PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID (0)

Tartu Ülikool - Õigus - Perekonna- ja pärimisõigus

1 Hindamata

Punktid

vastu Tartu Ülikool   Õigusteaduskond Tallinnas    PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR II Teemad: ●  Hooldusõiguse kuuluvus ●  Hooldusõiguse teostamine ja muudatused ●  Suhtlusõigus    Esitamise aeg: 4.03.2020 Kell 16.00    3. Kaasus “Koolivalik” Heli ja Raju ei ole abielus. Neil on kuueaastane tütar Kaja. Kaja sünni registreerimisel esitas
Heli  lapse  sünnitõendi  ja  Raju  isaduse  omaksvõtu  avalduse  ja  Heli  vastava  nõusoleku.
Vanemad ei avaldanud, et lapse hooldusõigus kuulub ainult ühele vanematest. Heli ja Raju ei ela enam koos; Kaja elab ema juures. Isa on sageli Kaja juures. Isa toob lapse
lasteaiast ja viib trenni; kui Heli on õhtuti trennis, teeb lapsele süüa ja paneb ta magama. Vanemate vahel on pidevad pinged ja tüli, sest nad ei suuda kokku leppida, millisesse kooli
peaks Kaja minema: kas elukohalähedasse Keila kooli või Tallinna Inglise Kolledžisse (katsed
edukalt läbitud). Ühel päeval teatab Raju raevukalt, et teatas TIK-i, et Kaja läheb Keila kooli.
Selle peale võtab Heli telefoni ja helistab TIK-i ning teatab, et ta on otsustanud, et Kaja alustab
kooliteed siiski TIK-is ja toob täna Kaja paberid kooli. Lahvatab suur tüli. Heli arvab, et kuna laps elab tema juures, võib ta üksi otsustada, kuhu kooli
laps läheb. Raju ei ole sellega nõus. Tema elab ja töötab Keilas ning „tema ei hakka iga hommik
linna kärutama“. Heli raiub vastu, et tema tahab, et tema laps käib prestiižes koolis. Just selles
küsimuses on aga vanemad põhimõtteliselt eri meelt ning on selge, et see erimeelsus ei lahene
ka tulevikus. Heli tahab ise otsustada, kuhu kooli Kaja järgmise aasta 1.septembril läheb. Raju
on olukorrast väga häiritud  ja tahab nüüd  ja edaspidi ise kõik  lapsesse puutuvad küsimused
otsustada, mh selle, et et laps saaks käia esimesest klassist kuni keskkooli lõpuni kodulähedases
koolis ega peaks mitte kunagi kooli vahetama. Heli mõõt saab täis. Ta teatab Rajule, et too ei näe oma last enam kunagi. Raju on meeleheitel,
sest ei ole last juba pikemat aega näinud ega tea, kuidas tal läheb. Kõik tema katsed lapsega
kohtuda luhtuvad põhjusel või teisel.

Heli naabri Natalia meelest on Heli üleüldse halb ema, sest tema jaoks on selgelt töö lapsest
tähtsam. Kaja on pidanud Heli pikkade tööpäevade tõttu palju üksi kodus olema. Koolieeliku
üksi  koju  jätmine  on  hoolimatu  ja  lapsele  ohtlik,  mistõttu  leiab  Natalia,  et  Helilt  tuleks
vanemlikud õigused üldse ära võtta. Natalia kirjutab sellest Harju Maakohtu üldmeilile. 1.  Mida saab Heli Rajult nõuda? Perekonnaseaduse  (edaspidi  PKS)  §  116  lg  1  sätestab,  et  vanematel  on  oma  laste  suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 117 lg-st 2 lähtuvalt on Helil ja Rajul ühine hooldusõigus, kuna nad ei olnud lapse sünni ajal abielus ning kumbki ei taotlenud  ainuhooldusõigust.  Antud  olukorras  pole  Heli  ja  Raju  võimelised  langetama  ühist otsust lapse haridustee osas. Erimeelsuste tõttu on raskendatud isa ja tütre vaheline kohtumine ning sellest lähtuvalt võib tekkida ka muid lahkhelisid. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-159-15 (p 25)1 kohus kirjutab: “Ei ole PKS § 119 alusel võimalik otsustusõigusega reguleerida tulevikus igakordselt  otsustatavaid  küsimusi”.2  See  tähendab,  et  PKS  §  119  reguleerib  ainult  seda olukorda ning ei saa sellele tugineda järgmine kord, kui tekib vaidlus vanemate vahel mingis teises küsimuses lapse kohta. Kaasuse asjaoludest nähtub, et Heli ei soovi ühist hooldusõigust täielikult lõpetada, vaid tahab ise otsustada, mis kooli läheb laps. Seoses eeltoodud lapse ema soovi  ja  asjaoluga,  et  Heli  ja  Raju  ei  saa  kokkuleppele  tulla,  Heli  saab  pöörduda  kohtusse, nõudes  Rajult  ühise  hooldusõiguse  osalist  lõpetamist  ning  ainuhooldusõiguse  saamist  lapse haridusküsimustes PKS § 137 lg 1 alusel. 1 variant: PKS § 119. (Heli tabab otsustada vaid seda, mis kooli läheb laps) 1.eeldus: ühine hooldusõigus (+) 2.eeldus: ei ole kokkulepet vanemate vahel (+) 3.eeldus: ühes konkreetses asjas (+) ehk koolivalik -> kuhu kooli 1 klassis 4.eeldus: see asi (koolivalik) on oluline lapse jaoks (LasteKS § 4), mitte vanemate jaoks (nt koolist kohtumine ei saa tugineda) (-) -> nevazhno potomu chto oni oba reshajut dlja sebja, a ne rebjonka. odin hochet prestizh, drugoi blizko. 5.eeldus: vanema taotlus (+) 1 RKTKm 3-2-1-159-15. Tartu, 12.veebruar 2016 a.
2 RKTKm 2-18-15686/183. Tartu, 19.veebruar 2020 a.

Resolutsioon:   ?? _________________________________________________________ Hüpotees  I:  Heli  saab  nõuda  Rajult  ühise  hooldusõiguse  osalist  lõpetamist  ning ainuhooldusõiguse saamist lapse haridusküsimustes PKS § 137 lg 1 alusel. PKS § 137 lg 1 järgi ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks on järgmised eeldused: ❏  Vanemad elavad alaliselt lahus;
❏  Vanemad ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada;
❏  Hooldusõiguse andmine ühele vanemale on lapse huvides; Eelduste kontroll:   ❏    Ühise hooldusõiguse lõpetamise nõude esimeseks eelduseks on see, et lapse vanemad  elavad alaliselt lahus. Kaasuse tekstist on meil teada, et Kaja vanemad ei ela koos. Tütar elab koos emaga, aga isa elab ja töötab Keilas. Seega võib järeldada, et esimene eeldus on täidetud. ❏    Järgnevalt analüüsime, kas lapsevanemad ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada, mis on PKS § 137 lg 1 teiseks eelduseks. See tähendab, et mõlemad pooled tahavad eraldi otsustada lapse küsimusi ning ilmneb vajadus lahendada, kellele hooldusõigus üle anda. Kaasuses on kirjas, et Raju tahab ise kõik lapsesse puutuvad küsimused otsustada, st tal on ainuhooldusõiguse soov. Ka  Heli  soovib  ilma  Rajuta  langetada  lapse  elu  olulisi  küsimusi  nagu  nt  koolivalik.  Kuna vanemad ei saa kokkuleppele ja asjaoludest nähtub selgelt, et nad ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada, siis on ka teine eeldus täidetud.   ❏    Ainuhooldusõiguse saamiseks on PKS § 137 lg 3 alusel vajalik, et seda taotlev vanem, lähtuks lapse huvidest. Riigikohtu määruses nr 2-16-5794 p-s 7 on arutatud, et laste igakülgset heaolu arvestades tuleb vanemate ühine hooldusõigus osaliselt lõpetada hariduse osas ning anda laste

emale  ainuhooldusõigus  nendes  küsimustes.3  On  vajalik,  et  ühel  vanemal  oleks ainuhooldusõigus haridusküsimuses, sest vanemad ei suuda hooldusõigust teostada üksmeelel. Antud  kaasuses  lapse  isa  tugineb  sellele,  et  järeltulija  peab  käima  esimesest  klassist  kuni keskkooli lõpuni kodulähedases koolis ega peaks kunagi kooli vahetama. Eeltoodud kohtuasjas viidatakse sellele, et lapse huvides on kindlasti käia koolis, mis asub tema elukoha lähedal, aga sellisel juhul ei saa sellele asjaolule tugineda. Arvesse ei saa jätta võtmata fakti, et lapsel on Tallinna  Inglise  Kolledžisse  (edaspidi:  TIK)  katsed  edukalt  läbitud.  TIK-i  on  suur  konkurss ning edukalt läbitud katsed tähendavad seda, et lapsel on oskused. TIK on prestiižne kool, kus omandatud haridus võimaldab tulevikus suuri võimalusi. Sama kohtuasja  punktis 7  kirjutab kohus, et määrava tähendusega ei ole lapsele kooli säilitamine, kus laps on õppimist alustanud, kui  puudub  alus  väita,  et  teised  koolid  oleks  lapsele  sobimatud  või  koolivahetus vastuvõetamatu. Samas, pole alust rääkida kooli vahetamisest, kuna TIK-is on lapsel võimalus ka  lõpuni  õppida.  PKS  §  137  sätestab,  et  hariduse  andmise  asjades  arvestavad  vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Lapse ema oma lähtub otsuse tegemisel Kaja huvidest, kuid isa lähtub oma huvidest, rääkides, et ta ei hakka iga hommik linna kärutama. Raju poolt esile toodud põhjendustel puudub aga sisuline argument, miks on tähtsam käia kodulähedases koolis,  võrreldes  kooliga,  mis  võimaldab  lapse  oskusi  suuremal  määral  arendada.  Samas puudub põhjus, miks isa ei saa last koolist kohtuda.   ❏    PKS § 137 lg 3 näeb ette kaks juhtumit, kus avaldust ainuhooldusõiguseks ei rahuldata. Need on järgmised: vähemalt 14-aastane laps vaidleb hooldusõiguse üleandmisele vastu või on alust eeldada, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Järgnevalt analüüsime, kas on võimalik jätta Heli avaldus rahuldamata. Hetkel pole Kaja 14- aastane laps ja ei saa vaielda hooldusõiguse üleandmisele vastu. Samas, ei ole alust eeldada, et ainuhooldusõiguse määramine ei ole kooskõlas lapse huvidega. Kuna laps elab emaga, teostab ta igapäevaselt hooldusõigust lapse üle ning kooli valimise küsimuses lähtub lapse huvidest, sest  TIK-i  eesmärgiks  on:  “tagada  lastele  avatud,  aus  ja  võimalikult  vahetu  suhtlus koolikogukonnas, luua  sallivam õpikeskkond,  juurutada kooliperre koostööaldis mentaliteet, aidata õpilastel väljendada oma kreatiivsust läbi ürituste ning edendada koolivaimu.”4   3 RKTKm 2-16-5794/104. Tartu, 22.november 2017 a.
4 Õpilasesinduse eesmärgid. Arvutivõrgus: https://tik.edu.ee/p/2-tallinna-inglise-kolledz (2.03.2020)

Järeldus:  Kuna  PKS  §  137  kõik  eeldused  on  täidetud,  saab  Heli  nõuda  kohtus  Kaja ainuhooldusõiguse saamist. Kaasuse asjaolud viitavad sellele, et Heli soovib, et Raju ei suhtleks Kajaga. Hüpotees II: Heli saab Rajult nõuda suhtlusõiguse lõpetamist PKS § 143 lg 3 alusel. PKS § 143 lg 3 lapsega suhtlemisõiguse lõpetamise eeldusteks on: ❏  Nõude esitajaks on üks lapse vanematest
❏  Isik, kelle vastu nõuet esitatakse kahjustab last
❏  Isiklike suhete lõpetamine lahuselava vanemaga on lapse huvides

PKS § 143 lg 3 eelduste kontroll: ❏    Suhtlemisõiguse  lõpetamise  esimeseks  eelduseks  on  see,  et  nõude  esitajaks  peab  olema  üks vanematest. Antud olukorral suhtlemisõiguse lõpetamist nõuab lapse ema Heli lapse isa vastu. Esimene eeldus on täidetud.   ❏    Järgnevalt tuleb kontrollida, kas isik, kelle vastu nõue esitatakse ehk Raju kahjustab last. PKS § 143 lg 1 järgi suhtlemine lapsega on nii õigus, kui ka kohustus mõlemal vanemal ning seda piirata  või  täielikult  ära  võtta  võib  üksnes  juhul,  kui  see  on  oluliselt  vajalik  lapse  kaitseks. Kaasuse asjaoludest nähtub, et isa aktiivselt osaleb lapse elus: Raju on sageli Kaja juures, toob lapse lasteaiast ja viib trenni, kui Heli on õhtuti trennis, teeb lapsele süüa ja paneb ta magama. Tuleb  märgata,  et  kuna  Kaja  elab  emaga  ning  isa  on  sageli  juures,  ei  olnud  ema  nende suhtlemise  vastu.  Miski  ei  viita  sellele,  et  isa  kahjustab  või  ohustab  lapse  elu.  Seega  võib järeldada,  et  kuna  Raju,  kelle  vastu  nõue  esitatakse,  ei  kahjusta  last,  ei  ole  suhtlemisõiguse lõpetamise eeldus täidetud. ❏    Kuna  üks  eeldustest  ei  ole  täidetud,  ei  või  kohe  järeldust  teha  ning  eelduste  kontroll  jätkub sellega,  et  kas  on  lapse  ja  isa  suhete  lõpetamine  lapse  huvides.  Tähtsat  rolli  mängib  sellel olukorral see, et lapse vanemad elavad lahus. Eelmise punkti kontrolli käigus oli välja toodud, et isa on lapsega, kui emal pole võimalust lapsega olla. See on nii abi emale, kui ka isa teostab oma vanema kohustusi ja õigusi. Suhtlemisõiguse äravõtmiseks puudub põhjendus ema poolt, mille  jaoks  see  vajalik  tegelikult  on.  Kaasuse  asjaoludes  on  kirjas,  et  vanemad  on  just koolivaliku  küsimuses  eri  meelt.  Riigikohus  on  asunud  seisukohale,  et  ühise  hooldusõiguse kuulumine mõlemale vanemale ei tohiks takistada lapsega seotud hooldusõiguslike küsimuste otsustamist.5 Lapse huvides on, et teda puudutavad olulised asjad saavad talle sobivaimal viisil otsustatud.  Suhtlemisõiguse  lõpetamine  ei  ole  käesoleval  juhul  sobiv  viis  lapse  jaoks,  ema lähtub pigem oma huvidest, kuid vanemate isiklikud suhted ei pea kajastuma lapse elus. Seega, eeldus, et suhtlusõiguse lõpetamine on lapse huvides, ei ole täidetud. 5 RKTKm 2-16-5794/104. Tartu, 22.11. 2017.

Järeldus: Heli ei saa Rajult nõuda suhtlusõiguse lõpetamist PKS § 143 lg 3 alusel, kuna Raju ei kahjusta last ning suhtlusõiguse lõpetamine ei ole lapse huvides.   1.1. Kumma vanema otsusest peaks lähtuma TIK? Kaasuse asjaoludest on meil teada, et Kaja vanemad Raju ja Heli ei ole abielus, sh ei ela koos, kuid neil on ühine nii hooldus- kui ka otsustusõigus. Teavitades kooli, kui kolmandat isikut, lapse haridustee valikutest teostab vanem esindusõigust. PKS § 120 lg 1  järgi on vanematel ühine  esindusõigus,  kui  neil  on  omavahel  ühine  hooldusõigus.  Esialgul,  kui  isa  teatas  TIKi sellest, et laps läheb teise kooli, TIK eeldab teise vanema nõusolekut (PKS § 120 lg 7). Antud juhul ema nõusolek puudub, millest ta ka teavitab TIKi ning väljendub oma otsust. Seega TIK ei saa tugineda mõlema vanemate otsustele. Kuna vanemate vahel puudub kokkulepe, nii Raju kui ka Heli otsused on tagasi lükatavad PKS § 120 lg 7 alusel. 2.  Mida saab Raju Helilt nõuda? Kuidas peaks otsustama kohus, kui asi kohtusse jõuab? PKS  §  117  lg-st  2  tulenevalt,  kui  lapsevanemad  pole  ta  sünni  ajal  abielus,  on  neil  ühine hooldusõigus,  kui  nad  isaduse  omaksvõtu  tahteavalduse  esitamise  hetkel  pole  väljendanud soovi, et vanema hooldusõigus jääks vaid ühele vanematest.   Hüpotees  1:  Raju  võib  nõuda  Helilt  ühise  hooldusõiguse  täielikku  lõpetamist  ning ainuhooldusõiguse saamist PKS § 137 lg 1 alusel. PKS § 137 lg 1 järgi ühise hooldusõiguse lõpetamise eeldusteks on: ❏  Vanemad elavad alaliselt lahus;
❏  Vanemad ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada;
❏  Hooldusõiguse andmine ühele vanemale on lapse huvides;
❏  Nõude maksmapanek pole välistatud PKS § 137 lg 1 eelduste kontroll: ❏    PKS § 137 lg 1 kohaselt on nõude esimeseks eelduseks see, et vanemad elavad alaliselt lahus. See  tähendab,  et  vanematel  peavad  olema  erinevad  püsivad  elukohad.  Kaasuse  asjaoludest lähtuvalt elavad Heli ja Raju erinevates kohtades. Nende tütar Kaja elab alaliselt ema juures. Järelikult on PKS § 137 lg 1 esimene eeldus täidetud.

❏    Nõude teiseks eelduseks on see, et lapsevanemad ei soovi hooldusõigust teostada ühiselt. Eesti kohtupraktikas on viidatud sellele, et lapse huvides on säilitada stabiilne elukeskkond. Suhtes, milles vanemad on teineteise suhtes emotsionaalselt vägivaldsed, puudub positiivne mõju lapse arengule  ning  see  võib  tulevikus  kahjustada  nii  lapse  kui  ka  vanemate  tervist.6  Eeltoodud Riigikohtu seisukohast lähtudes on lapsele kahjulikud olukorrad, kus lapsevanemad ei suuda ühiselt hooldust puudutavaid küsimusi langetada, sest niimoodi tekib lapse jaoks stressirohke elukeskkond,  mis  mõjutab  lapse  vaimset  seisundit  ning  ka  igakülgset  arenemist  kahjulikult. Antud  juhul  ei  jõua  Kaja  vanemad  ehk  Heli  ja  Raju  laste  jaoks  olulistes  küsimustes kokkuleppele. Vanematel on tõsised ja korduvad tülid, pinged ning erimeelsused küsimuses, mis puudutavad kooli valikut. ❏    Ühise  hooldusõiguse  lõpetamise  nõude  kolmandaks  eelduseks  on  see,  et  hooldusõiguse üleminek ühele vanematest on lapse huvides. PKS § 137 lg 3 sätestab, et ühise hooldusõiguse lõpetamise korral ja ainuhooldusõiguse ühele vanemale andmisel peab kohus lähtuma eelkõige lapse  huvidest,  mh  peab  kohus  arvestama  ka  vanema  senist  pühendumist  lapse  eest hoolitsemisele  ning  lisaks  lapse  tulevasi  elutingimusi.  Kohtukolleegium  on  viidanud tsiviilasjas nr. 2-16-5794/104 p-s 7 on selgitatud, et hooldusõigus tuleb üle vaadata juhul, kui vanemate vahel puudub valmisolek koostööks ning lähtuda lapse parimatest huvidest ja sellest, kumb  vanematest  faktiliselt  hooldusõigust  teostab.  Kolleegium  viitab  ka  sellele,  et  lapse huvides on kindlasti käia koolis, mis asub tema elukoha lähedal.7 Praegusel juhul nii Heli kui ka Raju regulaarselt teostavad hooldusõigust Kaja suhtes. Kuid naabri Natalia väited, et Heli jätab  oma  kuueaastase  tütre  sageli  Leiame,  et  nii  väljatoodud  kohtupraktika  näited  kui  ka üleüldine lastekaitse põhimõte toetab vanemat, kes panustab lapsesse ajaliselt rohkem. üksinda koju, viitavad sellele, et Heli võib last ohtu seada. Nii väike laps ei suuda veel oma käitumisest ega  tegudest  objektiivselt  aru  saada,  mistõttu  erakorralise  situatsiooni  korral  ei  pruugi  ta iseseisvalt  probleemi  lahendada.  Raju  käib  tihti  Heli  kodus  selleks,  et  ta  puudumise  korral lapsele  süüa  teha  ja  järelevalvet  teostada.  Järelikult,  ei  saa  väita,  et  Heli  panustab hooldusõigusesse Kaja üle rohkem kui Raju. Eeltoodule tuginedes on ilmne, et Heli ei jõua oma töökohustuste ja trennide tõttu piisavalt aega  Kajale pühendada, Raju viibib palju aega 6 RKTKm 2-18-15686/183. Tartu, 19.veebruar 2020 a.
7 RKTKm 2-16-5794/104. Tartu, 22.november 2017 a.

