Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti kirjandus algusaastatel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid mille nimel?

Lõik failist

Eesti kirjanduse algusaastad

  • Eesti kirjanduse lätteil
    Alguse sai eesti kirjakultuur 13 saj. Henriku Liivima kroonikas
    – eestikeelsed sõnad: „ Laula , laula pappi!“ (enne seda võisid
    eestlased tunda ka ruuni kirja, see on esimene eestikeelne teadaolev
    allikas).
    14 saj – levib juhuluule – pulmadeks, matusteks, ristimistele jne
    Trükis ilmus esimene juhuluule – 1637 – „Pulmalaul“ – R.
    Brockmann
    Esimesed eestikeelsed raamatud 16 – 17 saj. – pandi alus
    eestikeelsele kirjakeelele ja ilmusid kirikuraamatud, siis levis
    tükikunst ja toimus reformatsiooniliikumine
    1525 – vaadi raamatutes eestikeelsed missatekstid
    1535 – Wanradti ja Keolli katekismus (11 lehekülge, selle koostas Tallina Niguliste kiriku õpetaja S. Wanradt ja tõlkis eestikeelde
    Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja J. Koell)
    Esimesed eestikeelsed väljaanded olidki vaimulikud kirjutised
    kirikuõpetajate abistamiseks .
    Heinrich Stahl – „ Käsi ja koduramat..“ (1632-1638) (sisaldab
    Lutheri katekismust, kirikulaule, katkendeid piiblist); „Juhatus
    eestikeele juurde.“ (eestikeele õpik koos sõnastikuga) –
    põhjaeestikeel
    Joachim Rossihnius – „ Evangeeliumid ja epistlis kõigiks
    pühapäevadeks..“ (1632) – lõunaeestikeel
    17 saj hakatakse asutama eestikeelseid rahvakoole – rahvas peab
    õppima lugema piiblit .
    17 saj lõpp – B. G Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits
    Esimene eestikeelne piibel – 1739 – põhjaeestikeeles.
    17 saj. Esimesed ilmalikud luuletused
    Käsu Hans – 1708 – „Oh! mu waene Tarto Liin“(eestlastele
    osaks saanud kannatustest mis venelased põhjustasid, luuletus räägib, et see oli Jumala poolt karistus linna rahvale)
    Esimesed rahvaraamatuid kirjutas F. R. Kreutzwald „ Viina katk“
    (1840)
    Esimesed juturaamatud: “Ramma Josepi Hädda- ja Abbi-Ramat” – F.G Arvelius ; „Juttud aj teggud..“ – F.W von Willmann (1782) –
    räägiti peamiselt talurahvale õpetusi igapöevastes tegemistes,
    näpunäiteid ja manitseti jumalakartlikkusele
    “Sarema Jutto ramat” -  J. W. L. Luce   (1807 esimene
    osa ja 1812 teine osa) - kasutati koolilugemikena
    Esimene eestikeelne kalender - 1718
    Esimene eestikeelne ajaleht - „ Tarto maa rahva näddali leht“
    1806 ( võeti kasutusele Õ täht)
    A.W. Hupeel, P. E. Wilde – Lühhike Õppetus - 1766-1767
    Merkel kirjutas 1796 aastal „ liivimaa esiaeg “ – kus ütles et sakslased mitte ei toonud kultuuri vaid hävitasid eestlaste kunagise
  • Vasakule Paremale
    Eesti kirjandus algusaastatel #1 Eesti kirjandus algusaastatel #2 Eesti kirjandus algusaastatel #3 Eesti kirjandus algusaastatel #4 Eesti kirjandus algusaastatel #5 Eesti kirjandus algusaastatel #6 Eesti kirjandus algusaastatel #7 Eesti kirjandus algusaastatel #8 Eesti kirjandus algusaastatel #9 Eesti kirjandus algusaastatel #10 Eesti kirjandus algusaastatel #11 Eesti kirjandus algusaastatel #12 Eesti kirjandus algusaastatel #13 Eesti kirjandus algusaastatel #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-10-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor ElsaU Õppematerjali autor
    Kirjanduse arvestuse konspekt, sisaldab Eesi kirjanduse esimese perioodi materjali.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    16
    odt

