Henrik Ibsen ,,Ehitusmeister Solness" Tegelasteks on ehitusmeister Halvard Solness, tema naine Aline Solness, majaarst dr. Herdal, endine arhitekt ja nüüd Solnessi assistent Knut Brovik, tema joonestajast poeg Ragnar, Knuti raamatupidajast õetütar, Kaja Fosli, kes on ühtlasi Ragnari kihlatu ning preili Hilde Wangel. Etenduse tegevus toimub Halvard Solnessi kodus, kes on keskealine arhitekt. Teos algab arutlusega, kes võiks ehitada ühele noorpaarile villa. Solness ei ole nõus seda neile ehitama, sest ei tunne neid nii hästi. Kuna aga vana Knut Brovik on varsti siit ilmast lahkumas, sooviks ta näha, et ta poeg, Ragnar, saaks ühe ehitisega valmis ja palub Solnessilt, et Ragnar võiks maja ehitada. Solnessile see mõte ei meeldi. Ragnar esindab arhitektide uut generatsiooni, mis
Ta elab oma emaga, kes on pikalt tööl iga päev. Tema isa on meremees ja viibib harva kodus. Sofie saab ühel päeval postkasti kirja, millel seisab küsimus ,,Kes sa oled?". Ta on sokeeritud ja hakkab küsimuse üle mõtlema. Ta saab ka teise kirja, mis küsib ,,Kust sai alguse maailm?". Sofie mõtleb selle üle, kuid ei suuda leida vastust, sest ei suuda mõista, kuidas mitte millestki sai alguse saada miski. Kolmas kiri sisaldab sünnipäevaõnnitlust kellelegi Hilde Moller Knagile isalt. Telefoniraamatus sellist inimest ei leidu. Järgmine kiri tutvustab filosoofiakursust, mis hakkab tulema kirjade vormis. Esimene õppetükk räägib, et inimesed elavad suure jänese peal, keda mustkunstnik tõstab universumi kübarast välja. Täiskasvanud on sügaval jänese karvas, sest ei tunne enam maailma vastu huvi, nende jaoks on maailm tavaline. Karvade tippudes on väiksed lapsed, kelle jaoks on maailm veel huvitav ja uudne
Taeva palge all August Mälk Romaan algab sellega, kui Tuisu Jüri oma pojale Kustasele linna bussi vastu tuleb. Kustas on viimased 6 aastat merel olnud ja otsustas nüüd koju tulla. Koduteel juba üsna küla lähedal tuleb neile vastu Hilde. Hilde ja Kustase vahel oli kogu aeg midagi olnud ning nüüd oli ta esimene inimene, keda Kustas kodukülas nägi. Tervitasid üksteist ja lubasid veel kohtuda. Lõpuks jõudsid Kustas ja Jüri Tuisu tallu. Seal tervitasid Kustast pisarsilmil ema, vend Kaarel, Kaarli naine Viia (suure kondiga tugev naine) ja nende kolmeaastane poeg Heino. Kustas päris noorima venna Lui kohta, see oli läinud laeva peale raha teenima
Olustikuromaan, rannatriloogia. Tegelased: Jüri Tuisk endine Maia laevakapten Kustas Tuisk koer Sulli suri Ameerikas oldud aja jooksul Kaarel Tuisk Lui Tuisk Juta Tuisk õppis kodumajanduse koolis Viia Kaarli naine; lapsed Heino ja tüdruk; tugev, kaalukas naine Rannavälja Hilde Kustase noorpõlvearmastus, abielus Veere Alleksiga kellega tal ka kaheaastane laps Tursa Simmu rannapops, õllemeister Võrke talu omad Peeter, Leena, Villem ( uppus, kui käisid 4kesi hülgejahil), tütar Linda elab Tallinnas, üks poeg Ameerikas, Jaan laomees Tallinnas. Kalamaja Priidu kutsus Kustast aina piule pilli mängima Ohtja Tooni Lui naine, õbluke, õrn, vaikne, jumalakartlik, tütar Ehte
J.Gaarder “Sofie maailm” Aiapidu Dita Donatella Henriette Kadak KSG 12-2 AIAPIDU Hilde- loeb kiirköitjat, mille on kirjutanud Albert Knag. Sofie-kiirköitja peategelane, kelle 15.sünnipäevast on lugu. Alberto-filosoof, kellega Sofie koos maailma uuris. Teda oodati kõige rohkem Sofie sünnipäevale. Jorunn ja Jorgen-hakkasid Sofie sünnipäeval semmima ning lõpetasid sõstrapõõsas. Rahandus nõunik ja proua Ingebrigsten- Jorunni vanemad, kes sattusid konflikti Albertoga. konflikt Alberto pidas filosoofise kõne, filosoofilisest
Lui ja Kaarel, õde Juta, Kaarli naine Viia ning Viia poeg heino. Nad kõik elavad ühes talus ning on Kustase tagasituleku üle rõõmsad. Peagi on kodustega jutud räägitud ning elu läheb nagu varemgi edasi. Mehed käivad saunas ning peagi on külas ka pidu. Kustas on Ameerikast toonud uue uhke pilli bajaani ning seepärast on Kustas nüüd ka alati ootadud pillimees. Peol märkab Kustas oma endist tüdrukut Hildet, kuid peagi saab Kustas teada, et Hilde on läinud selle ajaga mehele. Kustas küll lootis, et Hilde on endiselt vaba, kuid ta ei kurvasta ning lõbutseb peol edasi. Varsti teatab Kustase vend Lui oma isale, et leidis omale tüdruku nimega Tooni ning kavatseb too omale naiseks võtta. Isa loomulikult toetab oma poega ning on päri sellega, et tema poeg abiellub. Peagi on pulmad käes ning varsti ka läbi. Tooni ootab last ning tema elab nüüd Tuisu peres. Talvel, lähevad mõned külamehed jääle hülgekütile
Ennosaarele vend Peedi juurde, kus ta mõtted ja palav lapse igatsus viibis ei tohtinud ta minna, selle oli ema tal rangelt ära keelanud. Natukese aja pärast kui Ain oli lugenud läks ta õueukse ette kus ta nägi väikest tüdrukut, kes sõidutas iseenese suurust nukku, kuid vankril tuli ratas alt ära. Ain ruttas talle appi, vähe umbusklikult vaatas tüdruk poisile otsa ja lubas tal käru korda teha. Mööda läinud Junkru-Olga aga hakkas väikese Hilde ja Aini käest pärima mis siin toimub ja uuris Aini käest kust ta elab. Ain vastas, et ta elab suures valges majas ja näitas sulastehoone poole. Ainile vastati selle peale et mine nüüd ära, me ei tohi sinuga mängida, sest sa oled sulaste laps. Nii Ain läkski. See järele hüüdis talle Hilde järele et Ain võib ta nukuga mängida ja teda sõidutada. Sest päevast saati läks Ain ja ta ema Karja-Maie elu lõbusamaks, sest Ain sai endale sõbrad ja ei olnud enam nii üksik
Palju on selliseid paare, kes abielluvad kahekümne kahe aastastena ning lahutavad, kui laulatusest on möödas napid kaks aastat. Selle kohta on ka üks õpetlik vanasõna- Üheksa korda mõõda, ühe korra lõika. Sellise teooria järgi oli Kustas väga kannatlik, kuid samas innukaks jäädes, otsides endale just seda õiget. "Kui sul muud pole, siis võime üksteisest lihtsalt mööda minna," nõnda solvus Hilde Kustase sihikindluse peale. Tema sihikule mahtus ainult üks naine- Tooni. Veel vägevamaks teeb selle äraütlemise ka fakt, et Hilde ja Kustase suhtes oli alguses domineerivamaks pooleks Kustas, kes nagu "Tõehetke" saates oma vastust muutis, toetudes oma sisetundele. Lähedaste surmadest, mida antud teoses juhtus palju, ületas Kustas sellise filosoofiaga: "Iga elu lõpeb- olgu enne või pärast... On sest keegi pääsenud? Seepärast ei tohi jääjaid teha oma elule üleliia vaeva
isegi armsam. Kustas leiab oma õnen ka kalurikülast, kust ta algselt lahkub. Ta tahab avastada maailma ja leida oma sihti, aga mees peab tõdema, et tema saatu on kodukülas. Vähemalt mõistab ta seda lõpuks ja ei aja lihtsalt mõõda maailma tuult taga. Kuid siiski arvan et Kustas ajab Hildet mõttetult taga. Ta annab naisele lootut ning hiljem võtab selle. Naine jätab enda abikaasa, et olla oma armastatuga koos, aga Kustas ei vasta samaga tema tunnetele ja seetõttu peab Hilde jääma lapsega üksinda. Seda on valus vaadata, est naine ei ole ju milleski süüdi. Miks ei saa südant sundida? Kui saaks, siis Kustas oleks endiselt Hildega koos, aga siiski ei suuda ta lihtsalt kohusetundest koos elada. Selgelt väljendub südame mitte käskimine Tooni elus, kes palvetab Kustas eest, et see merelt tagasi tuleks, mitte oma mehe eest. Kuidas suudatakse aktsepteerida mere julmust? Väga raske on leppida kallite inimeste surmaga. Otsitakse süüdlasi, aga tuleb edasi minna
AUGUST MÄLK ,,Taeva palge all" TURSA SÕBRAD, TUTTAVAD SIMMU RANNAVÄLJA REIN VEERE ALLEKS (Hea sõber KALAMAJA PRIIDU ja abimees) HÜDJAPE JUHAN abielus VEERE LAPS Noorpõlve armastus HILDE TUISU KUSTAS (peategelane) JUTA Koolmeister VÕRKE (Kustase õde) abielus Tammise VILLEM poeg isa LEENA TUISU JÜRI poeg KAAREL abielus (isa) ja MARI(ema) (Kustase vend) poeg
Pere keskmine poeg Kustas naaseb 6-aastaselt laevareisilt ja püüab sulanduda kohalikku ellu, püüab kala ja käib hülgejahil. Samas areneb armusuhe lapsepõlvekaaslase Hildega, takistuseks naise abikaasa Alleks. Peale kahte aastat kaotab peategelane oma noorema venna ja peagi ka vanaks jäänud isa. Hoolimata sellest kõigest tahab Kustas lõpuni viia isa alustatud unistuse, nimelt ehitada purjekas. Kustas loobub Hilde armastusest ja võtab kaaslaseks surnud venna armastatu Tooni. Selles romaanis selge merelt võtmise teema ja hülgejaht väga detailselt kirjeldatud. Põhiidee: Südant ei saa sundida Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Hea sadam" orb Julius saab omale uue kodu mereäärses kalurikülas Taavi juures. Poiss õpib kalastamist ning suhted laabuvad ka Taavi naise Liisuga. Kuna Taavi õde pole oma eluga rahul põgeneb ta venna juurde. Lisaks õele toob Julius Tallinnast ka oma isa
* 1935 Émile Zola "Sa ei pea mitte abielu rikkuma" (Thérèse Raquin) * 1936 Hella Wuolijoki "Niskamäe naised" (Marta) * 1937 John Gay/Bertolt Brecht/Kurt Weill "Kolmekrossiooper" (proua Peachum) * 1937 Vilen Werner "Inimesed ajujääl" (Pavla) * 1938 Evald Tammlaan "Raudne kodu" (Iige) * 1939 Langer "Nr. 72" (Marta) * 1939 Shakespeare "Windsori lõbusad naised" (missis Ford) * 1940 Morstin "Xanthippe kaitseks" (Xanthippe) * 1940 Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness" (Hilde Wangel) * 1940 Aleksei Arbuzov "Tanja" (Tanja) * 1942 Tammsaare/Andres Särev "Karin ja Indrek" (Karin) * 1943 Molière "Õpetatud naised" (Philaminte) * 1945 Carlo Coldoni "Mirandolina" (Mirandolina) * 1945 Tammsaare/Voldemar Panso "Põrgupõhja uus Vanapagan" * 1948 Eduard Vilde "Pisuhänd" (Matilde) * 1950 Tammsaare/Andres Särev "Pankrot" (Karin) * 1952 Konstantin Trenjov "Ljubov Jarovaja" (Panova) * 1955 Oskar Luts/Andres Särev "Tagahoovis" (Fenja ja Paula)
Jaanuaris kopsupõletikus olnud norralanna Marit Björgen astus rajapervele juba klassikaosa 6,6 km vaheajapunktis, olles langenud võistlejaterivi teise poolde. Teine Torino kuldmedal Kristina Smigun võitis naiste murdmaasuusatamise 10 km klassikadistantsi, edestades 21,3 sekundiga norralannat Marit Björgenit. Kolmandale kohale tuli teine norralanna Hilde G. Pedersen. Smigunist sai ka Torino mängude esimene kahekordne võitja. Eestlanna alustas võistlust rahulikult, olles 2,6 km vaheajapunktis kuues ja kaotades liidrile Sara Rennerile kaheksa sekundiga. 6,2 km vaheajapunktis tõusis Smigun juba teiseks, jäädes Rennerile alla vaid 0,2 sekundiga. Järgnesid norralannad Marit Björgen (+0,8), Kristin Steira (+3,7) ning tsehhitar Katerina Neumannova (+5,0).
,,Pole viinatilkagi." kuna paljud räägivad et viina juues saab sooja aga kuna tal pole olnud mitte uteri viinatilka ka ei saanud at endale kodus sooja teha sest tal oli kodus väga külmad ruumid. ,,Ma heidan põrandale." ta läheb põrandale magama, sest teised kohad voodites olid täis saanud. Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Taavi käis Keilas, ütles sõbra vanematele, et nende poeg on surnud ja tuli järgmisel
Maa , mis oli õitsenud , pidi võtma endasse kõduneva vilja ning purustatud laibad . Pimedusega mestis suutis ta neid katta , aga kui tuli uus päev , ei varjanud miski julmust ja surma ." Lk 243 (2.romaan ) 2-3. Tegevuspaik - Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused: Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe.
III. Sveits - Simon Ammann 46. Eesti - Illimar Pärn Suur mägi (HS-134) I. Sveits - Andreas Küttel II. Saksamaa - Martin Schmitt III. Norra - Andreas Jacobsen Meeskonnavõistlus (HS-134) I. Austria - Wolfgang Loitzl, Martin Koch, Thomas Morgenstern, Georg Schlierenzauer II. Norra - Andreas Bardal, Tom Hilde, Johan Remen Evensen, Andreas Jacobsen III. Jaapan - Shohei Tochimoto, Takanobu Okabe, Daiki Ito, Noriaki Kasai 9 1.2 Naised Normaalmägi (HS-100) I. USA - Lindsey Van II. Saksamaa - Ulrike Grässler III. Norra - Anette Sagen 10 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Esimene neist on vana, elutark ja rahulik talutaat, teine tormlev ja innukas nooruk. Üks on meie rahva põhialus ja teine meie tulevik. Minu seisukohalt on tegutsesid tegelased õieti, et oma kodumaad päästa. Väga vapper tegu neist. Süzee 5 Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustasid sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe.
wikipedia.org/wiki/Jostein_Gaarder) Froskeslottet (1988) Bibbi Bokkens magiske bibliotek (1993) I et speil, i en gåte (1993) Hallo? Er det noen her? (1996) 7 "Sofie maailm" kokkuvõte Raamat räägib tüdrukust, kes hakkab saama filosoofia kursusi. Teose lõpupoole selgub, et Sofie ja Alberto on tegelikult raamatukangelased, kellede läbi saab filosoofia kursusi hoopis teine tüdruk, Hilde. Hilde sai oma isalt sünnipäeva kingiks tema esimese teose- "Sofie maailm", kus on välja toodud jutustavas laadis filosoofia ajalugu ajastute kaupa. Siinkohal toon välja ajastute tähtsamad filosoofid ja nende põhiprobleemid. Antiikfilosoofia Loodusfilosoofid Esimesi filosoofe nimetatakse loodusfilosoofideks, kuna neid huvitasid eeskätt loodus ja looduses toimuvad muudatused. Neid ühendas arvamus, et kõige taga seisab algaine. Loodusfilosoofid
tsehhitar Katerina Neumannovast. (Schwede 2006: 76) Kihlveokontorid lubasid Kristina võidu puhul tagasi 21-kordse preemiasumma (Schwede 2006: 77). Enne olümpiat loobus Kristina MK-etappidest jõulude ajal ja Torino mängude eel ning keskendus ainult olümpiale. Hiljem selgus, et see oli õige otsus. 37. päeva enne olümpia avadistantsi, tegi Kristina Otepääl viimase rahvusvahelise stardi, et saada aimu hetkevormist. Ta jäi 10 km klassikasõidus napilt alla Hilde Pedersenile ja lubas endale, et võtab võidu olümpial. (Press 2006: 63) Enne olümpiat sõitis Kristina koos oma tiimiga treenima Itaalia mägikülla Santa Caterinasse ega lasknud ühelgi kõrvalisel isikul ennast segada. Torino olümpia algas Kristinale naiste 7,5 + 7,5 km suusavahetusega sõiduga. Ta oli algusest peale eesotsas ja kaheksandast kohast tahapoole ei kukkunudki. Finisisirge alguseks oli Kristina suurimaks konkurendiks tsehhitar Neumannova, kuid teised konkurendid jäid
Seal ilmus ka piltluuletus ,,Vaarao tütar". Visnapuu oli kirjas Tartu Ülikoolis, aga seal ta eriti ei käinud. ,,Teataja" leht Tallinnas otsis 1917 endale toimetajat. Visnapuu kandideeris ja ka sai selle koha, sellest algas tema Tallinna-periood. Tallinna perioodi ajal oli alustavas Siurus ning kohtus oma sõbra August Gailitiga. Siuru sobis Visnapuule hästi teemad eneseotsing, õnnenauding, maailmavalu, armastus, looduspildid. 1918 kohtub Visnapuu naisega, kelle nimi on Hilde Elfride Franzdorf, kuid keda Visnapuu hüüab Ingiks. Ta pühendab naisele palju luuletusi ning ka abiellub temaga 1922. 1917 ilmub luulekogu ,,Amores" 1918 ilmub luulekogu ,,Jumalaga, Ene!" - lahkumine Siurust ja minek vabadussõtta. Hiljem on Visnapuu väga oluline isamaaluule kirjutaja. Sõja ajal 1919 1920 hindas oma vaated ümber, enne oli Eestile pigem veidi vastu. 1920 ,,Tulihari". See on ajalaulude kogu. Teised teemad: inimene ja rahvas, inimene ja rahvuslus, ühiskond
ajal ning pärast seda. Romaanides kujutab Viirlaid sõjasündmusi Eestimaal, metsavendlust, nõukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulasühiskonna eluprobleeme. "Ristideta hauad" 23. Tegevuspaik Eesti küla 1944. aasta oktoobrist alates Sündmused: Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustai sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi avastas, et ta naine ja poeg olid äia ja ämmaga koos põgenenud, ilma isegi talle kirja jätmata ja Hiie talus talitas nüüd tema ema, kes varem elas pisikeses popsionnis. Venelased tulid tallu viina otsima, kuid Taavi varjas end lakas ja Marta, kes juhuslikult seal oli, viis nad minema. Mehed käisid saunas, Marta tuli tallu ja proovis Taavile ligi ajada, kui Taavi vedu ei võtnud, kinkis talle hunniku vanu Nõukogude aja passe.
Monika VANA Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Austria Die Grünen - Die Grüne Alternative Kathleen VAN BREMPT Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Belgia Socialistische Partij.Anders Tom VANDENDRIESSCHE Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Belgia Vlaams Belang Johan VAN OVERTVELDT Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon Belgia Nieuw-Vlaamse Alliantie Kim VAN SPARRENTAK Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Madalmaad GroenLinks Hilde VAUTMANS Uueneva Euroopa fraktsioon Belgia Open Vlaamse Liberalen en Democraten Marie-Pierre VEDRENNE Uueneva Euroopa fraktsioon Prantsusmaa Mouvement Démocrate Sabine VERHEYEN Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Saksamaa Christlich Demokratische Union Deutschlands Guy VERHOFSTADT Uueneva Euroopa fraktsioon Belgia Open Vlaamse Liberalen en Democraten Harald VILIMSKY Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon Austria Freiheitliche Partei Österreichs Idoia VILLANUEVA RUIZ
annaabi.ee 
