Eesti kirjandus (4)

Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist „Ühisus“. Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas , Villem Grünthal Ridala , Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg ; kunstnikud - K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama ). Noor-Eesti andis välja 5 albumit.Noor-eesti teened:vormi rõhutamine, noorte autorite esitlemine ,Petersoni ja Liivi au sisse tõstmine, kaasaegse väliskirjand. tutvustamine eesti publikule,eesti kirjanike tõlk. soome keelde. (Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!) Siuru-loodi 1917a. 17.mail.Rühmitusse kuulusid-Henrik Visnapuu,Marie Under, Arthur Adson,Friedebert Tuglas , August Gailit , Johannes Semper (kunstnikud:J.Koort,A. Vabbe ja N.Triik)Siuru tähtsus-tõid Eesti luulesse maailmatasemel armastus ja loodus lüürika;esimene suurem ettevõtmine-album;Siuru trükitoodangu esimene laine-Underi luulekogu „ Sonetid “ , Adsoni „Henge palango“ , Visnapuu „ Amores “ , ilmusid ka Siuru II ja III albumb. Korraldasid puhkeõhtuid(loteriiõhtuid). Rühmitus lagunes, tekkisid vastuolud (Gailiti ja Underi vahel),tegevus lõpetati 1919 a.lõpul. Elulähedusliikumine-tekkis Juhan Sütise eestvedamisel, mis tegutses 1920-30-aastatel;realistid, ülistasid töörahvast, kirjeldav naturalistlik piltluule , ründasid eelmisi rühmitusi-et enne neid on kõik jama olnud. Arbujad -1938a.rühmitus kujunes välja sõpruskonnast ühesuguste mõttede ja vaadete alusel, neil ei olnud ühiseid loosungeid, eesmärke, kuid neid sidus ühine mõttelaad, ühised huvid.Tahtsid eriti viimisletud intellektuaalselt luult ja suhtusid üleolevalt lugejasse, kes neid ei mõistnud. Rühmitusse kuulusid-Betti Alver, Heiti Talvik, Bernard Kangro, Uku Masing , Paul Viiding , August Sang , Kersti Merilaas ja Mart Raud. Olid romantikud , ülistasid vaimsust,tarkust, hindasid intellektuaalsust, tõrjuv hoiak naturalismi suhtes. Esseekogud "Arbujad" (1981) ja "Arbujate kaasaeg " (1983). Kirjanike Liit-Eesti Kirjanikkude Liit asutati 8. oktoobril 1922 Tallinna raekojas eesti kirjanike III kongressil. Liikmeid oli tollal 33 ning enne 1940. aastat olid liidu esimeesteks Friedebert Tuglas, Karl Rumor-Ast, Eduard Hubel, Henrik Visnapuu ja August Jakobson . 1923 ilmub EKL kirjandusajakiri „Looming“. Kirjanikkude Liit tegeles kirjanikele avaldamisvõimaluste leidmisega, toetusrahade leidmisega. Impressionism-kunsti-ja kirjandusvool, mis sai alguse 19saj. teisel poolel. Selle eesmärgiks oli kujutada valguse ja varjude mängu ning luua ka kirjanduses nähtavaid e. visuaalseid kujundeid (pilte).Eesti kirjanduses olid impressionismis edukamad Tuglas ja prosaistina V.G.Ridala Sümbolism-mille eesmärgiks on kujutada elu läbi sümbolite, sümbolistide looming oli sageli sünge ja nukrameelne, sisald. palju kujundeid. Eesti luuletajatest kirjut . sümbolistlikku luulet Ernst Enno ja ka Tuglas. Gustav Suits-luuletaja, üks silmapaistvamaid tegelasi kultuuriajaloost.Esimene luuletus ilmus ajalehes „Uus Aeg“.1905 ilmus esikkogu „Elu Tuli“ . Võtab kasutusele uusromantismi(impr. ja sümbolism)“Noortelaul“-räägib noortest , kes suudavad ja tahavad maailma muuta. „Mehed“-ülistab mehelikkust; „Nooruse aeg“-ülistab noorust; „Lõpp ja algus“. 1913 ilmub II luulekogu „ Tuulemaa “ Tuntum luuletus „Kerkokell“-ema jaoks, filos. mõtisklus elu üle. Edaspidistes luuletustes ja hilisemates luuletes on valdavalt pessimistlik meeleolu, nt. paguluses olles-koduigatsus) Friedebert Tuglas-1908 ilmus novellikogu -„Kahekesi“, mille täht. novellid „Suveöö armastus“ ja „Toome Helbed “-esimesed meisterlikud novellid eesti kirjanduses. Tuglas tuli kirjandusse realistlike jutustuste ja novellidega (" Siil ", "Hunt", "Hingemaa", 1906). Romaan-„Väike Illimar “-kujutab lapse silma läbi nähtud mõisaelu-ja inimesi. novell „Inimese vari“-sõjavastane, seda võib pidada ekspressionistlikuks novelliks. Marie Under-esimesed luuletused kirjut. saksa keeles.Tema esimesed armastusluuletused on äärmiselt tundeküllased ja vabameelsed-ülistas armastust ja alasti naise keha. Sonetid-„Ehtides“;põhiteemad olid loodus ja armastus-saavutas maailmatasemel luule.Kirjutab ajaluulet;luule muutub kurvaks ja pessimistlikuks.Under kirjut. esimesena maailmatasemel ballaade, ballaadid ilmunud kogus „Õnnevarjutus“ nt. „ Nahakaupleja Pontus “-ei austanud surnud inimesi. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Henrik Visnapuu-kaunimate armastuste ja loooduste luuletuste parim meesautor.Tuntumad luuletused ja paremad kogud on: „Amores“ , „ Jumalaga Ene“ , lisaks luuletustele on kirjut. poeeme ja proosat . nt.poeeme-" Jehoova surm" ; "Parsilai" . Visnapuule meeldis futuristide looming, kirjutas 1920.a. ajaluulet , koduigatus luulet. Värssromaan-„ Saatana vari“ , komöödia-„Meie küla poisid“. August Gailit- prosaist , püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid. Romaanid -„Muinasmaa“ ;novellikogud-„Saatana karussell “ ; „Rändavad rüütlid“ Romaan:“ Purpurne surm“; novellikogu“Vastu hommikut “ ; „Ristisõitjad“ ; romaan novellides “Toomas Nipernaadi “ ,hilisemad romaanid:“Isade maa“(kujutab Vabadussõda), „ Karge meri“ , „Ekke Moor “ ; „ Leegitsev süda“ Žanrid-novellid,romaanid,följetonid;parimaks osaks võib pidada novelle .tuntumad hulkuriromaanid-nipernaadi ja ekke moor. följeton-humoristlik ajaleheartikkel, mis teravmeelselt naeruvääristab tegelikkuse väärnähtusi: "Klounid ja faunid ". Romaanis "Üle rahutu vee" ja mitut proosažanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm?" kajastub kodumaa kaotamise traagika. Jutustus-„Kui päike läheb looja“ . Anton Hansen Tammsaare -„Tõde ja õigus“-pentaloogia e. 5.os.romaan,see on epopöa, mis ilmus a. 1926-1933.(peamine idee-inimene, kes kogu aeg kaugeneb maast, pöördub lõpuks taas maast jõudu ammutama.Eestlane on pärit talust, maalt, sealt on tema juured, ta püüab küll edasi areneda ja linna elama minna, kuid kui seal elu väga raskeks ja keeruliseks läheb, suundub ta maale tagasi. peateg.indrek paas-autori prototüüp. Tammsaare kirjutanud 2 näidenit:“ Juudit “ ja „ Kuningal on külm“ , mõlemad on piibliainelised.Juudit on tegel . piiblist, kes päästab oma rahva. Külaolustikulised novellid ja jutustused:“Kilgivere Kustas“,“Mäetaguse vanad“ , „Tähtis päev“ Romaan-„Kõrboja peremees“ , „Põrgupõhja uus vanapagan “-ühiskonnaelu arvustav. Peet Vallak -al.luuletuste ja lühijuttudega,tunnustuse tõi esimene novellikogu „Must rist " Novellikogud: „Epp Pillarpardi punjaba potitehas “ ja „Ajude mäss“. tema stiil-elunähtuste võigas kujutamine;tema teg. on kättemaksjad ja egoistlikud, tigedad ja ebaausad. 30-ndate novellikogud: „ Omakohus “ , „Neli tuult jalge all“, „Teod pahurpidi“ , „Armuleib“. Lisaks on kirjut. novellette, komöödiat:“Luupainajad“ ja romaan“Hulgus“-sünge, väärastunud hingelaadiga inimene. novell „ Lodjavahi surm“ . Vallaku teostes valitseb üldiselt realistlik käsitluslaad. Mõjukust suurendavad huumor ja isikupärane stiil. Karl Ristikivi -seiklusliku sisuga novellid ja jutustused; lasteraamatud -„ Lendav maailm“ . Tallinna Triloogia : esimene teos „Tuli ja raud“, „Võõras majas “(vaeslaps saab rikkaks) ning „ Rohtaed “ .Triloogia kujutab elu Tln-s 19 saj. lõpust kuni 1930ndate aastani.Teosed on realistlikud. Diloogia:“Kõik mis kunagi oli“ ja „Ei juhtunud midagi“-Eesti lähimast ajaloost. „Ei juhtunud midagi“-IIMS, kujutab otsustavat aega kodumaa saatuses. Modernistlik romaan-„Hingede öö“-sürrealistlik, oluline pole tegelikkus, vaid tunded, mida reaalsus inimestes tekitab.Keskaja trioloogia:romaanid kirjut. vanade ajalookroonikate laadis:“Põlev lipp “ , „Viimne linn“-ristisõdade lõpuper. ja „Surma ratsanikud “ . Ajal. novellide kogu:“Sigtuna väravad“ Romaanid:“Õilsad südamed“ , „Lohe hambad“ , „Kahekordne mäng“U’(Põimigute triloogia)
Probleemid, mida autor on kajastanud teostes: „Juudit“-rahvas nälgib piiramisrõngas ja on suremas. Juudit riskib oma au ja eluga, minnes vaenlaste leeri, tappes seal pealiku, tekitades sellega segadust, nii pääseb tema rahvast kindlast surmast. „Popi ja Huhhuu“-novelli mõte, kuidas hävib lollusega kõik ilus ja arukas keskkond.Huhhu hävitas kõik ilusa, mis isand oli loonud. „Toome helbed“-Vidrik on Leeni suhtes ükskõikne, Leeni lootis,et meeldib Vidrikule ning,et ka temal oleks oma poiss, novell näitab, kuidas väikse tüdruku mängumaailm, võib ühe päevaga kokku variseda. „Toomas Nipernaadi“-naiste meelitaja ning narritaja,igas romaani novellis on uus armastus;lubab kõigile midagi, mis ei täitu iial;rändab ringi, konkreetne sihtkoht puudub. „Ekke Moor“-idee-iga inimene vajab armastust, tunnustust, kiitust, hoolivust ja hellust. Ekke ei kuulanud neenu sõna, oli väga kangekaelne ;armastuseprob. eneken teg. armastas ekket, kuid ta näitas,et tõrjub teda, kui ekke tagasi tuli, võttis eneken ta ikka enda juurde tagasi.“Lodjavahi surm“ - idee-ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse. Kui oled lähedase suhtes hoolimatu ja halb, siis sa ei tea millal sa ise võid vajada abi ja tuge ning ta ei pruugi seda sulle pakkuda. Probleem seisnes selles, et Minnat oli petetud Aadu poolt ning nüüd ta tahtis selle tagasi maksta haigele Aadule, armatsedes koos Tuunasega Aadu ees. „Rohtaed“ -probleem oli nt. see, et Juulius ei saanud elada kunagi koos õige naisega, vaid pidi leppima Emmiga, kes polnud haritud ning ei osanud millestki Juuliusega rääkida. Juulius astus nt. oma usule vastu, et Emmiga abielluda . idee-iga inimene peab elus harima end ka vaimselt, ei tohi piirduda vaid materiaalsete väärtustega.“Tõde ja õigus“ - suhete probleemid (abielu), Krõõda surm, tema asemel tuleb Mari, sellepärast tapab end Juss . Andres ei hoolinud Krõõdast ega Marist-tähtis oli vaid talle töö ja rivaalitsemine Pearuga. Kogu aeg olid jamad Pearuga, iga asja pärast sõimati ning võideldi. Pearu tahtis iga hinna eest Andrese maa peal välja süüa. Pearu peres oli probleeme vägivallaga-peksis oma naist ning sõimas.
Kasutatud kirjandus:
Noor-Eestist Arbujateni, Eesti luule 1905-1940, Õpik XI klassile, Tallinn Koolibri 1996
Tuglasest Ristikivini, Eesti proosa 1906-1940, XI klass, Tallinn Koolibri 1997
„Toomas Nipernaadi“ August Gailit
„Rohtaed“ Karl Ristikivi
„Ekke Moor“ August Gailit
„Tõde ja õigus“ I osa A.H.Tammsaare
„Juudit“ A.H.Tammsaare
„Lodjavahi surm“ Peet Vallak
novellid „Popi ja Huhhuu“ , „Toome helbed“ – F. Tuglas