    Prima talvearvestus - Eesti kirjandus, Vene kirjandus

    Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 ­ 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima ­ kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 ­ 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik

    Kirjandus
    thumbnail
    3
    doc

    Eesti kirjandus

    Eesti kirjandus-ja kultuurirühmitused XX saj. algul: Noor-Eesti - kasvas välja 1903.a loodud Tartu keskkooliõpilaste kirjanduspoliitilisest ringist ,,Ühisus". Tekkis sellepärast, et taheti Eesti kultuuri arendada (huvi äratasid emakeelne kirjandus, omalooming; väliskirjandus; ajalugu ,poliitika ja filosoofia). Sinna kuulusid: Gustav Suits, Friedebert Mihkelson Tuglas, Villem Grünthal Ridala, Berhard Linde (rahasjades lõi kaasa A. Kitzberg; kunstnikud- K. Mägi, N. Triik, K. Raud, keelemehed J. Aavik. Eesmärk-hakkasid tõlkima võõrkeelest eesti keelde; tahtsid kirjandusse tuua uusi Euroopa suundumusi ja viia oma uuenenud kirjandust Euroopasse; väga rõhutasid meie ühistunde puudumist (eripära-kõik meie rahvakunst on jama)

    Kirjandus
    thumbnail
    16
    rtf

    Eesti kirjandus 20.sajandi alguses

    Eesti kirjandus 1905-1922 20. sajandi algus oli Eestis uue ühiskondliku tõusu aeg. 1890. aastatel tõusis kirjanduse keskmesse realistlik proosa, mis domineeris ka uue sajandi algusaastail. Teostele annavad värvi ühelt poolt naturalistlikud kujutluselemendid, teisalt romantilised meeleolupaisutused. 1905 - alustas oma tegevust Noor-Eesti rühmitus. 1906 - hakkas ilmuma ajakiri Eesti Kirjandus. 1906 - avati Tartus esimene Eesti õppekeelega keskkool.(Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasium) 1906 - rajati Tartusse ja Tallinnasse esimesed kutselised teatrid.(Vanemuine, Estonia) 1909 - loodi Eesti Rahva Muuseum, mille ülesandeks oli talletada rahvakultuuri Noor-Eesti (1905-1915) Aastal 1901-1902 ilmus Tartu gümnaasiumiõpilase G.Suitsu toimetamisel 3 kirjanduslikku albumit ,,Kiired". 1904 aastal otsustati välja anda järjekordne album, uue pealkirjaga ,,Noor-

    Kirjandus
    thumbnail
    4
    doc

    Rühmitused

    Eesti kirjandus 20.saj. I poolel Väga oluline oli Rahvuslik liikumine. 1906 avati Tartus kutseline teater ­ Vanemuine; 1913 avati Tallinnas teater Estonia. 1907 rajati ka Eesti Kirjanduse Selts. Ilmusid ajalehed: Postimees, Teataja(1901-1905), Uudised(1903-1905). Tsentrumiks kujunes Tartu (Tartu Ülikooli pärast). Olulised kirjanduse elu organiseerijad olid rühmitused, neid oli 4: Noor-Eesti; Siuru (põldlõoke); Tarapita (muistne sõjahüüd); Arbujad (loitsujad, nõidujad). Noor-Eesti (1908-1915) Pani aluse Eesti kultuuri uuenemisele. Püüdis tutvustada Euroopa kultuuri ja moodsat kirjandust ­ ,,Enam kultuuri

    Kirjandus
    thumbnail
    5
    doc

    19. saj ja 20. saj vahetuse kirjanduselu

    Nad olid saanud saksakeelse koolihariduse. Väga paljud kirjanikud olid ajalehtede toimetajad, nende abilised, kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Nad ei saanud erilist tasu oma töö eest. Sajandivahetuse proosa. Suur osa ilmus ajalehtedes järjejutuna. See kindlustas lehe edu. Jutulisa suurenes umbes 50x. Kasvas ka lugejaskond. Eriti suur algupärase kirjanduse vastane oli Jakob Kõrb (Valguse toimetaja). Ta oli suur venestamise pooldaja. Kõrb propageeris seda, et ei ole mõtet eesti keeles kirjutada, kuna eesti keel hääbub ja liitub suure Venemaaga. Tallinnas andis Jaak Järv välja ajalehte Virulane. 1882 oli ilukirjanduslik materjal selles lehes väga napp, !883 tuli Vilde lehte tööle, kes hakkas täitma ilukirjanduslikku lisa. 1885- 30 nr olid algupärased ja 22 olid tõlked. Suurema osa kirjutas Vilde ise. Tulemuseks oli populaarsuse kasv. See näitas, et algupärane kirjandus oli oluline. Kõrb suutis küll Virulase peatada, kuid

    Kirjandus
    thumbnail
    12
    doc

    Kirjanduse eksam

    EKSAM · Kristjan Jaak Peterson (esimene eesti luuletaja- mis tähendas, mida kirj, oodi ja patoraali mõiste vastavate nt) 1801-1822. 14 märts Petersoni sünnipäev ­ Emakeelepäev. Rahvuslikule ilukirjandusele alusepanija. Tema luuletusi trükiti sada aastat hiljem (kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti albumites ja ajakirjas). Sümboliseeris Eesti kirjanduse algust. Luule on erandlik. Seda iseloomustas antiikkirjanduse eeskujude järgimine ja tärkav romantism. Ei lähtunud kohalikust olust, vaid vaatles laiemalt ja üritas jälgida Euroopas olevaid suundi. Säilinud 21 eestikeelset luuletusi, 10 oodi ja 5 pastoraali. Oodid: ``Kuu``, ``Laulja``, ,,Mardi Luterluse päeval" oli Petersoni viimane luuletus. Petersoni luule toetub klassikalistele eeskujudele ja saksa vararomantismile, millega autor ühendab regilaulu poeetika elemente

    Kirjandus
    thumbnail
    5
    doc

    Kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti

    majanduslikult haiglase luuletaja ja proosakirjaniku Juhan Liivi eest. Rühmituse ,,Noor-Eesti" tegevus vaibus kantult Esimese maailmasõja tunnetest, edasi tegutses vaid kirjastus ,,Noor-Eesti" Tähtsus · "Noor-Eesti" elavdas 1905.­1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatukujunduse taset · Elavdas kunstielu · Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara · Tutvustas Eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi. · Sellest kasvas välja rühmitus Siuru · Rühmituse ridades alustas oma keeleuuendaja tööd Johannes Aavik. Esimese "Noor-Eesti" albumi (1905) ava-artiklis "Noorte püüded" kuulutas Gustav Suits: "Ennemalt öeldi: Noblesse oblige ­ a a d e l kohustab! Meie ütleme: Jeunesse oblige ­ noorus kohustab! Ja meie seisame teelahkmel. On paljugi sihtisid ja püüdeid meie maal,

    Kirjandus
    thumbnail
    7
    doc

    Eesti Ärkamisaja Luuletajad

    Villem Grünthal-Ridala (30. mai 1885 Kuivastu ­ 16. jaanuar 1942 Helsingi) oli eesti luuletaja, tõlkija ning keele- ja folklooriuurija. Elu Villem Grünthal-Ridala sündis Muhumaal, kõrtsmiku perekonnas. Alustas haridusteed Hellamaa kihelkonnakoolis, seejärel jätkas õpinguid Eisenschmidti erakoolis ning Kuressaare gümnaasiumis. 1905. aastal astus Ridala Helsingi ülikooli, kus õppis soom keelt ja kirjandust. Ridala töötas eesti keele õpetajana Tartus (1910­1919) Alates 1923. aastast kuni oma surmani oli ta Helsingi ülikooli eesti keele ja kirjanduse lektor. Villem Grünthal-Ridala suri 1942. aasta jaanuaris Helsingis. Looming Ridala luulestiilile on iseloomulik pooltoonide kujutus, kus puuduvad valguse ja varju teravad piirjooned, päeva-öö üleminekud on autorile meelepärasemad kui päevane täisvalgus. Ridala kiindumus kaugetesse asjadesse väljendus tema regivärsilises loomingus, samuti

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun