Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni eestkostmine päästab Juuditi rahva viha eest. Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu! Peategelane Juudit on tõenäoliselt üks keskealine naisterahvas, kes peab ühtlasi kõige vastuolulisega silmitsi seisma ka oma eale vastavate kompleksidega. Sündmuste keskel aga oli ta aga prohveti staatusega naine, kelle käest palusid vett ning leiba ümberkondsed inimesed - nii mehed kui ka naised, nii vanurid kui hällilapsed
Osias aga asub Juuditit kaitsma. Juudit tahab ikkagi, et teda karistatakse ning lõpuks Siimeon räägib rahvale tema loo ning annab rahvale valiku kuidas tema üle kohut mõista, kas käsuandmist mööda või nagu käsib halastus. Kabrias väidab, et Juudit väärib surmanuhtlust ning rahvas pooldab teda. Juudit seotakse kinni. Osias sooritab selle peale enesetapu. Seejärel Juudit aga vabastatakse vastu ta enda tahtmist, kuna Juuditi surm olevat Osiase eluga lunastatud. Juudit tunneb nüüd veel enam masendust, kuna kõik lähedased on ta ümber surnud. Juudit tahab koju minna, kuid Siimeon teatab talle, et ta kodu on rüüstatud.
Juudit räägib üht, aga mõtleb ja toimib hoopis teisiti. Juuditi soovid olid liiga suured olovernese jaoks. Juudit tappis magava olovernese. Ta võttis ta pea ja viis oma linna, pani pea teiba otsa, et tema rahvas näeks, et olovernes ei tee enam kahju. Vaenlased lahkusid linnast. Rahvas sai aga teada, et juudit on teiste oma halbade tegude kõrvalt tapnud ka oma enese mehe. Teda tahetakse kividega surnuks loopida. Ta kodu hävitatakse. Vaid juuditit armastava Osiase enesetapp päästab juuditi rahva viha eest. Tänu juuditile olid kaevud vabad ja olovernes ei takistanud tema rahval neid kasutada. Juudit tahtis surra, kuna tema jaoks pole elul ilma armastuseta mingit mõtet. Ta armas, et mitte keegi ei armasta teda enam, vaid vihkavad, kuid Siimeon armastas teda ikkagi. Juudit päästis oma rahva.
Jehoova on Juuditi õigeks mõistnud. Kabris leiab aga, et Juudit on süüdi, kuna muidu hakkaksid kõik abielunaised oma mehi tapma ning kõik mehed elaksid ss pidevas surmahirmus. Käib äge sõnasõda, mille käigus seotakse Juudit juba köitega kinni. Osias võitleb Juuditi eest, ent teda ei kuule enam keegi. (Rahvahulk hakkab Juuditiga värava poole liikuma. Osias tõmbab mõõga ja pistab end läbi. Jahmatus, hääled, segadus, liikumine, rahvas lööb Juuditist eemale, pöördub Osiase poole; sõtatakse aitama.) Siimeon karjub, et Osiase veri sidus ta käed köidikutest lahti ning Olovernese veri vabastas nad. Juudit palub endiselt omale surma aga seekord ei kuulda teda keegi. Siimeon viib Juuditi oma koju, kuna Juuditi kodu peksti suure raevu ajal tükkideks ning ümmardajad löödi surnuks. (Hakkavad teineteise najal pahemale poole liikuma. Enne silmist kadumist tuleb neile vastu lapsega naine.) Naine palub Juuditilt vett
Ta pidas oma peaeesmärgiks teha Vargamäe talust tema järglastele sobiv elamispaik. Andres töötas ja rabas päevad läbi seetõttu, et tema lastel oleks seal tulevikus hea elada. Raamatu lõppedes pidi ta oma lastes aga pettuma, kuna ükski neist ei soovinud Vargamäele naasta. Tema jaoks oli see loomulik, et poegadest vanim saab koha pärijaks ning ei mõistnud, kui pojad sellega ei nõustunud. ,,JUUDIT" Millised sarnased jooned on Osiase ja Olovernese mõtlemises? * mõlemad ihaldasid Juuditit * ei mõistnud, miks peab naine olema Iisreali päästjaks * olid kõrgetel ametikohtadel, kuid polnud sellega rahul Tammsaaret süüdistatakse Friedrich Heberi ,,Juuditi" mahaviksimises. Miks Tammsaare ,,Juuditi" kirjutas? Toomaks esile üldinimlikku loomust, inimese psühholoogiat.
Juudit püüab ahvatleda Olovernest maailma troonivalitsejaks hakkama, et ise saaks istuda kuningannana tema kõrval ja sünnitada kuningapoegi- ja tütreid. Olovernes aga ei ihka sellist elu, ta igatseb ausa elu järele oma mägises kodukülas. Hüljatud Juudit tapab magava Olovernese. Rahvas on esialgu vaimustuses, kuid siis saab teada, et Juudit on muude halbade tegude kõrval mõrvanud ka oma mehe. Juudit tahetakse kividega surnuks loopida. Vaid Juuditit armastava Osiase enesetapp ja vana Siimeoni eestkostmine päästab Juuditi rahva viha eest. Juudit lahkub lavalt ja kõlama jäävad sõnad: Juudit, halasta, heida armu! Juudit on noor naine, kes päästab oma kodulinna, tappes armastatu, ta on ühteaegu nii kangelane kui mõrvar. «Juudit» keskendub elamise ja inimeseks olemise põhiküsimustele, pikale ja sügavale otsingule armastuse ning Jumala otsingule. Tammsaare "Juudit"
Juudit kohe kindlasti kaotas, sest ta tappis mehe, keda ta armastas, Olovernese. Lisaks veel tema käitumise tagajärjena surid Osias ja Nimetu. Juudit kaotas ka rahva austuse ja lugupidamise ning rahvas rüüsatas ta kodu ja nõudis tema surma. Juudit kaotas kõik, mis tal enne oli ehk siis ahnus ajab upakile. 8. Analüüsi Juuditi suhteid meestega: Osias- oli meeletult armunud Juuditisse, kuid Juuditi jaoks oli Osias lihtsalt hea sõber ja Petuulia vanem. Juuditil ei olnud tundeid Osiase vastu. Siimeon- oli Juuditile justkui isa (vist oligi päris isa, täpselt ei saanud aru). Ta oli Juuditit väiksest peale kasvatanud ning seetõttu oli Juuditile Siimeoni arvamus alati tähtis. Juudit kuulas Siimeoni sõna kõige rohkem. Nimetu- oli üks ilus tundmatu mees, keda Juudit Olovernese juures kohtas. Juuditile meeldisid väga nimetu juuksed ning Juudit oleks armunud Nimetusse kui ta oleks tapnud Olovernese. 9. Juudit ja Olovernes on monumentaalsed karakterid
Armastuse otsimine. Tühjus elus. Meeste ja naiste maailm. Vastamata armastus. Ürgnaiselikkus. Inimeste suhted. Kangelaslikkus vs kuritegelikkus. Lühidalt sisu: Nebukadnetsari väejuht Olovernes piirab Petuulia linna. Juudit läheb vastaste laagrisse. Juudit võtaks Olovernese, aga mees põlgab ta ära. Juudit ässitab Nimetut, kuid too tapab end. Meeleheitest tapab Juudit Olovernese, lõikab pea maha ja läheb tagasi Petuuliasse. Seal tunnistab üles oma mehe Manasse tapmise, ei nõustu Osiase ettepanekuga tema naiseks saada. Osais tapab end, et Juuditit päästa. Sõnum: Kus lõppeb kangelaslikkus ja algab kuritegelikkus? Üksteisest möödarääkimine. Tsitaat: Siimeon: ,,/.../ Paneb torm pahaks, kui teda sõimatakse, või muudab voolav vesi käiku, kui teda pilgatakse? Jätab rohi tärkamise needmise pärast või vaikib laulev linnuke meie naeru pärast? /.../" Pilet 13: ,,Tõde ja õigus", romaani osade tutvustus ja loetud osa(de) lähivaatlus
annaabi.ee 
