Perekonnaõigus (1)

Perekonnaõigus
Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad.
PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda ), artikkel 5 ( abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7.
Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus , Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus, Tsiviilkohtumenetluse seadustik ,Tsiviilseadustiku üldosa seadus, Rahvusvahelise eraõiguse seadus, Nimeseadus , Lastekaitseseadus, Kunstliku viljastamise ja embrüokaitseseadus, Alaealise mõjutusvahendite seadus, ÜRO lapse õiguste konventsioon , erinevad rahvusvahelise eraõiguse konventsioonid ja õigusabilepingud, Euroopa Liidu õigusaktid.
Perekonnaõiguse printsiibid : abikaasade võrdõiguslikkuse põhimõte, vanemate võrdõiguslikkuse põhimõte, laste võrdõiguslikkuse põhimõte, lapse huvi ülimuslikkuse põhimõte.
2010. aasta perekonnaseadus : täiendati mittevaraliste perekonnasuhete regulatsioone-hooldusõigus ja lapsendamine . Rohkem on arvestatud kaasaja varaliste suhete dünaamikat, abiellujatele antakse võimalus valida vararežiim, kuid valiku tegemine pole kohustuslik, säilib ka võimalus abieluvaralepingu sõlmimiseks. Võeti kasutusele uued terminid: isaduse omaksvõtt (varem oli põlvnemise kindlakstegemine), hooldusõigus (varem oli vanemlikud õigused ja kohustused), sugulus (ühisest esivanemast põlvnevate inimeste vaheline vereside, eristatakse sugulust otse- ja külgjoones), hõimlus (ühe abikaasa sugulaste suhe teise abikaasa ja tema sugulastega , ei lõpe abielu lõppemisega).
Abielu
Kihlus: mehe ja naise vastastikune lubadus sõlmida teineteisega tulevikus abielu. Kihlus kehtivas õiguses on sätestatud abiellumislubadusena, kuid see ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega kahju hüvitamise nõudeks, kui lubadust ei täideta, sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
Abielu olemus: abielu definitsioon ei ole seadusega paika pandud. Abielu instituut on ajapikku kujunenud lähtuvalt Euroopa religioonist ja rooma õiguse printsiipidest.
Abielu olulisemad põhimõtted:

heteroseksuaalsuse põhimõte-abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel;

konsensusprintsiip-abielu põhineb vabal tahtel;

monogaamia põhimõte-monogaamiline liit;

eluaegsuse põhimõte-käsitletav kui mehe ja naise ulatusliku, põhimõtteliselt lahutamatu, kogu eluks sõlmitud kooseluna.
Abielu sõlmimise eeldused:

• mehe ja naise vahel;
  
• täisealised isikud (v.a. teovõime laiendamine);
  
• piiratud teovõimega täisealine isik erandlikel juhtudel;
  
• ei tohi olla veresugulased või sugulased lapsendamise kaudu;
  
• mitme samaaegse abielu keeld;
  
• perekonnaseisuametnik või vaimulik võib keelduda abielu sõlmimisest.
  

Abielu sõlmimise kord: sõlmitakse perekonnaseisuametniku (PSA) poolt 1-3 kuud pärast abiellumisavalduse esitamist , abiellujad väljendavad isiklikult ja ühel ajal kohal viibides PSA ees oma tahet sõlmida abielu, PSA esitab mõlemale poolele küsimuse, kas ta tahab teise poolega abielu sõlmida, siis kuulutab PSA, et pooled on sellest hetkest alates seaduslikud abikaasad ning kannab abielu sõlmimise rahvastikuregistrisse.
Abielu õiguslikud tagajärjed:

Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused: l) abieluline kooselu; 2) nime valimise õigus.

Abikaasade varalised õigused ja kohustused: 1) perekonna ülalpidamiskohustus; 2) kulutuste hüvitamise välistamise eeldus; 3) abikaasade solidaarkohustus perekonna vajaduste rahuldamisel; 4) abikaasade hoolsuskohustus ; 5) abieluvarasuhe.
Abieluline kooselu- kohustus elada teineteisega koos, teineteist igakülgselt toetada ning ilmutada vastastikku lugupidavat suhtumist , selleks on vajalik perekonna ühise eluruumi olemasolu, eluruum , mille suhtes iga pereliikme õigused on eriliselt kaitstud.
Perekonna ülalpidamiskohustus- abikaasade vastastikune kohustus kaasa aidata perekonna ülalpidamisele, abikaasadel on kogu abielu vältel kohustus seista teineteise eluvajaduste kaitsmise eest, tehes seda nendevahelise kokkuleppe kohaselt abielulise kooselu korraldamise osas. Vajaduse korral kohtu teel sissenõutav rahaline kohustus ( elatis ).
Kulutuste hüvitamise kohustus-kui abikaasa annab perekonna ülalpidamiseks suurema panuse, kui vastab tema proportsionaalsele osale abikaasade vahel väljakujunenud kulude kandmise ja sissetuleku hankimise korralduses, kehtib kahtluse korral eeldus, et tal puudus kavatsus nõuda selle eest hüvitist. Ei eeldata abikaasade rahaliste panuste võrdsust, vaid tuginemist nendevahelistele kokkulepetele perekonna hüvanguks tehtavate kulutuste kandmise jaotuse kohta.
Abikaasade hoolsuskohustus-abieluline kooselu ei muuda ega vähenda kaitset väärkäitumise ning õigusvastaselt kahju tekitamise eest ka abikaasadevahelises suhtes. Abikaasad peavad abielust tulenevaid kohustusi täites ilmutama teineteise vastu niisugust hoolt, nagu nad tavaliselt rakendavad oma asjades.
Abikaasa vastutus perekonna huvides võetavate kohustuste eest- solidaarvastutus esineb tehingute eest, mille abikaasa teeb ühise majapidamise korraldamise huvides, laste huvides või perekonna muude tavapäraste vajaduste katmiseks, kui tehingu ulatus ei ületa abikaasade elutingimuste kohast mõistlikku määra.
Abielu tühisus:

abielu on sõlminud samast soost isikud;

abielu sõlmimise on kinnitanud perekonnaseisuametniku pädevuseta isik;

kas või üks pool ei ole avaldanud abielu sõlmimise tahet.
Abielu kehtetus :

rikuti abiellumisea, teovõime või abiellumiskeelu nõuet või teatud vorminõudeid;

vähemalt ühel abikaasal oli vaimutegevuse ajutine häire või oli otsusevõimetu;

sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul;

sõlmitud eesmärgiga saada Eesti elamisluba;

abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost.
Abielu kehtetuks tunnistamisest keeldumise alused:

• Abiellumisiga-abielu kehtetuks tunnistamise ajaks on kohus laiendanud alaealise teovõimet abiellumiseks või kui abikaasa kinnitab täisealiseks saades , et ta soovib abielu jätkata;
  
• Piiratud teovõime- täisealine abikaasa, kelle teovõime oli abielu sõlmimise ajal piiratud, kinnitab pärast teovõime taastumist, et ta soovib abielu jätkata;
  
• Otsusevõimetus- otsusevõimetu abikaasa kinnitab pärast otsusevõime taastumist, et ta soovib abielu jätkata;
  
• Näilik abielu- abikaasad on pärast abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi.
  

Abielu kehtetuks tunnistamine on kohtu pädevuses (abielu tühisuse vastuväide/tuvastushagi). Õigustatud huvi olemasolu korral on isikul õigus esitada abielu kehtetuks tunnistamise hagi . Seda võivad esitada abikaasad, eestkostja , regionaalminister, sotsiaalminister , muu isik. Abielu kehtetuks tunnistamise nõude suhtes ei kohaldata aegumist.
Abielu kehtetuse tagajärjed- tühine abielu on  tühine algusest peale, kehtetuks tunnistatud abielu on tühine algusest peale, abielu tühisuse korral on ka abieluvaraleping tühine, varalistele suhetele kohaldatakse seltsingu sätteid, õigusvastaselt käitunud abikaasa vastu on õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse kohaldamist.
Abielu lõppemine-abielu loetakse lõppenuks kohtulahendi jõustumisest. Abielu käsitletakse enne abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsuse jõustumist kehtivana. Lahuselu jaguneb objektiivseks ja subjektiivseks. Objektiivne lahuselu-puudub ühine majapidamine /kooselu. Subjektiivne lahuselu-ühine majapidamine/kooselu puudub vähemalt ühe abikaasa tahtel. Lahuselu tagajärgedeks on abikaasa ülalpidamine, tarbevara jagamine, eluaseme kasutusõiguse määramine.
Abielu lõppemise põhjused:

abielu lahutamine;

abikaasa surm;

abikaasa surnuks tunnistamine (surnuks tunnistatud abikaasa taasilmumisel loetakse abielu taastatuks, kui kumbki abikaasa ei ole vahepeal uuesti abiellunud).
Abielu lõppemine surma tõttu-abielu lõpeb abikaasa surma hetkel, abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad, sh abikaasa ülalpidamiskohustus ning varasuhe, tekivad varalised nõuded: ühisvara jagamine, vara juurdekasvu tasaarvestus ning nõuded pärimisõiguse alusel: ülalpidamine pärandi arvel,  isiklik kasutusõigus kodule, õigus kodusele sisustusele.
Abielu lahutamine-kehtib lahutusvabadus. Abielulahutus on juriidiline akt, mis lõpetab (v.a seadusega ettenähtud erandid) edaspidised abikaasade vahelised õigussuhted. Siiski võivad mõned neist (nt. ülalpidamiskohustus) jääda püsima.
Abielu lahutamise alused

• Kokkulepe – vastastikune kokkulepe ühise avalduse alusel.
  
