Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid idiootide vahel, 1968, TKM; Lameetia I-II, 1971, EKM), nendega kõrvu maalis vanameisterlikult looduslähedasi südamlikke argielupilte (Vanad, 1970, EKM; Noor perekond, 1971, erakogu). Sai 1948 ,,Estonia" teatri laemaali (koos E. Okka ja R. Sagritsaga) ning 1970 maalide Ehitajad (1969, EKM ) ja V. I. Lenin (1970, EKM) eest Nõukogude Eesti preemia.
Karistus on karm: edasi elamine. "Hingede ööd" võib mõista kui peategelase katset mõtestada oma enese eksistentsi praegu ja minevikus. Romaani õhustik meenutab Kafka loomingut ja sarnaneb Hesse"Stepihundiga"."Hingedeöö" kujutabmaailma,kus polekindlatsisemistloogikat,kus kõik on võimalik. Peategelasel ei ole ühtegi kindlat tugipunkti, millele toetuda, tal pole vähimatki teadmist sellest, mis teda ees võiks oodata. Ajaloolised romaanid 1) Kroonikatetriloogia:"Põlev lipp" (1961), "Surmaratsanikud" (1963), "Viimnelinn" (1962). Põhiteemaks sündmused Euroopas keskaja lõpus. Vaheteos "Imede saar" 2) Isikuloolinetriloogia: "Mõrsjalinik" (1965), "Rõõmulaul" (1966), "Nõiduseõpilane" (1967). Ajaliselt käsitlevad teosed 14.saj lõpu ja 15.saj alguse sündmusi. Iga romaan keskendub ühe tegelase loo ümber. Vaheteosnovellikogu"Siktunavärav" (1968) 3) Ajaloolis-filosoofiline triloogia: "Õilsad südamed ehk kaks sõpra Firenzes" (1970), "Lohehambad" (1970), "Kahekordnemäng" (1972)
" Kaks osa ning nende vahel kiri, mis romaani seletab. Romaan: reisikiri inimese alateadvusse, selleks jõudmiseni tuleb mälestused läbi käia. Vahepeal on pagulasel saatja nagu Dantel põrgus. Teises osas on kohtuprotsess seitsme surmapatu üle. Seal on ka jäägitult kommunismi eitav lõik. Edasi tuleb ajaloofilosoofiline sari. Kroonika-triloogia. ,,"Põlev lipp" 13. sajandi Saksa-Rooma riigist. ,,Viimane linn" 13. sajandi Palestiinast, ristisõdade ajast. ,,Surmaratsanikud" 14. sajandi palgasõduritest Itaalias ja Väike- Aasias. 1964 ,,Imede saar". Antiutoopiline teos, toimub 1348 ehk sama aasta kui Boccaccio ,,Dekameron". Katkuaeg leav ei saa sadamasse ja läheb selle tõttu merele tagasi. Jõuab Allotria saarele, kus kõik inimesed tunduvad õnnelikud. Biograafia-triloogia. ,,Mõrsjalinik", toimub 14. sajandi Itaalias ja Prantsusmaal. Teemaks oma kutsumuse järgimine ja unistuse teenimine. ,,Rõõmu laul" 14-15. sajand Inglismaal ja Prantsusmaal
I periood Tallinna triloogia, eraldi perioodi "Hingede öö", luulekogu "Inimese teekond" on samal ajal kirjutatud, III periood hakkab 60ndatel ja sisuliselt kestab surmani. Kolm triloogiat, triloogiate vahel vahetekstid. "Rooma päevik" "Põlev lipp" 1961 Esimene tsükkel ja järgnevad tsüklid hakkavad kunstiliste lahenduste poolest eristuma teineteisest. I tsüklit on sageli nimetatud kroonikate tsükliks, mingit pistmist on sellel kroonikatega "Põlev lipp", "Viimne linn", "Surmaratsanikud" vaheraamat "Imede saar" düstoopia. Üks väheseid pagulaskirj raamatuid, mis ilmus ka nõukEestis. II tsükkel on biograafiline tsükkel v mingil moel isikukeskne tsükkel 1965-1967 "Mõrsja linik", "Rõõmulaul "Nõiduse õpilane" III puhul on stilistiline plaan raskem, aga ta eristab sellega, et ta hakkab kasutama kahte ajaplaani "Õilsad südamed e kaks sõpra Firenzes", "Lohe hambad", "Kahekordne mäng"
kirjutamisega pausi, vajas uut inspiratsiooni. Pärast pausi ilmub ,,Hingede öö", mida autor nimetab 'realistlikuks muinasjutuks'. See oli eesti esimene modernistlik romaan. Külvas palju segadust, sest Ristikivi oli loonud midagi täiesti erinevat. Edaspidi hakkas kirjutama ajaloolisi romaane, mille temaatika ei olnud Eestist, vaid Euroopst. Ilmuvad triloogiate kaupa. Tähelepanuväärsem romaan ,,Surmaratsanikud". Looming oli maailma suhtes salliv, sisaldas varjatud huumorit. Tegelaste psüühikale rõhku ei pane. 19. PILET F. DOSTOJEVSKI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI ANALÜÜS A. KIVIRÄHKI ELU JA LOOMING , ,,MEES, KES TEADIS USSISÕNU" Dostojevski (1821-1881) sündis Moskvas vaestehaigla arsti perekonda. Isa oli küll arst, kuid mitte parimal järjel. Küll aga oli ta püüdlik ning teenis tagasi aadlikutiitli (pärines vaesunud aadliku suguvõsast)
Edaspidi muutis temaatikat, pidas 8 aastat pausi. Hakkas kirjutama ajaloolisi romaane. Valmistas pettumuse pagulastele – romaanitemaatika on Euroopa ajalugu. Erinevad episoodid. Ilmuvad triloogiate kaupa. Vaheteosed. Fuugamotiiv. Iga kolmik on varasema käsitlusega. Liigub ajaloost kaugemalt kaasajale lähemale. 1961 – I triloogia: „Põlev lipp” (üksikinimene, ükskõik kui oluline ei suuda mõjutada maailma ajalugu) „Viimne linn” „Surmaratsanikud” – kirjutas suvel. Käis Vahemere ääres reisimas, mitmel puhul toimuvad sündmused seal, kus kirjanik ise ka käinud on. 1964 – „Imede saar” II triloogia: biograafiad – „Mõrsja linik”, „Rõõmulaul”, „Nõiduse õpilane” Pärast seda tuleb novellikogu. III triloogia: aegruumide põimingud – 3 romaani „Õilsad südamed e Kaks sõpra Firenzes” „Lohe hambad” „Kahekordne mäng”. Paralleelselt toimuvad tegevused kahes ajas, kohas.
annaabi.ee 
