Eluraamatul ei ole kordustrükki ,,Mina eksisteerin maailm eksisteerib ja mina tean, et maailm eksisteerib. Ongi kõik," ütles Antoine Roquentin Jean-Paul Sartre'i kuulsas filosoofilises teoses ,,Iiveldus". Kalvinistidel oli elukäsitluse keskmes jumalik ettemääratus, nad püüdsid leida laitmatut olemust, mis oleks issandale meele järgi. Oma eluteel püüame iga hinnaga vältida vigu, sest teame, et elu on laua külge liimitud liivakell ning tehtut muuta ei saa. Elu koosneb valikutest, soovidest ja vajadustest. Minöör saab eksida vaid korra, elu ei ole arvutimäng, kus saab uuesti otsast alata. Meie eksistents ei ole ka film ebaõnnestunud kaadreid välja lõigata ei ole võimalik. Loodusseadusi ei luba rikkuda isegi vanad kreeklased oma mütoloogias: Orpheus kaotab Eurydike, sest saatus oma otsust ei muuda. Neiul on ette nähtud elavateriigist lahkuda ning tagasiteed ei ole. Oma surmalepingule allak...
Mai 1973, Võru Emakeel: Eesti keel Sugu: Mees Perekonnaseis: abielus Laste arv ja vanus: 2 last, (poeg 11 a, tütar 7 a.) E-post: [email protected] Telefoninumber: 55 567 xxx HARIDUSKÄIK Koolid 1990 1994 Kehra Kutsekõrgkool Keevitaja/remondilukssepp Lõputöö: veealune keevitamine 1980 1989 Võru I Keskkool humanitaarharu Täienduskoolitus/Kursused Juuni 1996 Keevitaja täiendõpe, Tallinna mehaanikakool 1998 1999 Erinevad remondialased koolitused ja seminarid, Tallinna mehaanikakool TEENISTUSKÄIK 2004 k.a. AS Remonditehas autoremondi lukssepp Ettevõtte tegevusala: autode remontimine ja värvimine Põhilised tööülesanded: mootorite remont 2002 2004 AS Remonditehas autoremondi lukssepa abiline
Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi sündis 10. oktoobril 1912. aastal Läänemaal teenijanna perre. Lõpetas külakooli parimate tulemustega ning õpetajad soovitasid tal minna edasi õppima. Selle nimel pidi Ristikivi ema aastaringselt ja noormees suviti meeletult tööd tegema. Lõpetas edukalt kaubanduskooli ning peale seda Tallinna kolledži gümnaasiumi humanitaarharu kõigest ühe aastaga. Ülikoolis asus õppima geograafiat, kuid sõja tõttu jäid õpingud pooleli. Alustas kirjutamist noores eas, teenis raha ülikooli jaoks ajaviitelugudega. Liitus üliõpilasseltsiga Veljesto, kuhu kuulusid mitmed tollase vaimse eliidi moodustanud filosoofiateaduskonna õppejõud, Arbujad ja paljud teised. Teda peetakse eesti kirjanduse üheks parimaks prosaistiks, A.H. Tammsaare on “Tule raua” arvustuses teda kutsunud ka oma mantlipärijaks. 1943. aasta 27
18 kuud hiljem asus ta tööle New Yorgis asuvasse kirjastusse Random House. Toimetajana mängis ta tähtsat rolli Aafrika-Ameerika kirjanduse populariseerimises. Ta toimetas sääraste autorite raamatuid nagu Toni Cade Bambara, Angela Davis ja Gayl Jones. Samaaegselt andis ta New Yorgi Riiklikus Ülikoolis ka inglise keele tunde. Aastal 1984 nimetati ta Albany Ülikooli Albert Schweitzeri õppetooli juhatajaks. Aastail 19892006 teenis ta Princetoni Ülikooli humanitaarharu Robert F. Goheeni õppetoolil. Hetkel töötab ta ajakirja The Nation toimetamismeeskonnas. 3 3. LOOMING Toni Morrisoni loomingut on hinnatud nii Pulitzeri auhinna kui ka (seni ainsa USA mustanahalise kirjanikuna) Nobeli kirjanduspreemia vääriliseks. Kahtlemata ei määra nahavärv kirjaniku loomingu taset, samuti pole Morrisoni puhul tegemist viimase aastakümne jooksul tähtsamate
reaal-, humanitaar-, tehnika-, põllumajanduslik- jne haru. 3 1934. a viidi läbi koolireform ja kasutusele võeti kaks paralleelset kooli- süsteemi: 1) algkool 6 klassi, reaalkool 3 klassi ja gümnaasium 3 klassi (6+3+3) 2) algkool 4 klassi, progümnaasium 5 klassi ja gümnaasium 3 klassi (4+5+3). Gümnaasiumi võeti vastu eksamitega, seal oli 3 haru: humanitaarharu, reaalharu I ja reaalharu II. Tegutsesid ka kutsekoolid. 1924. a toimus Eesti matemaatika kongress, kus loodi Matemaatika Õpetamise Komisjon (MÕK). Seda komisjoni asus juhtima Gerhard Rägo. Komisjonis valmisid algkooli ja gümnaasiumi matemaatika õppekavad (vastavalt aastatel 1928 ja 1930), mis arvestasid igati sajandi alguse rahvusvahelise koolimatemaatika reformi ideid. See oligi matemaatika programmi kujunemise ajajärk. Olulisele kohale tõusis
KEILA KOOL HUMANITAARSUUND Humanitaarharu ANTS LAIKMAA Referaat Autor: Egerli Adamson, 11H Keila 2012 SISUKORD 1. VARAJANE ELU Ants Laikmaa sündis 1866. aastal 5. mail Läänemaal Vana-Vigalas Araste külas Paiba talus. Tema esivanemad olid seal põlised talurentnikud. Oma aja kohta haritud mehena pidas Laikmaa isa aastakümneid ühtlasi kohaliku vallakirjutaja ametit. Isa amet viis seltsiva ja erksaloomulise poisikese varakult kontakti ümberkaudsete talupoegade murede ja mõttemaailmaga (Tiik, 1975, 3). Laikmaa sai korraliku üldhariduse, kuigi õpingud aastatel 1879-1884 Pärnu gümnaasiumis ja Tallinnas Th. Lajuse eragümnaasiumis jäid pooleli. Ants Laikmaa kooliaastad langesid ühte eesti rahvusliku liikumise elavnemise ja tõusuajaga. Ajastu demokraatlikud ideed aitasid kujundada nooruki ellusuhtumist (Tiik, 1975, 3). On saanud tavaks rääkida kunstnike kalduvusest joonistada juba varases lapsepõlves. Ka Laik...
Proovib mitmeid tegevusi,aga küsimusele ,,Kes ma olen?" vastust ei leia.Aga veendus,et kodu n kõige parem paik maailmas.Ühel päeval näeb ekke ojakaldal tüdrukut,keda ei suuda unustada.Läheb tagasi,aga teda enam seal pole.Ootab teda. Ristikivi elu (1912-77)Sündis vallaslapsena, isa jõukas suurtalunik,ema talus teenijatüdruk. Talle anti ema nimi. Päris nimi oli Karp.15 a läks Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli,siis Tallinna Kolledzisse(humanitaarharu) ja edasi Tartu Ülikooli(geograafia). Unistas lenduriks saamisest, aga see jäi ära,sest nägemine kehv.Põgenes Rootsi, sealt Soome.Elatus tundide andmisest ja kirjutamisest Ristikivi loomingu ülevaade Eestis ilmusid 4 lasteraamatut(nt ,,Semud ja sellid", ,,Loomalood","Lendav maailm") ja romaanikolmik Tallinna triloogia. Pagulusperioodil avaldas ta 14 romaani, 1 novelli- ja 1 luuletuskogu. Oma romaanid kirjutas enamasti triloogiatena
Kooli nime on aastate jooksul mitu korda muudetud: 1922. a Tapa Alevi Gümnaasium, 1923. a Tapa Alevi Tehnikagümnaasium. 1926. a Sai Tapa linnaõigused ja 1927. a nimetatakse kool Tapa Linna Ühisgümnaasiumiks. 1933. a koolireformiga kujunes koolisüsteem järgmiseks: nelja aastane algkool, viieaastane keskool ja kolmeaastane gümnaasium humanitaar- ja reaalharuga. Uue koolireformi kohaselt jäi Tapale tegutsema reaalgümnaaium ja reaalkool, Humanitaarharu kaotati 1938. aastal. Eriharuna töötas kooli juures aastail 1926 1931 tütarlaste majapidamise täienduskool ja 1931 1933 eraõhtukeskkool. Järgnevatel aastatel tõusis kooli edasieksisteerimine mitu korda päevkorrale ning lastevanematel tuli seista Tapa hariduskold püsimise eest. 1935. a ärhardas haridusministeerium kooli sulgeda, kui linn ei ehita endale koolimaja kuna rendileping raudteevalitsusega oli lõppenud juba varem ning raudteevalitsuds nõudis ruumide vabastamist
keskharidusega noored tegevuseta. 1934. a. haridusreformiga kavatseti üle minna 4- klassilisele kohustuslikule algkoolile, millele järgneks 5-kl keskkool ja 3-kl gümnaasium. Kuid selline süsteem tekitas pahameelt. Koolireformi teine etapp teostati 1937. Kolmele kooliastmele lisaks tekkis 2 erinevat suunda. Koolireform andis keskhariduse 9 aastaga, gümnaasiumide arvu vähendati ning hargnevust piirati: valida oli reaal- ja humanitaarharu vahel. Aastate jooksul õpilaste arv kasvas 2200-lt 13000-le. Gümnaasiumiõpilaste arv samal ajal vähenes. Kõrgharidus 1. dets 1919 toimus Tartu Ülikooli avaaktus. Ülikool muutus kiiresti rahvuslikuks. Tartus tegutsesid usu-, filosoofia-, arsti-, õigus-, matemaatika-loodus-, majandus-, põllumajandus-, ja loomaarstiteaduskond. 1930. aastatel hakati teostama üliõpilaskandidaatide valikut selle tõttu, et vähem kui pool sisseastunutest jõudsid lõpudiplomini
" - Saunatädi Krõõdale. Pilet 15: Ivan Bunini nelja novelli lähivaatlus Pilet 16: Karl Ristikivi elu ja looming Karl Ristikivi elas 1912 1977. Ta on sündinud Varblas teenijatüdruku vallaslapsena. Kui ema otsis endale kohta, siis oli laps tal kaasas. Ristikivi õppis kohalikus koolis 6 klassi, hiljem läks Tallinna. 1927 1930 (15 18 aastat) oli Tallinna Kaubanduskoolis, seal oli võimalus palju lugeda ja kinos käia. 1932 (20 aastat) lõpetas kolledzi humanitaarharu, samas töötas õpingute kõrvalt. 1933 1934 oli Haapsalus sõjaväes. Õppimise ajal tegeles kirjandusega kriminaalromaan ,,Võõrad varjud". Samas sai tuntuks lastekirjanikuna. Kirjastus Loodus korraldaslasteraamatute konkursse, kus Ristikivi osales. ,,Lendav maailm" - I koht. ,,Semud" ja ,,Sellid" 1936 I koht. ,,Sinine liblikas" 1936 II koht. Preemiarahade eest läks Tartu Ülikooli geograafiat õppima, mille 1938 lõpetas cum laude. Ülikoolis
On tähelepanuväärseim pagulusse siirdunud eesti kirjanik. Sündis 16. oktoobril 1912. a Läänemaal Varbla kihelkonnas Paadremaa (hiljem Saulepi) vallas Pärnamaa metsakülas teenijatüdruku pojana. Tema pärisnimi oli Karp, sest ema oli õigeusklik. Algkooli lõpetanud, siirdus Karl Ristikivi 1927. a Tallinnasse ja elas seal kuni 1936. aastani. 1927-30 õppis Ristikivi Tallinna Kaubanduskoolis ja lõpetas pärast seda 1932. a Tallinna Kolledzi humanitaarharu, olles vahepeal ajutiselt tapeediäris õpipoisiks. Luges väga palju. 1936. a läks ta Tartu Ülikooli õppima geograafiat, lõpetas 1942. a. Siis töötas ta ülikooli majandusgeograafia instituudis assistendina ning oli Saksa sõjaväes tõlgiks maist novembrini 1943. a. Samal ajal põgenes ta Soome, kus oli Eesti Büroo asjaajaja Helsingis. Järgmisel aastal asus Rootsi, kuhu ka jäi. Rootsis on valminud
läbi need, kes tahavad pahedest lahti saada, peale mida jõutaxe maisesse paradiisi, mille kohal keerleb 9 taevast. Maine paradiis on eeltaevas. D. peamisex sõnumix inimkonnale on kutse asuda rännule pimedusest valguse ja armastuse poole. 8.2.K.Ristikivi elu ja looming, ühe teose analüüs 19121977 Karl Ristikivi on sündinud Läänemaal Paadrema vallas, ema oli taluteenija. Lõpetas 1930 Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli, 1932 Tallinna Kolledzi humanitaarharu ja 1942 TÜ geograafia erialal. 1943 põgenes Soome, sealt Rootsi, kus töötas Uppsala Ülikoolis. Püsivaks elupaigaks Stockholm. Töötas kindlustus ja haigekassaametnikuna. Suviti reisis enamasti LõunaEuroopas. Pagulusperioodil avaldas 14 romaani, ühe novelli ja luuletuskogu. Ta suri Stockholmis 1977. Looming: Mõjutajaid noores eas: T.Mann, Tammsaare, Põhjamaade romaanid. Esimene jutt ilmub 1928, hiljem laste ja vestekirjanik (Perekonnaleht, Vaba Maa, Nädal Pildis)
annaabi.ee 