• Abielusuhete pöördumatu lõppemine.
  
• Abikaasadel ei ole enam abielulist kooselu ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta (eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi).
  

Abielu lahutatakse:

Perekonnaseisuasutuses- kui abikaasade vahel puuduvad vaidlused ja kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis;

Kohtus-vaidluse olemasolul ühe abikaasa hagi alusel, vaidlus võib puudutada abielu lahutamist või lahutusega seotud asjaolusid (nt lapsega, varaga, ülalpidamisega seotud küsimused). Abielu lahutatakse samuti kohtus, kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, v.a kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik;

Notari juures- kui pooled on lahutuses kokku leppinud, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ning soovitakse samaaegselt jagada ühisvara või leppida kokku elatises. Notar ei ole perekonnaseisuametnik, vaid täidab abielu lahutamisega seotud PSA ülesandeid. Abielu lahutamise avalduse vastuvõtmisel selgitab notar avaldajatele abielu lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi.
Abieluvaraõigus- reguleerib abikaasade varasuhte küsimusi . Abikaasade varasuhet peab eristama teistest abieluga kaasnevatest varalist laadi õigustest ja kohustustest (ülalpidamiskohustus, tehingud perekonna vajaduste rahuldamiseks, hoolsuskohustus, abikaasa seaduslik pärimisõigus, abikaasa õigus eelosale, abikaasa õigus sundosale, lahuselu õiguslikud tagajärjed). Abieluvaraõiguse eesmärgid: 1) väärtustada mõlema abikaasa rolli perekonnas, kompenseerides vähenenud väljavaated sissetulekule ja vara suurendamisele; 2) tagada mõlemale abikaasale abielu kestel tema tavavajaduste rahuldamine; 3) kaitsta abielu kestel abikaasa varalisi huve; 4) tagada abikaasale toimetulekuvahendid ka pärast abielu lõppemist.
Abieluvararežiim-abikaasadele kuuluva vara omandisuhteid reguleerivate normide kogum, mille eesmärgiks on tasakaalustada mitmesuguseid sageli vastandlikke huve: l) abikaasade isiklikud vs üldsuse huvid; 2) abielumehe vs abielunaise huvid; 3) abikaasade vs kolmandate isikute huvid.
Kehtiv abieluvarasüsteem (varasuhte valik):

• varaühisus;
  
• varalahusus;
  
• vara juurdekasvu tasaarvestus.
  

Kui varasuhte valikut ei tehta , kohaldatakse varaühisuse kohta sätestatut. Varasuhe tekib seadusjärgselt abielu sõlmimisel. Varasuhe lõpeb abielu lõppemisel, teise varasuhte valikul ,varaühisuse lõpetamisel kohtus.
Ühisvara-abikaasade ühisomandis on varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Abikaasa ei saa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikut ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist (ühisvara ühtsuse põhimõte). Ühisvara valitsemine: kehtib ühisvara ühise valitsemise põhimõte- abikaasad teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi ühiselt. Tehinguid on võimalik teha ühiselt või teise abikaasa nõusolekul (võimalik asendada teise abikaasa nõusolek kohtu nõusolekuga), abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud ühepoolne tehing on tühine, mitmepoolne tehing on samuti tühine, v.a, kui abikaasa, kelle nõusolekuta või osaluseta tehing tehti, selle hiljem heaks kiidab. AVL-ga saab ette näha vara valitsemise ühe abikaasa poolt.
Ühisvara jagatakse abikaasade vahel varaühisuse lõppemisel (v.a pankrotimenetlus ja täitemenetlus). Ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. Ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
Ühisvara jagamine:

• asi jagatakse abikaasade vahel reaalosades (eeldab asja jagatavust);
  
• asi antakse tervikuna ühele abikaasadest ning kohustatakse teda hüvitama teisele abikaasale viimasele kuuluva osa asja väärtusest rahas;
  
• asi müüakse avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele;
  
• asi jäetakse abikaasade kaasomandisse .
  

Abikaasal on õigus esitada varaühisuse lõpetamise hagi, kui teine abikaasa on korduvalt kuritarvitanud oma õigust ühisvara valitseda või kui teine abikaasa ei osale põhjuseta ühisvara korrapärases majandamises või kui teine abikaasa on rikkunud perekonna ülalpidamise kohustust. Varaühisuse lõpetamisel tekib abikaasade vahel varalahusus.
Lahusvara - enne abiellumist abikaasa omandis olnud esemed, abikaasa isiklikud tarbeesemed , abielu kestel tasuta käsutuse, sh. kinke alusel või pärimise teel omandatud esemed, esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel või hüvitisena lahusvarasse kuuluva eseme hävimise, kahjustamise või äravõtmise eest või lahusvaraga tehtud tehingu alusel. Varalahususe korral käsitatakse abikaasasid varalistes suhetes isikutena, kes ei ole teineteisega abielus. Lahusvara valitsemine: abieluvaralepinguga võib tunnistada ühisvaraks/ lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Abikaasa võib ainult teise abikaasa nõusolekul käsutada või kohustuda käsutama abikaasa lahusvaraks olevat perekonna eluasemena kasutatavat või ühe abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi ning anda selle kolmanda isiku kasutusse või lõpetada selle kasutamise aluseks oleva õigussuhte. Ei kohaldata testamendi või pärimislepinguga tehtavatele korraldustele (abieluvaralepinguga võib kõrvale kalduda).
Abikaasa vastutab kolmanda isiku ees oma lahusvaraga ja ühisvaraga täies ulatuses nende kohustuste eest, mille kumbki abikaasa on võtnud perekonna vajaduste rahuldamiseks või mille suhtes kehtib abikaasade solidaarkohustus või mille puhul on kohustatud abikaasa leppinud kolmanda isikuga kokku, et ta vastutab nii ühisvaraga kui ka lahusvaraga. Muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui ta tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa.
Vara juurdekasvu tasaarvestus- kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa (soetisvara) tasaarvestatakse abikaasade vahel varasuhte lõppedes. Tekib abielu sõlmimisel või abieluvaralepinguga varasuhte valikul. Abikaasad valitsevad vara ühiselt (perekonna huvisid arvestades), vara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid valdab abikaasa, kes on eseme omanik. Tasaarvestamisnõue aegub kolme aasta jooksul arvates päevast, mil abikaasa saab teada varasuhte lõppemisest, kuid hiljemalt kümne aasta möödudes varasuhte lõppemisest.
Soetisvara-vara, mille võrra abikaasa koguvara ületab tema põhivara. Kui koguvara osutub väiksemaks kui põhivara, loetakse soetisvara võrdseks nulliga. Soetisvara suurus määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga (abielu lahutamisel kohtus hagi esitamise aeg). Kui ühe abikaasa soetisvara on suurem, siis kuulub pool soetisvarade väärtuste vahest väiksema soetisvara saanud abikaasale rahalise tasaarvestamisnõude alusel. Tasaarvestamisnõude suurus on piiratud selle vara väärtusega, mis jääb kohustatud abikaasale alles pärast kohustuste mahaarvamist varasuhte lõpul. Sv=Kv-Pv
Koguvara-abikaasa kogu vara rahaliselt väljendatud suurus seadusjärgse varasuhte lõppemisel, millest on maha arvestatud abikaasa kõik kohustused selle aja seisuga.
Põhivara-abikaasale kuuluvate varaliste õiguste põhikogum, mis hõlmab varasuhte jõustumise hetkel kuulunud vara, varasuhte kestel pärimise teel või kinkena omandatud vara ning vara, mille abikaasa omandab eelnevate punktide kohaselt põhivara hulka kuuluvate varaliste õiguste alusel, samuti hüvitisena põhivara hulka kuuluva eseme võõrandamise, hävimise, rikkumise või äravõtmise eest. Põhivara hulka ei kuulu esemed, mis on vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kestel hävinud või kaotsi läinud ning mille äratarvitamine või võõrandamine on tõendamata.
Abieluvaraleping (AVL)- abikaasade või abielluda soovivate isikute vaheline leping, mis täiel määral või teatud kindlaks määratud ulatuses muudab abikaasade vastastikuseid varalisi õiguseid ja kohustusi. Sõlmitakse isiklikult, notariaalselt tõestatud vormis, abielu eel, abielu sõlmimisel, abielu ajal. AVL peab sisaldama: 1) varasuhte valikuõigus, 2) varasuhte muutmisõigus, 3) tähendus kolmandatele isikutele. Abieluvararegistri kanne ühe abikaasa nõudel (notariaalselt kinnitatud avaldus). Abikaasadevahelistes varalistes suhetes tehtud muudatustel on kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus ainult siis, kui need on abieluvaralepinguna kantud abieluvararegistrisse või kui abieluvaralepingu olemasolu oli kolmandale isikule teada. Kande õigsust ei eeldata. Abieluvaralepingut muudetakse poolte kokkuleppel. Abieluvaralepingu lõpetamine toimub notariaalselt tõestatud kokkuleppel (osaline lõpetamine, täielik lõpetamine).
AVL-i liigid:

Üldised – terve abieluvararežiimi muutmine, seadusliku vararežiimi välistamine või kehtiva lepingulise vararežiimi lõpetamine, lepingulise vararežiimi kokkulepe, kehtiva vararežiimi kinnitamine;

Spetsiaalsed – kehtiva abieluvararežiimi muutmine üksikute punktide lõikes, hõlmatakse vaid üksnes osa abikaasade varast, kehtivat varasüsteemi abikaasade vahel muudetakse vaid osaliselt, lepitakse kokku abieluvaralepingu osalises lõpetamises.
AVL-i lõppemise alused:

• abikaasa surm;  
  
• abielu lahutamine;
  
• uus abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe;
  
• vara juurdekasvu tasaarvestus;
  
• varaühisus lõpetatakse abikaasa hagi alusel kohtuotsusega.
  

AVL-i kehtetus:

TsÜS-s sätestatud tehingu tühisuse alustel;

abielu tühisuse korral;

abielu kehtetuks tunnistamisel.
Põlvnemine
Põlvnemine on isiku pärinemine oma eellasest , mis on seaduses sätestatud korras tõestatud, jaguneb geneetililiseks põlvnemiseks ja õiguslikuks põlvnemiseks. Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seadusega ettenähtud korras ja alustel. Ema – naine, kes lapse sünnitab. Isa – mees, kes lapse eostab.
Põlvnemise kindlakstegemine:

Emast põlvnemine-ema ehk naine, kes on lapse sünnitanud. Seadus ei näe ette emast põlvnemise tuvastamist;

Isast põlvnemine-isa ehk mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni ajal emaga abielus või kes on isaduse omaks võtnud või kelle isaduse on tuvastanud kohus. Kohus ei tuvasta lapse isana doonorit, kelle seemnerakke on kasutatud kunstlikuks viljastamiseks;

Abielumehest põlvnemine- kui laps sünnib 300 päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa ema endine abikaasa, kuid kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, siis loetakse laps uue abielumehe lapseks. Lahutamise korral võib endine abikaasa isaduse omaks võtta alates lahutamise avalduse/hagi esitamisest. Lapse emaga abielus olevat meest ei loeta lapse isaks, kui ta ei ole last eostanud ja abikaasad on selle kohta PSA-le esitanud ühise avalduse või teine mees on isaduse omaks võtnud.
Isaduse omaksvõtt-mees ei saa isadust omaks võtta, kui kohtuotsusega on tuvastatud, et laps ei põlvne temast. Isadust saab omaks võtta isiklikult või seadusliku esindaja nõusolekul, tähtajaline ja tingimuslik isaduse omaksvõtt on tühine. Isaduse omaksvõtuks on vajalik lapse ema nõusolek (teatud juhtudel ka lapse nõusolek). Isadus kui põlvnemissuhte lähtealus ei ole seotud sünniakti kandega – aktil on vaid tõenduslik tähendus.
Isaduse vaidlustamine - isadust saab vaidlustada: 1) mees, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud (v.a. kohtulikult tuvastatud põlvnemise puhul); 2) lapse ema; 3) laps ise; 4) siseminister; 5) „isa“ pärija.
Põlvnemise tuvastamine toimub kohtus eelkõige seoses vaidlustega lapse ülalpidamiskohustuse üle, seadusjärgse pärimisõiguse üle, omandireformi käigus vara tagastamise ja kompenseerimise üle. Isaduse võib kohtus vaidlustada 1 aasta jooksul arvates sellest teadasaamisest. Väljaspool tähtaega saab isadust vaidlustada laps ise pärast täisealiseks saamist. Toimub hagimenetluses v.a. surnud isiku isaduse vaidlustamine.
Lapsendamine- on lapse perre võtmine, jaguneb õiguslik lapsendamine (tekib täielik vanema ja lapse õigussuhe) ja faktiline lapsendamine (tekivad vaid teatud piiratud õigused ja kohustused-eestkoste lapse üle, kasuvanem/ kasupere ). Lapsendamine on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe. Lapsendaja valimise kriteeriumid: isikuomadused ,  suhted lapsendatavaga, varaline seisund, võime täita lapsendamissuhtest tulenevaid kohustusi, lapse vanemate eeldatav tahe (võimalusel). Arvestatakse ka lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu.
Lapsendamissuhte subjektid : lapsendatav (alaealine laps) ja lapsendaja (25 a teovõimeline vallaline isik-üksi/) abikaasad- ühiselt). Erandina lubab kohus lapsendada vähemalt 18-aastasel isikul, kui tegemist on tema abikaasa lapsega.
Lapsendamiseks vajalikud isiklikud nõusolekud:

• lapse nõusolek (vähemalt 10 a laps,  isikuliselt määratud lapsendajale);
  
• lapse vanema(te) nõusolek (isikuliselt määratud või määratlemata e. tähtajatu);
  
• eestkostja nõusolek või kohtu luba; 
  
• abikaasa nõusolek või kohtu luba.
  

Vanema/abikaasa nõusolekut ei ole vaja, kui ta on kestvalt võimetu avaldust esitama, tema viibimiskoht on kestvalt teadmata/teadmata kadunud, lapse hooldusõigus täielikult ära võetud.
Nõusoleku kohtule esitavad laps, lapse vanemad, eestkostja ja lapsendaja abikaasa isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Nõusoleku võib tagasi võtta kuni lapsendamisavalduse kohtule esitamiseni, vähemalt 10-aastane laps võib tagasi võtta kuni lapsendamisotsuseni.
Vanema hooldusõigus peatub lapsendamiseks nõusoleku andmise hetkest. Sellest hetkest ei tohi vanem lapsega isiklikult suhelda. Kui lapsel pole seaduslikku esindajat, siis saab lapse eestkostjaks valla- või linnavalitsus . Seatud erieestkoste kehtib muutumatult. Eelnev ei kehti kui lapsendajaks on vanema abikaasa. Kui nõusolek kaotab kehtivuse, taastab kohus hooldusõiguse (kooskõlas lapse huvidega ).
Lapsendamise kord: lapsendaja avaldus kohtule, maavalitsusele. Lapsendaja elamistingimustega tutvumine . Maavalitsuse nõudmisel läbib lapsendaja asjakohase koolitusprogrammi. Lapse ja lapsendaja kohtumine . Lapsele lapsendamise asjaolude selgitamine. Lapsendaja informeerimine lapse elukäigu jms kohta. Lapsendamine toimub lapse huvides. Lapsendamisavaldus ei tohi olla tingimuslik ega tähtajaline ning see tuleb esitada isiklikult. Lapsendamise otsustab kohus lapsendaja avalduse alusel. Lapsendamine jõustub kohtumääruse jõustumisel.
Lapsendamise õiguslikud tagajärjed-laps omandab lapsendaja(te) (ühise) lapse staatuse. Lapse ja tema alanejate sugulaste sugulussuhe endiste sugulastega lõpevad. Teise abikaasa lapse lapsendamisel, kui ta lihane vanem on surnud, ei lõpe lapse sugulussuhe tema sugulastega. Lapsendamisel on võimalik lapse nime muuta-uus eesnimi ja lapsendaja(te) perekonnanimi . Lapsendaja on kohustatud last ülal pidama alates ajast, mil lapse vanemad on andnud lapsendamiseks vajaliku nõusoleku ja lapsendaja on võtnud lapse enda hooldada . Lapsendaja annab ülalpidamist enne lapse vanemat. Lapsendamiseks vajaliku nõusoleku saamisest ja lapse enda hooldada võtmisest alates on eelnimetatud isikud ülalpidamiskohustuslaste järjestuses esimesed.
Lapsendamissaladus-lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seondus info ja andmed sh lapsendamise fakt. Eesmärk on tagada lapse, vanema ja lapsendaja eraelu kaitse ning ära hoida soovimatut sekkumist/ diskrimineerimist päritolu alusel. Saladust tohib avaldada avalikes huvides. Sünnitõendilt ei tohi nähtuda lapsendamist. Bioloogilise vanema eest uute isikuandmete varjamine . Täisealisel lapsel on õigus lapsendaja nõusolekul saada maavalitsuselt teavet lapsendamise fakti ja perekonna kohta.
Rahvusvaheline lapsendamine-kui lapsendaja või lapsendatava elukoht ei ole Eestis, ei või kohus lapsendamist otsustada ilma Sotsiaalministeeriumi juurde moodustatud rahvusvahelise lapsendamise komisjoni nõusolekuta. Komisjoni pädevusse kuulub nõusoleku andmine lapse Eestist välisriiki lapsendamise taotlusele ning lapse välisriigist Eestisse lapsendamiseks. Lapsendamine Eestist teise riiki võib toimuda juhul, kui lapse eest ei ole võimalik vajalikul määral hoolitseda Eesti Vabariigis.
Lapsendamise kehtetuks tunnistamine

• kui see toimus lapsendaja avalduseta või ühe vanema nõusolekuta;
  
• avaldaja otsuse- või teovõimetus;
  
• pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul tehtud tahteavaldus;
  
• lapsendamisavaldus on esitatud enne 8 nädala möödumist lapse sünnist.
  

Lapsendamise kehtetuks tunnistamise avalduse saab esitada isik, kelle avalduseta/nõusolekuta laps lapsendati. Alla 14-aastase lapse eest esitab avalduse tema seaduslik esindaja. Avalduse esitamise tähtaeg on 1 aasta teadasaamisest, kuid mitte rohkem kui 3 aastat lapsendamise kohtumääruse jõustumisest. Asi lahendatakse hagita menetluses. Kaalukatel juhtudel võib kohus algatada lapsendamise kehtetuks tunnistamist. Lapsendamise kehtetuks tunnistamisel lõpeb lapse ja tema järeltulijate lapsendamisest tulenev sugulussuhe, taastub sugulus lihaste sugulastega, taastatakse lihaste vanemate hooldusõigus, kui see pole lapse huvidega vastuolus . Vajadusel määratakse lapsele eestkostja.
Eestkoste
Alaealise puhul määratakse eestkostja, kui lapsel ei ole esindusõigust omavat vanemat või lapse päritolu ei ole teada. Täisealise isiku puhul määratakse eestkostja, kui täisealine isik on piiratud teovõimega ja vajab kaitset. Eestkostja määramine toimub kohtus kohtu algatusel või huvitatud isiku (k.a valla- või linnavalitsuse) avalduse alusel. Eestkostjaks võib olla täisealine teovõimeline füüsiline isik v.a. kui  temalt on vanema hooldusõigus täielikult või osaliselt ära võetud või kui ta on rikkunud varasemalt eestkostja kohustusi või on ta selle tervishoiu- või hoolekandeasutuse töötaja , kus eestkostetav viibib.
Eestkoste liigid:

• Alaealise lapse üle: l) seadusjärgne, 2) kohtu seatud;
  
• Täisealise isiku üle: l) seadusjärgne, 2) kohtu seatud;
  
• Erieestkoste: l) kohtu seatud.
  

Erieestkostja- kohus määrab erieestkostja toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha,  eelkõige päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda.Võib asendada ka kohtulahendiga erieestkostjat määramata. Kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud.
Eestkostja määramisel arvestatakse isikuomadusi, varalist seisundit , võimet eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet, läbisaamist eestkostetavaga (sh. täiskasvanud eestkostetava taotlused eestkostja isiku osas), lapse üleskasvatamise järjepidevust, lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
Juriidiline isik eestkostjana- kui ei leita sobivat füüsilist isikut või kui vanem on testamendiga või pärimislepinguga ette näinud eestkostjana juriidilise isiku, võib eestkostjaks määrata ka juriidilise isiku. Juriidiline isik peab süstemaatiliselt tegelema eestkostetavale füüsilisest isikust eestkostjate otsimise, nõustamise ja koolitamisega. 
Valla- või linnavalitsus eestkostjana- lapse rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgne valla-või linnavalitsus määratakse lapse eestkostja ülesannetesse kuni lapsele eestkostja määramiseni, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostjaks määratakse valla- või linnavalitsus, millega laps on kõige tugevamalt seotud (lapse päritolu, elukoht, olulised sidemed, lähedaste elukoht). Lapse rahvastikuregistri aadressi muutumisel võivad vana ja uue elukohajärgsed valla-või linnavalitsused kokku leppida, et eestkostja ülesandeid täidab uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla- või linnavalitsus. Kuni kokkuleppe saavutamiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne valla-või linnavalitsus.
Vanemate nimetamisõigus-vanematel on õigus nimetada testamendis või pärimislepingus lapsele eestkostja. Sobivuse korral määratakse eestkostjaks isik, kelle vanem on lapse seadusliku esindajana nimetanud. Kui vanemad on nimetanud erinevad isikud, määratakse lapse eestkostjaks sobivaim . Ei tohi määrata isikut, kelle vanem on välistanud eestkostjana. Kui vanemad on andnud teineteisele vasturääkivaid korraldusi, kehtib viimasena surnud vanema korraldus. Vanemad ei saa valla- või linnavalitsust eestkostjaks määrata ega teda kui eestkostjat välistada.
Eestkostjaid võib olla ka mitu. Ühisteks eestkostjateks võib nimetada abikaasad.Võimaluse korral nimetatakse sama eestkostja ka abivajavatele õdedele ja vendadele . Kohus võib nimetada mitu eestkostjat, kui eeldatakse, et on ühine esindusõigus, kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse .
Eestkostja ülesanded ja vastutus

• Õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piires;
  
• Kohustus hoolitseda isiku eest (sh. ravi- ja sotsiaalteenused);
  
• Eestkostja ei oma esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja;
  
• Eestkostja ei või kohustuste täitmist panna 3ndale isikule;
  
• Küsib ja arvestab eestkostetava arvamust, kui see on asjakohane arvestades lapse vanust ja arengutaset ;
  
• Valitseb alaealise vara hea eestkostja hoolsusega.
  

Eestkostja esindusõiguse välistamine

• tehing, mida eestkostetav võib ise teha;
  
• tehing, kus on huvide konflikti tõttu esindusõigus ära võetud;
  
• eestkostja tehing iseendaga /lähisugulasega, v.a kohustuse võtmine eestkostetava ees;
  
• tehing, millega eestkostetav loovutab tagatud nõude vms eestkostja vastu;
  
• vaidlus eestkostja/tema lähisugulase ja lapse vahel;
  
• kinge eestkostetava arvel, v.a kõlbeline.
  

Eestkostjal on vaja järgnevateks tehinguteks kohtu nõusolekut: rahasumma käsutamine (v.a ülalpidamiseks), kinnisasja tasuline omandamine, võõrandamine ja kasutusse andmine, kogu vara või pärandi käsutamine, pärandvarast loobumine, pärandvara jagamine kokkuleppel, ettevõtte omandamine, võõrandamine, rendile andmine, juriidilise isiku osaluse/liikmelisuse omandamine, laenu võtmine, väärtpaberite omandamine ja võõrandamine, teise isiku kohustuste eest vastutuse võtmine, kaasomandi jagamisega seotud kokkulepped,  eestkostetava nõudeid või tagatisi vähendavad kokkulepped, üürilepingu ülesütlemine/kestvuslepingu sõlmimine. Kohtu nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine, mitmepoolne tehing kohtu heakskiiduni on hõljuvalt tühine.
Tasu ja kulude hüvitamine-eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta, v.a. kui kohus määrab ülesannete täitmise eest tasu, kui see on mõistlik arvestades eestkostetava varalist seisundit ja poolte vahelist suhet. Eestkostja võib nõuda eestkostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist käsundi sätete järgi. Valla- või linnavalitsus ei või nõuda kulutuste hüvitamist.
Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi ülesannete täitmiseks, ettekirjutuste järgimata jätmise korral võib eestkostja vabastada. Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt infot ülesannete täitmise kohta. Eestkostja esitab kohtule iga aasta kirjaliku aruande ülesannete täitmise kohta, mida säilitatakse kohtus.
Eestkoste lõppemise alused:

• eestkostetav sureb
  
• eestkostetav saab täisealiseks/teovõime taastub
  
• eestkostetava vanema hooldusõigus taastub
  
• eestkostetav lapsendatakse
  

Eestkostja vabastamine- kohus vabastab eestkostja, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui ta kahjustab eestkostetava huve. Juriidiline isik vabastatakse eestkostest, kui on leitud tema asemele sobiv füüsiline isik. Kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel, ka eestkostja enda avalduse alusel. Eestkostja peab enda vabastamise korral eestkostetavale välja andma valitsetava vara ja esitama vara valitsemise kohta aruande.
Mitteabieluline kooselu
1970ndate lõpus kasvas järsult registreerimata kooselude arv. Viimaste aastakümnete lääne õiguspoliitikale on iseloomulik abieluväliste suhete järjest suurem tunnustamine. Üha enam tunnustatakse lisaks samasooliste inimeste õigusi.
Mitteabieluline kooselu: 1) laiemas mõttes-igasugune kooselu (nii hetero - kui homoseksuaalne), mille aluseks ei ole abielu; 2) kitsamas mõttes-kahe heteroseksuaalse isiku püsiv kooselu, mille puhul omatakse ühist elukohta ja majapidamist , enamasti ka intiimsuhteid.
Mitteabielulise kooselu liigid:

• Ajutine suhe-osapooled seovad selle kestvuse vastastikuse rahuloluga, puudub soov end teise isikuga kindlalt siduda;
  
• Prooviabielu -partnerivaliku faasiks eesmärgiga üksteist tundma õppida;
  
• Abielu eelaste- partnerid on kindlad oma kavatsuses abielluda, kavatsuse täitumine võib olla seotud teatud majanduslike või sotsiaalsete eelduste täitumisega, iseloomult lähedane kihlusega;
  
• Abielu alternatiiv-teadlik pikaajaline abielusarnane suhe, teadlikult hoidutakse selle juriidilisest fikseerimisest.
  

Kooselu õiguslikud tagajärjed:

seadusjärgne õigussuhe-isiklik-õiguslik positsioon muutumatu, varalisi õigusi/kohustusi ei teki, personaalne varaline vastutus, puudub teineteise ülalpidamise kohustus;

lepinguline õigussuhe: vara omandamine ühis- või kaasomandisse, seltsinguleping, solidaarvõlg kokkuleppel, ülalpidamisleping, avalikus teenistuses abikaasale/elukaaslasele või nende sugulastele allumise keeld.
Kooselu lõppemise tagajärjed: puudub teineteise ülalpidamise kohustus, varalised nõuded teineteise vastu- asjaõiguslikud nõuded (ühise omandi tuvastamine, kaasomandi lõpetamine) ning võlaõiguslikud nõuded (lepingust tulenevad nõuded, lepinguvälised kohustused nt käsundita asjaajamine , alusetu rikastumine).
Homoseksuaalne kooselu: ca 1-12% inimestest on homoseksuaalsed, enamikes Euroopa riikides on homoseksuaalsete isikute kooselu reguleeritud, kas samasooliste isikute partnerlussuhtena, samasooliste isikute abieluna või samasooliste lapsendamisõigusena, Eestis eraldi regulatsioon puudub. Õiguskantsleri 23.05.2011 märgukiri Justiitsministeeriumile: „kehtiv õiguslik raamistik ei taga piisavalt faktiliste elukaaslaste õiguste kaitset, mistõttu vajab sellekohane õiguslik regulatsioon täiendamist. Samasooliste isikute vaheline püsiv kooselu kuulub perekonnapõhiõiguse kaitsealasse, mistõttu on põhiseadusega vastuolus olukord, kus selline kooselu on õiguslikult reguleerimata“.
Tulumaksuseadus võimaldab kooselavatel abikaasadel tulumaksu maksta ühise tuludeklaratsiooni alusel, vabaabielus elavatele isikutele see ei laiene . Kooselupartnerid on teineteist vastastikku majanduslikult toetavad pereliikmed . Perekonna sissetuleku arvestamisel loetakse sissetuleku hulka ka vabaabielupartneri poolt sissetoodavad vahendid.
Pärimisõigus: vabaabielupartneril seadusjärgset pärimisõigust ei ole, on võimalik teha testament . Üleelanud vabaabielupartneril on võimalus teha kindlaks, missugune osa kooselu vältel omandatud varast kuulub temale ja missugune osa läheb pärandaja varana üle pärijatele.
Kooseluseadus (KooS) vastuvõetud 09.10.2014, jõustub 01.01. 2016 . Seadus reguleerib (registreeritud kooselu) kooselulepingu sõlmimist, registreeritud elukaaslaste õigusi ja kohustusi ning kooselulepingu lõppemise aluseid. Kooseluleping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis, isiklikult ühel ajal kohal viibides. Tahteavaldus ei tohi olla tingimuslik. Notar kontrollib sõlmimise eelduseid, kui on alust eeldada, et esineb kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus, siis ei tohi notar toimingut teha. Andmed kantakse RR-sse ja varasuhte valik AVR-sse.
Kooselulepingu sõlmimise eeldused:

• Kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis;
  
• Teovõimelised täisealised isikud;
  
• Piiratud teovõimega täisealine isik (kui ta saab aru kooselulepingu õiguslikest tagajärgedest või kui ei saa, siis eestkostja olemasolul).
  

Kooselulepingu sõlmimist välistavad asjaolud :

• Vähemalt üks on juba abielus või tal on kehtiv kooseluleping;
  
• Sugulased-otsejoones üleneja ja alaneja sugulane;
  
• Vend ja õde, poolvend ja poolõde;
  
• Ka siis kui sugulussuhe tekkis või lõppes lapsendamise tagajärjel.
  

Kooselulepingu kehtetus:

• on rikutud nõuet elukoha, täisealisuse või teovõime kohta;
  
• esineb kooselulepingu sõlmimist välistav asjaolu;
  
• on rikutud kooselulepingu sõlmimise korda;
  
• vähemalt ühel kooselulepingut sõlmida soovival isikul oli kooselulepingu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või ta oli muul põhjusel otsusevõimetu;
  
• kooseluleping on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas poole terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates .
  

Erandid: 1) Elukoha nõude rikkumisel- lepingu kehtetuks tunnistamise ajaks on vähemalt ühe elukaaslase elukoht Eestis; 2) Täisealisuse nõude rikkumisel- pool kiidab täisealiseks saades lepingu heaks ning 3) teovõime nõude rikkumisel – pool kiidab teovõime taastumisel lepingu heaks.
Lisaks tulenevad kooselulepingu tühisuse alused TsÜS-ist: kui leping ei ole sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, leping või selle osa on heade kommetega vastuolus, on sõlmitud enam kui kahe isiku vahel, näilik kooseluleping. Siis kaasneb automaatne tühisus, hagi ei ole vaja esitada.
Kehtetuks tunnistamise tagajärjed: jõustunud kohtuotsuse puhul on kooseluleping tühine algusest peale, lisaks on tühised ka muud sellega seonduvad tehingud, mida ei oleks eelduslikult tehtud kooselulepinguta. Pettuse, ähvarduse, vägivalla, teise abielu vms puhul võib kohus temalt välja mõista elatise temaga kehtetus kooselus olnud isikule, kohaldades lahutatud abikaasa ülalpidamise sätteid.
Registreeritud elukaaslaste õigused ja kohustused: teineteise vastastikune toetamine ja ülalpidamine, teineteisega arvestamine , ühine vastutus kooseluga seotud kohustuste täitmise eest.

• Ülalpidamiskohustus-pooled on kohustatud teineteist oma töö ja varaga ülal pidama kehtiva lepingu ajal (sh. ka lahuselu), see hõlmab tegevust ja panuseid, mis on vajalikud ühise majapidamise kulude katteks ning elukaaslaste tavapäraste ja erivajaduste rahuldamiseks, pooled võivad lepingus kokku leppida korrapärases elatises kooselu lõppemise järel.
  
• Tehingud kooselu korraldamiseks- kehtib solidaarvastutus tehingutel, mille elukaaslane teeb kooselu korraldamise huvides või tavapäraste vajaduste katmiseks kui tehingu ulatus ei ületa elukaaslaste elutingimuste kohast mõistlikku määra. Omavahelise kokkuleppega võlausaldaja kahjuks kõrvale kalduda ei saa. Muude tehingute puhul vastutab teine elukaaslane kui on esindusõigus või võib toimingutega kohustada.
  
• Hoolsuskohustus-registreeritud elukaaslased peavad kooselulepingust tulenevaid kohustusi täites näitama samasugust hoolt nagu nad rakendavad oma asjades
  
• Suhtlusõigus- registreeritud elukaaslasel on õigus suhelda teise registreeritud elukaaslase lapsega. Kohtult võib taotleda suhtlemiskorra kindlaksmääramist elukaaslase lapsega.
  
• Lapsendamisõigus-elukaaslane võib lapsendada lapse, kelle bioloogiline vanem on teine registreeritud elukaaslane (ka enne kooselulepingu sõlmimist) või erandlikel juhtudel kolmanda isiku lapse, kelle vanem ei olnud enne kooselulepingu sõlmimist teine registreeritud elukaaslane, kui see oleks registreeritud elukaaslaste suhtes äärmiselt ebaõiglane.
  
• Pärimisõigus-kooselulepingus võib kokku leppida ka testamendis.
  
• Varasuhte valiku õigus- pooled valivad kohalduva varasuhte nagu abikaasadki, nad võivad avalduste alusel kooselulepinguga varasuhtest kõrvale kalduda arvestades abieluvaralepingu kohta sätestatut.
  

Kooselulepingu lõppemine: ühe elukaaslase surma, kooselulepingu lõpetamise ning registreeritud elukaaslaste abiellumise korral. Kooselulepingut saab lõpetada poolte kokkuleppel mõlema poole notariaalselt tõestatud avalduste alusel. Tehakse kanne RR-i ja AVR-i. Kooselu lõppemise aeg on surma puhul surma hetk, abielu sõlmimise puhul abielu sõlmimise hetk, kohtus kohtuotsuse jõustumise aeg, notari juures lepingu lõpetamise kande jõustumine.
Kooselulepingu taastamine: kui surnuks tunnistatud elukaaslane on elus, loetakse leping taastatuks kui kumbki osapooltest ei ole vahepeal uut lepingut sõlminud või abiellunud, leping loetakse taastatuks pärast surnuks tunnistamise tühistamise kohtuotsuse jõustumist.
Vanema ja lapse üldine õigussuhe
Õiguslik regulatsioon:

• ÜRO lapse õiguste konventsioon art. 18 lg 1: mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest, lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis .
  
• EV Põhiseadus §27: vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
  
• Lastekaitse seadus §18: Laps peab austama oma vanemaid nagu ka nemad peavad austama oma lapsi. Laps peab aitama oma abivajavaid vanemaid, vanavanemaid, õdesid-vendi ja üleskasvatajaid. §7: lapse arengu ja kasvu loomulikuks keskkonnaks on perekond. Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul.
  

Põhimõtted: vanemate võrdõiguslikkus, laste võrdõiguslikkus, lapse huvide ülimuslikkus.
Vanemliku vastutuse liigid:

• Hooldusõigus (isiku- ja varahooldus)
  
• Suhtlusõigus
  
• Ülalpidamiskohustus
  
• Muu vastutus
  
• Otsustusõigus
  
• Esindusõigus
  

Hooldusõigus-vanema kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest, jaguneb isikuhooldus (õigus hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldus (õigus hoolitseda lapse vara eest). Hooldusõiguse kuuluvus: 1) seadus-sünnijärgne ühine hooldusõigus; 2) kohtus (ka PSA-s) võimalik kokku leppida erinevas jaotuses.

Isikuhooldus:

• hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada
  
• järelevalve kohustus
  
• õigus lapse viibimiskohta määrata
  
• kohustus hoolitseda lapse igakülgse heaolu eest
  
• kohustus hoiduda lapse väärkohtlemisest
  
• õigus nõuda lapse väljaandmist kolmandalt isikult
  
• õigus määrata isikuid, kellega laps suhtleb
  
• kohustus võimaldada lapsele hariduse omandamist
  

Varahooldus:

• õigus ja kohustus valitseda lapse vara
  
• heaperemehelik rahapaigutus
  
• varalt saadava kasu kasutamine
  
• hoolsuskohustus lapse varahooldusõigust teostades
  
• keeld lapse vara kinkida
  
• lapse esindamise varaga seotud küsimustes
  

Hooldusõigust saab piirata kohus. Kohtu abinõud: hoiatus , ettekirjutus, keelu kehtestamine, hooldusjuhiste järgimine, isiku- ja/või varahooldusõiguse piiramine või hooldusõiguse äravõtmine. Vanem saab kohtult taotleda hooldusõigusliku nõudena: 1) ühise hooldusõiguse lõpetamist; 2) ainuhooldusõiguse üleandmist; 3) hooldusõiguse peatamist; 4) hooldusõiguse äravõtmist; 5) (ainu)otsustusõiguse üleandmist; 6) suhtlusõiguse korraldamist.
Suhtlusõigus-vanematel on õigus ja kohustus lapsega suhelda, lapsel on õigus suhelda mõlema vanemaga. Vanemate vaidluse korral määrab kohus suhtlemiskorra, sh suhtlemise viisi, suhtlemise aja, sh kohtumiste sageduse ja kestuse, suhtlemise koha, lapse üleandmise korra, suhtlemise kolmanda isiku juuresolekul ning teod, millest vanemad peavad hoiduma.
Otsustusõigus-õigus otsustada lapsega seotud olulisi asju ja igapäevaeluasju. Kuuluvus: 1) hooldusõiguslike vanemate kooselu korral kehtib ühine otsustusõigus või otsustusõigus on antud ühele vanemale; 2) hooldusõiguslike vanemate lahuselu korral kehtib ühine oluliste asjade otsustusõigus ning ainuotsustusõigus igapäevaelu asjades, otsustusõigus võib olla antud ka ühele vanemale; 3) ainuhooldusõiguse korral kehtib ainuhooldusõigusliku vanema ainuotsustusõigus, hooldusõiguseta vanema igapäevaelu asjade otsustamise õigus suhtlemise ajal; 4) lapse kasuperekonnas elamise korral on kasuvanemal otsustusõigus igapäevaeluasjades, vanemate nõusolekul on otsustusõigus antud kasuvanemale.
Esindusõigus-õigus esindada last seadusliku esindajana suhetes kolmandate isikutega. Kuuluvus: 1) ühise hooldusõiguse korral on ühine esindusõigus; 2) ainuotsustusõiguse korral on ainuesindusõigus; 3) ainuhooldusõiguse korral on ainuesindusõigus; 4) lapse kasuperes elamise korral on kasuvanemal esindusõigus igapäevaeluasjades. Vanem ei või last esindada: alaealise laiendatud teovõime osas, eeldatava huvide konflikti korral, vanema tehing esindajana iseendaga/lähisugulasega, v.a kohustuse võtmine lapse ees, tehing, millega laps loovutab tagatud nõude vms vanema vastu, vaidlus vanema/tema lähisugulase ja lapse vahel.
Täiendavad kohustused: 1) vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus; 2) vanemate abistamise kohustus (kuni laps elab koos oma vanematega ja need teda ülal peavad, on ta kohustatud oma võimetele ja võimalustele vastaval viisil vanemaid koduses majapidamises abistama); 3) lapse kulutused majapidamises (kui vanematega koos elav täisealine laps teeb majapidamiskulude katteks oma varast kulutusi, siis eeldatakse, et ta ei teinud kulutusi kavatsusega nõuda vanematelt nende hüvitamist).
Ülalpidamiskohustus- vanema kohustus pidada kohaselt ülal oma alaealist last, lapse õigus arengule ja heaolule ( LaKS § 8).
Ülalpidamise subjektid:

Kohustatud isikud: täisealine esimese ja teise astme ülaneja ja alaneja sugulane, abikaasa/lahutatud abikaasa, lapse eostanud mees/lapse vanem;

Õigustatud isikud: abivajav alaneja/ülaneja sugulane, sh alaealine laps, täisealine õppiv laps (kuni 21. aastane), abikaasa/ lahutatud abikaasa, lapse ema/last hooldav vanem.
Ülalpidamiskohustuslaste järjestus

vanem

vanavanem

lapselaps

täisealine laps

abikaasa/lahutatud abikaasa
Ülalpidamiskohustuse täitmine: 1) Vabatahtlik – kokkuleppel; 2) Kohtulahendi alusel elatise väljamõistmine (kui on rikutud ülalpidamiskohustust)-maksekäsu kiirmenetluses, hagimenetluses, hagi tagamise korral elatise maksmine, elatistoetuse maksmine menetluse ajal.
Ülalpidamiskohustuse rikkumine:

• vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt;
  
• vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi ;
  
• kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt lapsele elatise väljamõistmist. Elatisnõue rahuldatakse, kui on rikutud ülalpidamiskohustust.
  

Elatise suuruse määramisel arvestatakse: õigustatud isiku vajadusi, sh. hariduse kulutusi, kutsealase ettevalmistusega seonduvaid kulutusi, alaealise lapse puhul ka kasvatamise kulutusi, õigustatud isiku tavalist elulaadi, kohustatud isiku varalist seisundit. Ülalpidamist antakse raha perioodilise maksmisega-elatis. Mõjuval põhjusel muul viisil. Elatist makstakse iga kalendri kuu eest ette. Võimalik nõuda kuni 1 aasta tagasiulatuvalt. Alaealise lapse puhul on eeskätt lapsega mitte kooselaval vanemal kohustus elatist maksta, sh. vaja enne ära elatada laps ja siis alles ennast (v.a. töövõimetus vms olukord, teise lapse heaolu ohustamine). Lapsega kooselav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatiseks on püsiv suurus või muutuv summa, kuid ei või olla vähem kui ½ kuupalga alammäärast.
Vanem on kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajadustele tagaks ka laste vajaduste rahuldamise. Vanem on kohustatud tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva, kuid väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita.
Elatise vähendamine: uute ülalpeetavate lisandumine kohustatud vanemale (mõjutab vanema varalist seisundit). Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Isik vabaneb ÜK-st selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.Vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.
Ülalpidamisnõude piiramine: kohus võib kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada või täitmist ajaliselt piirata või elatise suurust vähendada, see ei kohaldu vanema kohustusele oma alaealist last ülal pidada. Eeldused: l) abivajadus on tekkinud õigustatud isiku enda ebamõistliku käitumise tagajärjel; 2) õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase vastu; 3) õigustatud isik on süüdi tahtlikus kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku või tema lähikondse suhtes.
Asenduskohustus - kui sugulane on ülalpidamise andmisest vabastatud, annab ülalpidamist sugulane, kes on seda kohustatud tegema järgmisena, kehtib ka kui sugulase vastu ei ole võimalik ülalpidamisnõuet esitada või kui ülalpidamise väljamõistmist on ülemäära raske saavutada. Kohustatud isiku asemel ülalpidamist andnud isikule läheb üle õigustatud isiku nõue kohustatud isiku vastu, nõude üleminek ei tohi olla vastuolus ülalpidamist saama õigustatud isiku huvidega.
Ülalpidamise välistamise kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamiskohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine.
Perekonna ülalpidamiskohustus- abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal pidama. Perekonna ülalpidamine hõlmab perekonna elutingimuste kohaselt vajalikke tegevusi ja varalisi panuseid ühise majapidamise kulude katteks, kummagi abikaasa ja nende ülalpeetavate laste tavapäraste ning erivajaduste rahuldamiseks (perekonna huvides tehtud kulutused).

Abikaasa ülalpidamine-lahus elavad abikaasad annavad teineteisele ülalpidamist tavapäraste vajaduste rahuldamiseks, korrapäraselt makstava rahasummana. Lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või lahuselu on põhjustanud tema ise oma käitumisega. Abikaasa võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist või kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne ülalpidamishagi kohtule esitamist.

Lahutatud abikaasa ülalpidamine- eelduseks võib olla asjaolu, et ühise lapse hooldamise tõttu ei suuda lahutatud abikaasa end ülal pidada (kuni lapse 3a saamiseni), lahutatud abikaasa ei suuda oma vanuse või terviseseisundi tõttu enda eest hoolitseda ja abivajadus oli lahutamise hetkel olemas. Kohus võib vabastada lahutatud abikaasa ÜK-st, piirata kohustust ajaliselt või vähendada elatise suurust, kui: 1) elatise maksmine oleks äärmiselt ebaõiglane, (arvestades mh ühise lapse huve), 2) abielu on kestnud lühikest aega, 3) õigustatud isik on süüdi kuriteos ülalpidamist andma kohustatud isiku enda või tema lähikondse vastu, 4) ülalpidamisvajadus on tekkinud õigustatud isiku ebamõistliku käitumise tõttu, 5) õigustatud isik on enne abielu lahutamist pikema aja jooksul jämedalt rikkunud oma kohustust perekonna ülalpidamisele kaasa aidata. ÜK lõpeb õigustatud isiku uuesti abiellumisel, mõlema isiku surma korral.
Perekonnaseisuaktid
Varem reguleeritud vana perekonnaseaduse poolt ning väljastada sai: sünnitunnistuse, surmatunnistuse, abielutunnistuse, abielulahutuse tunnistuse, nimemuutmise tunnistuse. Alates 01.07.2010 reguleerib perekonnaseisukandeid ja PSA pädevust ning ülesandeid perekonnaseisutoimingute seadus.
Perekonnaseisusündmus:

• Sünd
  
• Surm
  
• Abielu sõlmimine
  
• Abielu lahutamine
  
• Muu registreerimisele kuuluv perekonna- või nimeõiguslik muudatus
  
• Tulevikus hõlmab ka partnerluse registreerimist
  

Perekonnaseisukanne-perekonnasündmuse vms kohta rahvastikuregistrisse (RR) kantavate andmete e. perekonnaseisuandmete kogum. Perekonnaseisukande aluseks on avaldus ning seaduses sätestatud juhtudel dokument, mis tõendab registrisse kantavat asjaolu v.a. kui andmeid on võimalik saada rahvastikuregistrist, (seaduses sätestatud juhtudel PSA omal algatusel). Peab olema elektroonilises vormis, välisriigi dokument peab olema legaliseeritud, apostille’ga kinnitatud kui välisleping ei näe ette teisiti, välisriigi kohtulahend peab olema tunnustatud, koostatud või tõlgitud eesti, inglise või vene keelde. Avalduse esitab isik, kelle kohta kanne tehakse. Avaldus esitatakse isiklikult, allkirjastatult (nii digi - kui tava) PS asutusele. Avaldus sisaldab: isikukoodi (puudumisel sünniaega), sisu, sünnikoha ja elukoha andmeid, kontakte, kodakondsust, perekonnaseisu (rahvus, emakeel , haridus , tegevusala ). PSA kontrollib andmete õigsust ja kannab RRsse andmed ning vajadusel seostab varasema kandega RR-s (näiteks seostab ema ja lapse). Kanne peab sisaldama PS asutuse nimetust, kande kuupäeva ja numbrit. Kanne jõustub, kui see on digitaalselt allkirjastatud PSA poolt ning salvestatud RR-sse.
Kande andmeid muudetakse ja parandatakse üksnes PKTS-s, PKS-s ja NimeS-s sätestatud juhtudel. Senised andmed asendatakse õigete andmetega, asendatud andmed kantakse RR arhiivi. Parandatakse kirjaviga või muu ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta andmete sisu (sh. PSA omal algatusel). Andmeid muudetakse muutmise avalduse, kohtulahendi, PS asutuse otsuse vms alusel. PSA ei tohi teha kandeid järgnevate isikute suhtes: PSA ise, PSA sugulane, abikaasa, hõimlane või perekonnaliige, eelneva esindatav. Keeldu rikkudes tehtud kanne on tühine.
Isikul on õigus tutvuda enda, oma alaealiste laste ja eestkostetavate PS andmetega ja saada nendest väljavõtteid. PS andmetest tehakse kinnitatud ja kinnitamata väljavõtteid, nii elektrooniliselt kui ka paberil . PSA kinnitab elektroonilise väljavõtte digitaalallkirjaga. Paberil väljavõtte kinnitab PSA allkirjaga ja PS asutuse pitseriga. Väljavõte vormistatakse eesti keeles.Välisriigis esitamiseks vormistatakse mitmekeelne väljavõte ning sellele võib lisada selgituse, et tegemist on PS tunnistusega.
Perekonnaseisuasutused:

• Valla- ja linnavalitsus
  
• Maavalitsus
  
• Eesti välisesindus
  
• Siseministeerium
  

Perekonnaseisuametnik(PSA)-Perekonnaseisuasutuse ametnik , kelle teenistusülesandeks on perekonnaseisutoimingute tegemine. PSA-ks saamiseks peab: 1) vastama avaliku teenistuse seaduse nõuetele; 2) läbima perekonnaseisuametniku eksami, kontrollitakse ametniku teadmisi perekonnaõigusest, perekonnaseisutoimingute tegemise õiguslikest alustest ja infotehnoloogilisest korraldusest. Perekonnaseisuasutuse ülesandeid täidavad ka vaimulik (abielu sõlmimine) ja notar (abielu sõlmimine ja lahutamine, tulevikus ka partnerluse registreerimine ja lõpetamine).
Notar kui PSA- notar ei ole perekonnaseisuametnik, vaid täidab abielu sõlmimisega/lahutamisega seotud PSA ülesandeid. Avalduse vastuvõtmisel selgitab notar avaldajatele abielu sõlmimisega/lahutamisega seotud ja kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Notar koostab ka vastava kande ning avaldajate soovil väljastab notar väljavõttena RR-i andmetest tõendi abielu sõlmimise/lahutamise kohta. Vaimulik kui PSA-kiriku, koguduse ja koguduste liidu vaimulikule võib regionaalminister anda loa abielu sõlmida. Tingimused: teovõimeline, vähemalt 21 aastane, valdab eesti keelt kõnes ja kirjas, vähemalt keskharidusega, sooritanud PSA eksami, pole karistatud tahtlikult toimepandud teo eest jne. Eksami sooritamisel antakse abielu sõlmimise õigus 5 aastaks, seda on õigus pikendada kui vaimulik on selle aja jooksul kinnitanud vähemalt 25 abielu + eelnevad nõuded. Eksami mittesooritamisel kaotab õiguse teha perekonnaseisutoiminguid ja võib olla aluseks teenistusest vabastamisel.
Sünni registreerimine:

• laps sünnib Eestis;
  
• lapse vanema elukoht on Eestis;
  
• lapse vanemal on Eesti kodakondsus ;
  
• sünd ei ole registreeritud välismaal.
  

Rahvastikuregistrisse kantakse: 1) lapse andmed-lapse isikunimi , sugu, sünniaeg, isikukood , sünnikoht ja kodakondsus; 2) ema andmed-ema isikunimi, sünniaeg, isikukood, elukoht ja kodakondsus; 3) isa andmed- isa isikunimi, sünniaeg, isikukood, elukoht ja kodakondsus. Eestkostja puhul märgitakse tema nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht, eestkostja määramise aeg ning hooldusõiguse kuuluvus. Sünni tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte RR-i andmetest. Ema andmed kantakse RR-sse tervishoiuteenuse osutaja tõendi või emadust tuvastava kohtulahendi alusel; isa andmed dokumendi alusel, mis tõendab tema abielu lapse emaga, isaduse omaksvõtu avalduse ja selle juurde kuuluva ema nõusoleku või põlvnemise tuvastamise kohtulahendi alusel; eestkostja andmed kohtumääruse alusel. Kui vanem on surnud, siis esitatakse vanema surma tõendav dokument ning kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud, siis jäetakse vanema andmed registrisse kandmata.
Sünni registreerimise avalduse esitab lapse seaduslik esindaja isiklikult 1 kuu jooksul lapse sündimise päevast arvates (mõjuval põhjusel võib tähtaega pikendada 2 kuuni). Sünd registreeritakse 7 tööpäeva jooksul registreerimise avalduse saamise päevast arvates. Surnult sündinud lapse sündi selliselt ei registreerita. Kui lapse ema ei ole abielus ja lapse isa ei ole esitanud isaduse omaksvõtu avaldust, on võimalik nõuda põlvnemise tuvastamist kohtus.
Surma registreerimine:

• isik sureb Eestis;
  
• välisriigis surnud isiku viimane elukoht oli Eestis;
  
• välisriigis surnud isikul oli Eesti kodakondsus;
  
• kui surm ei ole juba registreeritud välismaal.
  

RR-sse kantakse järgmised andmed: surnu isikunimi ja isikukood (tundmatu isiku puhul nt “tundmatu mees”) ja arstliku surmateatise andmed- surmakoht (kui pole teada, siis surnu leidmise koht) ja surmaaeg (kui surmaaja kohta puuduvad andmed, siis märge, et täpset aega ei ole võimalik kindlaks teha, surmaaeg nädala, kuu või aasta täpsusega), matmiskoht kui on teada (kalmistu nimi ja asukoht), surmast tingitud hooldusõiguse muudatused, surma registreerimise avalduse esitaja isikunimi ja isikukood.
Abielu sõlmimine- abiellujad esitavad PSA-le isiklikult kirjaliku ühise abiellumisavalduse, milles väljendavad soovi sõlmida omavahel abielu ning kinnitavad, et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid. Abielu sõlmitakse l-3 kuu jooksul abiellumisavalduse esitamise päevast, PSA võib tähtaega mõjuvatel põhjustel lühendada või pikendada (max. 6 kuud).
Abiellumisavalduses tuleb märkida:

• uus perekonnanimi;
  
• abielu sõlmimise soovitava aja;
  
• abielule kohalduva vararežiimi;
  
• mitmendat abielu sõlmitakse ning eelmise lõppemise põhjus;
  
• abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid;
  
• andmed abielule eelnenud kooselu kohta;
  
• abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu.
  

Abiellumisavaldusele lisatakse mõlema abielluja sündi tõendav dokument, eelmise abielu lõppemise või kehtetuks tunnistamise dokument, kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta, abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument, abielu sõlmida sooviv välismaalane peab lisaks tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus ning esitama abieluvõimetõendi.
Abielu sõlmimist kinnitanud PSA esitab abiellunutele vahetult pärast neilt jaatava vastuse saamist allkirjastamiseks eeltäidetud protokolli ning allkirjastab protokolli seejärel ka ise. PSA teeb RR-sse abielukande abielu sõlmimise päeval. Kui abikaasade valitud varasuhteks on vara juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus, siis PSA esitab andmed abieluvararegistrisse kande tegemiseks.
RR-sse kantakse järgmised andmed: mõlema abielluja isikunimi, isikukood ja elukoht; abielu sõlmimisel valitud uus perekonnanimi; abielu sõlmimise kuupäev, kellaaeg ja koht; abielu sõlmimist kinnitanud PSA nimetus; alaealise abielluja teovõime laiendamine; kui abielluja oli varem abielus, siis eelmise abielu lõppemise alus; abiellumisest tingitud muudatused vanema hooldusõiguses. Abielu sõlmimise tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte RR-i andmetest.
Abielu lahutamine- abikaasad esitavad PSA-le isiklikult ühise kirjaliku abielu lahutamise avalduse, milles väljendavad soovi lahutada abielu ning kinnitavad, et neil ei ole vaidlusi abielu lahutamisega seotud asjaolude üle. Avaldusele lisatakse abielu sõlmimist tõendav dokument.
Avalduses märgitakse:

• lahutatava abielu sõlmimise aeg ja koht;
  
• perekonnanimi pärast abielu lahutamist;
  
• mitmendat abielu lahutatakse;
  
• ühiste laste arv.
  

PSA esitab lahutajatele allkirjastamiseks lahutuskande eeltäidetud blanketi . Kui abikaasa ei saa mõjuval põhjusel ühise avalduse esitamiseks isiklikult PSA-sse ilmuda , võib ta esitada notariaalselt tõestatud eraldi avalduse või konsulaarametniku tõestatud nõusoleku abielu lahutamiseks tema kohalolekuta. PSA registreerib lahutuse kohe RR-s. Abielu ei lahutatakse 1-3 kuu möödumisel avalduse esitamisest. Avalduse vastuvõtmisel määrab PSA kindlaks abielulahutuspäeva, mis tehakse teatavaks mõlemale abikaasale. Kui abikaasadel ei ole mõjuvatel põhjustel võimalik määratud päeval PSA-sse ilmuda, on võimalik määrata uus tähtpäev. Kui abikaasad ei ilmu määratud ajal PSA-sse ega teata ilmumata jäämise põhjust, loetakse, et nad ei ole abielu lahutamise avaldust esitanud.
RR-sse kantakse järgmised andmed: mõlema abikaasa isikunimi, isikukood ja elukoht, abielueelne perekonnanimi (kui abikaasa soovib taastada abielu eel viimati kantud perekonnanime ), abielu lahutamise aeg ja koht, abielu lahutanud asutuse nimetus. Abielu lahutamise tõendamiseks väljastatakse kinnitatud väljavõte RR-i andmetest.
Abieluvaraõigus- enne seaduse jõustumist sõlmitud abieludele kohaldatakse varaühisuse kohta sätestatut v.a. kui sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Abikaasad võivad 1 aasta jooksul seaduse jõustumisest ühiselt teatada abieluvararegistripidajale, et nad soovivad üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, v.a. kui on algatatud lahutusmenetlus või kui abikaasade vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Teade peab olema notariaalselt tõestatud vormis. Teate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks. Kinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad 6 kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad.
Perekonnavaidlusi lahendatakse kohtus tsiviilkohtumenetluses või lepitusmenetluses. Perekonnaasjade kohtualluvus : 1) üldine kohtualluvus (kostja elukoht); 2) erandlik kohtualluvus (abieluasja puhul abikaasade ühise elukoha järgi, põlvnemis- ja ülalpidamisasjas lapse elukoha järgi); 3) hagita asjade kohtualluvus (eestkosteasja puhul eestkostet vajava isiku/lapse elukoha järgi, lapsendamisasja puhul lapsendatava elukoha järgi).