajaks valiti osavõtjate häälte lihtenamusega hr Tarvo Pruul. Poolt 20 häält, vastuhääli ei olnud, erapooletuid 4 häält. Koosoleku protokollijaks valiti osavõtjate lihthäälteenamusega pr Marju Põldsaar. Poolt 24 häält, vastu hääli ei ole, erapooletuid ei ole. Koosolek toimub juhatuse poolt väljakuulutatud päevakorra kohaselt. Koosolek töötab kinnitatud kodukorra kohaselt. Päevakord 1. Olemasoleva pikaajalise laenu maksegraafiku pikendamine 2 aasta võrra 2. Katlamaja ehitamise alustamine 2010 aasta mai kuus 3. Muud jooksvad küsimused 1. Olemasoleva pikaajalise laenu maksegraafiku muutmine Otsustati: Kinnitati otsus muuta olemasoleva pikaajalise laenukohustuse maksegraafikut, pikendades seda 2 aasta võrra. Poolt- 18 häält, vastu- 3 häält, erapooletud- 3 häält. 2
riie jne) millele kehtestati kaardisüsteem - HALB ! · Hinnad tõusid, must turg õitses - HALB ! · Loodi Eesti ohvitserkond - HEA ! · Alustati põlevkivi kaevadamist - HEA ! 4. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? 1. Nõukogude Venemaa eesmärk tagasi vallutada endise impeeriumi alad 2. Lenini poolt organiseeritud maailmarevolutsioon 3. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas 4. Juba väljakuulutatud Eesti Vabariik, mille tagajärjel olid paljud eestlased valmis isamaa eest võitlema 5. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele)? · Soome vabatahtlikud · Kaitseliidu liikmed ja koolipoisid · Rootsi ja Taani vabatahtlikud · Inglise Eskaader 6. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Lubati maad, aga seda ei täidetud. Samas lubati ka ühiskonda kus ei pidanud töötama. 7
täiendavat teavet giiditegevuse kohta. 4.9. Atesteerimiskomisjonil on õigus kutsuda korduvatesteerimise suulisele eksamile giid, kelle kohta on tellija(te)lt kolm korda laekunud põhjendatud negatiivne tagasiside kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 4.10. Üheks aastaks atesteeritud giidid peavad tegema suulise eksami ehk jalgsiekskursiooni valitud keel(t)es. Suuline eksam toimub esmase atesteerimise reeglite järgi jooksva aasta väljakuulutatud eksamipäeval. Kandidaat peab õigeaegselt nõuetekohaselt registreeruma ja tasuma korduvatesteerimise tasu. 4.11. Suulise eksami läbiviimist (punktid 4.2, 4.5, 4.9 ja 4.10) korraldab atesteerimiskomisjon, suuline eksam toimub jooksva aasta väljakuulutatud eksamipäeval. 4.12. Atesteerimiskomisjonil ja juhatusel on õigus lahendada võimalikud eriolukorrad. 5. Võõrkeele lisamine 5.1
sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning see viis peagi vaenusuheteni. Inglise võimud püüdsid ameeriklaste vastupanu relvajõul maha suruda. Ärevas olukorras tuli tollases Põhja Ameerika suurimas linnas Philadelphias kokku kontinentaalkongress, kes 4.juulil 1776 võtsid vastu iseseisvusdeklaratsiooni ning 4. juulit tähistatakse siiani iseseisvuspäevana. Väljakuulutatud iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelga. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega, aga Ameeriklastel oli vastu panna vaid vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai siiski see, et ameeriklased võtsid kasutusele uue taktika ning pärast vahelduva eduga kulgenud sõjategevust piirasid ameeriklased 1781. aastal Virginias Yorktowne'i all Inglise väed sisse ja sundisid need kapituleeruma ning Ameeriklased oli saavutanud iseseisvussõjas võidu. 1787
Gabriel Garcia Marquez (6.märts 1927-17.aprill 2014) Elulugu • Gabriel Garcia Marquez sündis 6.märtsil 1927 Kariibi mere äärses Kolumbia väikelinnas Aracatacas. • Ta oli Kolumbia kirjanik, stsenarist ja publitsist. • Perekond ja sõbrad kutsusid teda hellitusnimega Gabito või Gabo. • Aastal 1929 asusid vanemad elama Baranquillasse, mistõttu Marquezi kasvatasid tema vanavanemad. • Vanavanemad olid ka tema kirjanduslikud mõjutajad. • 1999.aastal avastati tal vähkkasvaja, millesse ka hiljem suri. Auhinnad • 1972.aastal Romulo Gallegose auhind. • Samal aastal sai ta ka Neustadti kirjandusauhinna. • 1982.aastal Nobeli kirjandusauhind. Haridus ja töö • 1947.aastal omandas hariduse Kolumbia pealinnas Bogotas, õppides ülikoolis õigusteadust. • Oma elukutse sidus Marquez ajakirjandusega. • 1954.aastast alates töötas ta mõnda aega korrespondendina Itaalias ja Prantsus...
Iseseisvumine toimus pikaajalise võitluse käigus, taasiseseisvumine aga vägivallata. 1991. aasta augustis Moskvas läbikukkunud riigipöördekatse andis impeeriumi väikerahvastele võimaluse omariikluse taastamiseks. Erinevate poliitiliste jõudude kokkuleppe alusel võttis Ülemnõukogu 20. augustil 1991. aastal vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest". Iseseisvumise ajal olid Eestil olemas rahvuslikud väeosad, mis väljakuulutatud riiki kaitsma asusid, taasiseseisvumise ajal rahvuslikud väeosad puudusid. . 1918. veebruaril tungisid Saksa väed saartelt edasi mandrile. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee, kelle ülesandeks oli välja kuulutada iseseisvumine, mis neil ka õnnestus. Nii iseseisvumisel kui ka taasiseseisvumisel kasutati ära olukord, kus NSVL oli ummikus. Iseseisvudes jõuti 1918. aastal manifesti kuulutamiseni tänu Venemaa
miinimumides. Vahel on nad puudunud rohkem, kui kuu aja vältel. 30 aasta jooksul oli napilt 50 päikseplekki. Sama ajavahemikku kuulub ka „väikese jääaja“ sisse, mille taassaabumist nüüdki globaalse soojenemise kõrval kardetakse. Kuigi Päikese ja tema mõjude uurimine on enneolematult heal järjel, ei ole ikkagi üksühest teadmist selle kohta, mida lähitulevik toob. Üheks kõlapinda leidnuks on väljakuulutatud suur purse Päikesel aastal 2012. Purske toimumine on Päikese siseasi, aga Maa magnetosfääri ja atmosfääri saab ta kõige enam mõjutada kas kevadise või sügisese pööripäeva paiku. Kõige energiarikkam plahvatuslikud pursked Päikese väliskihtides tekitavad tugevalt magnetiseeritud päikeseplekkides või nende lähedal. Nende ilmumisel tõuseb kuni 10 minutiks umbes maakera mahuga võrreldavas ruumalas temperatuur ligi 20 miljoni kraadini ja
Sellega seoses otsustas Maanõukogu vanematekogu 6.jaanuaril toimunud koosolekul kuulutada Eesti Vabariik välja enne saksa vägede saabumist.19.veebruariks koostati iseseisvuse manifesti tekst ning valiti Päästekomitee koosseisus K.Päts, J.Vilms ja K.Konik. Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklamee- rimise auks sõjaväeparaad, et
Kaasus number 1 E otsustas V kauplusest osta teleri Panasonic KV-M2180Y, mille hinna ta V-le kohe tasus. Kuna E-l ei olnud võimalik ostetavat asja samal päeval ära viia, ei hakkanud ta konkreetset telerit välja valima, vaid leppis V-ga kokku, et saab ühe vastavat marki aparaadi järgmisel nädalal laost kätte. Kui E järgmisel päeval telerit ära viima tuli, ilmnes et pankrotihaldur P oli vahepeal väljakuulutatud V pankroti asjas kõik laos olnud aparaadid ära viinud. E nõudis P-lt ühe vastavat marki teleri temale andmist põhjendusel et omand on talle üle läinud. Kas E nõue on õigustatud? Lahendust vajava lähteküsimuse sõnastamine: Kas E-l on õigus nõuda V kauplusest ostetud teleri Panasonic KV-M2180Y V pankrotihalduri P käest? Nõude aluse leidmine: Lähtudes kaasuse tekstist näeme et E eeldab et omand teleri Panasonic KV-M2180Y suhtes on temale üle läinud
5 minutilist lisaaega kasutatakse siis kui normaalaja lõpul on punktiseis viigiline. Lisaaegasid kasutatakse kuni võitja on selgunud. Piirangud 20 ja 10 minuti piirang – puudutab võistluse korralduslikku poolt. Võistkonna peatreener esitab mängust osa võtvate mängijate ja treenerite nimed ja numbrid vähemalt 20 minutit enne mängu algust mängu sekretariaadile. Rikkumise korral kindlat sanktsiooni määratud ei ole. 15 minuti piirang - Võistkond, kes ei ole pärast mängu väljakuulutatud algust 15 minuti jooksul kohale jõudnud, loetakse kaotanuks. 24 sekundi reegel – Aeg, mille kestel üks võistkond võib palli järjest vallata. Võistkond, kes aja lõppedes ei soovita viset korvile peab loovutama palli vastasvõistkonnale. 8 sekundi reegel – Aeg, mille jooksul peab palli saama enda väljäkupoolelt vastasvõistkonna väljakupoolele. Reegli rikkumisel pall loovutatakse. 5 sekundi piirang - Viie sekundi piirang on seotud vabavisete, palli audist mängu paneku ja
Ta tungis kolme armeena Prantsusmaale, lõi prantslasi Wörth´i, Spichern´i, Mars-la-Tours´i ja Gravelotte´i lahingus ja sundis Prantsuse Reini-armee Fr.A. Bazaine´i juhatusel tõmbuma Metz´i, mis sakslaste poolt sisse piirati. Metzi vabastamine P.M. Mac- Mahon´i väe poolt ebaõnnestus. 1.IX 1870 sai see vägi Sedan´i lahingus purustavalt lüüa, piirati ümber ja see kapituleerus 2.IX u. 88 tuhande mehe suurusena. Seejuures langes vangi keiser Napoleon III ise. 4. IX 1870 Pariisis väljakuulutatud III vabariik jätkas L. Gambetta juhtival osavõtul meeleheitlikku võitlust ülekaaluka vaenlase vastu. 15.IX 1870.a. sakslaste poolt piiratud Pariisi vabastamiseks organiseeriti suure rutuga mitu rahva-armeed, mis aga osutusid Saksa vägedest nõrgeimaks. 23.IX langes Toul, 27. IX Strassburg, 27.X Metz ühes 180 000 mehega Saksa piiramisvägede kätte. 11.X vallutati Orléans, mis aga Loire´i –väe poolt 9. XI tagasi võideti. Dets-i alguses peetud ägedad
Tehnikaülikooli Akadeemiline Meeskoor on osalenud paljudel koorikonkurssidel, teinud koostööd paljude muusikute ja orkestritega ning andnud välja palju helikandjaid. Tehnikaülikooli Akadeemilisest Meeskoorist on võrsunud Teaduste Akadeemia Meeskoor kui ka EKE Inseneride Meeskoor. Samuti on Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril olulisel kohal ka traditsioonid, mis on nagu selgroog. Näiteks võib tuua nn koori aeg: kõik koori sündmused algavad hiljemalt 15 minutit pärast väljakuulutatud aega. See tuleneb sellest, kuna ülikoolides oli komme ,et loengute algus hilines traditsiooniliselt 15 minutit, s.o akadeemilise veerandi võrra. Tehnikaülikooli Akadeemilisel Meeskooril on repertuaaris mitmeid palasid, kuid kontserdil esitati ainult Thompson’i, Saint-Saëns’i, Loewe’i, Wagner’i, Tormise, Tubini ja V.Kapp’i palasid. Esmakordselt esitas meeskoor Aints’i uut teost. Dirigendid olid Peeter Perens ja Siim Selis, kes samuti klaverit mängis. Kontsert oli väga hästi
tööta. Seega on mureks just riigi majandulik olukord, mis oli tollel ajal sõltuv turu suurusest. Rõõmuks on aga just see looduslikult mitmekesine maaline riik, kus leidub igaleühele oma väike nurgake. Paljude omariigi murede hulka kuuluvad veelgi suuremad ja kaalukamad rõõmud. Omariikluse suurimateks rõõmudeks võib lugeda oma keelset haridust, oma kultuuri ja ühtse rahvustunde tunnetamist. 09.08. 1920 Riigi Teatajas väljakuulutatud põhiseaduse hulka, kuulub ka oluline paragraaf, milles seisab, et EV riigikeeleks on eesti keel. Ühtselt kokkusaav Eesti pere tundis end oma värskes Vabariigis hästi, inimesed said ise majandad, võtta vastu otsuseid ja juhtida riiki. Omariigi toimima saamiseks tuleb näha kõikidel palju vaeva ja samuti võib alguses tunduda kõik raske. Siiski teevad inimesed riigi omapäraseks ja rahvustunne on see, mis omariigi kõik mured rõõmudeks muudab.
1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis
1918-02.02.1920.Vabadussõja algus ei olnud eestile edukas,sest vastase suur osakaal,eesti rahvusväeosad laiali saadetud,relvastuse ja varustuse nappus,madal eneseusk venemaaga võideldes,sõjatüdimus.vab.sõja II kuul tõrjuti punaarmee eestist välja,see õnnestus sest:õiged argumendid armeesse kutsumisel+koolipoiste enthusiasm.välisabi,sõjavägede juhtimise organiseerimine,ülemjuhiks Johan Laidoner.valitsuse lubadus põhjalikuks maareformiks.eesti töörahva kommuun-narvas,1918.a talvel väljakuulutatud enamlik vabariik,et anda võitlusele eestis kodusõja ilmet.landeswehr'i sõda-läti alal loodud baltisaksa maakaitseväe ja eesti rahvaväe relvakonflikt 1919.a.suvel.lõppes antanti vahelesegamisega ja eesti võiduga.võnnu lahing-23.juuni 1919.võideti baltisakslasi,kes olid põlisvaenlased.eesti oli huvitatud rahu sõlmimisest sest:punaarmee väed lähenesid taas eestile,tagalas sõjatüdimus ja maj.probl.vasakerakondade rahupropaganda.vene oli
Kuidas hinnata vaikivat ajastut Eestis? Kas võitis või kaotas? Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstatin Pätsi väljakuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati kehtiva Põhiseaduse vastaselt vägede ülemjuhatajaks. Selle tagajärjel vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati ka nende juhid. Probleem algas just selles, et 1934. aasta algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus Vapsid saavutasid suurt edu. Seda aga püüdsid ennetada Riigikogu ja riigivanema valitsemistel ning koondati võim enda kätte, kus viisid Konstantin Päts ja Johann Laidonner 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, kus keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti Vapse arreteerima. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riivivanema Pätsi kätte. Siit võib tundu...
3 629 000 teadmata kadunut Liitlaste jõudude suurus Keskriikide jõudude suurus oli kokku 25,248,321 meest. oli kokku 42,959,850 meest. Uute riikide teke Venemaa lagunemisel: Suurbritanniast eraldus: 06.12.1917-Soome 21.01.1919-Iirimaa 16.02.1918-Leedu 24.02.1918-Eesti 11.11.1918-Poola 18.11.1918-Läti Austria-Ungari lagunemisel 28.10.1918-Tsehhoslovakkia 16.11.1918- Ungari Sõnaseletused Neutraliteet on riigi väljakuulutatud püsiv staatus ja hoiak, mis keelab liitumise sõjaliste liitudega. Mobilisatsioon ehk mobiliseerimine on relvajõudude isikkoosseisu, varustuse ja riigi majanduse sõjaks kogumine ja valmis seadmine Kasutatud kirjandus https://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da https://www.slideshare.net/nataljadovgan/esimene- maailmasda-16451388 E.Vänar, A.Pajur, T.Tannberg, Lähiajalugu ajalooõpik 9 klassile 1.osa, Tallinn 2015, Avita M.Seppel, A.Pajur, Uusaeg ajalooõpik 8.klassile 2.osa,
1878- Carl Robert Jakobson "Sakala" Tülid Jakobsoni ja Hurda vahel. Kolmas tsükkel. 1880. algus. 1880- Jakob Hurt siirdub St.Peterburgi Eesti Jaani koguduse pastoriks J.V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks. 1881- Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine; Keisriks saab sl 1882- C.R. Jakobsoni surm 1884- juunis õnnistati Otepää kirikus Eesti Üliõpilaste Seltsi sinimustvalge lipp 1888- avati Aleksandrikool, algas J.Hurda poolt väljakuulutatud eesti rahvaluule kogumine. Tähtsat seltsimehed. Friedrich Reinhold Kreutzwald on pärit Virumaalt Jõepere mõisast. Haridus: Rakvere elementaarkool, kreiskool, Tallinna saksa kreiskool, Peterburi Arstiteaduse Akademia, (TÜ.) Ametilt nii arst kui ka kirjanik. Peamiselt on looming rahvusvalgustuslik (tõlk. Saksa keelest "Winakatk"- võitles joomapahe vastu.) Avalgas lugusi "Maarahva kasulises kalendris" (ilmus ligi 30 aastat) Luulekogu "Viru lauliku laulud"
On Gorbatshovi väljakuulutatud viinast loobumise aeg ja poest saab viina harva. Inimesed seisavad kõik järjekorras kui äkki astub üks mees rivist välja ja ütleb: "Aitab naljast, oodake ma lähen löön selle kuradi Gorbatshovi maha!" Mingi aja pärast tuleb ta tagasi ja teised küsivad, et kas lõi maha, aga tema vastab selle peale: "Mis, kurat, seal oli veel pikem järjekord kui siin!" *** Mihhail Gorbatsov oli rahvasaadikute kongressile hiljaks jäämas ja käskis autojuhti kiiremini sõita. Autojuht keeldus, vihjates kiire sõidu hädaohtlikkusele. Selle peale Gorbatsov vihastus, käskis auto peatada, saatis autojuhi tagaistmele ning asus ise rooli taha. Lausa lendav sõiduk äratas liiklusinspektorite tähelepanu ja üks neist hakkas Gorbatsovi autot jälitama. õige varsti pöördus jälitaja aga tagasi ja kandis ette, et autos istub väga tähtis "nina", mistõttu ta ei julgenud autot peatada. "Kes see siis on?" küsis teine liiklusinspektor. "Ei tea. Kuid ...
millises tähenduses neid mõisteid seaduse tekstis kasutatakse. Võib muidugi väita, et pankrot on objektiivne nähtus, sõltumata sellest, kas see on kohtu poolt välja kuulutatud või mitte. Seaduses on lähtutud sellest, et pankrotist üldisem kategooria on maksejõuetus, mis objektiivselt iseloomustab majanduslikku olukorda, ,,pankrotile" on aga antud seaduses juriidiline tähendus - see on üksnes kohtu poolt tuvastatud maksejõuetus. Seega pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus ei pea alati viima pankrotini, võlgnik võib olla suuteline oma olukorda parandada, pankrotti on alus välja kuulutada siis, kui võlgniku suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ei ole ajutine, vaid on iseloomulik tema majanduslikule olukorrale tervikuna. Miks on üldse vaja pankrotti, mis on pankroti eesmärk. Pankroti järele tekib vajadus siis, kui on karta, et võlgnik nagunii ei suuda rahuldada kõiki tema vastu esitatud nõudeid. Pankroti mõte
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) · Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. · Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamendi ül...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
1579. aastal Ivo Schenkenberg hukkus venelaste käe läbi ja tema salk lagunes laiali. Sellega ei lõppenud aga "mõrtsukate" tegevus."Hannibali" rahva kõrval tegutses ka teisigi talupoegde lipkondi. Talupojad olid oma aja kohta hämmastavalt hästi relvastatud. Nende käsutuses oli ka arvukalt tulirelvi. Ka 1700 aastal, kui Venemaa ründas Eestit, pidasid eestlased sissisõda Vene vägede vastu ja samuti 1918 aastal, kui 24. veebruril väljakuulutatud Eesti Vabariigi territooriumile sama aasta lõpus vaenlane sisse tungis. Kõige rohkem tuntust tänapäeva inimeste mälus on kogunud metsavennad ja nende võitlus viimase maailmasõja päevilt. Enne Eesti Vabariigi okupeerimist 1940. aastal oli eesti metsavendadel kindel koht Eesti Vabariigi kaitsedoktriinis. Vabatahtlikuse alusel moodustatud sõjalisel orgnisatsioonil Kaitseliit tuli metsavennasõjas etendada peaosa
Kaasaegsete Rooma uuringute lähtepunktiks on Justinianuse kodifitseerimiskava, mille peamine eesmärk Rooma õiguse uurijate poolt on taastada klassikalise perioodi õiguslikud tingimused, kust allikad pärinevad. Rooma õigus võib lugeda tagasi vaatama ka ajas umbes 450 eKr, kus põhiliseks oli XII tahvli seadused, mida loetakse Rooma õiguse alustalaks. Rahvas hakkas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ja turvalisust. Oli vaja avalikult väljakuulutatud ja igaühele kättesaadavaid seadusi, mille täitmine oleks kohustuslik kodanikele, nii patriitsidele kui ka pleibedele. Kaksteist tahvlit kujutasid endast 494. aastast pärit kompromissi vilja. Selle kõige juures oli tähtis õiguse üleskirjutus - õigus pandi kirja. Õigus pidi tagama vabaduse ja võrdsuse. Ta pidi olema valatud sellisesse vormi, mis oleks kättesaadav igale õiguskaaslasele: kirjutatu emakeeles ja tehtud avalikult teatavaks. Kaksteist
4) on viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, pettuse või muu teo. 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel: Koondamine ja tööandja poolt väljakuulutatud pankrott Töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui: 1) tööandja on kohelnud töötajat ebaväärikalt 2) tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega;
oma ülesandeid täitma - lahendab taotlusi lõpetada Riigikogu liikme volitused; - otsustab nõusoleku andmise Riigikogu esimehele Vabariigi Presidendi ülesannetes kuulutada välja Riigikogu erakorralised valimised või keelduda seaduse väljakuulutamisest; - lahendab taotlusi lõpetada erakonna tegevus; - lahendab kaebusi ja proteste valimiskomisjoni otsuste ja toimingute peale Normikontroll • Normikontrolli objekt seadused (nii väljakuulutatud kui ka välja kuulutamata jäetud seadused, nii jõustunud kui ka jõustumata seadused); Vabariigi Presidendi seadlused; Vabariigi Valitsuse määrused; ministrite määrused; linna- ja vallavolikogude määrused; linna- ja vallavalitsuste määrused. • Esitatud loetelu ei ole ammendav. • Abstraktse normikontrolli võivad algatada: - Vabariigi President (PS § 107 lg 2 ja PSJKS § 5); - õiguskantsler (PS § 142 ja PSJKS § 6); - linna- või vallavolikogu (PSJKS § 7)
Tarvastu Gümnaasium ÕPILASTE TEADLIKKUS TEISEST MAAILMASÕJAST Uurimistöö Artur Jarmolenko 10.klass Juhendaja: õp Enna Ojaots Mustla 2018 Sisukord 1.Sissejuhatus.....................................................................3 2.Õpilaste vastustest koostatud sektordiagramm...........................4-8 3.Teine maailmasõda 3.1Teise maailmasõja alguse ja lõpu kuupäevad...............................9 3.2Põjused......................................................................10 3.3Sõjakuriteod................................................................11 4.Kokkuvõte........................................................................
Esialgu ei seadnud kolonistid eesmärgiks täielikku lahkulöömist Inglismaast. Iseseisvusmõtte kujundamisel oli suur mõju 1776. aasta algul kirjanik Thomas Paine'i kirjutatud lendlehel. 4. juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu iseseisvusdeklaratsiooni. Selle koostajaks oli Thomas Jefferson. Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks osariikideks. 4. juulit tähistavad ameeriklased iseseisvuspäevana. Väljakuulutatud iseseisvus tuli ameeriklastel kätte võidelda. Bostoni vallutamine jäi esialgu ainsaks kolonistide eduks. Inglise armee oli suurem, paremini relvastatud ja parema väljaõppega. Ameeriklastel olid vastu panna vaid vabatahtlike salgad. Otsustavaks sai siiski see, et erinevalt inglise palgasõduritest võitlesid ameeriklased oma maa ja vabaduse eest. 1777. aastal saavutasid ameeriklased Saratoga lahingus esimese suurema võidu Inglise vägede üle. Ameeriklased said
arenenud riikides seda ei esine. Kuid ta esineb mõnedes arenevates maades nagu Saudi Araabias või Kuveidis. Absoluutse monarhia tingimustes puuduvad valitud esindusorganid. Konstitutsioonilisele monarhiale on iseloomulikud riigipea piiratud volitused. On ka demokraatlikud riigid, mis annavad oma rahvale suuri õigusi. Rahvas on sellises riigi vormis kõrgeim riigivõimu kandja. Demokraatlik kord võib sisaldada erinevaid valitsemisvorme. Sellele reziimile on iseloomulik legaalsete väljakuulutatud poliitiliste vabaduste ja õiguste kasutamise võimalus. Võimul olevad jõud kasutavad demokraatia instituute ja protseduure riigis valitsevate suhete reguleerimiseks, et vormida rahva tahtest riigi tahet. Demokraatliku korra tunnuseks on täpsemalt: kodanike võrdõiguslikkuse, õiguste ning vabaduste formaalne tunnistamine, riigi-korralduse ülesehitamine "võimude lahususe " printsiibil seadusandlikuks, täitev-ja kohtuvõimuks. Sõnavabadus ja trükivabadus.
Saadeti vangilaagritesse. Võeti kasutusele saksa keel, ka koolidesse. 13. Arutle kas sai Eesti vabadussõda nimetada kodusõjaks? Pmts naq võib aga samas on see arvamuse küsimus, kuna Narvas püstipandud mingi Rahvameeste kommuun vms, seda juhtisid kommunistid. 14. Mis olid Eesti vabadussõja põhjused? Nõukogude Venemaa taotlus tagasi vallutada endise vene impeeriumi alad. Lenini ja kommunistide soov viia kommunistlik kord kõikjale. Saksa keisririigi kokkuvarisemine I Maailmasõjas. Juba väljakuulutatud oma Eesti vabariik, Mille tulemusena olid enamik eestlasi valmis isamaad kaitsma. 15. Mis põhjustel oli vabadussõja algus Eestile raske?Mobilisatsioon rahvaväkke ebaõnnestus, kokkutulnud meeste moraal oli madal, mässud oma väeosades. 16. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (abi välisriikidest; Eestis esmalt sõtta läinud) Inglise eskaader,Soome,Taani,Rootsi 17. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle?
aastal loodud Eesti riigivõimuorgan. Eestimaa päästekommitele anti kogu võim Eestis. Liikmed olid K.Päts, J.Vilms ja K.Konik. Sellel samal päeval võeti vastu ka otsus Eesti vabariigi väljakuultamise kohta Ev ajutine valitsus- oli eesti vabariigi täidesaatva võimu organ 24. veb.1918- 8 maini 1919. eestimaa päästekommitee moodustas 24. veebruaril 1918 13-liikmelise ajutise valitsuse eesotsas konstatin päts ja veel jüri vilms jaan poska jt. Eesti töörahva kommuun- oli Narvas väljakuulutatud novembril 1918 ja kuni 18. jaanuarini 1919 aastal. St 52 päeva eksisteerinud riigi sarnane moodustis, omanimetusega nõukogude vabariik. Narvas kehtis 50 päeva tartus 24. Landeswehr- ehk balti maakaitse oli kuramaa ja Liivimaa rütelkonna poolt organiseeritud väekoondis. 4.1 Autonoomia saamine ja sellega kaasnenud muutused- 30. märts 1917 andis ajutine valitsus Eestile autoomia vastava määrusega
- vaimulik ja aadel moodustasid vähemuse - talupoja lapsest sai talupoeg, kaupmehe pojast sai kaupmees 2. Hansa Liit - Põhja-Euroopa linnu ühendav kaubaliit 12-17. saj. - hansat liitsid kaupmeeste ühised privileegid ja ühised huvid, kaupmeeste ulatuslikud isiklikud ja perekondlikud sidemed, ühine keel ja sarnane kultuur. - selle kaudu jagati omavahel ideid, käsitööoskuseid ja haridust. 3. Liivimaa ristisõjad - keskaja katoliiklike rüütlite ja teiste sõjameeste võitlusi, mille väljakuulutatud eesmärgiks oli ristirahva kaitsmine ja pühapaikade vabastamine teiseusuliste võimu alt. - esimene ristisõda: 1096-1099.a. (vallutati Jeruusalemma ja Lühis-Idasse rajati katoliiklikud riigid) 4. Riia kiriku rajamine - 1201. aastal rajas piiskop Albert Riia linna, mis sai Liivimaa kiriklikuks ja majanduslikuks keskuseks. - 1202. aastal rajati Mõõgavendade Ordu 5. Eesti vallutamine - 1208.aastal alustasid Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu koos ristisõdijatega Eesti alistamist.
Kuningavõimu piirasid ainult kohtuasutused parlamendid. Eriti tähtsaks pidas ennast Pariisi parlament, mis pidi kuninga antud seadusaktid registreerima. Maksukoormust suurendasid kuninga ettevõetud röövsõjad. Algul olid need suunatud eelkõige Itaaliale. Kuningas ja kirik Paavsti- ja kuningavõimu vahel olid teised suhted kui mujal. Rahvuslikult oli loodud gallikaani kirik, mis allus küll Rooma paavstile, aga oli tegelikult üsnagi iseseisev. 1438. aastal väljakuulutatud pragmaatiline sanktsioon võttis paavstilt õiguse Prantsusmaa piiskoppe ametisse määrata. Francois I sõlmis aga paastiga kokkuleppe, mille tulemusena nimetas kuningas inimesed kõrgematele kiriklikele ametikohtadele ja paavst kinnitas nad ametisse. Kuigi ei olnud vastuolusid kuninga ja paavstivõimu vahel, siis tekkisid siiski poliitilised ja sotsiaalsed pinged. Protestantism levis eriti linnakodanluse ja käsitööliste seas. Talupojad jäid aga usuvõistlustest kõrvale.
oluline - eesti keele kui teise keele õpetamine (vajalik ühise suhtlusvahendina) · Riiklik eesti keele arendamise kava eesmärgistatud ja efektiivseks tegevuseks · 1) 2004-2010 · 2) "Eesti keele arengukava 2011-2017" http://ekn.hm.ee/system/files/Eesti_keele_arengukava_2011-2017_0.pdf · Eesti on esimesi riike, kes keele jaoks arengukava välja töötanud Sõnaus · 2010. a osales president Toomas Hendrik Ilvese väljakuulutatud sõnavõistlusel Sõnaus 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga · http://et.wikipedia.org/wiki/Presidendi_s%C3%B5nav%C3%B5istlus · http://portaal.eki.ee/uuedsonad.html · Sõnavõistlusi on korraldatud ka varem, ka nõukogude ajal · tulemused: kohuke, helkur, kõlar, parkla, linnak, meene, eirama, olme, sõõrik, ulme jpt Jätkusuutlikkus tulevikus · kui maailma ja Eesti areng jätkuvad sama stabiilselt kui viimased paarkümmend aastat on eesti keel jätkusuutlik ja
ülemjuhatajaks Virginia plantaatori George Washingtoni. 4. juulil 1776 võttis kontinentaalkongress vastu Virginia advokaadi ja istanduste omaniku Thomas Jeffersoni koostatud iseseisvusdeklaratsiooni. Deklaratsioon kuulutas kõik 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. 4. juulit tähistavad ameeriklased iseseisvuspäevana. Iseseisvussõda Riigi olukord oli ameeriklaste jaoks 1776. aasta suvel äärmiselt keeruline ja väljakuulutatud iseseisvus tuli alles rasketes lahingutes kätte võidelda. Sõjaline ülekaal oli vormiliselt kindlasti inglaste poolel. Nende sõjavägi oli paremini välja õpetatud, relvastatud ning varustatud. Ameeriklaste sõjajõuks olid sõjaliselt väljaõpetamata ja tagasihoidlikult relvastatud vabatahtlike salgad. Probleemiks oli lahingumoona, riidevarustuse ja toidu puudus. Pealegi tuli vabatahtlikel sõjapidamise kõrval mõelda ka oma majapidamise ja pere ülalpidamisele.
Juhataja: Kersti Küttim Jõhvi 2012 Eesti Vabariigi väljakuulutamine Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette "Eesti iseseisvuse manifesti". Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges "Eesti iseseisvuse manifesti" teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt. Veel enne manifesti ettelugemist otsustasid selle korraldanud Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Järve koos üliõpilase, hilisema kauaaegse Pärnu linnapea Oskar Kase jt kaasvõitlejatega korraldada iseseisvuse proklamee- rimise auks sõjaväeparaad, et
1919. aastal otsustasid võitjad luua esimese rahvusvahelise organisatsiooni, Rahvasteliidu, mille põhieesmärgiks oli rahvusvahelise õiguse institutsionaliseerimine ja kaitsmine. „Millised ka polnud selle puudused - ja neid oli palju, eelkõige seepärast, et Ühendriigid otsustasid organisatsioonist kõrvale jääda ning teised liikmed pidasid paremaks selle põhimõtetest mitte kinni pidada -, tähendasid juba liidu nimi ja väljakuulutatud eesmärgid suurt sammu edasi suunas, kus rahvusvahelistes suhetes muutus peamiseks käitumisjooneks rahvusvaheline õigus, mitte enam jõud.“ (Diplomaatia, 2015) 1928. aastal sõlmitud üldisest sõja loobumise lepingust, Briand-Kellogg’i paktist, sai oluline pöördepunkt rahvusvahelises õiguses. Aina enam hakati tähelepanu pöörama üksikisiku kaitsele nt orjuse keelustamine, kuid eriti vähemusgruppide kaitsele. Rahvasteliidu loomise kuni Teise maailmasõja vahelist perioodi
SEADUSANDLIK VÕIM. PARLAMENT Parlament- demokraatliku riigi kodanikkonna esindusorgan. Jagunevad : Ühekojaline-parlament moodustatakse perioodiliste üldvalimiste kaudu Kahekojaline(kolmandik maailmariikidest) – jaguneb omakorda : Alamkoja- sama nagu ühekojaline. Ülemkoja- * tsensuslik printsiip – õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Algne eesmärk: olla tasakaalustajaks demokraatlikult valitud alamkojale. Tänapäeval on ülemkojal parlamendis pigem nõuandev ja kinnitav roll ( Suurbritannia Lordide Koda) *territoriaalne printsiip- ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlikke(nt osariikide) huve. Ülemkoja saadikud valitakse piirkonna elanike poolt või määratakse piirkondliku omavalitsuse otsusega( USA Senat) Ülemkoda jääb saadikute arvu poolest alamkojale alla. Paljudes riikides on ülemkoja ametiaeg pikem Kahekojalise parlamen...
Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega või põhikirjaga, kui see on ettenähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku pankrot Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksujõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on pankrotis kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Et pankrotiavaldust esitada,
Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal blokaadi tõttu toiduainete puudus, erinevalt tema vastastest. Hitler võttis sellest õppust ning ei kehtestanud Teise maailmasõja ajal Saksamaal kordagi sõjamajandust ning 1941. aastal valmistus isegi minema tagasi rahumajanduse põhimõtetele. Natsionaalsotsialistliku partei (NSDAP) populaarsuse ning valimisvõidud tagas selle
Kaudne maks-osakaal suureneb tänu tarbimisele (käibemaks, aktsiisimaks) Nominaaltulu-summa , mida inimene palgana saab Reaaltulu- kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest Sotsiaaldialoog- regulaarsed läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja tööandjate vahel töötajate töö ning palgatingimuste üle Heaoluühiskond- ühiskond, kus inimesed on piisavalt materiaalselt kindlustatud Süütuse presumptsioon-keegi pole süüdi ennem , kui kohtuotsus on väljakuulutatud Ostujõuline nõudlus- nõudmine, mis on rahaga tagatud Turutasakaal- olukord kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdustunud Konkurents-võitlus, mitmed tootjad konkureerivad Monopol-turuolukord, kus kauba/teenuse osas puudub konkurents Turunõudlus-majanduse puudus mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada. Eelarvedefitsiit. Olukord,.kus eelarve kulud on suuremad kui tulud
samuti oluline, kuid õigusõpikust välja jäänud. Toon mõningaid praktilisi näiteid, mis aitaksid teemasid paremini mõista ja aru saada, miks mõned seadused on just sellised nagu nad on. 5 1. PANKROT 1.1. PANKROT, VÕLGNIK JA VÕLAUSALDAJA Pankrotiseaduse (PankrS § 1) järgi on pankrot võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võib juhtuda, et võlgnikul on vaid ajutiselt makseraskusi ning on piisavalt reaalne, et olukord paraneb mõistlikul ajal. Sel juhul
Lihula Gümnaasium Leonhard Euler Referaat Õpilane:Maarja Kumm Juhendaja:Andres Arumäe 1 Sisukord Noorus...........................................................................................................................3 Euleri teadustööd...........................................................................................................4 Lisa................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.......................................................................................................7 2 Noorus Euler sündis 15.aprillil 1707.aastal Paselis(Sweits).Tema esimene õpetaja oli isa,kalvi...
Koostas Madis Veeäär Pärnu Hansagümnaasium 10c Pärnu 2009 Eesti olukord enne Väljase ametisse määramist Vaino Väljas oli EKP Keskkomitee esimene sekretär aastatel 1988- 1990. Ta juhtis EKP reformimist ja osales Eesti iseseisvusliikumises. Olulisemad sündmused Eestis kuni 1988 aastani: · Mihhail Gorbatsovi võimuletulek 1985.aastal ja Moskvas väljakuulutatud uuenduspoliitika, mis esialgu Eestis erilist vastukaja ei leidnud 1987.a. fosforiidikampaania, mis oli rahva esmakordne ulatuslik protest NSVL keskvõimude plaani vastu hakata Virumaal fosforiiti kaevandama 1987 augustis loodi Molotov- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri- Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele 1987 septembris ilmus ajalehes ,,Edasi" artikkel ,,Ettepanek: kogu Eesti NSV
Sihtpärane tegevus. 48. Monopol – majanduses püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub vaid üks müüja. Puudub konkurets selle toote osas, puuduvad asendustooted. 49. Nõudlus – Kauba või teenuse kogus, mida tarbijad suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. 50. Pakkumine – võrdeline seos, hinna ja tootja poolt pakutava koguse vahel. 51. Palk – rahatasu tehtud töö eest. 52. Pankrot – maksejõuetus, kohtumäärusega väljakuulutatud. 53. Projekt – korrektne terviklik tööülesanne, ettevõtmine, plaan. 54. Personal – asutuse, ettevõtte töötajad, isikud kes tegelevad selle ettevõtte v. asutusega. 55. Positsioneerimine – tootele või teenusele turuosa leidama, ning seda reklaamima sellele turule. 56. Raha – ametlik maksevahend, müntide ja rahatähtede kujul. 57. Reklaam – toodete, teenuste avalik tutvustamine tarbijate ligimeelitamiseks. 58
· Ühingus võivad olla nii füüsiline ja/või juriidiline isik. · Vähemalt üks osanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga, vähemalt üks vastutab oma sissemakse ulatuses. · Kaks võimalust samad mis eelmistel. · Puudub miinimumkapital. · Raamatupidamine on tekkepõhine. · Maksud nagu eelmisel. 4. Pankrotiõigus/pankrotiseadus 4.1 Pankroti mõiste · Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. · Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. · Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenebalt ajutine. 4.2 Pankrotimenetluse eesmärgid
· Minnakse üle vabale turumajandusele Pr. Majandus hakkab kiiremini arenema · Kasutusele võetakse tööraamat märgib ära eluaegse karjääri ja võimaldab in-st paremini jälgida 13.Miks puhkesid rev. sõjad? Kui edukad need olid? Kuidas mõjutas Pr-d kontinentaalblokaad? Põhjused: 1)teised kuningriigid organiseerisid ühistegevust et Pr rev lämmatada 2)Pr. Rev aegsed tegelased soovisid oma ideid levitada mujal Euroopas Suurbritannia vastu väljakuulutatud kontinentaalblokaad küll soodustas tööstuse arengut, kuid põhjustas raskusi teistele riikidele. Pr tööstusharud aga vajasid ka välismaist toorainet. Esimene keisririik hävis sõdades Euroopa riikide koalitsioonite vastu. Pr väed said lüüa Leipzigi lahingus, lõplikult purustati pr armee Waterloo lahingus. 14. Napoleon Bonaparte ja tema saatus. Kui Pr. Väed said lüüa Leipzigi lahingus loobus Napoleon troonist, kuid pöördus siis tagasi, saades valitseda vaid 100 päeva
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