Heli kodus selleks, et nende lapsele näiteks süüa teha. Lisaks, asjaolud viitavad sellele, et Raju on just selleks vanemaks, kes alati viib Kaja lasteaia või trenni. Ainuhooldusõiguse saamine Raju poolt oleks lapse huvides, sest temal on rohkem aega, et vanema hooldusõigust teostada. Sellega on täidetud ka nõude kolmas eeldus. ❏    Nõude neljandaks eelduseks on see, et selle maksmapanek pole välistatud.  PKS § 137 lg-s 2 on  kaks  erijuhtumi,  mille  puhul  ühise  hooldusõiguse  lõpetamise  tahteavaldust  ei  rahuldata. Esimeseks juhtumiks on hooldusõiguse üleandmise vaidlustamine vähemalt 14-aastase lapse poolt.  Teiseks  juhtumiks  on  situatsioon,  milles  ühise  hooldusõiguse  lõpetamine  on  lapse huvidega selgelt vastuolus. Praegusel juhul on tegemist koolieelikuga, kes pole 14-aastaseks saanud.  Lisaks  pole  lapse  huvidega  vastuolus  kodulähedase  kooli  valimine.  Juhul,  kui  Kaja läheks TIK-i, oleks vaja tal iga päev läbida pikk tee. Tõenäoliselt eeldaks kooli minek küllaltki pikka sõitu ühistranspordiga, sest ükski  liin ei sõida otse Keilast TIK-i  juurde. Tegemist on koolieelikuga, kes võib lihtsalt oma sõidu jooksul ära eksida, mistõttu teise linna kooli valimine pole mõistlik ega ratsionaalne lahendus. Juhul, kui Kaja peaks Keila kooli minema, oleks ta koolitee  palju  lühem  ja  ohutum,  kui  TIK-i  valiku  puhul.  Samas,  oleks  mõlemal  vanemal võimalus ta kooli viia ning Keila linn on Kaja jaoks kodulinn, mis võimaldab ta äraeksimise ohtu  vähendada.  Kui  laps  käib  kodulähedases  koolis,  on  suurem  ka  tõenäosus,  et  tal  ei  jää õppeprotsessis lünki, sest esineb vähem füüsilisi takistusi kooli minekuks (nt kui ühistransport jääb  tulemata).  Nähtub,  et  Kaja  tulevane  elukoht  jääb  samaks  ehk  Heli  ega  Raju  ei  kavatse Keilast  kolida.  Kuigi  TIK  on  prestiižne  kool  ning  selle  tulemused  on  head,  pole  kuidagi tõestatud  see,  et  Keila  kooli  õppetingimused  on  halvemad.  Laps  võib  areneda  väga  hästi  ja edukalt  ka  mõnes  väiksema  kogukonna  koolis.  Eelnevast  analüüsist  tulenevalt,  Keila  koolis käimine on lapse parimates huvides, sest see asub ta elukoha lähedal, vähendab äraeksimise ohtu ning võimaldab vanematel kiiresti ja mugavalt last kooli viia ja sealt tuua. Järeldus:  Raju  võib  nõuda  Helilt  ühise  hooldusõiguse  täielikku  lõpetamist  ning ainuhooldusõiguse saamist lapse haridusküsimustes PKS § 137 lg 1 alusel, sest kõik vajalikud eeldused on täidetud. KOHTUOTSUS: PKS § 137 lg 1  kohaselt, kui vanemad elavad alaliselt lahus või ei soovi hooldusõigust ühiselt teostada, on kummalgi vanemal õigus hagita menetluses nõuda kohtult ühise  hooldusõiguse  kas  osalist  või  täielikku  lõpetamist.  Leiame,  et  nii  välja  toodud

kohtupraktika  näited  kui  ka  üleüldine  lastekaitse  põhimõte  toetab  vanemat,  kes  panustab lapsesse ajaliselt rohkem ning näitab üles igakülgset huvi olla olemas lapsele igal võimalikul hetkel. Olles eelnevalt leidnud, et Rajule ainuhooldusõiguse andmine on piisavalt põhjendatud, asume ka siin seisukohale, et kohus peaks andma vähemalt haridustee küsimuste otsustamises kogu pädevuse Rajule.   Antud  juhul  peaks  kohus  täielikult  lõpetama  Heli  ja  Raju  ühist  hooldusõigust  ning  andma ainuhooldusõiguse Kajat puudutavates küsimustes Rajule, sest see on ilmselgelt lapse huvides. Hüpotees 2: Raju võib nõuda kohtult oma lapsega suhtluskorra kindlaks määramist PKS § 143 lg 2¹ alusel. PKS § 143 lg 2¹ suhtluskorra kindlaksmääramise nõude eeldusteks on:   ❏  Nõude esitajaks on üks lapse vanematest
❏  Üks vanematest katkestab lapse suhtlust teise vanemaga
❏  Isiklike suhete taastamine lahuselava vanemaga on lapse huvides   PKS § 143 lg 2¹ eelduste kontroll: ❏    Suhtluskorra  kindlaksmääramise  nõude  esimene  eeldus  nõuab,  et  selle  esitajaks  oleks  üks vanematest. Kaasuse asjaoludest lähtudes on alust väita, et Raju on Kaja isaks. Ta elas koos Heliga,  nad  polnud  abielus,  kuid  Raju  poolt  oli  esitatud  isaduse  omaksvõtu  tahteavaldus. Järelikult on Raju Kaja isaks isaduse omaksvõtu alusel PKS § 84 lg 1 p 2 järgi. ❏    Nõude  teise  eelduse  kohaselt,  üks  vanematest  katkestab  lapse  suhtlust  teise  vanemaga. Õiguskantsler  oma  soovituses  nr.  7-5/141077/1500984  selgitab,  et  suhtlusõigus  on hooldusõigusest eraldiseisev instituut ning  ei sõltu sellest, kas vanemal on hooldusõigus või mitte.8  Vastavalt PKS § 143 lg-le 1 on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga, kellel omakorda  on  lisaks  ka  kohustus  lapsega  suhelda.  PKS  §  143  lg-st  3  tulenevalt,  saab suhtlusõigust  või  selle  teostamist  üksnes  kohus  piirata,  kui  see  on  lapse  huvides.  Asjaolud viitavad,  et  Heli  ütles  Rajule,  et  too  enam  oma  last  kunagi  ei  näe.  Vaatamata  sellele,  et  isa 8 Õiguskantsleri soovitus nr. 7-5/141077/1500984. Loksa, 4.märts 2015 a.

püüdis  Kajaga  isiklikku  suhtlemist  jätkata,  on  kõik  tema  poolt  ette  võetud  katsed ebaõnnestunud.   PKS  §  143  lg  2  järgi  peab  vanem  hoiduma  tegevusest,  mis  kahjustab  lapse  suhet  teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. Mh, Riigikohtu määruses 3-2-1-83-11 p-s 8 leidub, et lastekaitseseaduse (edaspidi LasteKS) §-st 28 tulenevalt on lapsel, kes on lahutatud ühest vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga võrdsel määral, välja arvatud  juhul,  kui  see  kahjustab  last.9    Lisaks,  viitab  Riigikohtu  tsiviilkolleegium  sellele,  et mõlemal vanemal on õigus ja kohustus oma lapse eest hoolitseda. Praeguse situatsiooni puhul on  alust  väita,  et  Heli  katkestab  Raju  hooldusõiguse  teostamist  Kaja  suhtes  ilma  õigusliku aluseta. On teada, et isa on püsivalt oma hooldusõigust teostanud  - alati teostas järelevalvet Kaja üle ka siis, kui ema polnud kodus. Samuti tegi talle süüa ja viis Kaja nii lasteaeda kui ka trenni. Puuduvad asjaolud, mis viitaksid sellele, et isa takistab lapse suhtlust emaga. Raju ja Heli  leppisid  isa  ja  lapse  suhtlemise  küsimustes  kokku  ning  isa  järgis  seda  kokkulepet korralikult. Rajul on absoluutselt sama õigus oma lapse eest hoolitseda, kui Helil ning õiguslik alus selle lõpetamiseks puudub. Riigikohtu määruse 3-2-1-91-14 p-s 16 on kirjutatud, et isa ja lapse suhtlemise korda määrates tuleb lähtuda PKS §-st 143 ja PKS § 123 lg-st 1.10  Arvestades lapse vanust ning isa soovi ja võimalust  viibida  lapsega  koos  ajal,  millal  laps  ei  saa  ema  töökohustuste  tõttu  viibida  koos emaga ja on kolmandate isikute hoole all, võib olla põhjendatud lubada isal viibida lapsega sel ajal  rohkem  aega  koos.  Naabri  Natalia  tunnistustest  tulenevalt,  jätab  Heli  sageli  Kaja  koju üksinda oma töökohustuste tõttu, ilma oma ega kolmanda isiku hooleta. Sel ajal võiks isa last enda juurde võtta selleks, et temaga koos olla ning olla kindel, et midagi ei juhtu. Antud juhul on tegemist Heli omavolilise sooviga lapse ja isa suhtlemist lõpetada. ❏    Kohtumääruses nr 3-2-1-6-12 p-s 19 selgitab Riigikohtu tsiviilkolleegium, et üksnes juhul, kui lahus elava vanemaga suhtlemine poleks lapse huvides (sh avaldaks lapsele kahjulikku mõju), võib vanem lapse heaolu tagamiseks takistada lahus elaval vanemal lapsega suhelda.11 Seda, kas  lahus  elava  vanema  ja  lapse  suhtlemise  takistamine  on  lapse  huvides  põhjendatud,  saab kohus  hinnata  vanema  ja  lapse  suhtlemise  korda  määrates.  Lisaks,  Riigikohtu 9 RKTKm 3-2-1-83-11. Tartu, 9.november 2011 a.
10 RKTKm 3-2-1-91-14. Tartu, 5.november 2014 a.
11 RKTKm 3-2-1-6-12. Tartu, 14.märts 2012 a.

tsiviilkolleegiumi kohtumääruse nr 3-2-1-159-15 p 7 viimane lõige sätestab, et lapse ja vanema suhtlemise korda määrates peab kohus PKS § 123 lg 1 järgi tegema esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, kuid arvestama seejuures ka kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve.12 Sellest tulenevalt peab kohus arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja  huvi  lapsega  suhelda  kui  ka  lapse  õigust  ja  huvi  vanematega  suhelda,  samuti  iga üksikjuhtumi  asjaolusid,  ning  tegema  kõike  seda  arvesse  võttes  lapse  huvidest  juhinduva lahendi. Lapse ja vanema suhtlemist reguleerides peab kohus arvestama mh vanemate tööaega ega tohi määrata lapsega kohtumise aega selliselt, et need kattuvad vanema tööajaga, mistõttu ei saa vanem suhtlemiskorras määratud ajal töökohustuste täitmise tõttu tegelikult koos lapsega olla. Selline suhtlemise kord ei ole täidetav ega vasta ei vanema ega lapse huvidele. Isa ja lapse edaspidine suhtlemine on kindlasti lapse huvides ning pole alust karta, et see kahjustab last. Isa pole  lapse  ega  ema  suhtes  vägivalda  kasutanud,  tuleb  ema  palvetele  ja  nõuetele  vastu  ja panustab  lapse  arengusse  nii  palju,  kui  see  võimalik  on.  Nagu  eelnevalt  oli  kirjutatud,  Heli takistab Raju ja Kaja suhtlemist ilma õigusliku aluseta, see on ta emotsionaalne ja omavoliline otsus, mis ei põhine ühelgi mõjuval asjaolul. Ajaperioodi võrra, millal Heli on ise tööl, võiks kindlasti Raju ja Kaja suhtlemise aega pikendada.   Järeldus: Raju võib Helilt oma lapsega (Kaja) suhtluskorra kindlaksmääramist PKS § 143 lg 2¹ alusel. KOHTUOTSUS:   Toetume õiguskantsleri soovitusele nr. 7-5/141077/1500984, PKS § 143 lg-le 2, Riigikohtu lahendile  nr  3-2-1-91-14,  mis  kokkuvõtlikult  ütlevad,  suhtlusõigus  on  hooldusõigusest eraldiseisev  institutsioon,  et  lapse  suhtlemise  korda  määrates  tuleb  kohtul  lähtuda  lapse vanusest, vanema soovist ja võimalustest lapsega aega koos veeta. Tsiviilasjast nr 3-2-1-159- 15  tulenevalt,  peab  kohus  arvestama  nii  lapse  kui  ka  vanemate  huvisid,  vanemate  faktilist hooldusõiguse teostamist,  mh vanemate töögraafikuid. Juhul, kui vanem  ei saa lapsega oma töökohustuste tõttu koos olla ja oma hooldusõigust teostada, võib selle aja võrra teise vanema suhtlemise  aega  lapsega  pikendada.  Heli  viibib  palju  tööl  ning  naabri  väidetest  on  teada,  et Kaja on sageli üksinda kodus. Sel ajal võiks Raju lapse üle järelevalvet teostada. Antud  juhul  peaks  kohus  Raju  ja  Kaja  suhtluskorra  kindlaksmääramisel  lähtuma  mõlema vanema ja lapse huvidest, k.a. vanemate töögraafikust. Vältimaks vanemate olemasolevaid ja 12 RKTKm 3-2-1-159-15. Tartu, 12.veebruar 2016 a.

tulevikus  tekkida  võivaid  erimeelsusi,  tuleb  kohtul  võimalikult  täpselt  vanema  ja  lapse suhtlemise viis määrata (sh koht, aeg, kestus, sagedus ja lapse üleandmise kord). Tulenevalt PKS § 143 lg-st 2 on suhtlemiskorda reguleerides kohtul õigus täpsustada millistest tegudest peavad  vanemad  lapsega  suheldes  hoiduma.  Vajadusel  võib  kohus  määrata  kolmanda  isiku, kelle juuresolekul on vanemal võimalik lapsega suhelda PKS § 143 lg-st 3 tulenevalt. 3.  Kuidas peaks kohus reageerima Natalia kirja peale? Põhiseaduse  (edaspidi  PS)  §  13  lg  1  lause  1  sätestab,  et  igaühel  on  õigus  riigi  ja  seaduse kaitsele.  Natalia  kiri  on  saabunud  Harju  Maakohtusse  e-maili  teel.  Juriidilisest  vaatenurgast võib  see  olla  ebaõige  Natalia  poolt,  kuna  Eestis  on  olemas  lastekaitse  asutused.  Kuid  PS-i põhimõtetest lähtuvalt peab kohus seda  arvesse võtma. Kui Natalia arvamusel on  alus lapse kaitseks tema vanema eest, kelle juures laps tegelikult elab, vanemlikud õigused ära võtta, peab ta sellest kohtusse taotlema ehk anda kohtusse probleemist märku. Kohus võib informeerida Nataliat sellest, et asja läbivaatamiseks peab olema õiguslik alus ehk tsiviilkohtumenetlus võib olla  hagimenetlus  või  hagita  menetlus.  Tsiviilkohtumenetlust  on  vaja  läbi  viia  kaitse tagamiseks  lapsele,  mida  vajadust  kontrollitakse.  Hagimenetluse  jaoks  peab  Natalia  esitama hagi  Heli  vastu,  aga  hagita  menetluse  jaoks  on  vajalik  vähemalt  avaldus.  Avaldus  annab kohtule  märku  vajadusest  menetluse  algatamiseks  ning  kohus  võib  vajaduse  korral  alustada asja lahendamist oma algatusel. Vanemliku hooldusõiguse täielikku äravõtmist reguleerib PKS § 135. Viimast on oluline eristada PKS §-st 137, mille järgi hooldusõiguse äravõtmisest või üleandmist peab taotlema üks lapse vanematest teise vanema vastu.  PKS § 135 lg 2 ütleb, et isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole  tulemusi  andnud  või  kui  on  põhjust  eeldada,  et  nende  rakendamisest  ei  piisa  ohu ärahoidmiseks. Esimene, mida kohus saab teha asja läbivaatamisel ning lahendamisel on  kaasata menetlusse arvamuse  andmiseks  valla-  või  linnavalitsuse  PKS  §  135  lg  3  alusel.  Enne  oma  arvamuse väljendamist,  peab  kohalik  omavalitsus  ise  kontrollima,  mis  tingimustes  laps  elab,  kuidas vanem  saab  hooldamisega  hakkama  ja  vajadusel  rakendama  meetmeid.  Riigikohus kohtumääruses nr 3-2-1-99-16 on selgitanud, et enne hooldusõiguse lõplikku äravõtmist tuleb kohaldada muid abinõusid ja anda vanemale võimalust näidata, kas ta suudab olukorda muuta ja last ähvardanud ohu kõrvaldada. Lisaks sellele on Riigikohus selgitanud: “Kohtul tuleb lapse heaolu tagamiseks kohaldada eelkõige perekonda toetavaid abinõusid ning üksnes juhul, kui sellised  meetmed  ei  ole  tulemust  andnud  või  on  ilmne,  et  neil  positiivset  mõju  ei  ole,  saab

kohus võtta vanemalt  lapse hooldusõiguse  täielikult ära”.13 Kaasuse tekstis on kirjas, et kui emal pole võimalust mingil põhjusel lapsega olla, on temaga isa, kes teeb lapsele süüa ja paneb ta magama. Kohtuotsusele nr 3-1-1-45-14 tuginedes, Eesti seadused ei sätesta, kui vana lapse võib üksinda koju jätta. Vanem võib ise otsustada seda, kas laps võib ajutiselt üksi koju jääda. Kuna alaealise lapse eest hoolitsemine on nii õigus kui ka kohustus, peab vanem lähtuma lapse parimates huvides. Last üksi koju jättes peab vanem hindama tema küpsust ja individuaalseid eripärasid ning arvestama ka turvalisuse küsimust.14   Kokkuvõtlikult tuginedes üldisele lastekaitse põhimõttele ei tohiks niivõrd oluline riigiorgan nagu kohus jätta formaalsete nõuete järgimata jätmise tõttu tähelepanu pööramata küsimusele, mis võib puudutada lapse turvalisust.   4.  Kas ja mis oleks teisiti, kui Helil ja Rajul oleks veel üks laps, kes peagi kooli läheb? Järgnevalt analüüsime, kas ja mis oleks teisiti, kui Kui Helil ja Rajul oleks veel üks laps, kes peagi kooli läheb. Riigikohtu lahendi nr 2-16-5794 p 21.2, milles samuti arutatakse vanemate hooldusõiguse probleeme, viitab üheselt sellele, et ühe lapse puhul otsustatud küsimusi ei saa automaatselt üle viia teistele lastele, sest igat juhtumit tuleb hinnata eraldi.15 Sellist seisukohta tõestab mh ka lapse õiguste konventsiooni artikkel 3 lg 116, mille järgi tuleb iga otsuse puhul seada esikohale lapse huvid.  Kuna ühele  lapsele sobiv elukorraldus ei pruugi kattuda teisele lapsele vajalike tingimustega, siis on äärmiselt oluline arutada iga juhtumit eraldi, et konkreetse lapse huvid saaksid kaetud parimatel võimalikel tingimustel. Kui käesolevas kaasuses erineksid teise lapse eluliselt  tähtsad  asjaolud  lähtuvalt  tema  huvidest kardinaalselt Kaja omadest, siis pole välistatud, et kummagi lapse üle saaks hooldusõiguse erinev vanem.   Toetudes  eelnevale  arutelule,  kui  Helil  ja  Rajul  oleks  veel  üks  koolieeliku  eas  laps,  siis vajadusel  tuleks  küsimused  tema  hooldusõiguse  üle  arutada  eraldiseisvas  kohtumenetluses sõltuvalt tema huvidest. 13 RKTKm 3-2-1-99-16. Tartu, 16. november 2016
14 Õiguskantsler. Kas lapsi võib üksi koju jätta? Arvutivõrgus: https://www.oiguskantsler.ee/et/kas-
lapsi-v%C3%B5ib-%C3%BCksi-koju-j%C3%A4tta?fbclid=IwAR1qfMKXiI5ZWWPJU1d5-
FMWtfPMq8cTACToIk6eOMEn-tAO-_z3hYmq8_g (02.03.2020)
15RKTKm 2-16-5794, 22.11.2017.
16Lapse õiguste konventsioon. - RT II 1996, 16, 56.

KASUTATUD ALLIKAD: 1.  Lapse õiguste konventsioon. - RT II 1996, 16, 56. 2.  Lastekaitseseadus. RT I, 12.12.2018, 49. 3.  Perekonnaseadus. RT I, 09.05.2017, 29. 4.  Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 2-18-15686/183. Tartu, 19.02.2020. 5.  Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 2-16-5794/104. Tartu, 22.11. 2017.   6.  Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 3-2-1-83-11. Tartu, 9.11.2011.   7.  Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 3-2-1-91-14. Tartu, 5.11.2014. 8.  Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 3-2-1-6-12. Tartu, 14.03. 2012. 9.  Riigikohtu tsiviilkolleegiumi kohtumäärus nr. 3-2-1-159-15. Tartu, 12.02.2016. 10. Õiguskantsleri soovitus nr. 7-5/141077/1500984. Loksa, 4.03.2015. 11. Õiguskantsler. Kas lapsi võib üksi koju jätta? Arvutivõrgus: https://www.oiguskantsler.ee/et/kas-lapsi-v%C3%B5ib-%C3%BCksi-koju-
j%C3%A4tta?fbclid=IwAR1qfMKXiI5ZWWPJU1d5-
FMWtfPMq8cTACToIk6eOMEn-tAO-_z3hYmq8_g (02.03.2020)

Tartu Ülikool   Õigusteaduskond Tallinnas    PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR I Teemad: ●  Sugulus ja hõimlus ●  Vanemate kindlaksmääramine    Esitamise aeg: 26.02.2020 kell 17.00    1. Kaasus “Kes on kes?” Mart (M) ja Niina (N) on abielus, neil on tütar Täheke (T). Mardi vanemad on Marta-Elli (ME) ja Margus-Int (MI). Mardi ämma nimi on Nataly-Emilia (NE) ja äia nimi Nathan-Isidor (NI). Mardi venna Vaabiani (V) poja nimi on Prometheus (P). Niina õe nimi on Õie (Õ). Täheke on abielus Valteriga (VM). Mardi ja Niina lapselapse nimi on Laura-Lota (LL), tema isa ei ole tema ema abikaasa, vaid ema juhututtav Juhan (J). 1.  Kes on kelle sugulane? 1.1. Kes on Tähekese ülenejad sugulased?   Perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) § 80 lg 1 järgi Tähekese ülenejad sugulased on M ja N (kuna need on Tähekese vanemad), ME ja MI (kes on M-i vanemad) ning NE ja NI (kes on N-i vanemad). 1.2. Kes on Laura-Lota ülenejad sugulased?

PKS § 80 lg 1 järgi on Laura-Lota ülenejad sugulased T ja J (tema vanemad) ning M ja N (vanemate eellased). 1.3. Kes on Nathan-Isidori alanejad sugulased? PKS § 80 lg 1 järgi Nathan-Isidori alanejad sugulased on N (tütar), N õde Õ ja T (tütre tütar ehk tütre N järglane). + LL 1.4.  Kes on Tähekese esimese astme sugulased ja kes teise astme sugulased? Esimese  astme  sugulased  on  vanemad,  lapsed  ja  abikaasa  ehk  siis  Tähekese esimese  astme  sugulased  on  M  ja  N,  LL,  VM  (see  pole  esimese  astme sugulane). Teise astme sugulased on vanemate eellased ehk siis Tähekese teise astme sugulased on ME ja MI ning NE ja NI. + PKS § 80 lg 4 1.5. Kas Prometheus on Laura-Lota külgjoones sugulane? Põhjenda. Prometheus  on  Laura-Lota  sugulane.  PKS  §  80  lg  2  sätestab,  külgjoones sugulased on need isikud, kes põlvnevad samast isikust. Mardi vanemad on need isikud, kellest põlvnetakse. Antud olukorras on järgmine sugulusliin: ME ja MI (vanemad/eellased) -> ME ja MI lapsed ehk M ja V -> sellest tuleneb, et M ja V järglased ehk LL ja P on külgjoones sugulased.   1.6. Kas Juhan ja Niina on sugulased? Juhan on Niina lapselapse isa. Nad ei ole sugulased, sest ei jaga ühist vereliini ning ei ole põlvnenud ühest isikust.   2.  Kes  on  kelle  hõimlane?  PKS  par  81.  ühe  abikaasa  sugulased  on  teise  abikaasa hõimlased. M hõimlased on N sugulased: N vanemad-NE ja NI; N õde-Õ. N  hõimlased  on  M  sugulased:  M  vanemad-ME  ja  MI;  M  vend-V;  M  venna  poeg-P T hõimlased on VM sugulased. VM hõimlased on T sugulased: T vanemad- M ja N; M ja N vanemad-ME,MI ja NE,NI.

2. Kaasus: „Kes on ema, kes on isa?“    Mari ja Jüri ei ole abielus. Nende laps Liisi sündis 1.01.2017. Lapse  sünni  registreerimisel  esitasid  Mari  ja  Jüri  kõik  vajalikud  dokumendid,  et rahvastikuregistri  kanne  Liisi  vanemate  kohta  oleks  õige.  Mari  2.01.2008  sõlmitud  abielu Antsuga  lahutati  kaks  kuud  pärast  Liisi  sündi.  Mari  poeg  Priit  sündis  1.01.2010. Rahvastikuregistri andmetel on Priidul ema ja isa. Elulised asjaolud:   02.01.2008 - Mari ja Antsu abielu sõlmimine 01.01.2010 - Priidu sünd 01.01.2017 - Liisi sünd 01.03.2017 - Mari ja Antsu abielu lahutamine 1.  Kes on Liisi ja Priidu ema? PKS § 83 sätestab, et lapse emaks on naine, kes on lapse sünnitanud.   Liisi: Kaasuse asjaoludest lähtuvalt Mari on Liisi sünnitanud ehk on ta ema.    Priit: Kaasuse asjaoludest lähtuvalt Mari on Priidu sünnitanud ehk on ta ema.    2.  Kes on Priidu isa? ●  Nimeta  kõik  õiguslikud  võimalused  ja  otsusta,  milline  neist  on  hetkel asjakohane. Kontrolli eeldused ja võimalikud vastuväited. ●  Anna selge lõppvastus Hüpotees(1): Jüri on Priidu isaks PKS § 84 lg 1 järgi. PKS § 84 lg 1 eeldused: ❏  Lapse isaks on mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus
❏  Lapse isaks on mees, kes on isaduse omaks võtnud
❏  Lapse isaks on mees, kelle isaduse on tuvastatud kohus PKS § 84 lg 1 eelduste kontroll:

❏  Kaasuses on selgelt kirjas, et Mari ja Jüri pole abielus. Sellest tulenevalt võib järeldada, et Jüri pole Priidu isaks PKS § 84 lg 1 p 1 alusel. ❏  Kaasuse asjaolud ei viita sellele, et Jüri oleks oma isaduse Priidu suhtes omaks võtnud ehk järeldame, et Jüri pole Priidu isaks PKS § 84 lg 1 p 2 alusel. ❏  Kaasus viitab sellele, et Priit on Mari ja Antsu poeg ehk puudub vajadus kohtusse minna Jüri isaduse tuvastamiseks, kuna Jüri pole Priitu eostanud. Jüri pole Priidu isaks ka PKS § 84 lg 1 p 3 alusel. Järeldus(1): Jüri pole Priidu isa PKS § 84 lg 1 järgi. Hüpotees(2): Ants on Priidu isaks PKS § 84 lg 1 järgi. PKS § 84 lg 1 eeldused: ❏  Lapse isaks on mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus
❏  Lapse isaks on mees, kes on isaduse omaks võtnud
❏  Lapse isaks on mees, kelle isaduse on tuvastatud kohus PKS § 84 lg 1 eelduste kontroll: ❏  Kaasuse tekstis on kirjas, et Mari ja Antsu abielu oli sõlmitud 02.01.2008 ning lahutati märtsikuus 2017. Antud andmete järgi oli Priit sündinud 01.01.2010 ning on Mari ja Antsu pojaks. Sellest lähtuvalt Priidu isaks on mees ehk Ants, kes on lapse eostanud ning kes on lapse sünni ajal emaga abielus, sest Priidu sünni ajal oli nende abielu veel kehtiv. Ants on Priidu isaks Jüri pole Priidu isaks PKS § 84 lg 1 p 1 alusel. ❏  Kuna Ants ja Mari olid Priidu sünni ajal veel abielus, võib järeldada, et Ants on isaduse omaks võtnud. Ants on Priidu isaks ka PKS § 84 lg 1 p 2 alusel. ❏  Kaasus ei viita sellele, et oleks vajadust Antsu isadust tuvastada, seega Ants pole Priidu isaks PKS § 84 lg 1 p 3 alusel. Järeldus(2): Ants on Priidu isaks PKS § 84 lg 1 p 1 ja p 2 järgi. Lõppvastus: Priidu isaks on Ants PKS § 84 lg 1 p 1 ja p 2 järgi. 3.  Kes on Liisi isa? a. Analüüsi kõiki õiguslikke võimalusi (aine läbimise ulatuses)

Hüpotees(1): Ants on Liisi isaks PKS § 84 lg 1 järgi. PKS § 84 lg 1 eeldused: ❏  Lapse isaks on mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus
❏  Lapse isaks on mees, kes on isaduse omaks võtnud
❏  Lapse isaks on mees, kelle isaduse on tuvastatud kohus PKS § 84 lg 1 eelduste kontroll: ❏  Kaasuses on selgelt kirjas, et Mari ja Ants olid veel abielus, kui Liisi sündis. Nende abielu lahutati 2 kuud pärast Liisi sündi. Kuid tekstis on kirjas ka see, et Mari ja Jüri esitasid  kõik  vajalikud  dokumendid  selleks,  et  rahvastikuregistrisse  oleksid  Liisi vanemateks just nemad sisse kantud. Ehk Ants pole Liisi isaks PKS § 84 lg 1 p 1 järgi. ❏  Kaasuse asjaolud ei viita sellele, et Ants oleks oma isadust Liisi suhtes omaks võtnud ehk järeldame, et Ants pole Liisi isaks ka PKS § 84 lg 1 p 2 alusel. ❏  Tuginedes eelnevale analüüsile puudub vajadus kohtus Antsu isadust tuvastada. Ants pole Liisi isaks ka PKS § 84 lg 1 p 3 alusel. Järeldus(1): Ants pole Liisi isa PKS § 84 lg 1 järgi. Hüpotees(2): Jüri on Liisi isaks PKS § 84 lg 1 järgi. PKS § 84 lg 1 eeldused: ❏  Lapse isaks on mees, kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus
❏  Lapse isaks on mees, kes on isaduse omaks võtnud
❏  Lapse isaks on mees, kelle isaduse on tuvastatud kohus PKS § 84 lg 1 eelduste kontroll: ❏  Kaasuse tekstist lähtuvalt Mari ja Jüri pole abielus. Ehk Jüri pole Liisi isaks PKS § 84 lg 1 p 1 alusel. ❏  Juhtumi asjaoludest selgub, et Jüri ja Mari esitasid kõik vajalikud dokumendid selleks, et  rahvastikuregistrisse oleksid Liisi vanemateks just nemad kirja pandud.  Teisisõnu Jüri võtab isaduse omaks ja on Liisi isaks PKS § 84 lg 1 p 2 alusel.

❏  Puudub vajadus kohtusse minna, et Jüri isadust Liisi suhtes tuvastada, kuna ta võttis isaduse omaks (eelmine punkt). Järeldus(2): Jüri on Liisi isaks PKS § 84 lg 1 p 2 järgi. Lõppvastus: Liisi isaks on Jüri PKS § 84 lg 1 p 2 järgi. i. Millised dokumendid esitasid Mari ja Jüri lapse sünni registreerimisel? ❏  Meditsiiniline sünnitõend (PKS § 23 lg 1)
❏  Lapse ehk Liisi seadusliku esindaja (ema) isiklik avaldus sünni registreerimiseks
❏  Isaduse omaksvõtu tahteavaldus Jüri poolt (peab isiklikult kohal olema, tingimusi ega tähtaega ei pea olema) ❏  Ema nõusolek ! (peab isiklikult kohal olema, tingimusi ega tähtaega ei pea olema)
❏  Isikut tõendavad dokumendid
●  Anna selge lõppvastus 1.  Liisi ja Priidu emaks on Mari. 2.  Priidu isaks on Ants. 3.  Liisi isaks on Jüri. 4.  Mari ja Jüri poolt esitatud dokumendid: meditsiiniline sünnitõend, Mari isiklik avaldus sünni registreerimiseks ja Jüri poolе isaduse omaksvõtu tahteavalduse esitamine. ●  George plaanib esitada 02.01.2018 kohtusse avalduse, sest ta sai 01.12.2017 teada Liisi sünnist ja aimab, et ülimalt suure tõenäosusega on tema Liisi isa. Avalduse plaanib  ta  esitada  hagita  menetluses,  sest  ta  on  kuulnud,  et  nii  peab  kohus  ise tõendeid hankima, tema asemel. Kui edukas võiks tema avaldus olla? Tõepoolest,  esitatakse  hagita  menetluses  avaldus  ning  sel  juhul  kohus  saab  ise  tõendeid koguda.  Menetlusosaliseks  pole  mitte  hageja  ja  kostja,  vaid  avaldaja  ja  asjast  puudutatud isikud. Hagita asjad on TsMS §-s 475 konkreetselt ära toodud (näiteks hagita perekonnasjad, isiku  surnuks  tunnistamine,  piiratud  teovõimega  isiku  isikule  eestkostja  määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale ja nii edasi). RKTKo 3-2-1-48-12 p 14 lg 31 - kehtivas PKSis, võrreldes varasemaga, on oluliselt piiratud end lapse isaks pidava mehe õigus vaidlustada teise mehe isadust, et kaitsta lapse sotsiaalset 1 RKTKo 3-2-1-48-12. Tartu, 23.mai 2012. a

perekonda. Kehtiva PKS § 91 lg lausete 2 ja 3 järgi võib isaduse vaidlustamist taotlev mees teise mehe (kes on rahvastikuregistrisse isana sisse kantud) isadust vaidlustada vaid ühe aasta jooksul pärast lapse sündi. Kui on möödunud rohkem kui 1 aasta, võib seda teha ainult mehe ning lapse ema nõusolekul.   PKS § 91 lg 1 - õigus isaduse vaidlustamiseks ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates on mehel, kes  taotleb  enda  isaduse  tuvastamist  selle  mehe  asemel,  kelle  isadus  on  kindlaks  tehtud tulenevalt  abielust  lapse  emaga  või  kes  on  isaduse  omaks  võtnud.  Kui  lapse  sünnist  on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse  isana  rahvastikuregistrisse  kantud  mehe  ning  lapse  ema  nõusolekul.  Eelmises lauses  nimetatud  nõusolekute  puudumisel  võib  kohus  lapse  huve  arvestades  anda  mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Liisi  oli  sündinud  01.01.2017  ning  George  plaanib  esitada  kohtusse  avalduse  Jüri  isaduse vaidlustamiseks 02.01.2018. PKS § 91 lg 1 järgi juhul, kui lapse sünnist möödub rohkem kui 1  aasta,  võib  isaduse  tuvastamist  taotlev  mees  vaidlustada  teise  mehe  isaduse  vaid  isana rahvastikuregistrisse  kantud  mehe  ning  lapse  ema  nõusolekul.  Liisi  sünnist  on  möödunud  1 aasta ja 1 päev, mis on rohkem kui 1 aasta ehk George võib Jüri isaduse vaidlustada ainult Jüri ja Mari nõusolekul.   PKS § 91 lg 1 lause 3 järgi võib kohus Liisi huve arvestades anda mõjuval põhjusel George’le võimaluse  Jüri  isadust  vaidlustada.  Kuna  Liisi  on  vaid  üheaastane  laps,  siis  tal  puudub teovõime  ja  puuduvad  tema  põhjendatud  kaalukad  huvid  George  isaduse  tuvastamiseks. Samas  võib  kohus  Liisi  huve  arvestada  ka  väliselt,  näiteks  juhul,  kui  laps  kasvab  halvades tingimustes. Siin võib kohus seda asjaolu kaaluka põhjusena Liisi huvides arvestada. Sarnastele asjaoludele aga kõnealune kaasus ei viita, seega pole selle analüüsimine vajalik. Vastus: Analüüsist lähtuvalt on George ainuke võimalus vaidlustada Jüri isadust Liisi suhtes Jüri ja Mari nõusolekul. 3. Nõustamisülesanne: „Lapsel on terviserike“

Sa  töötad  juristina  advokaadibüroos.  Sinu  poole  pöörduvad  Heli  ja  Heldur  Kask.  Nad lapsendasid aasta tagasi lapse, kes tänaseks on saanud 10-aastaseks. Perekond on mures, sest lapsel on tõsisemaid probleeme tervisega. Laps ei vaja haiglaravi, kuid tema eest hoolitsemine eeldab perekonnalt lisapanustamist, millega nad ei ole arvestanud ja mis nende elukorralduses mõningaid ümberkorraldusi eeldab. Heli ja Heldur tahavad teada, kas ja kuidas vabaneksid nad lapse eest hoolitsemise kohustusest? 1.  Selgita, millised õiguslikud võimalused võiks selles olukorras põhimõtteliselt kõne alla tulla. Lapsendamise  protsess  on  viidud  võimalikult  lähedale  lapse  saamise  olukorrale. Teisisõnu  on  tegemist  pöördumatu  situatsiooniga,  mida  on  küll  kohtul  õiguslikult võimalik kehtetuks tunnistada, kuid seda väga piiritletud juhtumitel. Nimelt kohus saab tunnistada lapsendamise kehtetuks üksnes vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) §-dele  166-170.  PKS  §  166  lg  1  määrab  üheselt,  et  lapsendamise  kehtetuks tunnistamise aluseks on kehtetu/puuduv avaldus või nõusolek. PKS § 166 lg 2 loetleb omakorda juhtumid, mille korral nimetatud alus esineb. Antud kaasuse kontekstis võib põhimõtteliselt tulla kõne alla PKS § 166 lg 2 p 3, mis sätestab, et avaldus on kehtetu kui lapsendaja on eksinud lapsendatava isikus. Konkreetsel juhtumil on lapsel tõsiseid probleeme  tervisega  ning  terviseseisund  omakorda  on  oluline  isikut  iseloomustav tunnus.  Seetõttu  võib  lapsendaja  olla  eksinud  lapsendatava  isikus  ja  seeläbi  on  tema avaldus kehtetu. Kokkuvõtlikult  on  perekond  Kasel  põhimõtteliselt  võimalus  esitada  kohtule  taotlus lapsendamise kehtetuks tunnistamiseks PKS § 166 lg 2 p 3 alusel seoses sellega, et nad on eksinud lapsendatava isikus, sest lapse tervislik seisund kui oluline isikutunnus ei vasta lapsendamise ajal perekond Kasele loodud ettekujutusele lapsendatava isikust.   2. Hinda nende võimaluste perspektiivikust esitatud asjaoludel. Järgnevalt  analüüsime,  kas  perekond  Kask  saab  taotleda  lapsendamise  kehtetuks tunnistamist PKS § 166 lg 1 koosmõjus PKS § 166 lg 2 p 3 alusel. PKS § 166 lg 1 eelduseks on lapsendamine ning selle toimumine ilma lapsendaja kehtiva avalduseta. PKS § 166 lg 2 loetleb omakorda tingimused, mil lapsendaja avaldus on kehtetu, millest üheks  on  sama  sätte  punkt  3  –  lapsendaja  on  eksinud  lapsendatava  isikus.  Nagu  ka

eelnevalt mainitud, siis lapsendatu tervislik seisund kuulub tema olulise isikutunnuse alla  ning  lapsendamisel  selles  eksimine  võib  viia  lapsendaja  avalduse  kehtetuseni. Kuigi  lapsendamise  protsess  on  Eestis  suures  osas  salastatud  ning  avalikult kättesaadavaid lahendeid napib, siiski on võimalik siinkohal tuua näiteks riigi esimene lapsendamise  kehtetuks  tunnistamise  juhtum.  Kõnealuses  kaasuses  tunnistas  Eesti kohus lapsendamise kehtetuks, sest lapsendatul oli sügav puue, mis nõudis haiglaravi ning suuri materiaalseid kulutusi. Seejuures olid lapsendajad taotlenud kindlasti tervet last,  kelle  terviserikete  puudumist  haigla  neile  ka  kinnitas.2    Analüüsitavas  juhtumis perekond Kase lapsendatul on küll kaasuse kohaselt tõsisemaid probleeme tervisega, kuid  ta  ei  vaja  haiglaravi.  Lähtudes  ühiskondlikest  väärtustest  ja  lastekaitse põhimõtetest ei saa olla lapsendamise kehtetuks tunnistamise aluseks  pelgalt vajadus lapse  tervisliku  seisundi  tõttu  tõttu  teha  mõningaid  ümberkorraldusi  ja  lisapanustusi. Kuna lapsendamine sarnaneb suures osas bioloogilisel teel lapse saamisele, siis tuleb arvestada  ka  sel  juhul  asjaoludega,  mida  eeldab  tavapärane  lapse  saamine,  sh  lapse võimalike  tervisemuredega  tulevikus..  Vastupidine  kohtuotsus  soosiks  edaspidiselt praktikat, kus lapsendajad võivad loobuda lapsest iga negatiivse terviseseisundi korral, mis omakorda soodustaks vastutustundetut ja läbimõtlematut lapsendamist ning võtaks tervisemuredega lastelt lootuse saada lapsendatuks. Tuginedes eelnevale arutelule ja kõnealuse kaasuse asjaoludele, leiame, et lapsendaja ei  ole  eksinud  lapsendatava  isikus,  sest  lapsendamisel  tuleb  arvestada  ka  võimalike terviseprobleemide esinemisega ning miski ei viita antud juhul sellele, et nii lapsendatu tervislik  seisund  kui  ka  tema  üleüldine  isik  kardinaalselt  erineks  lapsendamisel arvestatud asjaoludest. Järelikult perekond Kask ei saa taotleda kohtult lapsendamise kehtetuks tunnistamist PKS § 166 lg 1 koosmõjus PKS § 166 lg 2 p 3 alusel. 2 Koppel, K. (toimetaja). Esmakordselt lubas kohus vanematel lapsendatud beebist lahti öelda. ERR.
27.03.2013. Arvutivõrgus (25.02.2020) - https://www.err.ee/330563/esmakordselt-lubas-kohus-
vanematel-lapsendatud-beebist-lahti-oelda.

KASUTATUD ALLIKAD: 1.  Koppel,  Karin  (toimetaja).  Esmakordselt  lubas  kohus  vanematel  lapsendatud  beebist lahti öelda. ERR. 27.03.2013. - Arvutivõrgus (25.02.2020): https://www.err.ee/330563/esmakordselt-lubas-kohus-vanematel-lapsendatud-beebist- lahti-oelda) 2.  Perekonnaseadus. RT I, 09.05.2017, 29. 3.  Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.05.2012.a. otsus. Tsiviilasi nr 3-2-1-48-12. 4.  Tsiviilkohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne III. 56. peatükk. 4 jagu “Lapsendamine” lk 612-630.

Tartu Ülikool   Õigusteaduskond Tallinnas    PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR IV Teemad: ●  Varaühisuse varasuhe    Esitamise aeg: 18.03.2020 kell 16.00    6. Kaasus: Mari ja Jaanus Kaasuse autor: õppeassistent 2018-2019 Margaret Tupits Mari ja Jaanus abiellusid 12.08.2005. Abieluvararegistrist ei nähtu, et paar oleks seadusjärgsest varasuhtest  erinevaid  kokkuleppeid  teinud.  Enne  Jaanusega  abiellumist  elas  Mari  oma Kakumäe korteris, mille pärandas talle tema vanaema Marju. Jaanuse kõige kallimaks varaks oli  enne  abielu  soetatud  vana  Mustang  (30  000  EUR).  Mõnda  aega  enne  abiellumist  elas paarike  Mari  Kakumäe  korteris,  kuid  otsustasid  selle  siis  enne  abiellumist  maha  müüa  ning raha  hiljem  tulevaste  laste  nn  ülikoolifondi  panna  ––  nimelt  tahtsid  noored  enda  lapsed mainekatesse Inglismaa ülikoolidesse õppima saata ning Kakumäe korteri müügist saadud 130 000 eurot on tulevikus kindlasti suureks abiks. Korteri müümise põhjuseks oli asjaolu, et 2005. aasta juunis sai Jaanus väga hea tööpakkumise Tartus. Esialgu elasid Mari ja Jaanus viimase töökoha  poolt  pakutavas  korteris,  kuid  10  aastat  hiljem  ehk  2015.  aastal,  kui  mõlemad  olid piisavalt palgaraha kõrvale pannud, otsustasid nad selle 10 aasta jooksul kogutud raha eest oma korteri  osta.  Mari  panustas  korteri  ostuks  60%  (90  000  EUR)  vajaminevast  summast  ning Jaanus 40% (60 000 EUR). Kinnistusraamatus kanti Annelinna korteri omanikuks Mari.

Kuivõrd Jaanuse töökoht asus täpselt noorte kortermajast üle tee, siis ei leidnud tema Mustang erilist kasutust ning ta otsustas selle Marile kasutamiseks laenata. Mari sõitiski Mustangiga ligi 3 aastat, kuni Jaanus 01.09.2018 teatas, et soovib lahutust ning kolib uue pruudi juurde elama. Jaanuse ja Linda abielu lahutataksegi 03.12.2018. Lahutamise hetkel oli Jaanuse pangakontol 5 000 EUR, mis tema jutu kohaselt anti talle kinkena, kuid seda ta tõendada ei suuda ning Mari pangakontol 160 000 EUR (sh 130 000 eurot ülikoolifondi jaoks, ülejäänud on peale Annelinna korteri ostmist töötasust kõrvale pandud raha). Peale lahutust võidab Mari suures uusaasta loosis miljon eurot ning sellest tehakse kohalikus ajalehes  ka  suur  uudislugu.  Jaanus,  kes  parasjagu  töökaotuse  ja  kasiinosõltuvuse  tõttu rahahädades vaevleb, satub samuti uudislugu lugema ja otsustab, et nüüd on hea aeg nõuda vara jagamist. Väikses  linnas  jõuavad  jutud  Jaanuse  plaanist  nõuda  vara  jagamist  ka  Mari  kõrvu  ning  ta otsustab  ise  esimesena  tegutseda.  Mari  pöördub  Teie  poole  ning  teatab,  et  ta  soovib  endale Jaanuse  Mustangit,  mida  Mari  pidevalt  hooldas  ja  kasutas,  60%  Annelinna  korterimüügist saadavast rahast ning nii palju kui võimalik ka sellest rahast, mille paar plaanis tulevaste laste ülikoolifondi investeerida. Jaanus aga tahab kindlasti saada oma Mustangit ning 50% laste  ülikoolifondi rahast. Jaanus usub, et kuivõrd Annelinna korteri omanikuna oli kinnistusraamatus kantud Mari, siis seda ta nõuda ei saa ja tegelikult teda see korter nii väga ei huvitagi, tal on lihtsalt kiiresti raha vaja. Samuti  soovib  Jaanus  saada  selle  3  aasta  eest,  mil  Mari  kasutas  tema  Mustangit  mõistlikku hüvitist. Jaanus on kuulnud, et lahutades jagatakse vara pooleks ja ta rõõmustab, et saab pool Mari suurest lotovõidust endale. Abielu sõlmimine - 12.08.2005. Abielu lahutamine - 03.12.2018. Jaanuse Mustang Ostetud enne abielu sõlmimist 30 000€ eest. Mari sõitis Mustangiga ca 3 aastat kuni abielu lahutamist. Mari Kakumäe korter Mari sai selle pärimise kaudu oma vanaemalt. Müüdud abielu kestel 130 000€ eest. Raha jäeti fondi, et lapsed saaksid Inglismaa ülikoolides õppida.

Annelinna korter Kinnistusraamatusse omanikuna kantud Mari.   Ostuhind: 150 000€ Ostetud - 2015. aastal. Mari panus ostuhinna tasumisel - 60%. Jaanuse panus ostuhinna tasumisel - 40%. Lahutamise hetkel pangakontol Jaanus - 5000€ (väidab, et sai kingitusena, kuid see pole tõendatud). Mari - 160 000€. Nendest 130 000€ Kakumäe korteri müügist saadud rahasumma, mis oli jäetud fondi jaoks. Ülejäänud 30 000€ on töötasust kõrvale pandud raha. Mari lotovõit (1 miljon eurot) Peale abielu lahutamist. 1.  Anna Marile ja Jaanusele nõu, kuidas nad peaksid edasi käituma. Selgita, mida üks või teine pool saab nõuda ning mida mitte. Hüpotees: Mari ja Jaanus saavad nõuda ühisvara jagamist PKS § 37 lg 1 ja lg 3 ning AÕS § 77 lg 2 alusel.   Mari nõuded: Jaanuse nõuded: 1.  Jagada poolte vallasvara niimoodi, et Mustang jätta temale 1.  Jagada poolte vallasvara niimoodi, et Mustang jätta temale 2.  Müüa avalikul enampakkumisel Annelinna korteri ning jagada saadud raha niimoodi, et Mari saab 60% sellest ning Jaanus 40% 2.  Müüa avalikul enampakkumisel Annelinna korteri ning jagada saadud raha poolte vahel võrdselt ehk niimoodi, et Mari saaks 50% ja Jaanus saaks 50%

3.  Jagada ülikoolifondi jaoks kogutud raha poolte vahel vastavalt nende panustele 3.  Jagada ülikoolifondi jaoks kogutud raha poolte vahel võrdselt (50%/50%)
- 4.  Jagada Mari lotovõidust saadud rahasumma poolte vahel võrdselt (50%/50%) PKS § 37 lg 1 ja lg 3 ning AÕS § 77 lg 2 järgi ühisvara jagamise eeldusteks on: ❏  Varaühisuse varasuhe lõpetamine;
❏  Ühisvara väärtus ja koosseis on kindlaks määratud; PKS § 37 lg 1 ja lg 3 ning AÕS § 77 lg 2 eelduste kontroll: ❏  PKS § 24 lg 2 sätestab, et juhul, kui abiellujad pole varasuhet abiellumisavaldusega valinud,  kohaldatakse  nende  varalistele  suhetele  varaühisuse  kohta  sätestatut.   PKS  §  26  lg  1  kohaselt  varaühisuse  kestel  abikaasa  ühisvara  jagamist  nõuda  ei  saa. Käesoleval juhul saavad Mari ja Jaanus ühisvara jagamist nõuda, sest PKS § 35 lg 1 p- st  3  tulenevalt,  varaühisuse  varasuhe  lõpeb  juhul,  kui  abielu  lahutatakse.  Kaasuse asjaoludes  on  kirjas,  et  Mari  ja  Jaanuse  abielu  lahutati  03.12.2018,  mis  tähendab,  et nendevaheline varaühisuse varasuhe on lõppenud. ❏  PKS § 37 lg 1¹ sätestab, et ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga.  Riigikohus  on  otsuse  nr  3-2-1-31-14  p  12  lg-s  3  selgitanud,  et  ühisvara koosseisu kindlaks määramisel tuleb lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest1. Mari  ja  Jaanuse  abielu  oli  sõlmitud  aastal  2005  ning  lahutatud  aastal  2018.  See tähendab,  et  abielu  sõlmimise  hetkel  kehtis  veel  PKS,  mis  oli  jõustunud  1.jaanuaril 1995 a. ning samas kehtis ka järgmine PKS, mis jõustus aga 1.juulil 2010 a. Praegusel 1 RKTKo 3-2-1-31-14. Tartu, 14.mai 2014. a

juhul tuleb lähtuda viimase ehk kehtiva PKSi sätetest, sest Mari ja Jaanuse abielu oli lahutatud aastal 2018.   PKS § 25 lg 1 järgi, abielu kestel abikaasade omandatud vara kuulub ühisvara hulka, kuid vara, mis oli omandatud enne abielu sõlmimist ja pärast abielu lahutamist ning ka pärimise kaudu, kuulub PKS § 27 lg 2 p 2 järgi selle abikaasa lahusvarasse, kes vara eseme  omandas.  Järgnevalt  tuleb  analüüsida,  milline  nõutavast  varast  oli  omandatud ühiselt PKS § 27 lg 2 p 2 alusel. Kuna Mari võitis loosis 1 miljon eurot pärast lahutust, kuulub  see  auhind  ta  lahusvarasse  ning  ei  ole  Jaanusega  ühisvaraks.  Siit  tuleneb,  et Jaanus ei saa ühisvara jagamisel nõuda endale 50% sellest rahasummast. Samas, Jaanus ostis endale Mustangi enne tema ja Mari vahel abielu sõlmimist, mis tähendab, et see vallasvara kuulub ta lahusvara hulka. Kaasuse asjaoludes on kirjas, et Kakumäe korter oli Mari vanaema Marju oma ning viimane pärandas selle oma lapselapsele. Järelikult Kakumäe  korter  ja  selle  müügist  saadud  tulu  130  000€  ulatuses  kuulub  Mari lahusvarasse ja pole endiste abikaasade ühisvaraks.   Riigikohtu  otsuse  2-14-18828  p  26  kohaselt  abielu  kestel  omandatud  kinnistu  on mõlema poole ühisomandiks AÕS § 70 lg 4 mõttes2. Kuna on teada, et Annelinna korter oli  ostetud  Jaanuse  ja  Mari  abielu  kehtivuse  ajal,  kuulub  ta  abikaasade  ühisvarasse, sõltumata  sellest,  et  Mari  oli  kinnistusraamatusse  ainuomanikuna  sisse  kantud. Eelnevale  analüüsile  tuginedes  võib  järeldada,  et  Jaanusel  on  õigus  esitada kinnistusraamatus kande parandamise nõue PKS § 28 lg 4 alusel. Ehk Annelinna korteri müügihind peab olema võrdselt jagatud. PKS § 34 lg 2 sätestab, et juhul, kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib  ta  nõuda  selle  väärtuse  hüvitamist  ühisvara  arvel.  Praegusel  juhul  Mustang  on Jaanuse lahusvaraks, mille ta andis Marile kasutamiseks abielu kestel kolmeks aastaks. Ei ole võimalik väita, et Jaanuse poolt Marile oma auto käsutamine oli nende ühisvara huvides.  Auto  kasutatakse  pigem  igapäevaste  vajaduste  rahuldamiseks,  nt  tööle  või poodi sõitmisel, seega ei saa lugeda seda ühisvara huvides kasutamiseks. Järeldus:   1.  Mustang jääb Jaanuse omandisse; 2 RKTKo 2-14-18828. Tartu, 25.oktoober 2017. a

2.  Loosi võidusumma 1 miljon euro ulatuses jääb Marile; 3.  Kakumäe korteri müügist saadud 130 000€ jääb Marile; 4.  Annelinna korteri müügist enampakkumisel saadud raha jagada poolte vahel võrdselt; 5.  Marilt Jaanusele kuuluva Mustangi kasutamise eest hüvitist mitte välja mõista. 2.  Mis oleks teisiti, kui Mari panus (90 000 EUR) Annelinna korterisse oleks tulnud tema vanatädi Sveta poolt pärandatud rahasumma arvelt? Juhul, kui Mari panus 90 000€ ulatuses oleks tulnud tema vanatädi Sveta poolt pärandatud rahasumma  arvelt,  kuuluks  see  rahasumma  Mari  lahusvara  hulka  ja  poleks  tema  ja  Jaanuse ühisomandiks. See tähendab, et antud juhul poleks Annelinna müügist saadus raha poolte vahel võrdselt  jagatud,  kuid  oleks  jagatud  vastavalt  poolte  panustele.  Ehk  Mari  saaks  oma  60% makstud rahasummast ning Jaanus saaks oma 40%. 7. Kaasus: Tee ise! Koosta lühike kaasus, milles: 1.  abielu  on  lahutatud,  ühisvara  on  jagamata.  Endine  abikaasa  nõuab  teiselt (endiselt)  abikaasalt  ühisvara  valitsemisega  seotud  kulude  osalist  (50%) hüvitamist; või 2.  abielu  ei  ole  lahutatud,  abikaasad  vaidlevad,  kumb  peaks  nende  ühisest  kodust välja kolima ja kuidas jagada kodutehnikat. Vormista kaasuse lahendus. (valitud 1 variant) N  ja  M  sõlmisid  2013.  aastal  abielu  ning  abielu  sõlmides  polnud  varasuhted  lepinguga kinnitatud ega määratletud. Pärast abielu sõlmimist N ja M suhted kiirelt halvenesid ning juba aasta pärast poolte abielu  lahutati ja  enam nad koos ei ela. Abielu lahutamisel  jäid ühisvara küsimused  lahendamata.  Abielu  kestel  ostsid  N  ja  M  korteri,  mille  omanikuna  oli  N kinnistusraamatusse sisse kantud. Korteri omandamise hetkel oli N töötu. N ja M tahtsid juba ammu oma korteris euroremonti teha. Kuna M müüs enne abiellumist oma väärtuslikku autot,

siis otsustasid nad auto müügist saadud raha eest oma idee ellu viia. Hetkel on M üksi ning jäi töötuks, seega tahab ta N-lt nõuda ühisvara kulude hüvitamist 50% ulatuses. Kas õigustatult?   Lahendus Hüpotees: M saab N-lt nõuda ühisvara kulude 50% hüvitamist PKS § 34 lg 2 alusel. PKS § 34 lg 2 ühisvara kasutamise hüvitamise eeldusteks on:   1.  Kas varaühisuse varasuhe on lõpetatud? 2.  Kas korter on poolte ühisvara? 3.  Kas M kasutas oma lahusvara ühisvara huvides?   PKS § 34 lg 2 eelduste kontroll:   1.  Järgnevalt  analüüsime,  kas  poolte  vahel  on  lõpetatud  varasuhe.  Esiteks,  tuleb defineerida poolte varasuhet. Kuna varasuhe polnud määratletud kokkuleppel ehk kas abiellumisavalduse  või  abieluvaralepinguga,  eeldame,  et  poolte  vahel  on  tekkinud seadusjärgne  varasuhe  ehk  varaühisus.    PKS  §  35  lg  1  p  3  sätestab,  et  varasuhe lõpetatakse,  kui  abielu  lahutatakse.  Kuna  kaasuse  asjaoludest  on  teada,  et  pooled  on lahutatud, saab järeldada, et varasuhe on lõpetatud ning esimene eeldus on täidetud.   2.  Tuleb  kindlaks  määrata,  kas  omandatud  korter  on  poolte  ühisvaraks.  Ühisvara defineeritakse  PKS  §-s  25,  mis  sätestab,  et  varaühisuse  puhul  lähevad  abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused.  Sellest  lähtuvalt  on  korter  abikaasade  ühisvara,  kuna  oli  omandatud  abielu kestel. Samas, lähtudes PKS §-s 26 sätestatud ühisvara ühtsuse põhimõttest koosmõjus AÕS §-iga 70 on omandatud korter poolte ühisvara, olenemata sellest, kelle nimele on kinnistusraamatusse kanne tehtud.3 Seega on ka teine eeldus täidetud. 3.  Kolmandaks eelduseks on see, et kas M kasutas oma lahusvara ühisvara huvides. Selle jaoks  on  vaja  esiteks  defineerida,  mis  on  lahusvara,  kuna  PKS  §  27  lg  1  kohaselt ühisvara  hulka  lahusvara  ei  kuulu.  M-le  kuuluva  auto  võib  pidada  tema  lahusvaraks   PKS  §  27  lg  2  p  2  seoses  sellega,  et  see  oli  omandatud  enne  abielu  sõlmimist  ning täielik võim auto üle kuulus M-le. Kaasuse asjaoludest teame, et M müüs auto korteri remondiks ehk kasutas oma lahusvara ühisvara huvides. PKS § 34 lg 2 sätestab, et kui abikaasa  kasutab  oma  lahusvara  ühisvara  huvides,  võib  ta  nõuda,  et  selle  väärtus 3 КЛЕщ 2-14-18828, з 26. Tartu, 25. oktoober 2017

hüvitatakse  ühisvara  arvel.  Eeltoodust  tuleneb,  et  kui  üks  abikaasa  kasutab  oma lahusvara  ühisvara  huvides,  võib  ta  PKS  §  34  lg  2  alusel  nõuda,  et  selle  väärtus hüvitatakse ühisvara arvelt. Tuginedes varasemale kohtupraktikale leidsime Riigikohtu põhjenduse,  et  selle  sätte  järgi  saab  üks  abikaasa  nõuda  oma  lahusvarasse  kulutuste hüvitamist  ühisvara  arvelt,  mitte  aga  nõuda  teiselt  abikaasalt  enda  kasuks  kulutuste hüvitamist.4 Käesoleva kaasuse puhul M nõuab 50% ühisvara kulude hüvitamist ning pole piisavalt infot teise ühisvara valitsemise kohta. Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et M ei saa nõuda 50% hüvitist, vaid saab nõuda oma müüdud auto väärtust, mis oli kasutatud ühisvara huvides.   Järeldus: M ei saa N-lt nõuda ühisvara kulude 50% hüvitamist PKS § 34 lg 2 alusel. 8. Vabatahtlik ülesanne: Kas ja miks? Kas tulirelv on abikaasa isiklik tarbeese PKS § 27 lg 2 p 1 tähenduses? Põhjenda. Nimeta veel vähemalt kolm eset, mis võiksid mahtuda PKS § 27 lg 2 p 1 rakendusalasse? Järgnevalt analüüsime, kas tulirelv on abikaasa isiklik tarbeese PKS § 27 lg 2 p 1 tähenduses. Perekonnaseadus  sätestab,  et  lahusvaraks  on  abikaasa  isiklikud  tarbeesemed.  Eesti kohtupraktikas lähtutakse seisukohast, et isiklike tarbeesemete liigitamisel tuleb arvestada asja väärtust, sh  millise vara  arvelt on see soetatud, ning isiklikku seotust5. Seega võib mõni asi kuuluda teatud juhul ühisvara, aga teisel lahusvara hulka. Näiteks, pole välistatud, et tulirelv on  soetatud  ühisvara  arvelt  ja  ühtlasi  mõeldud  abikaasaga  koos  kasutamiseks.6  Samamoodi võib ühisvarasse kuulumine olla õigustatud, kui üks abikaasadest kasutab tulirelva jahtimisel ning teenib sellega perele majanduslikku kasumit. Kuid isikliku tarbeesemena lahusvara hulka võib relva lugeda juhul, kui seda kasutatakse isiklike vajaduste rahuldamiseks ning see ei teeni ühelgi moel perekonna ühiseid huve. Näiteks, kasutab üks abikaasadest seda hobikorras, et käia laskmas  ettenähtud  kohtades  meelelahutusliku  eesmärgiga.  Järelikult,  sõltub  konkreetsest olukorrast,  kuid  tulirelv  võib  olla  käsitletav  ka  isikliku  tarbeesemena  PKS  §  27  lg  2  p  1 tähenduses. 4 RKTKo 3-2-1-164-14, p 13. Tartu, 25. veebruar 2015. a
5 PMKo 2-12-31353, 28.01.2013
6 Eeldusel, et mõlemal on õiguslik alus seda kasutada, sh relvaluba.

Kolm  eset,  mis  võiksid  mahtuda  PKS  §  27  lg  2  p  1  rakendusalasse:  telefon,  kleit  (riided üldiselt) ja raamat.

KASUTATUD ALLIKAD: 1.  Perekonnaseadus. RT I, 09.05.2017, 29. 2.  PMKo 2-12-31353, Pärnu, 28.01.2013. 3.  RKTKo 2-14-18828, Tartu, 25.10.2017. 4.  RKTKo 3-2-1-31-14, Tartu, 14.05.2014. 5.  RKTKo 3-2-1-164-14, p 13. Tartu, 25.02.2015. 6.  RKTKo 2-14-18828, p 26. Tartu, 25.10.2017.

Tartu Ülikool   Õigusteaduskond Tallinnas    PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR V Teemad: ●  Abielu ●  Registreeritud kooselu ●  Varaühisuse varasuhe ●  Varalahususe varasuhe ●  Soetisvara varasuhe Esitamise aeg: 24.03.2020 kell 18.00 9. Nõustamisülesanne: Liina ja Martin Autor: Tallinna notar Annika Kuimet Liina  ja  Martin  (mõlemad  33-aastased)  on  koos  elanud  ja  kasvatanud  nende  kahte  ühist  last (kummalgi pole rohkem lapsi) juba 5 aastat. Varaline olukord:

-    Liina  ema  on  võtnud  pangalaenu  ja  ostnud  enda  nimele  korteriomandi 2016.a.  ning  seda  korterit  kasutab  Liina  ja  Martini  pere  ühise  eluasemena. Aasta pärast plaanib Liina korteri emalt ära osta. -    Martin  on  pärinud  2014.a.  elamuga  kinnisasja  maal,  mida  pere  kasutab suvituskohana. -  Liina on ostnud 2015.a. korteriomandi, mida ta välja üürib. -  Kummalgi on ka rahalised säästud pangakontol. - Kumbki on iseenda tööandja (osaühingute osanikud ja juhatajad). Liina ja Martin kavatsevad 20.04.2020 abielluda ja küsivad notarilt: 1.  Kui nad valivad lahusvara varasuhte, siis tekib  küsimus- kas abiellumisel on  üldse mingit mõtet? PKS § 58 kohaselt, varalahususe varasuhte korral  abikaasasid käsitletakse kui isikuid, kes pole omavahel abielus.   Varalahususe  varasuhe  aga  ei  mõjuta  abielu  sõlmimisega  kaasnevaid  tagajärgi  ega  abielu lõppemise  sätete  kohaldamist  juhul,  kui  abikaasad  soovivad  lahutust.  Samas,  ei  mõjuta varalahususe varasuhte valik ülalpidamisõigust. Eelnevale  analüüsile  tuginedes,  on  kindlasti  abiellumisel  mõte  olemas.  Küsimus  kas  abielluda varalahususe  varasuhe  valimisel  või  mitte,  sõltub  sellest,  milliseid  tagajärgi  ja  vastastikuseid kohustusi  soovivad  isikud  saavutada.  Juhul,  kui  koos  elavad  isikud  ei  soovi  abiellumisega kaasnevaid vastastikuseid õigusi ja kohustusi enda peale võtta, pole abielu sõlmimisel mõtet. Juhul aga,  kui  isikud  soovivad,  et  nende  vahel  eksisteeriksid  konkreetsed  vastastikused  õigused  ja kohustused  ülalpidamisõiguses,  abiellumise  tagajärgedes,  on  abielu  sõlmimisel  mõte.  Abielu annab rohkem garantiisid.   2.  Kas  abiellumisel  toimub  olemasoleva  vara  (st  kinnisasjade,  laenukohustuse, osaühingute  osade,  pangakontol  olevate  rahaliste  vahendite)  omandiõiguses  mingi muutus automaatselt või sõltub see abiellumisel valitud varasuhtest? Kui sõltub, siis milles muutus täpsemalt seisneb? See,  kas  abiellumisel  toimub  olemasoleva  vara  omandiõiguses  mingi  muutus,  sõltub  valitud varasuhtest.

Ühisvara  varasuhte  valimisel  on  enne  abiellumist  omandatud  vara  omandiõigus  (kinnisasjad, laenukohustused, osaühingute osad, pangakontol olevad rahalised vahendid) sel abikaasal, kes on selle enne abiellumist omandanud. PKS § 27 lg 1 p 2 sätestab, et abikaasade lahusvaraks on vara, mida  üks  abikaasadest  omandas  enne  abiellumist  või  mille  ta  omandas  abielu  kestel  tasuta käsutuse, sealhulgas kinke alusel või pärimise teel. Antud juhul, Liina ostis korteriomandi, mida ta välja üüris ning ka Martin sai elamuga kinnisasja maal, mõlemad nendest on nende lahusvaraks, kuna  on  omandatud  enne  abiellumist.  Rahalised  vahendid  pangakontodel  ka,  kuid  siis,  kui  nad abielluvad, muutub kõik nende edaspidine rahaline tulu (sh töötasu ja dividendid) ühisvaraks.   PKS  §  27¹  lg  1  kohaselt,  abikaasa  valitseb  oma  lahusvara  iseseisvalt  (sh  enne  abiellumist omandatud vara).  Lisaks sellele,  PKS § 27¹ lg 2  sätestab,  et  abikaasal on õigus käsutada   teise abikaasa  lahusvaraks  olevat  vara  vaid  ta  nõusoleku  olemasolul.  Abieluvaralepingus  võivad abikaasad aga ette näha, et selle paragrahvi lõikes 2 sätestatu poleks abikaasal käsutuspiirangut teise  abikaasa  lahusvara  suhtes.  Kui  abikaasad  otsustavad  abieluvaralepingu  kohaselt,  et lahusvaraks  olev  vara  on  nende  ühisvaraks,  siis  saab  nt  kinnisasja  puhul  nõuda kinnistusraamatusse kantud kande parandamist PKS § 28 lg 4 alusel. Lahusvara  varasuhe  valimisel,  nagu  oli  eelnevalt  juba  kirjutatud,  on  olukord,  kus  varalistes suhetes  abikaasad  justkui  poleks  üldse  abielus.  Ehk  nende  vara  omandiõigus,  mis  oli  enne abiellumist  soetatud  (Martini  kinnasasi  maal,  Liina  korter,  mõlema  palgad  ja  kõik  rahalised vahendid), ei muutu pärast abielu registreerimist. 3.  Kas  enne  abiellumist  soetatud  osaühingust  abielu  ajal  saadav  tulu  (sh  töötasu  ja dividendid) on kummagi oma raha või sõltub see valitud varasuhtest? See, kas enne abiellumist soetatud osaühingust abielu ajal saadav tulu (sh töötasu ja dividendid) on kummagi abikaasa oma raha, sõltub valitud varasuhtest. Lahusvara varasuhte valimisel on see abikaasa lahusvaraks, kuna kohaldatakse PKS § 58, mille järgi abikaasad nagu poleks kunagi abielus ja kogu nende vara on lahusvaraks. Juhul, kui abielu lahutatakse, ei tunne ükski abikaasa oma lahusvara suhtes mingisuguseid muutusi. Ühisvara varasuhte valimisel on see abikaasade ühisvaraks PKS § 25 mõttes. Enne abiellumist saadav tulu ning töötasu ja dividendid on abikaasa lahusvaraks PKS § 27 lg 1 p-st 2 tulenevalt, kõik abielu kestel omandatud raha on abikaasade ühisvaraks, mis peaks abielu lahutamise korral nende vahel võrdselt jagatud olema PKS § 37 lg-st 1 lähtuvalt.

Abieluvaralepingu (PKS § 59) sõlmimisel võivad isikud tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid  esemeid  või  teatavasse  liiki  kuuluvaid  esemeid,  see  tuleneb  PKS  §  27  lg-st  4. Abieluvaralepinguga võib ette näha, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul. Eelnevale tuginedes, võib järeldada,  et  abikaasad võivad  abieluvaralepingus  kokku  leppida  kas  osaühingust  abielu  ajal  saadav  tulu  (sh  töötasu  ja dividendid) kuuluvad ühis- või lahusvara hulka. 4.  Kas  osaühingu  juhatuse  liikmena  tehtud  tehingutest  tulenev  vastutus  on  ainult konkreetsel abikaasal või sõltub see varasuhtest? PKS §-st 19 tuleneb, et abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste eest niivõrd, kuivõrd abikaasa saab teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. PKS § 33 sätestab millal ja kuidas abikaasad vastutavad kolmandate isikute ees. PKS § 33 lg 1 p 2  kohaselt  vastutab  abikaasa  kolmanda  isiku  ees  oma  lahusvaraga  ja  ühisvaraga  täies  ulatuses abikaasade solidaarkohustuse täitmise eest. Juhul, kui Liina ja Martin oleksid mõlemad osaühingu juhatuse  liikmeks, oleks nende osaühingu juhatuse  liikmena tehtud  tehingutest tulenev vastutus solidaarkohustusena käsitletav.   Riigikohtu  otsus  nr.  3-2-1-77-12  p  14  sätestab,  et  juhul,  kui  osaühingu  osa  kuulub  abikaasade ühisvara hulka , siis on iseenesest õige see, et abikaasad saavad teostada osast tulenevaid õigusi ja kohustusi varaühisuse suhtest tulenevalt üldjuhul üksnes ühiselt (PKS § 28 lg 1).1 Samamoodi, kannavad  nad  mõlemad  sel  juhul  võrdselt  ka  vastutust.  PKS  §  28  lg  2  kohaselt  aga  võivad abikaasad leppida niimoodi kokku, et ühisvara valitsemise õigus oleks ühele abikaasale üle antud. PKS § 29 lg 1 lause 1 järgi ühisvara valitsetakse ühiselt, sellega seotud õigusvaidlusi lahendatakse samamoodi ühiselt ning juhul, kui abikaasad ei soovi ühisvara ühiselt valitseda, on võimalik selles abieluvaralepingus kokku leppida.   Kõik eelnevalt meenutatud sätted kehtivad ka ühisvara hulka kuuluva osaühingu osa suhtes. Juhul, kui  osaühingule  varasemalt  pole  teada  antud,  et  osa  kulub  nii  selle  osanikule  kui  ka  tema abikaasale, siis osaühingul on õigus pidada osa osanikuks üksnes seni ainuosanikuna tunnustatud isikut ning ka nõuda kohustuse täitmist (ehk vastutuse kandmist) just temalt. Kui osaühingule oli mõlema abikaasa õigusest osaühingu osale teatatud, siis kannavad mõlemad abikaasad vastutust ja saavad oma õigust teostada vaid ühiselt.   1 RKTKo 3-2-1-77-12. Tartu, 4.juuni 2012 a.

5.  Kas varasuhte valik mõjutab abikaasade vastastikust pärimisõigust? PKS § 27 lg 2 p 2 kohaselt esemed, mis olid päritud enne abielu sõlmimisest või mis omandasid abielu kestel tasuta käsutuse, on isiku lahusvara, mis abielu sõlmimisega ühisvara hulka ei kuulu. Põhimõtteliselt  varasuhte  valik  pärimisõigust  ei  mõjuta,  sest  mida  saadakse  pärimise  teel  (pole vahet kas enne abiellumist või abielu kestel), see jääb lahusvaraks.   Käesoleva kaasuse puhul Martin on pärinud 2014.a. elamuga kinnisasja maal, mida pere kasutab suvituskohana. See kinnisasi on Martini isiklik vara ning jääb tema omaks sõltumata sellest, mis valiku nad abiellumise sõlmimisel teevad.    6.  Kui  ei  suuda  abiellumisel  kohe  varasuhte  valikut  teha,  siis  on  mure,  et  kas  ja  mis varasuhe  abiellumisel  tekib?  Kas  on  vahe  toimingute  ja  kulude  osas  sellel,  kas varasuhe valida kohe abiellumisel või hiljem? PKS  §  24  lg  2  sätestab,  et  kui  abiellujad  ei  vali  varasuhet  abiellumisavaldusega  või  ei  sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta  sätestatut.  See  tähendab,  et  kui  pooled  ei  saa  kokkuleppel  valida  varasuhet  (kas abiellumisavalduse  või  abieluvaralepinguga)  või  kui  abiellumisel  abiellujad  ei  suuda  valida varasuhet ehk jääb varasuhe valimata, siis see määratletakse seadusega - kehtib varaühisus.   Varaühisust saab lõpetada  PKS § 35  lg 2 kohaselt,  kui sõlmitakse abieluvaraleping, mille järgi määratletakse muu (soovitatav) abieluvarasuhe. Abieluvaralepinguga valida tuleb siis lahusvara ja juurdekasvu  tasaarvestamise  varasuhte  vahel.  Kui  pooled  tahavad  varaühisust  lõpetada  abielu kestel, tuleb abieluvara leping sõlmida notari juures.   Kulude  osas  on  vahe,  sest  kui  valitakse  varasuhe  abielu  sõlmimisel,  siis  tasu  läheb  vaid abiellumisavalduse  eest  (riigilõiv  30  eurot).  Kui  on  mainitud,  et  varaühisust  lõpetada,  tuleb sõlmida abieluvara lepingut notari juures, siis läheb selle eest lisatasu.   7.  Kuidas hiljem varasuhet muuta: kuidas seda teha ja mis kulud kaasnevad? Mis saab sel juhul enne varasuhte muutmist (st eelmise varasuhte jooksul) soetatud varast?   Kui abielu sõlmimisel seadusega oli määratletud varaühisus, siis abielu kestel saab seda muuta notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud abieluvaralepinguga. (PKS § 59 lg 2 koosmõjus PKS §- iga 60) PKS § 35 lg 3 sätestab, et ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokkulepitud teisiti. See tähendab, et abielus kogu

omandatud vara on ühine ning kui abikaasadel on soov varaühisust lõpetada, jagatakse vara võrdselt, kui pooled ei tulnud omavahel teisele kokkuleppele.   8.  Kui  nad  soovivad  abielu  ajal  oma  vara  võõrandada  või  koormata,  kas  siis  on  neil mingeid piiranguid tulenevalt valitud varasuhtest? Iga varasuhe toob mõlemale poole nii õigusi kui ka kohustusi, mis tulenevad Perekonnaseaduses sätestatud  sätetest.  Näiteks,  PKS  §  29  lg  1  järgi  ühisvaraga  valitsevad  abikaasad  ühiselt  ja/või teise  abikaasa  nõusolekul.  Samas,  kui  pooltel  on  õigus  asja  vallata  ja  käsutada,  siis  teise  poole nõusolek eeldatakse ning saab asjaga valitseda ilma nõusolekuta pere kasuks.   Varasuhte  valimisel,  nagu  mainitud,  abiellujatel  on  õigus  valida  vara  juurdekasvu  tasaarvestust (soetisvara). PKS § 41 lg 1 kohaselt vara valitsemine toimub ühiselt, lähtudes pere huvidest ja vajadustest. Vaid nagu ühisvara käsutamine toimub vaid teise abikaasa nõusolekul. (PKS § 41 lg 2)   Lahusvara  valitsemine  toimub  PKS  §  27¹  lg  1  alusel.  Lahusvara  on  igaühe  enda  oma  ning valitsetakse iseseisvalt, ei ole vaja kolmanda isiku nõusolekut. Teine abikaasa saab käsutada oma abikaasa lahusvara vaid tema nõusolekul.   Abiellumisavalduse  või  abieluvaralepinguga  (kokkuleppeline  varasuhe)  saab  kindlaks  määrata tingimused, mille kohaselt abikaasad saavad või ei saa teatud vara kasutada, käsutada, tehinguid teha jne.   9.  Liina kavatseb osta emalt korteriomandi abielu ajal. Kas ja mida varasuhte valikul peaks sellega arvestama, kui Liinal on soov, et see korteriomand jääks ainult tema omandiks? Sõltumata  varasuhte  liigist  on  perekonna  ühine  eluase  kaitstud  seadusega  suuremal  määral. Perekonnaseaduse  eelnõu  seletuskirjas  seisab,  et  selle  eesmärgiks  on  kaitsta  nii  perekondlikku ühist  väärtust  kui  ka  üksikisiku  suhet  enda  kodusse.2  PKS-i  kolmas  peatükk,  mis  kohaldub sõltumata varasuhtest, hõlmab endas ka perekonna ühise eluaseme mõistet, sätestades muuhulgas, et  lahuselu  korral  võib  nõuda  selle  ainuomandisse  loovutamist  (mille  loovutamisega  võib omakorda nõuda kasutustasu). Käesoleval juhul on Liina soetatav vara nende ühiseks eluasemeks 2 Perekonnaseaduse eelnõu (SE 55) seletuskiri. Arvutivõrgus 24.03.2020:
http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/982033c7-c2e1-2ce6-0479-ef2bf925488b/Perekonnaseadus/

Martiniga.  Liinal  tuleb  arvestada  sellega,  et  abielu  eesmärk  on  olla  üksteisega  arvestav  ja  ka Martinil on õigus ühise eluasemega seotud küsimustes. Sõltuvalt sellest on seadusandja loonud kohustuse küsida ka teise abikaasa nõusolekut tehingutele, mis on seotud ühise eluasemega.   10. Kuidas  ilmestuvad  varasuhete  erinevused  siis,  kui  Liina  ja  Martin  kavatsevad  ka edaspidi soetada isiklikku vara ning midagi ka ühiselt? PKS-i kolmas peatükk abielu üldistest õiguslikest tagajärgedest kohaldub sõltumata varasuhtest. Antud peatükis hõlmatud sätted viitavad üheselt sellele, et abielu tähendab perekondlike väärtuste hoidmist läbi üksteisega arvestamise ning toetamise. Teisisõnu esmased kohustused, mis tagavad üksteise ja laste jätkusuutlikku ülalpidamist, ei erine varasuhte tõttu. Seega sellistes suhetes tehtud varalised panused jäävad ühisteks. Kui  Liina  ja  Martin  valivad  varasuhteks  varaühisuse,  siis  PKS  §  25  kohaselt  abielu  kestel omandatud asjad muutuvad ühisteks, v.a erandid (isiklikud tarbeesemed, kinke või pärimise teel omandatud vara).   Vara  juurdekasvu  tasaarvestuse  varasuhte  valimisel  tulevad  esile  erinevused  varaühisusest. Nimelt, abielu kestel on mõlema abikaasa omandatu lahusvaraks, kui pole kokku lepitud muus või seaduses  ei  esine  vastupidist  alust.  Samuti  PKS  §  41  lg  2  annab  kohustuse  ühise  eluasemena kasutatava pinna käsutamiseks küsida teise abikaasa nõusolekut. Antud varasuhte eesmärgiks on reguleerida olukorda, kus varasuhte lõppedes võib üks abikaasadest jääda nõrgemasse positsiooni. Seega abielu lõppedes arvestatakse, kui palju kummagi poole vara kasvas ning tasaarvestatakse mõlemad pooled, tagamaks võrdsus.3 Seega ühiselt soetatud vara on võimalik liigitada ühisvaraks ning  teatud  varalised  tehingud  nõuavad  teise  abikaasa  nõusolekut,  kuid  üldjuhul  on  abikaasad omandatud vara suhtes ainuomanikud.   Varalahususe  valimine  annab  kõige  suurema  varalise  iseseisvuse.  Välistatud  pole  kaasomandi tekkimine vastaval soovil. Samuti kohaldub varalistes küsimustes ka PKS-i 3. ja 5. peatükk, mis kohustab perekondlikes küsimustes arvestama üksteisega ka varaliselt. Kokkuvõtlikult  võivad  Martin  ja  Liina  soetada  soovi  korral  vara  ühiselt  näiteks  ühis-  või kaasomandi kujul olenemata varasuhtest. Valides varaühisuse tuleb arvestada sellega, et suurem 3 Degener, K. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe, lk 45-46. Doktoritöö. Juhandaja P.Varul. Tartu 2016.
Arvutivõrgus 23.03.2020:
https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51659/degener_kristel.pdf?sequence=1&isAllowed=y

osa  omandatavast  varast  on  ühine.  Kui  paaril  on  soov  jääda  asjaõiguslikes  küsimustes ainuomanikeks,  siis  on  mõistlik  valida  varalahusus,  sest  selle  puhul  käsitletakse  varasuhetes isikute  tehinguid  nagu  nad  poleks  abielus.  Tagamaks  võrdsed  varalised  suhted  on  otstarbekas valida vara juurdekasvu varasuhe, sest see kaitseb ka nõrgemat osapoolt. 11. Kas abielluda või sõlmida kooseluleping? Mis rakendusaktide puudumisega reaalselt kaasneb? Kuna abielu õiguslikku regulatsiooni on eelnevates küsimustes korduvalt käsitletud, siis selgitame siinkohal täpsemalt kooselulepingu põhimõtteid. Erinevalt abielu mõistest on kooselu küllaltki uus nähtus,  mis  juriidiliselt  jõustus  aastal  2016.  Kuna  seadusandja  pole  kooseluseadusele rakendussäteid veel loonud, siis kaasneb sellega mõningaid probleeme. Notar Priidu Pärna selgitas teleintervjuus,  et  kohtupraktika  raames  on  täidetud  õiguslüngad  lugedes  kooseluseadust jõustunuks,  kuid  murekohad  tekivad  toetuste,  ravikindlustuse  jm  taotlemisel,  sest  kooselulisi suhteid ei registreerita riiklikes registrites. Muuhulgas viitas notar sellele, et kooseluseadus võiks olla  kohaldadatav  ainult  samasooliste  paaride  puhul,  et  mitte  tekitada  segadust  abieluliste suhetega.4  Riigikohtu  määruse  nr  5-17-42/9  p  32  kinnitab  eelnevaid  selgitusi,  lugedes kooseluseadus jõustunuks 2016. aastal.5 Sellegipoolest on jõudnud kohtusse kaebus, milles isikud leidsid,  et  nende  perekonda  koheldakse  kooselulises  suhtes  ebavõrdselt  võrreldes  abieluliste peredega.  Täpsemalt  ei nõustunud riik  maksma sotsiaaltoetust, sest seadus nägi ette seda  ainult abikaasadele. Riigikohus leidis oma otsuses nr 5-19-42 p-s 58, et ka kooselulises suhtes võivad isikud olla samas olukorras nagu abielu puhul ning  seetõttu  ei  tohi riik kohelda neid kõnealuse toetuse maksmisel ebavõrdselt.6 Seega pole kooselulepinguliste varaliste suhete regulatsioon veel täielikult välja kujunenud ning erinevast soost paaride puhul on varasuhete kindluse tagamiseks ratsionaalne sõlmida abielu. 4 TV Play Baltics AS, Seitsmesed. Notar Priidu Pärna kooseluseadusest: rakendusaktide puudumine
on pannud inimesed kõhklema. Arvutivõrgus 24.03.2020: https://play.tv3.ee/seitsmesed-notar-priidu-
parna-kooseluseadusest-rakendusaktide-puudumine-on-pannud-inimesed-kohklema-10159878
5 Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus nr 5-17-42, p 32.
6 Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 5-19-42, p 58.

Kasutatud allikad: 1.  Degener, Kristel. Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhe, lk 45-46. Doktoritöö. Juhandaja P.Varul. Tartu 2016. Arvutivõrgus 23.03.2020: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/51659/degener_kristel.pdf?sequence=1&isAl lowed=y 2.  TV Play Baltics AS, Seitsmesed. Notar Priidu Pärna kooseluseadusest: rakendusaktide puudumine on pannud inimesed kõhklema. Arvutivõrgus 24.03.2020: https://play.tv3.ee/seitsmesed-notar-priidu-parna-kooseluseadusest-rakendusaktide- puudumine-on-pannud-inimesed-kohklema-10159878 3.  Perekonnaseadus. RT I, 09.05.2017, 29. 4.  Perekonnaseaduse eelnõu (SE 55) seletuskiri. Arvutivõrgus 24.03.2020: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/982033c7-c2e1-2ce6-0479- ef2bf925488b/Perekonnaseadus/ 5.  Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi määrus nr 5-17-42, p 32, 10.04.2018. 6.  Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus nr 5-19-42, p 58, 18.12.2019. 7.  Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-77-12, 04.06.2012.
____________________________________________________________________________ SEMINAR 1. Kas abiellumisel on mõtet? Annika Kuimet (notar): "Soovitan soojalt abielluda! Ja enne, kui õige aeg mööda läheb:)"   PKS §-d 15-20, PKTS § 42   - ühine majapidamine ühistel õlgadel, vastavalt võimalustele ja omavahel kokkulepitud ülesannetele   - avalik teadaanne: oleme nüüd perekond (registrikanne)   - seadusjärgne pärimine, abikaasade vastastikune testament   - kolm varasuhet, mille seas ei ole lahuvara varasuhet (ega abieluvaralepingu varasuhet)   - peamised erisused: käsutusõigus 2. Muudatused asjaõiguslikus olukorras? PKS § 25, PKS § 27 lg 2 p-d 1-3 - Ühisvaraks ei muutu, aga käsutuspiirangud võivada olla

- praktikas porbleem: raha kontodel 3. Tulu OÜSt   - osaühingu osa: piiramatu käsutusõigus; dividendid: PKS § 27 lg 2 p 3 Raha, mis on kummagi AK pangaarvel abielusuhtelõppemise seisuga, loetakse nendeühisvaraks. Siiski, kui raha on arvele laekunud LV müügist, tuleks seda käsitleda samuti LVna § 27 lg 2 p 3 alusel. AÕS-Komm I/Varul, § 70, 3.4.2.2.d, Ühesõnaga, praktikas tõendamisprobleem (PKS § 27 lg 6)   4. Juh.liikme vastutus, kahju hüvitamise kohustus   Kas mõjutab mõlema AK vara? Ka selle vara, kes otsuste vastuvõtmisel osalenud ei ole?   TSÜS § 37, PKS § 18, PKS § 33, PankrS §-d 112, 122   Mõjutatud saab teine AK täitemenetluses/pankrotimenetluses, kui ühisvara müüakse võla katteks (ainult võlgnikust AK osa; teine osa (müügistsaadavast tulust) jääb AK-le, kes ei ole võlgnik. Aga ühisvara müügi risk on.   tagasivõitmine pankrotimenetluses (5 a enne pankrotioukorda) - tasuta ("petmisemaiguga" ühisvara jagamise lepingud)       5. Pärimisõigus ●   Varasuhtest pärimisõigus ei sõltu (ja ülalpidamisõigus ka) ●  Testament võib reguleerida teisti (siis sundosa) - sellest räägime järgmises aines:) 6. Varasuhte valiku hetk PKTS § 37, PKS § 59 jj -  abiellumise avalduses; järelemõtemise aja ajooksul saab muuta - hiljem AVL muuta varasuhet või teha selles muudatusi - notaritasu! kanne abieluvararegistris    notar: varasuhe valitud, abielu sõlmitud per.ok: abielu sõlmimine (tasu erineb abielu sõlmimise ajast)    7. varasuhte muutmine NotTS § + registrikaardi avamise tasu 25 - varasuhte muutmine - uue AVL korral registrikaardi muutmise tasu 10 eurot 8. korter Varalahususe varasuhtes saab omandada kaasomandisse

Varaühisuse varasuhe: abieluvararegistri kaarti ei ole, ostavad korteri, see saab ühisvaraks, ongi ok Kui Liina tahab saada korteri ainuomanikuks?   PKS § 27 lg 4 - tunnistada üksik ese ÜV/LV (teise varamassi) AVL! + abieluvararegistri kanne 9. uued omandamised AVL!    AVL tasu: - varasuhte valik (kindel tasu) - konkreetse eseme arvamine teise varamassi (tasu sõltub konkreetse eseme väärtusest) 10. hilisem varasuhte muutmine / senisoetatud saatus? muudame varasuhet; seni ühisvaras olnud korter jääb ühisvarks kuni jagamiseni PKS § 37 jagada saab vaid varasuhte lõppedes abikaasa nõudel (VUS saab ka suhte ajal) omavahel saavad ühisvaraga teha tehinguid vaid AVL-ga lahusvaraga saavad teha tehinguid PKS 27 lg 4 3-2-1-36-13, p 12 10. uued omandamised: muu vara Varaühisus:   PKS § 27primm lg 2; PKS § 211 lg 2 (kehtib vara suhtes, mis omandatud pärast 1.01.2015) PKS § 27 lg 4 M KA omandas enne 1.01.2015 - ei ole nõusolekut vaja L võõrandamisel  - on vaja (kui perekonna elukoht) Kuidas  kindlaks  teha?  Tehingus  osalevad  mõlemad  ja  kinnitavad  tehignu  tegemisel  ja  annab nõusoleku. NS saamine võib olla praktikas probleem. a) kas on elukoht? b) kas annab nõusoleku? Soetisvara: PKS § 41 lg 2 (algusest peale kehtib) ●  isikute enda arusaam (suvila ei ole eluase) vs ehitisregistri sihtotstarve ●  enamus tehinguid siiski eluruumidega - sageli seda ei teata NB! kehtib ka enne abielu soetatud vara suhtes

10. uued omandamised: muu vara Varaühisus:  PKS  §  27primm  lg  2;  PKS  §  211  lg  2  (kehtib  vara  suhtes,  mis  omandatud  pärast 1.01.2015) PKS § 27 lg 4 M KA omandas enne 1.01.2015 - ei ole nõusolekut vaja L võõrandamisel  - on vaja (kui perekonna elukoht) Kuidas  kindlaks  teha?  Tehingus  osalevad  mõlemad  ja  kinnitavad  tehignu  tegemisel  ja  annab nõusoleku. NS saamine võib olla praktikas probleem. a) kas on elukoht? b) kas annab nõusoleku? Soetisvara:   ●  Ühisvara ei teki.   ●  käsutusõigus 100%, va elukoht ●  PKS § 41 lg 2 (algusest peale kehtib) ●  isikute  enda arusaam (suvila ei ole eluase) vs ehitisregistri sihtotstarve; käsutuspiirangu välistamine – AVL! ●  enamus tehinguid siiski eluruumidega - sageli inimesed seda ei tea NB! kehtib ka enne abielu soetatud vara suhtes PKS 27 lg 6 lahusvaraks tunnistamine: ●  müügitehing (korteri väärtus) + AVL (korteri väärtus)  - topelt; las pigem läheb ühisara hulka, küll kunagi hiljem ühisvara jagades klaarime ●  Kui omandatakse uus asi LV arvel:   Soovitus tõendamisraskuste vältimiseks: eraldi pangakonto LV müügist saadava raha jaoks müüglepingusse ka kirja a.-o.: et see on see raha, mille eest uus asi osteti (lisada konto väljavõte ja kui notari kontolt, siis notar lisab)

Perekonnaõiguse seminar 30.40.2020, rühm I, tiim nr III Anastasija Fedosenko (33,(3)%), Mileen Arbma (33,(3)%), Jelizaveta Kirsanova (33,(3)%). Kokkulepete sõnastamine Triin (45 a.) ja Mati (55 a.) tulevad notari juurde konsultatsiooni ja räägivad oma soovidest: Nad on abielus olnud 22 aastat. Neil on 10-aastane poeg Kaarel ja 22-aastane tütar Signe, kes                 põeb epilepsiat ning vajab seetõttu igapäevaelus toimetulekuks ema abi. Ema kahtlustab, et tütre vaimne seisund ei võimalda tal aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida.     Abikaasadel kehtib abiellumisest alates varaühisuse varasuhe. Triinule kuulub lahusvarana enne abielu ostetud elamu ja kõrvalhoonetega kinnistu maal, kus pere hetkel elab (väärtus umbes 100 000 eurot). Matile kuulub lahusvarana 3-toaline korteriomand Tallinnas (väärtusega 100 000 eurot). Matile ja Triinule kuulub ühisvarana 1-toaline Mati ja Triinu kui kaaslaenusaajate poolt         võetud pangalaenu eest (jääk 20 000 eurot) ostetud korteriomand Tallinnas, kus elab Signe (väärtus 50 000 eurot). Laenu maksis reaalselt ainult Mati. Kokku maksis Mati oma palgast laenulepingu täitmiseks 10 000 eurot. Mati ja Triin tahavad abielu lahutada ning sõlmida kokkuleppeid vara omandiõiguse kohta     ning ka lastele elatise maksmise kohta selliselt, et: 1. Abielu lahutamise vormistamine ja varaliste kokkulepete sõlmimine toimuks üheaegselt. Kuidas seda tagada? 2. Mati jääb üksi elama maale ning saab Triinu kinnistu omanikuks. Triin asub 10-aastase pojaga elama linna 3-toalisesse korterisse ning saab Mati korteriomandi omanikuks. 3. Signe jääb ka edaspidi elama 1-toalisesse korterisse. Selle korteriomandi ainuomanikuks tahaks saada Triin ning Mati tahaks vabaneda laenukohustusest. 4. Triin soovib, et: Mati maksaks Triinule elatist 10-aastase poja ja 22-aastase Signe jaoks; kui Mati maksmisest kõrvale hoiab, siis peab olema võimalik kohe kiiresti ja võimalikult lihtsalt elatis sisse nõuda. 5. Mati soovib, et Triin hüvitaks talle selle osa pangalaenust, mida Mati oli siiani maksnud Triinu eest. Triin leiab, et ei peaks hüvitama. 6. Mati tegelikult raha Triinult reaalselt ei taha, kui ta ei peaks elatist maksma ning temal saadaolev summa jääks nö ettemaksuks laste elatise eest.

Perekonnaõiguse seminar 30.40.2020, rühm I, tiim nr III Kuidas lahendada olukord ehk mis järjekorras toimingud tuleks ja saaks teha? Kes kellega ja mis kokkulepped (mis liiki lepingud) saab või peab sõlmima? Mati ja Triin omavahel ühisvara jagamise lepingu ja elatise maksmise lepingu. Sõnasta kokkulepped ning lisa iga kokkuleppe juurde viide asjakohasele õigusnormile; vajadusel kohtupraktikale. --- Asjaolud: 1. Triinu ja Mati abielu kestnud 22 aastat. 2. Abielu põhineb varaühisuse varasuhtel. 3. Triinu lahusvaraks on elamu ja kõrvalhoonetega kinnistu maal (ostetud enne abielu) ,             kus pere hetkel elab (väärtus umbes 100 000 eurot). 4. Mati lahusvaraks on 3-toaline korteriomand Tallinnas (väärtusega 100 000 eurot). 5. Mati ja Triinu ühisvaraks on 1-toaline Mati ja Triinu kui kaaslaenusaajate poolt         võetud pangalaenu eest (jääk 20 000 eurot) ostetud korteriomand Tallinnas, kus elab     Signe (väärtus 50 000 eurot). Laenu maksis reaalselt ainult Mati. Kokku maksis Mati     oma palgast laenulepingu täitmiseks 10 000 eurot. 6. Neil on 10-aastane poeg Kaarel ja 22-aastane tütar Signe, kes põeb epilepsiat (sh     vajab igapäevaselt ema Triinu abi). Triinu ja Mati soovid (kaasuse punktid 1-6): 1. Abielu lahutamise vormistamine ja varaliste kokkulepete sõlmimine toimuks üheaegselt. Kuidas seda tagada? ❏ Varaühisuse varasuhte lõppemise aluseks - PKS § 35, sobib ka abielu lahutamise         puhul. Sel juhul toimub ühisvara varasuhte lõppemine + ühisvara jagamine. ❏ Abikaasad jagavad oma ühisvara omavahel kokkuleppel - PKS § 37 lg 1 lause 1.                   Jagavad seda varasuhte lõppemisel (lõpeb abielu lahutamise tõttu) - PKS § 26 lg 1,               PKS § 37 lg 2. -------------------------------------------- 1. Mati ja Triinu abielu lahutatakse, vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 35 lõikele         1 punktile 3 lõpeb pooltevaheline ühisvara varasuhe 2. Vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 37 lõikele 1, pooltel on õigus esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule koos abielu lahutamise hagiga.

Perekonnaõiguse seminar 30.40.2020, rühm I, tiim nr III 2. Mati jääb üksi elama maale ning saab Triinu kinnistu omanikuks. Triin asub 10-aastase pojaga elama linna 3-toalisesse korterisse ning saab Mati korteriomandi omanikuks. ❏ Lahusvara valitsemise erandiks - PKS § 27¹ lg 2 - see on perekonna või abikaasa                 eluase. Sõltumata omandisuhetest, teise abikaasa nõusolekul.   ❏ RKTKo 3-2-1-193-13 p 11 - piiramatu tehingute tegemise õigus, sh abikaasad         omavahel lahusvarast lahusvarasse.   -------------------------------------------- 1. Triinu lahusvarasse kuulub elamu ning kõrvalhoonetega kinnistu maal, mille väärtuseks on 100 000€. Abielu kestel kasutati seda perekonna eluasemena. 2. Mati lahusvarasse kuulub kolmetoaline korter asukohaga Tallinnas, mille väärtuseks on 100 000€. Abielu kestel perekond seal ei elanud.   3. Lähtuvalt PKS § 27¹ lg-st 2 abikaasa saab käsutada teise abikaasa lahusvaraks olevat         perekonna eluasemena kasutatavat või omanikuks mitteoleva abikaasa poolt eraldi kasutatavat eluruumi tema nõusolekul.   4. PKS § 27 lg 5 kohaselt, valitseb kumbki abikaasa oma lahusvara iseseisvalt ja omal               kulul. Riigikohtu otsuse 3-2-1-193-13 p 11 viitab sellele, et kuna abikaasad võivad         1 kolmandate isikutega teha iseseisvalt lahusvara hulka kuuluva esemega tehinguid, võivad abikaasad ka omavahel niisuguseid tehinguid teha. Abikaasade õigus teha lahusvaraga omavahel tehinguid pole kehtiva perekonnaseaduse varaühisuse varasuhte olemusega ega mõttega vastuolus.   3. Signe jääb ka edaspidi elama 1-toalisesse korterisse. Selle korteriomandi ainuomanikuks tahaks saada Triin ning Mati tahaks vabaneda laenukohustusest. Käesoleval juhul 1-toaline korter kuulub Matile ja Triinule ühisvarana. PKS § 37 lg 3               kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokkulepitud teisiti. PKS § 38 alusel ühisvaral lasuvad         kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Kohustuste jagamisele kohaldatakse võlaõigusseaduses kohustuste ülemineku kohta sätestatut. Kuna PKS ei näe ette tingimusi, mille kohaselt võiks saada ühisvarale kuuluva     1 RKTKo 3-2-1-193-13. Tartu, 3.märts 2014.a

Perekonnaõiguse seminar 30.40.2020, rühm I, tiim nr III korteri ainuomanikuks, hüpoteetiliselt pooled võivad omavahel kokku leppida, et Triin saab     ainuomanikuks ning siis võtab endale ülejäänud kohustusi pangalaenu välja maksta. 4. Triin soovib, et: Mati maksaks Triinule elatist 10-aastase poja ja 22-aastase Signe     jaoks; kui Mati maksmisest kõrvale hoiab, siis peab olema võimalik kohe kiiresti ja     võimalikult lihtsalt elatis sisse nõuda. Elatise saamise 10-aastase poja jaoks nõude aluseks on PKS § 97 lg 1, mille kohaselt           alaealine laps on õigustatud isik elatise saamiseks. Elatise saamiseks on Kaarelil (10-aastasel         pojal) õigus kuni täisealiseks saamiseni või on võimalus seda pikendada juhul, kui ta saab     põhi-, kesk-, kõrg- või kutseharidust, kuid see võimalus kehtib kuni 21-aastaseks saamiseni (PKS § 97 lg 2).   PKS § 97 lg 3 sätestab, et elatist saamise isikuks on ka muu abivajav alaneja või üleneja                   sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama. Kaasuse asjaoludest on meil teada, et             Signe on Triinu ja Mati 22-aastane ühine laps, kellel on epilepsia, mistõttu ta vajab         igapäevaelus toimetulekuks ema abi. Seega tema suhtes ei kehti PKS § 97 lg 2 vanuse               tingimuse kohta ning kohaldatakse PKS § 97 lg 3 erandina, kuna terviseseisundi tõttu ei ole               ta võimeline end ise ülal pidada. _________________________ Eeltoodud lähtuvalt Pooled võivad kokku leppida, et:   1. Isa kohustub maksma elatist 10-aastasele pojale PKS § 97 lg 1 alusel. 2. Isa kohustub maksma elatist 22-aastasele tütrele PKS § 97 lg 3 alusel. 3. Isa annab oma nõusolekut alluda kohesele sundtäitmisele, mille järgi laste ema võib isa kohustuste mittetäitmisel pöörduda otse kohtutäituri poole. 5. Mati soovib, et Triin hüvitaks talle selle osa pangalaenust, mida Mati oli siiani     maksnud Triinu eest. Triin leiab, et ei peaks hüvitama. Kuna poolte vahel puudub üksmeel, siis analüüsime PKS-i sätete järgi, kas Triinul on kohustus hüvitada osa pangalaenust, mida Mati oli siiani tema eest maksnud. Siinkohal on oluline võlaõigusseaduse (edaspidi: VÕS) § 69, mis sätestab solidaarvõlgnike vastutuse ja         PKS § 34 lg 2, mille alusel saab nõuda lahusvarast ühisvara kasuks tehtud kulutusi tagasi.           Kuna aga antud juhul Mati tegi pangalaenu makseid palga arvelt, mida loetakse ühisvaraks,

Perekonnaõiguse seminar 30.40.2020, rühm I, tiim nr III siis ei saa ta selle alusel Triinult pangalaenu osalist hüvitamist nõuda. Muuhulgas pole         välistatud, et perekonnas oli vaikimisi kokkulepe, et Mati toetab rahaliselt ja Triin toetab             perekonda muudmoodi (nt majapidamise, laste kasvatamise jne kujul). Järelikult ei pea Triin     Matile osa pangalaenust hüvitama. 6. Mati tegelikult raha Triinult reaalselt ei taha, kui ta ei peaks elatist maksma ning temal saadaolev summa jääks nö ettemaksuks laste elatise eest. Kuigi eelnevas punktis jõudsime järelduseni, et Triin ei pea Matile maksma, siiski käsitleme         probleemi hüpoteetiliselt.   Käesoleva küsimuse lahendamiseks tugineme Riigikohtu (edaspidi RK) kohtulahendile nr     3-2-1-78-13 p 13 . Nimelt on RK selgesõnaliselt öelnud, et elatise maksmine võib toimuda ka                 2 muul kui rahalisel viisil. Täpsemalt on siinkohal tuginetud PKS §-le 100 lg 3,kuid mis näeb           ette, et kokkulepe ei välista seadusjärgset elatist. Lisaks tõi RK välja, et vanemad võivad             kokkuleppes välistada elatise maksmise nõude esitamist ka sarnastel tingimustel, mis näevad     ette elatisnõude mitte esitamist. Arvestades, et kui Triin peaks iga kuu maksma Matile näiteks     100 eurot hüvitist ja Mati omakorda elatist lastele 100 eurot, siis nad kannaksid üksteisele     raha piltlikult öeldes edasi-tagasi. Seega võivad Mati ja Triin leppida kokku, et nõuet elatise         eest ei esitata, kuid Matil tuleb arvestada, et seadusjärgset elatisnõuet laadne kompromiss ei             välista.   Hüpoteetiline kokkulepe võib olla sõnastatud järgmiselt: 1. Pooled lepivad kokku, et Ema (Triin) ei esita elatisnõuet Isa (Mati) vastu, tingimusel, et Isa             ei nõua Emalt tasutud pangalaenu hüvitist. 2 Riigikohtu Tsiviilkolleegium lahend nr 3-2-1-78-13

Perekonnaõiguse seminar 30.40.2020, rühm I, tiim nr III ÜHISVARA JAGAMISE KOKKULEPE Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar X notaribüroos Tallinnas         2020. aastal (30.04.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Triin, isikukood X, aadress         X (e-posti aadress: X), kelle isikusamasus on tuvastatud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse alusel, edaspidi X ja Mati, isikukood X, aadress X (e-posti aadress: X), kelle               isikusamasus on tuvastatud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse alusel, edaspidi nimetatud ka Y.   28.04.2020.a Meie, X ja Y, on sõlminud selle lepingu järgmiselt: 1. Me, X ja Y, jõudsime vabatahtlikult kokkuleppele järgmistest tingimustes. 2. X ja Y abielu lahutatakse, vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 35 lõikele 1           punktile 3 lõpeb pooltevaheline ühisvara varasuhe. 3. Vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 37 lõikele 1, pooltel on õigus esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule koos abielu lahutamise hagiga. 4. Meie ühine ühisvara vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 25 on: ühetoaline korteriomand asukohaga Tallinnas. 5. X lahusvara vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 27 lõikele 2 punktile 2 on:         elamu ja kõrvalhoonetega elamu maal, selle väärtuseks on 100 000€. 6. Y lahusvara vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 27 lõikele 2 punktile 2 on:         kolmetoaline korteriomand asukohaga Tallinnas, selle väärtuseks on 100 000€. 7. Vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 27¹ lg 2 võõrandada X-le ja kanda     kinnistusraamatusse ainuomanikuna järgmine vara:   kolmetoaline korteriomand asukohaga Tallinnas; ühetoaline korteriomand asukohaga Tallinnas. 8. Vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 27¹ lg 2 võõrandada Y-le ja kanda     kinnistusraamatusse ainuomanikuna järgmine vara: elamu ja kõrvalhoonetega elamu maal. 9. Vara, mis on meie ühine, pole enam saadaval. Kogu vara, mille pooled pärast selle lepingu allkirjastamist on omandanud, on selle omandava poole isiklik vara. Täisnimi: XXX. (allkiri) Täisnimi: YYY. (allkiri)

Perekonnaõiguse seminar 30.40.2020, rühm I, tiim nr III Kokkuleppe all peetakse silmas lahutust käsitleva vara jagamist reguleerivat dokumenti. Selle lepingu objektiks on ühisomand. Väärib märkimist, et abielulahutuse         korral sõlmitud kokkulepe on abikaasade vastastikune otsus vara jagamise kohta, mitte aga abielulahutuse algataja nõuete kinnitamine, kes pöördusid kohtusse.   Sellise kokkuleppe saate sõlmida kohtus. Menetluse mõte on järgmine: üks abikaasadest pöördub kohtusse avaldusega, milles ta palub vara jagada, pärast mida     pooled lepivad kokku ja allkirjastavad rahulepingu. Tasub arvestada, et vara jagamise leping on võimalik sõlmida ka ilma kohtu osaluseta,             kuid kohtus allkirjastatakse just kokkuleppeleping. On juhtumeid, kui endised abikaasad jagavad vara vabatahtlikult, ilma kohtu osaluseta. Enamasti kokkuleppele ei     jõuta; sellistes olukordades sunnitakse ühte abikaasadest abi saamiseks pöörduma kohtu poole. Kui kohtuprotsessi ajal jõuavad pooled kokkuleppele, palutakse neil koostada rahuleping. Sellise lepingu sõlmimiseks tuleks järgida toimingute algoritmi. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- KOKKULEPE LASTEGA SUHTLEMISEKS JA ELATISRAHA MAKSMISEKS   Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar X notaribüroos Tallinnas         2020. aastal (30.04.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on Triin, isikukood X, aadress         X (e-posti aadress: X), kelle isikusamasus on tuvastatud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistuse alusel, edaspidi Ema ja Elatisraha saaja ja Mati, isikukood Y, aadress Y (e-posti aadress: Y), kelle isikusamasus on tuvastatud Eesti             Vabariigi kodaniku isikutunnistuse alusel, edaspidi nimetatud ka Isa ja Elatisraha maksja.         28.04.2020.a Meie, Ema ja Isa, on sõlminud selle lepingu järgmiselt: 1. Me, Ema ja Isa, jõudsime vabatahtlikult kokkuleppele järgmistest tingimustes. 2. Ülalpidamist saama õigustatud isikuks vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 97 lõikele 1 punktile 1 on: poolte ühine 10-aastane poeg Kaarel. 3. Ülalpidamist saama õigustatud isikuks vastavalt perekonnaseaduse paragrahvile 97 lõikele 1 punktile 3 on: poolte ühine 22-aastane tütar Signe, kes vajab igapäevaselt abi         epilepsia tõttu.

Perekonnaõiguse seminar 30.40.2020, rühm I, tiim nr III 1. Notariaalakt koostatakse ja allkirjastatakse ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari     büroos.   2.Osalejate soovil väljastatakse käesoleva akti koostamise päeval kokkuleppega notariaalakti kinnitatud ärakiri.   3. Käesoleva akti digitaalärakiri on osalejatele kättesaadav aadressil https://www.eesti.ee (eteenused › kodanikule › õigusabi › notariaalsed dokumendid). LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD   1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasuvad pooled võrdselt.   2. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest pangaülekandega notari arveldusarvele. Notaril on õigus     notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks     kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse     on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe         notari tasu maksmise kohta lepingu tõestamisel kehtiv vaid nende omavahelise kokkuleppena ning notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt. Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt osalejatele ette loetud, antud     enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja     akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud.   Käesolevas dokumendis on X lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil.   Notari tasu 44,70 eurot (tehinguväärtus 3600 eurot, notari tasu seaduse § 3, 17¹, 22, 23 p 2).               Käibemaks 8,94 eurot.   Kokku 53,64 eurot.   Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.

Tartu Ülikool   Õigusteaduskond Tallinnas    PEREKONNAÕIGUSE SEMINARIKAASUSED PÕ, Kevadsemester 2020 Tiina Mikk SEMINAR V Teemad: ●  Alaealise lapse ülalpidamine ●  Täisealise lapse ülalpidamine ●  Vanema ülalpidamine    Esitamise aeg: 22.04.2020 kell 16.00    10. Kohtupraktika analüüs: vanema ülalpidamine Leia vähemalt kolm kohtulahendit, millega: (a) on (täisealiselt) lapselt välja mõistetud elatis vanema kasuks ja elatist on ajaliselt piiratud või vähendatud selle suurust põhjusel, et vanem ei ole omal ajal, kui laps oli alaealine, last ülal pidanud või    (b) on laps ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastatud samal põhjusel ning too välja kohtu põhjenduste ühised jooned ja/või põhimõttelised erinevused eesmärgiga teha üldistusi selle kohta, millistele asjaoludele tuginedes kohtupraktika vabastab või vähendab lapse ülalpidamiskohustust vanema suhtes. Analüüs

Käesolev  Eesti  kohtupraktika  analüüs  perekonnaõiguse  valdkonnas  põhineb  järgmistel kohtulahenditel: 05.09.2017.a. otsus nr 2-16-67891, Pärnu Maakohtu 14.07.2016.a. otsus nr 2- 16-75112 ja Harju Maakohtu 5.10.2015.a. otsus nr 2-15-32953 (koos Tallinna Ringkonnakohtus lahendatud apelatsioonikaebusega4). Kõikide  lahendite  keskseks  küsimuseks  on  ülalpidamistoetuse  kohustusest  vabastamine. Täpsemalt on tegemist olukordadega, kus vanem pole õigel ajal oma last üleval pidanud ning kohtud tuginedes perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) §-i 103 p-le 2 analüüsivad, kas seetõttu võib olla asjakohane vabastada lapsed kohustusest pidada üleval oma vanemat. Esiteks  selgitatakse  kohtulahendit  nr  2-16-6789.  Nimelt  esitas  isik  hagi  tuvastamaks,  et  tal puudub ülalpidamiskohustus isa vastu  ja  taotles ülalpidamiskohustusest vabastamist. Hageja esitas hulganisti väiteid selle kohta, kuidas ta  isa kasvatamisest osa ei võtnud ja alimente ei maksnud.  Kohus  analüüsis  mh  PKS  §  103  lg  1  p  2  järgi,  kas  esineb  õiguslik  alus ülalpidamiskohustusest  vabastamiseks,  st  kas  õigustatud  isik  on  jämedalt  rikkunud  oma ülalpidamiskohustust  ülalpidamiskohustlase  vastu.  Kohus  tugines  otsuse  tegemisel  tõendite puudumisele osas, et kostja on vabatahtlikult lapse kasvatamisest ja ülalpidamisest osa võtnud ning  lisaks  tunnistajate  ütlustele.  Selgitati  ka  seda,  et  arvestavaks  asjaoluks  on  kostja vabatahtliku  panuse  puudumine  hageja  lapsepõlve  vältel.5  Analüüsi  autori  subjektiivsel hinnangul oli tegemist mõnevõrra nõrga kohtulahendiga, sest selles esines hulganisti kirjavigu, mh tõenäoliselt tähelepanematusest on ühes kohas hageja nimi jäänud varjamata initsiaalidega ning suurem osa väidetest tugines tunnistajate ütlusele. Otseloomulikult on sellistes vaidlustes keeruline  leida  aastate  pärast  väga  veenvaid  tõendeid  ning  lõppkokkuvõttes  ei  taandunud nõrkus kohtulahendile, vaid laadse vaidluse kitsaskohtadele üleüldiselt.   Teiseks  lahendiks  vaadeldakse  Pärnu  Maakohtu  otsust  nr  2-16-7511.  Tegemist  oli tagaseljaotsusega,  sest  kostja  ei  vastanud  kohtule  tähtaegselt.  Kohtu  seisukohad  mahtusid kolme lõigu sisse ning tuginesid peamiselt sellele, et kuna kostja ei vastanud kohtule, siis ta võtab  hageja  esitatud  väiteid  omaks.  Sarnaselt  eelmise  kohtulahendiga  oli  tegemist  hagiga, milles palus hageja vabastada teda ülalpidamiskohustusest isa vastu. Hageja selgitas, et kostja ei käitunud lapsevanemana ning ei andnud mitte  mingit panust tema lapsepõlve  jooksul. Ka 1 Ko nr. 2-16-6789, 5.september 2017.a.
2 PMKo nr. 2-16-7511, Pärnu, 14. juuli 2016.a.
3 HMKo nr. 2-15-3295, Tallinn, 5.oktoober 2015.a.
4 TlnRnKo nr. 2-15-3295, Tallinn, 3. mai 2016.a.
5 Ko nr. 2-16-6789.

selles lahendis leidis kohus tuginedes PKS § 103 lg 1 p-le 1 ja 2, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtuotsuse kolmas punkt määrab, milline on resolutsioon ja kohtu tuginemise hagiavaldusele, täituri  õiendile  ja  teistele  kirjalikele  tõenditele,  kuid  ei  selgita  konkreetsemalt,  milles kostjapoolne ülalpidamiskohustuse jäme rikkumine seisneb.6 Tõenäoliselt tagaseljaotsused ei nõua  pikemat  selgitust,  sest  vaidluse  teine  pool  pole  vasturääkivaid  väiteid  esitanud,  kuid taaskord autori isiklikul arvamusel oleks kohtupooltele selgituseks asjakohane vähemalt viide nt mõnele varasemale lahendile, mis selgitab jämeda rikkumise mõistet.   Kolmandaks  analüüsiti  kohtuotsust  nr  2-15-3295,  mille  keskmeks  olid  samad  küsimused  ja õigussätted.  Erinevuseks  eelnevates  lahenditest  oli  see,  et  hagejaks  oli  siinkohal  kohaliku omavalitsuse (edaspidi: KOV) üksus, kes soovis kostjatelt ülalpidamiskulude hüvitamist kuna viimased olid kohustatud oma isa ülal pidama. Kostjad esitasid vastuväite PKS § 103 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel, mida hageja hinnangul ei saanud  teha, kuid kohus leidis, et see oli õigustatud. Kohtuotsuse  p  29  selgitab  üheselt,  et  kostjate  ütluste  põhjal  isa  nende  ees  oma ülalpidamiskohustust  ei  täitnud,  kulutades  raha  alkoholile  ja  pannes  lapsed  elama märkimisväärselt kehvades elamistingimustes. Muuhulgas leidis kohus, et kuigi isa panustas ühisesse  majapidamisse,  siis  ei  saa  ülalpidamiskohustust  lugeda  piisavaks,  sest  teiselt  poolt võttis ta lastelt kooliraha ära. Sarnaselt esimesele lahendile selgitas kohus, et PKS § 103 lg 1 p 2 rakendamine on õigustatud sellega, et isa pole lapsepõlve vältel positiivset panust laste ellu teinud.7  Lahendi  peale  tehti  ka  apellatsioonikaebus,  kuid  ringkonnakohus  jättis  otsuse muutmata. Kaebuses leidis hageja ehk KOV taaskord, et kostjad ei saa tugineda PKS §-le 103, kuid ringkonnakohus selgitas põhjalikumalt, et laadset õiguskaitsevahendit ei pea ilmtingimata kasutama  eraldi  eelnevas  hagis,  vaid  võib  tõestada  ka  kõnealuses  vaidluses.8  Vastupidiselt esimesele  kahele  analüüsitud  lahendile,  andis  see  kaasus  palju  selgema  ülevaate  kohtu seisukohast,  mis  oli  argumenteeritud  väga  veenvalt  ning  loodetavasti  selgitas  põhjalikult  ka osapooltele PKS § 103 kasutamise põhimõtteid. Sisuvälise märkusena on ka selle lahendi ühes punktis jäänud asjassepuutuva isiku nimi initsiaalidega varjamata. Kokkuvõtlikult  taandusid  kõik  analüüsitud  lahendid  samadele  argumentidele,  tehes  seda põhjalikumal  või  hoopis  vähem  selgitaval  moel.  Nagu  ka  eelnevalt  mainitud  on  selliste vaidluste murekohaks ajakaugus ning raskus tõestada, kas ikka panustati vaimselt, rahaliselt või muul moel lapse kasvatamisesse või mitte. Seetõttu on sellistes lahendites domineerivaks 6 PMKo nr. 2-16-7511.
7 HMKo nr. 2-15-3295
8 TlnRnKo nr. 2-15-3295

tõendiks osapoolte jt tunnistajate ütlused. Põhimõttelisi erisusi lahenditest analüüsi käigus ei tuvastatud. Pea iga kaasuse asjaoludest ilmnes, et isadel oli probleeme alkoholi tarvitamisega, mis tõenäoliselt viiski lapsed taluma lapsepõlves mitmeid muresid, mis olid tingitud vähesest või  olematust  vanemapoolsest  panusest  kasvatusse.  Need  kaasused  peegeldavad  selgelt, millised murekohad on Eesti ühiskonnas tervikuna ning annavad ilmeka sõnumi selle kohta, et lapsed ei pea täiskasvanuna kannatama oma vanemate valede valikute eest.     11. Kaasus: Kristofer ja füüsikaolümpiaad Kaasuse kaasautor: õppe-assistent Merili Koppel Malle  ja  Mati  abiellusid  2002.  aastal.  Kaks  aastat  hiljem  (28.aprillil)  sündis  poeg  Kristofer. Mati teenis head palka ja nii ei pidanud Malle tööl käima ei enne ega pärast poja sündi. Malle hoolitses  majapidamise  ja  pere  eest.  Mati  hoolitses  perele  eluaseme  soetamise  ja  kahe  auto ülalpidamise eest. Lisaks võimaldas ta Mallele igakuist „taskuraha“ vähemalt 1000 eurot kuus. Mõne aasta möödudes muutus elu siiski keerulisemaks. Mati kaotas töö. Kuid raske olukord ei kestnud kaua. Peagi saatis Matit edu – lisaks sellele, et ta leidis endale uue ja veelgi tulusama töö, leidis ta endale ka uue elukaaslase. Sellest kooselust sündis 5.05.2015 tütar Teele. Vahetult enne Teele sündi lõpeb Malle ja Mati kooselu, abielu lahutusest abikaasad juttu ei tee. Kuna Mati lubas Mallele ja Kristoferile igakuiseks toimetulekuks maksta sama palju raha kui varem, sai  Malle  kurbusest  kiirelt  üle  ja  majanduslikus  mõttes  jätkus  elu  vanaviisi. Aja möödudes hakkas Mati enda lubadusse üha kergekäelisemalt suhtuma. Summad vähenesid järk-  järgult.  Aasta  enne  tänast  teatas  Mati,  et  maksab  nüüdsest  raha  vaid  Kristoferi ülalpidamiseks summas 300 eurot kuus. Raha laekub regulaarselt Malle pangakontole. Malle  tunneb,  et Mati on teda ja Kristoferi alt vedanud ja  arvab,  et  tal on  õigus nõuda raha summas,  mille  võrra  Mati  on  maksnud  algselt  kokkulepitust  1000  eurost  vähem  ja  seda tagasiulatuvalt iga kuu ja aasta eest, mil Mati on maksnud vähem. Pealegi abiellus ta Matiga teadmises, et nii õnnestub tal muretut elu elada. Sündmuste kulg: 2002. aasta - abielu sõlmimine Malle ja Mati vahel. 28.04.2004 - Kristoferi sünd (Malle ja Mati ühine poeg). Malle  ei  töötanud  ei enne ega pärast poja sündi,  Mati teenis head palka (soetasid selle  eest
eluaseme, pidasid üleval 2 autot ning Malle sai igakuiselt taskuraha 1000€ suuruses).

Mati kaotas töö, hiljem leidis töö suurema palgaga ning hakkas uue elukaaslasega elama. Selles
kooselus sündis neil tütar Teele.   Malle ja Mati abielu pole lahutatud. Mati lubas Mallele ja Kristoferile sama palju raha anda
ning nende elu jäi samaks pärast vanemate kooselu lõppemist. 2019.  aastal  ütles  Mati,  et  maksab  raha  vaid  Kristoferi  ülalpidamiseks  300€/kuu  suuruses.
Raha laekub Malle pangakontole regulaarselt. 1.  Kas ja millisel alusel ja kes saab esitada kohtusse hagi Kristoferi isa vastu elatise väljamõistmiseks Kristoferile? Millisel hagil oleks perspektiivi ja miks? PKS  §  75  lg  1  kohaselt,  juhul  kui  kohustatud  pool  ei  täida  oma  ülalpidamiskohustust,  võib õigustatud pool nõuda välja elatise kohtu kaudu.   Juhul,  kui  üks  vanematest  rikub  oma  ülalpidamiskohustust,  on  lapsel  õigus  esitada  vanema vastu hagi elatise saamiseks. TsÜS § 9 lg 1 järgi võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise areng seda võimaldab. Üheks variandiks on see, et kuna Malle ja Mati abielu pole siiamaani lahutatud, siis on Mallel õigus nõuda Matilt ülalpidamiskohustuse täitmist. Teiseks variandiks on see, et antud juhul kohustatud pooleks on Mati ehk lahus elav vanem ning õigustatud pooleks on Kristofer, kes on Malle ja Mati ühiseks lapseks. Hüpotees(1): Malle saab esitada hagi Mati vastu elatise saamiseks PKS § 16 lg 3 alusel. PKS § 16 lg 3 järgi lahus elava abikaasa ülalpidamisnõude eeldusteks on: ❏  Kehtiv abielu;
❏  Abikaasad elavad alaliselt lahus;
❏  Õigustatud abikaasa abivajadus;
❏  Õigustatud abikaasa pole lahuselu ise oma käitumisega põhjustanud. PKS § 16 lg 3 eelduste kontroll: ❏  Esmalt tuleb kontrollida, kas Malle ja Mati abielu on kehtiv. Kaasuse tekstis on selgelt kirjas, et nende abielu oli sõlmitud 2002. aastal ning pole siiamaani lahutatud. Seega, esimene eeldus on täidetud.

❏  Järgnevalt, tuleb vaadata, kas abikaasad elavad alaliselt lahus või mitte. Lähtudes antud informatsioonist, leidis Mati endale uue elukaaslase ning hakkas temaga koos elama. Mõne aja pärast sündis Matil ja ta uuel elukaaslasel ka ühine tütar nimega Teele. Malle elab Kristoferiga nüüd kahekesi. Sellest tulenevalt, on ka teine eeldus täidetud. ❏  Nõude kolmandaks eelduseks on see, et õigustatud abikaasal on olemas abivajadus. Praegusel  juhul  õigustatud  abikaasaks  on  Malle,  kes  soovib  nõuda  Matilt  ta ülalpidamiskohustuse täitmist. Riigikohus oma kirjutanud otsuse 3-2-1-10-13 p-s 149, et üldiselt pole üldse oluline, kas abivajadus on tingitud lapse hooldamisest, vanusest, terviseseisundist  või  omavahelisest  kokkuleppest,  sest  abikaasad  on  üldjuhul kohustatud  teineteist  abielu  kestel  vastastikku  toetama  ning  abivajaduse  korral  ülal pidama.   Sellel eeldusel on olemas ka erand: nõue on välistatud juhul, kui lahus elaval abikaasal on sissetulek või vara, mille arvel ta saab end iseseisvalt ülal pidada. Kaasuse tekstist lähtuvalt, on Malle töötu, kuna ta pole enne ega pärast Kristoferi sündi töötanud. Mati sai  nii  esimesel  kui  ka  teisel  tööl  head  palka,  mistõttu  oli  võimalik  kogu  pere  ülal pidada, igaühe soove rahuldada ning ka eluaset ja kaks autot soetada. Hiljem hakkas Mati  teise  elukaaslasega  koos  elama  ning  puudub  informatsioon,  mille  alusel  oleks võimalik väita, et Malle leidis endale tööd ja tal on sissetulek, mille arvelt ta saaks end ülal pidada.. Kuid kuna Mati sai nende abielu kestel head palka, mh ostetud nii kaks autot kui ka eluaseme (mis on olemuselt suured rahalised kulud), siis on alust järeldada, et Mallel on vara, mille arvelt oleks võimalikult end ja oma last iseseisvalt ülal pidada. Seega, pole nõude kolmas eeldus ehk õigustatud abikaasa abivajadus täidetud. ❏  Neljandaks eelduseks on aga fakt, mille järgi õigustatud abikaasa pole lahuselu ise oma käitumisega  põhjustanud.  Malle  pole  küll  lahuselu  oma  käitumisega  põhjustanud, pigem  vastupidi  -  Mati  leidis  uue  elukaaslase  ja  kolis  ta  juurde,  mistõttu  hakkasid abikaasad ehk Malle ja Mati lahus elama. Seega, nõude neljas eeldus on täidetud. Järeldus(1): Malle ei saa esitada hagi Mati vastu elatise saamiseks PKS § 16 lg 3 alusel, sest nõude kolmas eeldus ehk Malle abivajadus pole tõendatud. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- 9 RKTKo 3-2-1-10-13. Tartu, 13.märts 2013.a

Hüpotees(2):  Kristofer  saab  nõuda  Matilt  ülalpidamiskohustuse  täitmist  ning  kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel. PKS § 108 ülalpidamiskohustuse täitmise ning kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamise tagasiulatuvalt eeldusteks on: ❏  Õigustatud isik esitab hagi kohustatud isiku vastu;
❏  Kohustatud isik on oma ülalpidamiskohustust rikkunud;
❏  Kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkis kahju; PKS § 108 eelduste kontroll: ❏  Esmalt,  tuleb  vaadata,  kas  just  õigustatud  isik  esitab  hagi  kohustatud  isiku  vastu. Kristofer  on  Mati  ja  Malle  ühine  laps.  PKS  §-st  96  tulenevalt  ülalpidamist  andma kohustatud  isikuteks  on  täisealised  esimese  ja  teise  astme  ülenejad  ja  alanejad sugulased. Lapsevanem on ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 mõttes, kuna nad on esimese  astme  ülenejad  lapse  suhtes.  PKS  §  97  lg  1  p  1  järgi  on  alaealine  laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks.   Antud  juhul  on  teada,  et  Kristofer  on  alla  18.a.v.  ehk  alaealine  laps.,  mistõttu  ta  on õigustatud pooleks ning Mati on ülalpidamiskohustuslaseks. Seega, esimene eeldus on täidetud. ❏  Ülalpidamisnõude  teiseks  eelduseks  on  ülalpidamiskohustuse  rikkumine  kohustatud isiku poolt. Antud juhul ei saa väita, et Mati on oma ülalpidamiskohustust rikkunud. Alguses  sai  Malle  sama  palju  raha  oma  pangakontole  nagu  kooselu  kestel,  hiljem muutusid Mati poolt saadetud summad väiksemateks,  kuid ta siiski maksis raha oma lapse ülalpidamiseks. Viimase aasta jooksul laekus Malle pangakontole 300€ igakuiselt ehk Mati pole oma ülalpidamiskohustust peatanud ega rikkunud.   Riigikohtu otsuse 3-2-1-136-13 p-s 1110 on sätestatud, et ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud  isiku  igapäevaste  vajaduste  järjepidevaks  rahuldamiseks.  Kristofer  on alaealine  laps,  kelle  ülalpidamiseks  isa  maksab  igakuiselt  ehk  stabiilselt  300€. Ülalpidamise summa 300€ suuruses on piisav ja mõistlik lapse igapäevaste vajaduste 10 RKTKo 3-2-1-136-13. Tartu, 4.detsember 2013.a

järjepidevaks rahuldamiseks, see on ca 10€ iga päevas. Seega pole nõude teine eeldus täidetud. ❏  Nõude  kolmandaks  eelduseks  on  kohustuse  täitmata  jätmise  tõttu  esinev  kahju. Eelnevale analüüsile tuginedes, ei saa väita, et Mati rikkus oma kohustust, kuna raha laekus lapse ema pangakontole regulaarselt. Seega pole kolmas eeldus täidetud. Riigikohtu  otsuse  3-2-1-136-13  p-le  12  tuginedes,  PKS  §  108  mõte  on  kaitsta ülalpidamiseks  kohustatud  isikut  tagantjärele  esitatud  ulatuslike  ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks  kohustatud  isiku  tõenäoliselt  äärmiselt  raskesse  majanduslikku  olukorda. Riigikohtu  otsuse  3-2-1-35-16  p-s  2011  on  selgitatud,  et  PKS  §  108  alusel  võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist  tagasiulatuvalt kuni ühe  aasta eest enne  elatishagi kohtule esitamist.   Järeldus(2):  Kristofer  ei  saa  nõuda  Matilt  ülalpidamiskohustuse  täitmist  ning  kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt PKS § 108 alusel. ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Millisel hagil oleks perspektiivi ja miks? Perspektiivi  oleks  just  Kristoferi  poolt  esitatud  hagil  Mati  vastu  elatise  väljamõistmise nõudega. Malle hagil pole perspektiivi, sest sõltumata sellest, et ta on siiamaani Matiga abielus, on tal olemas vara, mille arvel ta saab end iseseisvalt ülal pidada. Kristoferi nõude puhul jäi üks  eeldustest  täitmata  -  kohustuslase  poolt  ülalpidamiskohustuse  rikkumine.  Kaasuse asjaoludest on teada, et Mati saatis Malle pangakontole igakuiselt viimase aasta jooksul 300€ Kristoferi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks, seega ei saa tugineda kohustuse rikkumisele.   Kristofer võiks esitada hagi oma isa vastu elatise suurendamiseks, kui 300€ pole piisav summa tema igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks. Samas, on teada, et Matil on kõrgelt tasutud töökoht, mistõttu saab eeldada, et tal on olemas võimalus kanda lapse ülalpidamiseks suuremat  rahasummat.  PKS  §  105  lg  3  lause  2  kohaselt,  iga  osavõlgniku  (vanemad  on osavõlgnikuteks - Riigikohtu otsuse 3-2-1-35-17 p 2212) kohustuse suurus määratakse kindlaks 11 RKTKo 3-2-1-35-16. Tartu, 25.mai 2016.a
12 RKTKo 3-2-1-35-17. Tartu, 9.juuni 2017.a

võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. 2.  Millises summas ja millise perioodi eest oleks nõudel kohtus perspektiivi, kui: ●  Kristoferi ülalpidamiseks vajalikke kulutusi ei oska ema kohtus selgitada ja annab summade osas vastuolulisi selgitusi, sama ebamäärased on Malle seletused oma varalise seisu kohta; PKS § 99 lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki vajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.   PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.   PKS § 101 lg-s 2 on sätestatud, et kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Juhul, kui Kristoferi ema ehk Malle ei oska oma poja ülalpidamiseks vajalikke kulutusi kohtus selgitada, määrab kohus ette elatissumma suuruse arvutamise alused vastavalt PKS § 101 lg- le 2, kuid see ei või kindlasti olla väiksem, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär. Lähtudes Riigikohtu otsuse 3-2-1-160-12 p-st 1713 tuleb elatise suuruse arvutades järgida tasakaalu lapse vajaduste ning vanema võimaluste vahel. Lisaks, otsuse 3-2-1-118-12 p-s 1414 on selgelt viidatud sellele, et lähtuda tuleb eelkõige just lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad vahendid. Eelkõige tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused ning  pärast  seda  otsustada,  kas  ja  kuivõrd  peab  elatis  olema  tavalisest  elulaadist  tulenevalt suurem. Lapse tavaline elulaad on reeglina kujundatud vanemate varalistest vahenditest ning varalise  seisundi  muutusest,  mistõttu  lapse  tavalist  elulaadi  kindlasti  mõjutab  vanema  palga suurenemine või vähenemine15. Riigikohtu praktika16 rõhutab ka seda, et kõige tähtsamaks on just lapse vajaduste tagamine, mitte ilmtingimata senine elulaad.   Kokkuvõttes,  elatise  suuruse  arvutamise  aluseid  määrab  sel  juhul  kohus,  kuid  see  ei  saa kindlasti vähem kui 292€ olla. Kuna hetkel Mati maksab Malle pangakontole igakuiselt 300€, 13 RKTKo 3-2-1-160-12. Tartu, 16.jaanuar 2013.a
14 RKTKo 3-2-1-118-12. Tartu, 24.oktoober 2012.a
15 Ibid, p.15.
16 RKTKo 2-16-135/95. Tartu, 17. jaanuar 2018

siis ei saa vanemate aastate eest nõuda hüvitist ega lisatasu, kuna see nii kui nii on Vabariigi Valitsuse  poolt  kehtestatud  kuupalga  alammäärast  suurem.  Ehk  pärast  kohtu  poolt  elatise suuruse arvutamist, määratakse igakuine elatise summa, mida Mati peab Malle pangakontole Kristoferi ülalpidamiseks kandma. ●  Arvestades vanematevahelist lapsega suhtlemise korda (seda on järgitud), elab Kristofer isa juures 1/3 ajast ja 2/3 ajast ema juures; Riigikohtu praktikast tulenevalt, ei saa elatise suuruse arvutamisel lähtuda üksnes sellest, kui palju aega laps veedab ühe ja teise vanemaga (juhul, kui tal on nö vahelduv elukoht). Otsuse 3-2-1-35-17 p-s 23.217 on selgitatud, et kindlasti tuleb eelkõige tuvastada kui suured on ühe ja teise lapse kulud lapse vajaduste rahuldamiseks ning kas nende tehtavate kulude suurus vastab vanema  ülalpidamiskohustuse  ulatusele  või  mitte  ning  kas  oleks  vaja  lisaks  sellele  maksta vastavalt oma kohustuse ulatusele ka elatist. Punktis 23.3 on Riigikohus öelnud, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib18.   Praeguste andmete kohaselt, viibib Kristofer ⅓ ajast Mati juures ning ⅔ ajast Malle juures. Riigikohtu praktikale tuginedes (proportsionaalsuse põhimõte), on võimalik järeldada, et Mati kannab Kristoferi igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ⅓ kulutustest ning Malle kannab siis ⅔ kulutustest. Kuna Malle ja Mati pole siiamaani lahutatud, siis peavad nende kulutused ühise lapse  vajaduste  järjepidevaks  rahuldamiseks  võrdsed  olema  -  ehk  edaspidi  Malle  kannab  ½   kulutustest ja Mati kannab ½ kulutustest. ●  Hagi esitamise päeval teatab Mati, et lõpetab elatise maksmise sootuks. Ühe põhjusena  toob  isa  välja  asjaolu,  et  Kristofer  on  juba  peaaegu  täisealine ning nüüdsest suunab ta kogu raha oma nooremale lapsele. Riigikohus oma otsuse 3-2-1-75-11 p-des 19 ja 2019 on selgitanud, et juhul kui üks vanematest ei  täida  elatise  maksmise  kohustust,  tekib  tema  vanematel  asenduskohustus  mh  ka  siis,  kui elatis on vanemalt jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud, kuid sundtäitmine ei ole tulemusi andnud. Vanavanemad on niisugusel juhul osavõlgnikuteks. 17 RKTKo 3-2-1-35-17. Tartu, 9.juuni 2017.a
18 Ibid.
19 RKTKo 3-2-1-75-11. Tartu, 19.oktoober 2011.a

Samas, kuna Kristofer pole veel täisealiseks isikuks saanud, on tal võimalus Mati vastu hagi elatise saamiseks kohtusse esitada kuni täisealiseks saamiseni.20 3.  Kas  ja  kuidas  mõjutab  elatise  summat  (alates  hagi  esitamisest)  asjaolu,  et Kristofer  on  reaalainetes  erakordselt  andekas.  Nagu  paljudel  keskmisest võimekamatel  lastel,  on  ka  tema  võimekusele  vaatamata  silmitsi  koolist väljalangemise  ohuga.  Et  lapsel  oleks  vähegi  võimetekohast  väljakutset,  otsivad õpetajad Kristoferile pidevalt uusi võõrkeelseid  füüsika- ja keemiaõpikuid ning töövihikuid.  Kristofer  vajab  eraõpetajat.  Selle  kõigega  kaasneb  kulu  235  EUR kuus. Lisaks on vaja katta Pisa XXI rahvusvahelisel molekulaarfüüsikaolümpiaadil osalemise kulu 480 eurot. Üldiselt, elatis peab katma lapse igapäevaseid vajalikke kulutusi. Praegusel juhul ei saa öelda, et olümpiaadis osalemine ning uued võõrkeelsed õpikud on äärmiselt vajalikud kulud. Juhul, kui Mati soovib oma last toetada, võib ta küll selleks raha anda, kuid praegusel juhul on tal ka teine  alaealine  laps  olemas,  kes  samamoodi  vajab  kulutusi  (toit,  koolis  käimine,  huviringid, riided jne) ja võib-olla Matil ei ole võimalust nii suuri kulutusi teha.   4.  Kui  Malle  esitaks  algsest  kokkuleppest  tuleneva  elatisnõude  kohtutäiturile,  kas täitur võtaks selle menetlusse? Põhjenda. Juhul, kui Malle esitaks algsest kokkuleppest tuleneva elatisnõude kohtutäiturile, siis ei võtaks täitur selle menetlusse. Selle põhjuseks on asjaolu, et kohtutäituri abi on täitemenetluse osaks, enne seda peab kohtumenetlus läbitud olema. Sel juhul ei oma Malle ja Mati vaheline eelnev kokkulepe tähendust, kuna Mati poolt saadetud rahasummad ühise lapse ülalpidamiseks polnud kohtumenetluses määratud. Juhul, kui kohtumenetlus oleks juba läbitud, elatise suurus oleks kindlaks  määratud  ning  Mati  ei  täidaks  oma  ülalpidamiskohustust  (ehk  ei  maksaks  talle määratud elatise summa Kristoferi ülalpidamiseks), saaks Malle kohtutäituri poole pöörduda selleks, et seda rahasummat Matilt sundjõuga sisse nõuda. 5.  Mis  muutub  elatisnõude  esitamises  ja  asjaosaliste  kohustustes kohtumenetluses, kui Kristofer saab 18-aastaseks? PKS § 97 lg 1 lausest 2 lähtudes, juhul kui lapse vanus on 18 aastat ja rohkem ning ta omandab põhi-,  kesk-  või  kõrgharidust,  on  tal  õigus  elatise  saamiseks  oma  vanema  poolt,  kuid  mitte 20  RKTKo 3-2-1-160-12. Tartu, 16.jaanuar 2013.a

kauem,  kui  kuni  21-aastaseks  saamiseni.  Ülalpidamise  ulatust  tuleks  siis  kindlaks  määrata vastavalt Kristoferi vajadustele ja lähtuvalt tema tavalisest elulaadist vastavalt PKS § 99 lg-le 1 ning nende ulatus vajaks kindlasti ka tõendamist. Samas, PKS § 102 lg 1 järgi oleks Matil võimalik vabaneda ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta pole tema muid kohustusi ja  varalist  seisundist  arvestades  võimeline  andma  teisele  isikule  ülalpidamist,  kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Matil on olemas ka tütar nimega Teele, kes on Kristoferilt noorem ehk alaealine ja kes samamoodi vajab ülalpidamiskohustuse täitmist oma isa poolt.   12. Nõustamisülesanne: Kalju ja Laine Laine ja Kalju abiellusid 2000.a. Kaks nädalat tagasi kolis Laine abikaasade mereäärsest kodust välja. Abikaasade abielu-aegse kokkuleppe järgi hoolitses Laine kodu  eest ning sissetulekut teenis vaid Kalju. Laine ja Kalju senine elustiil on  olnud luksuslik. Kalju arvestab eelseisva lahutusega ning on kalkuleerinud,  et tõenäoliselt  tuleb tal naisele  ühisvara jagamisel maksta umbes  300  000  eurot  hüvitist.  Laine  soovib  ka  üksi  elades  jätkata  senist  elustiili  ja  nõuab Kaljult 3000 eurot kuus. Lainel on keskharidus, ta ei ole kunagi tööl käinud, ta on 56 aastane. 1.  Kas, mis alusel ja kui palju peab Kalju Lainele elatist maksma? PKS § 16 lg 1 sätestab, et abikaasad on vastastikku kohustatud oma tööga ja varaga perekonda ülal  pidama.  Käesoleval  juhul  poolte  vahel  oli  sõlmitud  kokkulepe,  mille  järgi  Laine  sellest kohustusest vabaneb ning kohustus perekonda ülal pidama oma tööga kuulub Kaljule.   Praegusel hetkel kaasuse asjaoludest on teada, et pooled ei ole veel lahutanud ja ainult elavad lahus. PKS § 16 lg 3 sätestab, et lahus elav abikaasa ei ole õigustatud teiselt abikaasalt endale ülalpidamist nõudma, kui ta suudab end ise ülal pidada või kui lahuselu on põhjustanud tema ise  oma  käitumisega.  Laine  on  56-aastane,  tal  on  keskharidus,  ning  kaasuse  asjaoludest  ei nähtu, et tal oleksid terviseprobleeme, mis vajab teo- või töövõimetuks tunnistamist. Tegelikult Laine suudab end ise ülal pidada, aga kuna lahus elamine ei tähenda abielu lõppemist, poolte kokkulepe veel kehtib ning Kalju kohustub jätkata Lainet ülal pidada.   PKS § 73 lg 1 kohaselt abikaasa võib nõuda endale ülalpidamist teiselt lahutatud abikaasalt, kui ta ei suuda kas oma vanuse või terviseseisundi tõttu pärast lahutust ise enda ülalpidamise eest  hoolitseda  ning  selline  vajadus  oli  abielu  lahutamise  ajaks  olemas.  Käesoleva  kaasuse puhul ei ole Lainel vanuse või tervise tõttu abivajadust, sest puudub tervisetõend ja asjaolud, mistõttu saaks lugeda Lainet abivajajaks. Nagu eespool mainitud, Laine on töövõimeline ning

saaks enda vajaduste jaoks ise raha teenida. Kehtiva õiguse järgi elatise saamise tingimuseks on  isiku  abivajadus,  mitte  töövõimetus,  kuid  need  terminid  on  omavahel  tihedalt  seotud. Abivajadus hõlmab ka töövõimetust, kui on tuvastatud selle jaoks terviseprobleemid. Sellest lähtuvalt ei saa Laine käesoleval juhul tugineda PKS §-le 73, kuna abivajadus ülalpidamiseks tegelikult puudub.   Lisaks sellele kaasuses on kirjas, et pooled sõlmisid abielu-aegse kokkulepe, mille järgi Kaljul on kohustus perekonda ülal pidada. See tähendab, et kokkulepe kehtib vaid abielu kestmisel. Siis  abielu  lahutamisega  lõpeb  kokkulepe  ja  Kalju  kohustus  perekonda  ülal  pidada. (Samas, kuna pole infot laste kohta Kalju perekond on vaid Laine, siis tuleb kõne alla ka vaid PKS § 73, mis kehtib lahutatud abikaasa suhtes vanuse või tervise tõttu.)   2.  Kas ja mis oleks teisiti, kui Lainel oleks tuvastatud töövõimetus 40% ulatuses? PKS  §  73  kohaselt  ülalpidamise  saamiseks  peab  olema  tuvastatud  lahutatud  abikaasa abivajadust. Kollegium kirjutab: “Õigus nõuda lahutatud abikaasalt elatist tekib üksnes siis, kui abikaasal ei ole endal sissetulekut või vara, mille arvel end ülal pidada, ning ei saa eeldada, et  ta  enda  vajaduste  rahuldamiseks  ise  sissetuleku  hangiks,  sest  ta  ei  suuda  seda  oma terviseseisundi  tõttu  teha”.21  Käesoleval  juhul  Lainel  võiks  olla  õigus  nõuda  Kaljult ülalpidamist PKS § 73 alusel sellest tulenevalt, et Lainel on tuvastatud osaline töövõimetus, ehk täpsemalt 40%. Eeldatakse, et isik peaks allesjäänud töövõime piires osaajaga töötama, aga tuleb  korduvalt  mainida,  et  ülalpidamise  saamise  tingimuseks  on  eeskätt  vajadus,  mitte  aga töövõimetus. Seega on Lainel õigus nõuda ülalpidamise saamist, aga selle ulatus sõltub sellest, kui  kaua  ja  millises  ulatuses  piirab  terviseseisund  lahutatud  abikaasal  sissetulekut  hankida. Seetõttu  ei  saa  järeldada  käesoleval  juhul  kui  palju  peab  Kalju  elatist  maksma,  kuna  pole piisavalt infot Laine terviseseisundist.   Lisaks  sellele,  elatise  suurus  sõltub  ka  abikaasa  tavapärasest  elu  vajadusest  lähtudes  ning arvestades ka abikaasade varalist seisundit ja elutingimusi abielu ajal PKS § 74 lg 1 kohaselt.   Kaasuse asjaoludest on teada, et poolte varasuhteks on ühisvara. Sellest lähtuvalt ülalpidamist saama  õigustatud  abikaasa  ehk  käesoleval  juhul  Laima  peab  enda  ülalpidamise  eesmärgil võõrandama  oma  vara  ulatuses,  mis  mõlema  abikaasa  varalist  seisundit  arvestades  vastab õigluse ja otstarbeka majandamise põhimõttetele PKS § 74 lg 2 kohaselt. 21 RKTKo 3-2-1-153-15. Tartu, 13. jaanuar 2015.a

KASUTATUD ALLIKAD Maakohtu lahendid 1.  HMKo nr. 2-15-3295, Tallinn, 5.oktoober 2015.a.   2.  Ko nr. 2-16-6789, 5.september 2017.a. (kohtunimi puudub). 3.  PMKo nr. 2-16-7511, Pärnu, 14. juuli 2016.a. Ringkonnakohtu lahendid 1.  TlnRnKo nr. 2-15-3295, Tallinn, 3. mai 2016.a.   Riigikohtu lahendid 1.  RKTKo 2-16-135/95. Tartu, 17. jaanuar 2018.a; 2.  RKTKo 3-2-1-10-13. Tartu, 13.märts 2013.a; 3.  RKTKo 3-2-1-118-12. Tartu, 24.oktoober 2012.a; 4.  RKTKo 3-2-1-136-13. Tartu, 4.detsember 2013.a; 5.  RKTKo 3-2-1-153-15. Tartu, 13. jaanuar 2015.a.   6.  RKTKo 3-2-1-160-12. Tartu, 16.jaanuar 2013.a; 7.  RKTKo 3-2-1-160-12. Tartu, 16.jaanuar 2013.a; 8.  RKTKo 3-2-1-35-16. Tartu, 25.mai 2016.a; 9.  RKTKo 3-2-1-35-17. Tartu, 9.juuni 2017.a; 10. RKTKo 3-2-1-35-17. Tartu, 9.juuni 2017.a; 11. RKTKo 3-2-1-75-11. Tartu, 19.oktoober 2011.a;

Document Outline

9. Nõustamisülesanne: Liina ja Martin
SEMINAR
KASUTATUD ALLIKAD

.PDF Laadi alla originaalfail 76 lk · .pdf · 63 allalaadimist

Vasakule

Paremale

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #1

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #2

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #3

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #4

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #5

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #6

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #7

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #8

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #9

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #10

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #11

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #12

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #13

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #14

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #15

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #16

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #17

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #18

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #19

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #20

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #21

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #22

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #23

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #24

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #25

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #26

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #27

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #28

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #29

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #30

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #31

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #32

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #33

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #34

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #35

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #36

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #37

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #38

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #39

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #40

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #41

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #42

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #43

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #44

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #45

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #46

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #47

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #48

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #49

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #50

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #51

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #52

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #53

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #54

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #55

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #56

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #57

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #58

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #59

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #60

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #61

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #62

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #63

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #64

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #65

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #66

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #67

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #68

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #69

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #70

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #71

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #72

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #73

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #74

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #75

PEREKONNAÕIGUS - SEMINARID #76

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 76 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2021-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

63 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

Kontrollitud

PDF

TXT

Koolivalik ühine hooldusõigus kes on kes kelle sugulane nõustamisülesanne lapsel on terviserike mari ja jaanus varaühisuse varasuhe kaasus: tee ise abielu lahutatud vara jagamata nõustamisülesanne: liina ja martin lahusvara varasuhe osaühingu juhatuse liikmena tehtud tehingud kas abielluda või mitte abielu muudab asjaõiguslikku olukorda kokkulepete sõnastamine Triinu ja Mati.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Perekonnaoõigus

Perekonnaoõigus

Ohvriabi seadus § 6 lg 2 p 3 (ohvriabi vabatahtlik) Krediidiasutuste seadus § 84 lg 2 (Krediidiasutusega seotud isikud) Avaliku teenistuse seadus § 15 lg 4 (isikud keda ei võeta teenistusse) Prokuratuuriseadus § 15 lg 2 p 4 (prokurörile esitatavad nõuded) Pankrotiseadus § 117 (füüsilisest isikust võlgniku lähikondlased) Riigihangete seadus § 120 (lg 1 ja 2) (taandamine) Perekonnaõigus Objektiivne perekonnaõigus perekondlikke suhteid reguleeriv õigusnormide kogum Subjektiivne perekonnaõigus kõik õigused, mis tulenevad perekonnaõiguslikust õigussuhtest Reguleerimisala omavahel perekondlikult seotud eraõiguse subjektide vara- ja isikuõiguslikud suhted. Sugulus/põlvnemine Abielu/Kooselu Eestkoste

Perekonna- ja pärimisõigus

Perekonnaõiguse kaasused lahendatud

Perekonnaõiguse kaasused lahendatud

- lahutatud abikaasa ülalpidamine – admeid pole kas saab nõuda või mitte - PKS § 137 – kui vanemad elevad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi ühiselt teostada on kummalgil vanemal õigus kohtult hagita menetluses taodelda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 5. Abieluvararežiimid Janne ja Heldur on abielus ning abielludes vararežiimi ei valinud. Abielludes Jannele kuulusid väheväärtuslikud isiklikud tarbeesemed, Helduril oli aga 5000 euro suurune pangalaen auto ostmiseks (auto on abiellumise hetkel Helduril alles ning selle väärtus on abiellumise hetkel 6000 eurot)

Perekonnaseadus õigus

Perekonnaseadus õigus

4. Sotsiaalselt reguleerimata eluvaldkonnad · Lisaks kõlblusele, tavale ja õigusele eksisteerib ühiksonnas ka eluvaldkondi, mis ei ole reguleeritud. Sellesse valdkonda kuuluvad eelkõige tuneded ja ideed, kuigi need võivad olla oluliselt mõjutatud nii kõlblusest, tavast kui ka kõigusest. Sellise reguleerimata valdkonna olemasolu ühiskonnas on paratamatu. · Karl Popper selgitas seda järgmiselt: "termin "ühiskond" hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline ko

Õigusõpetus

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge

Perekonnaõigus kodutöö lahenduskäik 2014

Perekonnaõigus kodutöö lahenduskäik 2014

Perekonnaõigus AÜ 2014/2015 Kodutöö II lahenduskäik I Maria nõuded: 1. Abielu lahutamine: a. Kas saab nõuda abielu lahutamist? i. PKS § 65 ja 67 hinnata, kas asjaoludest nähtuvalt on abielusuhted pöördumatult lõppenud b. Kas on alust abielu lahutada, s.o nõue rahuldada? i. PKS § 15 lg 3 hinnata, kas on alust abielu lahutada, sest abikaasa on rikkunud abielust tulenevaid kohustusi 2. Ülalpidamiseks kulunud raha tagasinõue a. Kas saab nõuda ülalpidamiseks kulunud/rohkem panustatud raha tagasi? i. Reegel: 1. VÕS-i lepinguvälised võlasuhted ii. Erand abikaasade suhetes: 1. PKS § 15 lg 3 välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel 2. PKS § 17 koosmõjus PKS § 16 lg-tega 1-2 hinnata, kas asja

Õiguse alused-harjutusküsimused vastused

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut. Lisaks on maakohtute juures kriminaalhooldusosakond, kus kriminaalhooldusametnikud valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise üle. Põhimaterjal 1. Loengus käsitletud ja moodle-keskkonda ülesriputatud teemakohased slaidid. 2. T. Annus. Riigiõigus. Juura 2006. Lk 150-159, 373-398. Loeng 5. Perekonnaõigus. Pärimisõigus. I. Perekonnaõigus 1. Perekonnaõiguse mõiste. Perekonnaõiguse allikad. Perekonnaõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimestevahelisi isiklikke ja varalisi suhteid, samuti eestkostet ja lapsendamist. Perekonnaõiguse ülesanded: tagada kord ühiskonnas; kaitsta peret ja ühiskonda; olla eeskujuks. Perekonnaõiguse reguleerimise ese 1. Perekond 2. Abielu

Uurimistöö ÕE-s-Perekonnaseadus

Uurimistöö ÕE-s (Perekonnaseadus)

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS PEREKONNASEADUS Koostaja: ... Juhendajad: professor Raul Narits, lektor Silvia Kaugia Tartu 2010 1 SISUKORD · SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 · PEREKONNASEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE.........................................................................................................................4 · PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA.......................................................................5 · PE

Õiguse entsüklopeedia

Perekonnaõigus

Perekonnaõigus

Perekonnaõigus Perekonnaõigus on eraõiguse osa. Õigusharu tähtsus seisneb selles, et perekonnaõigus reguleerib äärmiselt tähtsaid ühiskondlikke suhteid. Perekonnaseaduse toimesfääri satub peaaegu iga inimene. Enne 1995. aasta Perekonnaseaduse (PKS) vastuvõtmist oli esimese astme kohtutes lahendatud tsiviilasjade hulgas perekonnaõiguse asju ca. 40%. Perekonnaõigus otsib vastust küsimustele, mis puudutavad iga inimese isiklikku eksistentsi. See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad.

Rohkem sarnaseid

Meedia

Vasakule

Paremale

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.PDF Laadi alla originaalfail 76 lk

Info

K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap

Kontakt

Saada kiri
kiri

annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused

Sõnastikud

Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto

Püsiühendus(es)

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun