Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Perekonnaõigus kodutöö lahenduskäik 2014 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle omandis oli auto?
  • Kui omaniku kahju hüvitamise nõue tuleks rahuldada?
  • Kes on kohustatud kleidi ostmiseks saadud 1000 eurot M-i vanematele tagastama?
Perekonnaõigus
AÜ 2014/2015
Kodutöö II lahenduskäik
I Maria nõuded:
  • Abielu lahutamine:
  • Kas saab nõuda abielu lahutamist?
  • PKS § 65 ja 67 – hinnata, kas asjaoludest nähtuvalt on abielusuhted pöördumatult lõppenud
  • Kas on alust abielu lahutada, s.o nõue rahuldada?
  • PKS § 15 lg 3 – hinnata, kas on alust abielu lahutada, sest abikaasa on rikkunud abielust tulenevaid kohustusi
  • Ülalpidamiseks kulunud raha tagasinõue
  • Kas saab nõuda ülalpidamiseks kulunud/rohkem panustatud raha tagasi?
  • Reegel:
  • VÕS-i lepinguvälised võlasuhted
  • Erand abikaasade suhetes:
  • PKS § 15 lg 3 – välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel
  • PKS § 17 koosmõjus PKS § 16 lg- tega 1-2 – hinnata, kas asjaolude kohaselt oleks alus nõuda kulutusi teiselt abikaasalt tagasi, st kas oli vastav kokkulepe või võis S eeldada, et M nõuab temalt rohkem panustatu tagasi
  • Auto müügist saadud raha tagasinõue
  • Kelle omandis oli auto?
  • varasuhe – varalahusus PKS § 24 lg 1, § 57-58, abielul varasuhtele tähendust ei ole, järelikult tavapärane omandamine;
  • hinnata, kes omandas asjaolude kohaselt auto (M müügilepingu alusel, S kinkelepingu alusel?)
  • Kas M-i kui omaniku kahju hüvitamise nõue tuleks rahuldada?
  • Reegel: VÕS § 1043
  • Erand: PKS-is erisätteid abikaasade puhuks varalahususe korral ei ole (vrdl: varaühisuses PKS § 34 lg 3)
  • Pulmakleidi ostmiseks võetud laenu tagasi maksmise nõue
  • Kes on kohustatud kleidi ostmiseks saadud 1000 eurot M-i vanematele tagastama?
  • Reegel:
  • igaüks vastutab ise oma kohustuste eest, st laenulepingu sõlminud isiku (M-i) kohustus, mille peab M vanematele tagasi maksma (VÕS § 396)
  • Erand:
  • abikaasade solidaarkohustus – PKS § 18 – ei kohaldu, sest kohustus võeti enne abielu sõlmimist
  • Kas M saab S-ilt nõuda pulmakleidile tehtud kulutuste hüvitamist?
  • käsundita asjaajamine VÕS § 1018? – M ei ajanud tõenäolisel siiski S-i asja, kui kleidi ostmiseks raha laenas ja kleidi ostis
  • kahju hüvitamine/alusetu rikastumine
  • Reegel: VÕS § 1043/VÕS § 1037:
  • Erand abikaasade vahelistes suhetes: PKS § 8 – kihlusest tulenevate nõuete välistamine? – ei kohaldu, sest abielu sõlmiti, teisalt võib tõlgendada, et ka abielu sõlmimise korral on PKS mõtteks mitte võimaldada kahju hüvitamise nõudeid
    II Sebastiani nõuded:
  • Ülalpidamisnõue
  • Kas S saab nõuda ülalpidamist?
  • Reegel: eneseülalpidamine
  • Erand: perekonnaliikmel õigus nõuda ülalpidamist:
  • abielulises kooselus PKS § 16 lg 1-2
  • lahuselu korral PKS § 16 lg 3, kontrollida abivajadust ja lahuselu põhjustamist (II lause)
  • pärast lahutamist PKS § 72-73, kontrollida aluste olemasolu (lapse hooldamisest, tervisest või vanusest tingitud abivajadus)
  • Kooselu jätkamise ja eluaseme kasutamise nõue
  • Kas saab nõuda, et abikaasa jätkaks kooselu?
  • PKS § 15 lg 1 ja lg 3 – kooselu ei saa nõuda, saab nõuda lahutust
  • Kas saab nõuda, et abikaasa laseks oma eluruumis elada?
  • Reegel: omanikul õigus vallata , kasutada, käsutada, välja nõuda (AÕS § 68 lg 1, § 80)
  • Abikaasadele kohalduv erand:
  • abielu ajal – PKS § 23 – hinnata, kas on alust lubada S-il eluruumis elada
  • pärast lahutust – PKS § 68 – hinnata, kas on alust lubada S-il eluruumis elada pärast lahutust
  • Koduse sisustuse esemete kasutamise nõue
  • Kas saab nõuda teisele abikaasale kuuluvate esemete kasutamist?
  • Reegel: omanikul õigus vallata, kasutada, käsutada, välja nõuda (AÕS § 68 lg 1, § 80)
  • Erand abikaasade puhul:
  • abielu ajal – PKS § 22 – hinnata, kas on alust lubada S-il kasutada neid asju
  • abielu lahutamise järel – PKS § 69 – hinnata, kas on alust ka pärast abielu lahutamist, sh kehtib eeldus, et kodune tarbevara on abikaasade ühisomandis
  • Alternatiivne abielu kehtetuks tunnistamise ja ühisvara jagamise nõue
  • Kas esineb kehtetuks tunnistamise alus?
  • kontrollida PKS § 9 aluste olemasolu, sh PKS § 9 lg 1 p 5 koosmõjus TsÜS §-ga 96 – hinnata, kas kaasuses esitatud asjaoludel on alust abielu kehtetuks tunnistada
  • Kas S saab nõuda abielu kehtetuks tunnistamist?
  • kontrollida õigustatud isikute loetelu - PKS § 12, sh § 12 lg 1 p 2
  • kontrollida tähtaega - PKS § 13, sh § 13 lg 2 viimane lause – hinnata, millal asjaolude kohaselt hakkas nimetatud tähtaeg kulgema
  • Kas saab nõuda ühisvara jagamist?
  • Reegel: PKS 14 lg 2 – varasuhte valik ei kehti, st tavapärased tsiviilõigussuhte subjektid ja sellest tulenevad nõuded
  • Erand: PKS § 14 lg 3 - teatud alustel kehtetuse korral õigus nõuda ülalpidamist ja varaühisuse sätete kohaldamist
  • Perekonnaõigus kodutöö lahenduskäik 2014 #1 Perekonnaõigus kodutöö lahenduskäik 2014 #2 Perekonnaõigus kodutöö lahenduskäik 2014 #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-09-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 70 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Liz90 Õppematerjali autor
    Lahenduskäik Perekonnaõiguse kodutööle. Näide lahendamise ülesehitusest

    Sarnased õppematerjalid

    Perekonnaoõigus
    65
    docx

    Perekonnaoõigus

    Ohvriabi seadus § 6 lg 2 p 3 (ohvriabi vabatahtlik) Krediidiasutuste seadus § 84 lg 2 (Krediidiasutusega seotud isikud) Avaliku teenistuse seadus § 15 lg 4 (isikud keda ei võeta teenistusse) Prokuratuuriseadus § 15 lg 2 p 4 (prokurörile esitatavad nõuded) Pankrotiseadus § 117 (füüsilisest isikust võlgniku lähikondlased) Riigihangete seadus § 120 (lg 1 ja 2) (taandamine) Perekonnaõigus Objektiivne perekonnaõigus ­ perekondlikke suhteid reguleeriv õigusnormide kogum Subjektiivne perekonnaõigus ­ kõik õigused, mis tulenevad perekonnaõiguslikust õigussuhtest Reguleerimisala ­ omavahel perekondlikult seotud eraõiguse subjektide vara- ja isikuõiguslikud suhted. Sugulus/põlvnemine Abielu/Kooselu Eestkoste

    Perekonna- ja pärimisõigus
    PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID
    76
    pdf

    PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID

    lahus elava vanemaga suhtlemine poleks lapse huvides (sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju), võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda. 11 Seda, kas lahus elava vanema ja lapse suhtlemise takistamine on lapse huvides põhjendatud, saab kohus hinnata vanema ja lapse suhtlemise korda määrates. Lisaks, Riigikohtu 9 RKTKm 3-2-1-83-11. Tartu, 9.november 2011 a. 10 RKTKm 3-2-1-91-14. Tartu, 5.november 2014 a. 11 RKTKm 3-2-1-6-12. Tartu, 14.märts 2012 a. tsiviilkolleegiumi kohtumääruse nr 3-2-1-159-15 p 7 viimane lõige sätestab, et lapse ja vanema suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve.12 Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust

    Perekonna- ja pärimisõigus
    ASJA-ÕIGUSE KAASUSE NÄIDISLAHENDUS
    6
    docx

    ASJA-ÕIGUSE KAASUSE NÄIDISLAHENDUS

    M ja F abiellusid abieluvaralepingut sõlmimata. Laulatuse järel üleantud kingituste hulgas oli ka F-i ema kaasa toodud televiisor. Paar kuud pärast abiellumist, kui M viibis komandeeringus, kurtis F naaber E-le, et M-le tundub televiisor olevat olulisem perekonnast. E soovitas M-i äraolekut kasutades televiisor talle müüa, mida F ka tegi. Komandeeringust tagasi jõudnud M nõudis E-lt televiisori väljaandmist.  Kas nõue on õigustatud? 1. Lähteküsimus Kas M võib nõuda E-lt televiisori väljaandmist? 2. Nõudealuste leidmine Leida tuleb nõudealused, mille alusel võiks hageja kostjalt nõuda asja üleandmist. M-i ja E vahel ei ole lepingulisi suhteid, seega langevad ära võimalikud lepingust tulenevad nõuded. Alusetu rikastumise nõuetest võimaldab nõuda asja üleandmist VÕS § 1028, kuid see eeldab, et hageja ja kostaja vahel oleks asi üleantud kohustuse täitmiseks – sellist üleandmist M-i ja E vahel ei ole toimunud. Asja üleandmist võib nõuda AÕS

    Asjaõigus
    Õigusõpetus
    59
    doc

    Õigusõpetus

    ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava ­ kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks ­ igas inimühiskonnas on mitu moraali ­ käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon ­ väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

    Õigusõpetus
    Perekonnaõiguse kaasused lahendatud
    14
    docx

    Perekonnaõiguse kaasused lahendatud

    - lahutatud abikaasa ülalpidamine – admeid pole kas saab nõuda või mitte - PKS § 137 – kui vanemad elevad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada on kummalgil vanemal õigus kohtult hagita menetluses taodelda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 5. Abieluvararežiimid Janne ja Heldur on abielus ning abielludes vararežiimi ei valinud. Abielludes Jannele kuulusid väheväärtuslikud isiklikud tarbeesemed, Helduril oli aga 5000 euro suurune pangalaen auto ostmiseks (auto on abiellumise hetkel Helduril alles ning selle väärtus on abiellumise hetkel 6000 eurot)

    Õigus
    Õiguse alused-harjutusküsimused vastused
    54
    doc

    Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

    sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. T. Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 150-159, 373-398. Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus. I. Perekonnaõigus 1. Perekonnaõiguse mõiste. Perekonnaõiguse allikad. Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond 2. Abielu

    Õiguse alused
    Perekonnaseadus õigus
    11
    doc

    Perekonnaseadus õigus

    4. Sotsiaalselt reguleerimata eluvaldkonnad · Lisaks kõlblusele, tavale ja õigusele eksisteerib ühiksonnas ka eluvaldkondi, mis ei ole reguleeritud. Sellesse valdkonda kuuluvad eelkõige tuneded ja ideed, kuigi need võivad olla oluliselt mõjutatud nii kõlblusest, tavast kui ka kõigusest. Sellise reguleerimata valdkonna olemasolu ühiskonnas on paratamatu. · Karl Popper selgitas seda järgmiselt: "termin "ühiskond" hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga ­ see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline ko

    Õigus
    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020
    67
    docx

    ASJAÕIGUSE SEMINARIDE ETTEVALMISTUSMATERJAL 2019-2020

    pandiõigus - (108) sundvõõrandamine: lubatud üksnes üldsuse hüvanguks; ainult seaduse alusel või haldusaktiga. Seadus, mis sisaldab sundvõõrandamist, peab reguleerima selle hüvitamise liigi ja määra. Seda tuleb määratleda üldsuse ja asjaosaliste huve õiglaselt kaaludes. Väärtuse täielik hüvitamine. P. Varul jt “Asjaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne”, Tallinn, 2014 (edaspidi viidatud “Kommentaar I”) § 68-90. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus 3-2-1-136-05, pöörata eelkõige tähelepanu p 19-33  Asjaolus: Talu müügileping, järelmaksuga igakuiste maksetena. Pärast kõigi osamaksete tasumist pidid pooled vormistama notariaalselt tõestatud müügilepingu. Poolte kokkuleppel asus hageja juba 2003. a augustis tallu elama ja tegema remonttöid. 1. juunil 2004. a teatas R. Ojasoo hagejale, et talul on uus omanik

    Asjaõigus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun