lähedased sugulased, ning ühte perre lapsendatud inimesed või siis lapsendaja ja lapsendatud isik. (Perekonnaseadus) 2.3 Abielu sõlmimise ette valmistamine Abielu sõlmimine algab sellest, et kodanikud, kes soovivad ühisesse liitu astuda peavad minema perekonnaseisuametisse ja seal esitama kirjalikult ühise abiellumisavalduse. Abiellumisavalduses avaldavad mees ja naine soovi sõlmida abielu ja ühtlasi kinnitavad, et selleks puuduvad takistused. Abiellumisavaldusse märgib abielluja: · Kas ta soovib säilitada senise perekonnanime, või valida uue · Eelmise abielu lõppemise korral selle aluse · Abielu sõlmimise soovitava aja · Kas abiellujad soovivad, et nendevahelistele varalistele suhetele kohaldatakse perekonnaseadusest tulenevat varaühisuse, vara juurdekasvu tasaarvestuse või varalahususe regulatsiooni · Mitmendat abielu sõlmitakse · Abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid
järglased) sugulane o Vend ja õde ning poolvend ja poolõde. o Isikud, kelle sugulussuhe põhineb lapsendamisel. o Isikud, kellest vähemalt üks on juba abielus. o Kui on alust eeldada, et esineb abielu kehtetuks tunnistamise või tühisuse alus. o Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. o Kui abielluja ei ole abiellumisealine. o Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. o Samasoolised isikud. 3. Abiellumisealine on seaduse järgi vähemalt täisealine isik. 4
Tauri Must Abiellumine ja seadus Abielu on inimese riigi poolt registreeritud kooselu vorm. 1. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate ühine soov. 2. Abielu ei või sõlmida: · Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. · Kui üks või mõlemad abiellujad ei ole otsustusvõimelises seisundis. Sel juhul määratakse abielu sõlmimiseks uus aeg. · Kui abielluja ei ole abiellumisealine. · Isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. · Otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel. · Vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel. · Lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel.
Perekonnapetus. 1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine vib abielluda oma vanemate vi eestkostja kirjalikul nusolekul. 2.)Abielu ei vi slmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui ks vi mlemad abiellujad ei ole otsustusvimelises seisundis. Sel juhul mratakse abielu slmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus. -Otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel. -Vendade ja dede ning poolvendade ja dede vahel. -Lapsendajate ja lapsendatute, samuti he isiku poolt lapsendatute vahel. -Isikute vahel, kellest vhemalt hele on mratud eestkostja tema piiratud teovime tttu. -Samast soost isikuga. -Vaimuliku igus keelduda abielu slmimisest 3.)Abielu tekib abiellumise ehk abieluslmimise tagajrjel. Seda toimingut
Rahvusvaheline eraõigus Ülesanne esitada hiljemalt 10. Märtsiks 2010 kirjalikus vormis loengus õppejõule. Otsi vastused küsimustele, kasutades rahvusvahelise eraõiguse seadust (vt Riigi Teataja kodulehekülg). Kõik vastused leiad sellest ühest seadusest. Märgi vastuse järel ka paragrahvi number, kust vastuse leidsid. 1. Inglise kodanik, kes elab Rootsis, sureb. Millise riigi õigust kohaldatakse pärimisele? § 24 alusel, pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. 2. Kas Hollandis sõlmitud kahe mehe omavaheline abielu on Eestis kehtiv? §55 teine punkt ütleb, et välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Seega kui Hollandis on omasooliste abielu lubatud ning kõik toimus ,,nagu kord ja kohus", siis on ant...
oleks võimalik nende ehtsuse tõestamiseks dokumente apostillida või legaliseerida. 5. Abielu sõlmimine ja lahutamine Abielu sõlmimine Eestis sõlmitakse abielu täisealise mehe ja naise vahel. 15–17-aastane alaealine võib abielluda juhul, kui kohus on tema teovõimet abiellumiseks laiendanud ja andnud abiellumiseks loa. Kui abielu sõlmitakse Eestis, toimub see lähtuvalt Eesti õigusest, sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. Abielu registreerimise eest tuleb maksta riigilõivu perekonnaseisuasutuses ja vaimuliku juures. Notari juures abiellumine on riigilõivuvaba, maksta tuleb aga notaritasu, lisaks käibemaks. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus sõlmida
lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja abielu lahutamist. Perekonnaseisutunnistuseks on: 1) sünnitunnistus; 2) surmatunnistus; 3) abielutunnistus; 4) abielulahutuse tunnistus; 5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisutunnistus antakse perekonnaseisuasutuse poolt perekonnaseisuakti alusel. ● Millised dokumendid on vaja esitada abielu sõlmimiseks? ● ühine kirjalik avaldus. ● isikut tõendavad dokumendid ● sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad ● varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus ● teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend ● riigilõivu tasumist tõendav dokument. 3. Millised tegurid võivad takistada abielu sõlmimist? Sugulus, eelmised abielud, vanus 4. Selgita, mis on abieluvaraleping
• Pärimislepingule kohaldatakse pärandaja lepingu sõlmimise aegse elukoha või kodakondsuse riigi õigust ABIELU SÕLMIMINE • Eestis sõlmitakse abielu vastavalt Eesti õigusele • Välismaal sõlmitud abielu tunnustatakse, kui see vastas korra osas sõlmimise riigi õigusele ja sisu- liste eelduste osas mõlema elukohariigi õigusele • Abielu sõlmimise eeldustele, takistustele ja sellest tulenevatele tagajärgedele kohaldatakse abielluja elukohariigi õigust • Kui elukohariigi õiguse kohaselt ei ole Eesti kodanikul eeldused täidetud, kohaldatakse Eesti õigust, kui selle järgi oleks eeldused täidetud • Kui varasema abielu lõppemise otsus on Eestis tehtud/tunnustatud, ei takista see abielu sõlmimist ka vastuolu korral abielluja elukohariigi õigusega ABIELU ÕIGUSLIKUD TAGAJÄRJED • Abielu üldised õiguslikud tagajärjed määratakse: - abikaasade ühise elukoha riigi õigusega;
või pikendada (max. 6 kuud). Abiellumisavalduses tuleb märkida: uus perekonnanimi; abielu sõlmimise soovitava aja; abielule kohalduva varareziimi; mitmendat abielu sõlmitakse ning eelmise lõppemise põhjus; abiellujate ühiste laste isikunimed ja isikukoodid; andmed abielule eelnenud kooselu kohta; abiellumise järel abiellujatega koos elavate laste arvu. Abiellumisavaldusele lisatakse mõlema abielluja sündi tõendav dokument, eelmise abielu lõppemise või kehtetuks tunnistamise dokument, kohtumäärus alaealise abielluja teovõime laiendamise kohta, abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamist kinnitav dokument, abielu sõlmida sooviv välismaalane peab lisaks tõendama, et tal on Eestis viibimiseks välismaalaste seaduses nimetatud seaduslik alus ning esitama abieluvõimetõendi.
5) nimemuutmistunnistus. Perekonnaseisuakte koostavad valla- ja linnavalitsused, maavalitsused ja Eesti välisesindused ning siseministrilt Millised dokumendid on vaja esitada abielusõlmimiseks? Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures või maavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuametis): · ühine kirjalikavaldus · isikut tõendavad dokumendid · sünnidokument (juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad) · varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus · teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend · riigilõivu tasumist tõendav dokument. Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist? Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba
esitanud abiellumisavalduse. Perekonnaseisuametnik võib mõjuvatel põhjustel tähtaega lühendada või pikendada. Abielu sõlmimise eest on ette nähtud riigilõiv 19,17 eurot, mille abiellujad tasuvad Rahandusministeeriumi arveldusarvele. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada perekonnaseisuametnikule koos abieluavaldusega. Riigilõivu saab tasuda ka kohapeal internetipanga kaudu. Abielu registreerimiseks vajalikud dokumendid: - mõlema abielluja sündi tõendav dokument (kui sünnid pole kantud rahvastikuregistrisse); - teise või järgmise abielu korral dokument selle kohta, et eelmine abielu on lõppenud või kehtetuks tunnistatud (kui selle kohta puudub kanne rahvastikuregistris); - alaealisel abiellujal kohtumäärus teovõime laiendamise kohta; - vajadusel abielu sõlmimise muu takistuse kõrvaldamise dokument. Dokumendid esitatakse perekonnaseisuasutusele eesti keeles. Võõrkeelsed
(Suur perenaise käsiraamat: 2007) 2.2.3 Pruutpaari riietus Registreerimisel riietub pruut pidulikku kleiti või kostüümi, peigmees kannab ülikonda. Pruutkleidi tegumood oleneb peigmehe riietusest. Pruutkleidi värvideks on enamasti lumivalge või elevandiluukarva valge, kuid sobimatud pole ka teised heledad toonid. Kirikliku laulatuse puhul ei sobi sügav dekoltee ega paljastatud käsivarred. Pruudiloor on traditsiooniliselt süütuse sümbol ning see ehib esimest korda abielluja pead, teist korda abielludes valib pruut kübara või mõne muu peaehte. (Suur perenaise käsiraamat: 2007) Ehetest soosituimad on pärlikee ja pärlkõrvarõngad ning kihlasõrmus, ristitud pruudil ka tagasihoidlik kaelarist. Peigmees kannab talvel musta või tumedat ülikonda. Suvel sobib ka hele ülikond. Päevasärk on valge, lips või kikilips võib samuti valge olla. Kingad on klassikalised, pealt nööritavad. Tumeda ülikonna juurde käivad mustad kingad
ajaks. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate täisealisusest, st vanus alates 18. eluaastast (tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest). · Abielu sõlmimise takistused (§-d 2-4). Takkistustena on loetletud sugulus (sealhulgas lapsendamisel põhinev sugulus), samuti mitme abielu üheaegse sõlmimise keeld. 6. Abielu sõlmimise vormiline külg · Missugusest hetkest jõustub abielu? Abielu võib sõlmida mõlema abielluja isiklikul samaaegselt kohalolekul ning pädeva perekonnaseisuametniku juuresviibimisel. Abiellujad peavad tingimusteta väljendama oma soovi sõlmida omavahel abielu. Abielu jõustumine ei ole siiski seotud mitte abieluaktile allakirjutamise hetkega, vaid abiellujate vormikohase taheteväljendusega perekonnaseisuametniku ees. · § 8 täpsustab suhteid isikute vahel, kes on leppinud kokku või andnud lubadiuse
Aseme tegi peig heintest, mida ta ise oli niitnud. Asemeriided tõi noorik. Võõras ei tohtinud asemel istuda või katsuda, et ta ei viiks ära noorpaari õnne ega tooks vahele tüli. Hommikul äratati noorpaar laulu või pillimänguga. Asemele jättis noorik vöö. Esemed sai see, kes aseme üles tegi. Pesuvee toomine oli peiupoisi või pruuttüdruku ülesanne. Pesuvette viskas noorpaar raha, mis jäi vee väljaviijale. Valitses uskumus: kes noorpaari pesuveega silmi peseb, on järgmine abielluja. Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine. Veimede jagamise algatas saajarahvas. Vakarahvas nõudis kirstu lunastamist. Isamees või peiupoiss pidi kirstu keskele ja igale nurgale mündi, alles siis avati kirst. Raha sai noorik endale. Veimed olid veimevaka sees. Pruudivend tõi veimevaka pea peal lauale, mille taga istusid noorpaar ning isamees ja kaasnaine. Isamees kutsus veimede saajad ükshaaval nimepidi "pulma". Veimed ulatas saajale pruudivend mõõga otsas
eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. Eksogaamia PKS § 2 ja 3: Omavahel ei või abielluda: 1) otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 2) vend ja õde ning poolvend ja poolõde. Omavahel ei või abielluda isikud, kelle käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud sugulussuhe põhineb lapsendamisel. Monogaamia PKS § 4: Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Konsensuaalsus (PKS § 7 lg 1) mõlema abielluja tingimusetu "jah": Abielu sõlmitakse perekonnaseisuametniku juuresolekul. (Usutunnistuse nõuded PKS § 6: Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele.) Formaalsed eeldused Abielu sõlmimise ettevalmistamine Abiellumisavaldus (PKTS § 37); varasuhte valik
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.........................................................
· Abielu sõlmimine (PKS § 1 lg 3-4) : 1-3 kuu möödudes mõjuval põhjusel tähtaja lühendamine/pikendamine (6 k) koostatakse abieluakt (PKS § 1 lg 2) Abielu sõlmimine uues PKS-s · Abielu sõlmimise ettevalmistamine: abiellumisavaldus, sh varasuhte valik (PTS § 37) dokumendid tähtaeg · Abielu sõlmimine: mõlema abielluja tingimusetu "jah" (PKS § 7) abielu kinnitamine (PKS § 7, PTS § 42 lg 1) abielukanne (PTS § 42 lg 2) abielutõend (PTS § 43) Abielu kehtetus 39 Abielu kehtetuse ja abielu lõppemise tagajärjed on erinevad, sellepärast tuleb hoolikalt suhtuda kuidas abielu lõpetatakse. Eestis väga tihti abielu kehtetuks ei tunnistata. Eestis on täna lahutamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
