Asenduskoduteenust võib pakkuda ka füüsilisest isikust perevanem, kes elab ööpäevaringselt koos asenduskoduperega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgne maavanem, lapse elukohajärgne valla- või linnavalitsus ja asenduskoduteenuse osutaja sõlmivad asenduskoduteenuse osutamiseks halduslepingu. Asenduskoduteenusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asenduskoduteenuse halduslepingu lisa. Juhtumiplaani vormi kehtestab sotsiaalminister määrusega. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Lapse elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalvaldkonnaga tegelev ametnik külastab asenduskoduteenusel viibivat last tema arenguga tutvumiseks ning lapse heaolu hindamiseks vähemalt kaks korda aastas. (Eesti Asenduskodu Töötajate Liit, 2013) Asenduskodu peres peab ööpäevaringselt tööl viibima vähemalt üks kasvatusala töötaja. Kui
Kohalike omavalitsuste võimekus pakutavate teenuste osas on väga erinev, mitmetes piirkondades on puudu teenustest, kuhu abivajajaid suunata. Teenuste sisu, kvaliteet ja kättesaadavus sõltub KOVi majanduslikust võimekusest ning juhtkonna hoiakutest erinevate sotsiaalprobleemide olulisuse suhtes. Probleem on suurem piirkondades, mis asuvad suurematest keskustest kaugemal. Teenuste võrdne kättesaadavus on aga kriitiline – vastasel juhul puudub laste abivajaduse hindamisel ja juhtumiplaani koostamisel mõte. Ainult hindamine ja plaani koostamine üksi ei aita laste olukorda paremaks muuta (MTÜ Lastekaitse Liit 2013). Lastekaitsetöötajate hinnangul on kõige enam vaja teenuseid, mis on KOVi rahastada: tegevusteraapiad, lapssõltlaste ravi ja rehabilitatsioon, laste päevakeskus, vanemaharidus, lapse tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, koduteenus ja pereteraapiad (Lastekaitse korralduse… 2013). Lastekaitsetöö tõhusust piirab ka selle vähene väärtustamine
Isikuhooldusõiguse äravõtmine Varahooldusõiguse äravõtmine RAKE uuring 50 Kohus on: Keelanud vanematel alkoholi tarvitada; Kohustanud vanemaid ravima alkoholismi või narkosõltuvust; Kohustanud vanemaid kasutama KOVi poolt pakutavaid tugiteenuseid (nt lapsevanema kool (arendatakse nt vanema kasvatusoskusi), tugiisiku teenus, hooldustöötaja teenus, tegevuskava või juhtumiplaani koostamine ja selle täitmine); Kohustanud vanemaid järgima KOV-i juhiseid lapse kasvatamisel; Suunanud vanemaid perelepitusse või -nõustamisse (vanematevaheliste vaidluste korral); Suunanud vanemaid või lapsi psühholoogi juurde; Kohustanud vanemaid pöörduma lapsega arstide vastuvõtule ning täitma lapsele määratud raviskeemi; Kohustanud vanemaid pöörduma õppenõustamiskomisjoni lapsele sobiva õppevormi väljaselgitamiseks. Sugulaste õigussuhe
(taastus)ravi, rahalist toetust, hooldust jm hoolekande teenuseid, leiaksid abi vastavate teenuste pakkujatelt ning ei peaks valede ootustega läbima pikka rehabilitatsiooniprotsessi (teenuse taotlemine, teenusele suunamine, järjekorras ootamine, plaani koostamine jne). Järgnevalt toimuks sihtgrupi täpsustamine Sotsiaalkindlustusametis, kus vastavad ametnikud, hinnates KOV või Tööturuameti poolt täidetud juhtumiplaani või individuaalset tööotsimiskava ning võttes aluseks PITRA projekti poolt väljatöötatud kriteeriumid, selekteerivad välja teenuse saamiseks õigustatud isikud. Käesoleva ajal puudub Sotsiaalkindlustusametil alus keelduda teenuse taotlejale väljastada suunamiskiri plaani koostamiseks. Rehabilitatsioonisüsteemi planeeritavatest muudatustest oleme teavitanud Riigieelarvest erivajadustega inimeste rehabiliteerimiseks teenuste osutamine (järelaudit) erinevate sihtgruppide esindajaid,
annaabi.ee 
