Perekonnaseadus õigus (0)

4. Sotsiaalselt reguleerimata eluvaldkonnad

• Lisaks kõlblusele, tavale ja õigusele eksisteerib ühiksonnas ka eluvaldkondi, mis ei ole reguleeritud. Sellesse valdkonda kuuluvad eelkõige tuneded ja ideed, kuigi need võivad olla oluliselt mõjutatud nii kõlblusest, tavast kui ka kõigusest. Sellise reguleerimata valdkonna olemasolu ühiskonnas on paratamatu.
  
• Karl Popper selgitas seda järgmiselt: “termin “ühiskond” hõlmab mõistagi kõiki sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio “peaaegu” kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga – see on loogiliselt võimatu.”
  

5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed

• Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused
  
  • Abieluline kooselu (PKS § 15)
    
• Abikaasade varalised õigused ja kohustused
  
  • Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16)
    
  • Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17)
    
  • Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18-19)
    
  • Abieluvarasuhe (PKS § 24)
    

• Kehtib põhimõte, mille kohaselt abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel määramata ajaks. Abielu sõlmimise eelduseks on abiellujate täisealisusest, st vanus alates 18. eluaastast (tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest).
  
• Abielu sõlmimise takistused (§-d 2-4). Takkistustena on loetletud sugulus (sealhulgas lapsendamisel põhinev sugulus), samuti mitme abielu üheaegse sõlmimise keeld.
  

6. Abielu sõlmimise vormiline külg

• Missugusest hetkest jõustub abielu? Abielu võib sõlmida mõlema abielluja isiklikul samaaegselt kohalolekul ning pädeva perekonnaseisuametniku juuresviibimisel. Abiellujad peavad tingimusteta väljendama oma soovi sõlmida omavahel abielu. Abielu jõustumine ei ole siiski seotud mitte abieluaktile allakirjutamise hetkega, vaid abiellujate vormikohase taheteväljendusega perekonnaseisuametniku ees.
  
• § 8 täpsustab suhteid isikute vahel, kes on leppinud kokku või andnud lubadiuse teineteisega abielu sõlmida (kihlus): niisugused kokkulepped või lubadused ei ole sunni korras täidetavad ega anna alust ka kahju hüvitamise nõueteks (ka nt abielu ootuses tehtud kulutuste osas). Võimalik on siiski kohaldada võlaõiguse (nt alusetu rikkumise) sätteid. Abiellumislubadus ehk kihlus ei ole abielu sõlmimise kohustuse eeltingimus.
  
• Abielu lõppemine
  
  • Faktiline
    
    • Lahuselu
      
      • Lahhuselu tagajärjed
        
  • Juriidiline
    
    • Abikaasa surm või lahutamine
      
      • Abielu tagajärjed lõppevad
        
        • Pärimisõigus ja lahutuse tagajärjed
          
          • Abielu võidakse kehtetuks tunnistada vaid kohtuotsusega. Kui abielludes on rikutud seadust abiellumise ea ja teovõime suhtes; abielukeeldu rikutud; veresugulus; lapsendamine ; vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal otsustusvõimetus: sõlmitud pettuse(fiktiivabielu), ähvarduse mõju.
            
          • Lapsega reisides tuleks küsida teise vanema nõusolekut reisimiseks, et poleks tegu lapserööviga.
            

7. Perekonna ülalpidamise kohustus + vastutus ja hoolsuskohustus

• Ühena otsesematest abielu õiguslikest tagajärgedest on sätestatud abikaasade vastastikune kohustus kaasa aidata perekonna ülalpidamisel.
  
• Abikaasad on kohustatud abieluvältel seisma teineteise heaolu eest.
  
• Abieluline kooselu ei muuda ega vähenda kaitset väärkäitumise ning õigusvastaselt kahju tekitamise eest ka abikaassadevahelises suhtes. Kumbki abikaasa on kohustatud ajama teise abikaasa asju samasuguse hoolsusega nagu tema enda isiklikke asju (§ 20). Võrreldes muude võlaõiguslike suhetega väljaspool perekonda on siin sisuliselt tegemist vähendatud vastutuse määraga, mida aga perekonnasuhete olemust silmas pidades võib lugeda õigustatuks.
  
• Abielu lahutuse tagajärjed:
  
• Abielu lõpeb kande tegemisel/otsuse jõustumisel
  
• Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad ja tekivad uued:
  
  • Lahutuse üldised tagajärjed: a) perekonna eluaseme kasutusõiguse määramine (PKS § 68), b)abielu ajal omandatud eluaseme tavalise sisustuse esemete jahamine
    
  • Lahutatud abikaasa ülalpidamine
    
  • Varasuhete lõppemisest tulenevad nõided: a) ühisvara jagamine(PKS §35, 37), b) vara juurdekasvu tasaarvetus (PKS § 44, 46)
    
    • Abielu lõppeb abikaasa surma hetkel
      
    • Abielust tulenevad õigused ja kohustused lõppevad, sh: a) perekonna/abikaasa ülalpidamiskohustus lõpeb, b) varasuhe lõpeb
      
    • Tekivad nõuded pärimisõiguse alusel
      

8. Sugulusest tulenevad õigused ja kohustused

• Selles osas on reguleeritud laste põlvnemise küsimus, ülalpidamiskohustus perekonnas, vanemate õigused ja kohustused, lapsendamise , sugulus ja hõimluse ulatust määravad sätted.
  
• Need suguluse ja hõimluse märratlused omavad lisaks perekonnaõiguslikele suhetele tähtsust ka avalik-õiguslike suhete puhul (nt kohtumenetluses kohtuniku ja esindaja taandamise alusena ning tunnistaja ütluste andmisest keeldumise alusena; korruptsioonivastases seaduses, omandireformi seaduses jne).
  
• Lähedase vastu ei pea ütlusi andma, see on igaühe põhiõiguslik õigus.
  

9. Põlvnemine

• Vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlas tehtud seadusega ettenähtud korras ja alustel
  
• Kehtib põhimõte, mille kohaselt lapse isaks loetakse mees, kes on lapse sünni hetkel lapse isaga abielus. Ette on nähtud isaduse omaksvõtt – kui lapse isa ei ole emaga abielus.
  
• Kui ei olda abielus, peab lapse isa minema vabatahtlikult perekonnaseisu ametisse ja võtma mingi protseduuri käigus lapse omaks. Hiljem ei saa öelda, et laps ei ole tema oma.
  
• Kui vanemate abielu on lõppenud kas lahutuse või mehe surma tagajärjel – isaks loetakse mees, kes oli lapse eostamise ajal lapse emaga abielus. Konkretiseeritud on eostamise aja kestus (300 päeva, kuid võidakse tõendada ka pikem ajavahemik ).
  
• Kui konflikt – kui isaduse eeldus khtib üheaegselt kahe mehe kohta (laps on eostatud eelmise, kuid sundinud juba ema järgmise abielu kestel). Üldreefliks on, et laps loetakse uue abielumehe lapseks.
  
• Vaidlustada ei tule mitte akti kannet või kandes esitatud andmeid, vaid põlvnemist kui perekonnaõigusi ja –kohustusi loovat suhet ennast.
  
• Oma isaduse tuvastamist taotleval mehel on võimalus vaidlustada teise mehe isadus vaid juhul, kui lapse ema ning isana tuvastatud mees sellega nõustuvad. Mõjuval põhjusel ja lapse huve silmas pidades võib vaidlustamiseks loa anda ka kohus.
  
• Isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isafust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Väljaspool seda tähtaega saab isadust vaidlustada ainult laps ise, seda pärast täisealiseks saamist.
  

10. Põlvnemisest tuleneb ülalpidamiskohustus

• Seadusega on hõlmatud ühte struktuuri alusel kõiki sugulastevahelisi ülalpidamiskohustusi. Ülalpidamissuhete poolteks saavad olla isikud, kes on omavahel otsejoones sugulased. Sellega on kaetud vanemate ülalpidamiskohustus oma alaealiste laste suhtes, täisealiseks saanud lapse kohustus vanemat ülal pidada, vanavanemate kohustus lapselast ülal pidada ja lapselapse kohustus ülal pidada vanavanemat.
  

Ülapidamisõiguse eelduseks:

• Alaealisus (või kestev hariduse omandamine pärast täisealiseks saamist) – see tuleb kõnealla alaneja suhulase puhul (nii laps kui ka lapselaps )
  
• Suutmatus ennast ise ülal pidada. See võib puudutada täisealiseks saanud alanejat segulast, kes kehalise või vaimse puude tõttu või muul põhjusel on võimetu endale ise sissetulekut hankima; samuti ülenejat sugulast (vanem, vanavanem).
  
• Vanusepiir, milleni vanemal on kohustus ülal pidada täisealiseks saanud keskhariduse tasandil õppimist jätkavat lapst 21-eluaastaseks saamiseni.
  

11. Ülapidamiskohustuse ulatus

• Sõltub õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist. Arvestatakse kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hriduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulusid , lapse puhul tema kasvamise kulutusi.
  
• Kui esmajärjekorras ülalpidamist andma kohustatud vanemalt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada, siis annab ülalpidamist vanavanem jne.
  
• Seadus näeb ülalpidamise andmise reeglipärase viisina ette elatise maksmise perioodiliste rahaliste maksete tasumise teel. See teenib esmajoones ülalpidamist saama õigustatud isiku huve. Kohustatud isik võib mõjuvatel põhjustel taotleda õigust anda ülalpidamist muul viisil, vaidluse korral teeb otsuse kohus.
  
• Väga oluline on lapse puhul arvesse võtta ka faktilist hoolitsust ja kõige vajalikuga varustamist. Rahalise elatise nõue vanema vastu tekib esmajoones siis, kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises.
  
• Sugulastevaheline ülalpidamise osas jääb võimalus nõuda ülalpidamiskohustuse täitist kuni ühe aasta eest ka tagant järgi.
  
• Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui vabariigi valitsuse kohetestatud kuupalga alammäärast (2013.a 160 eurot).
  

12. Üldine õigussuhe vanemate ja lapse vahel

• Siin sisalduvad vanemate ja laste ühised vastastikuse toetamise ja lugupidamise ning üksteise huvidega sarvestamise kohustus. Sarnased põhimõtted sisalduvad käesoleval ajal ka lastekaitse seaduses. Paragrahviga 115 antakse õiguslik alus sooritustele, mida teeb laps oma vanematega koos elav täisealine laps majapidamiskulutuste katteks: vaidluse korral tuleb eeldada, et tegu on kinkelaadse suhtega, mille puhul lapsel ei ole õigust vanematelt midagi nõuda.
  

13. Vanema õigused ja kohustused

• Tegemist on eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Seega sisalfub hoolgusõiguses ka sellele vastav vanema kohustus.
  
• Hooldusõiguse põhimõtted näevad ette vastutustundliku nming vägivallavaba kasvatuse, mille käigus tuleb arvesse võtta lapse arengutaset. Võimalust mööda tuleb lapsele anda õigus tema kasvamise küsimuses kaasa rääkida. Põhirõhk on kõigi lapse kasvamise ja hooldamisega seotud küsimuste puhul lapse heaolu ja tema huvidel.
  
• Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahooldusõiguseks, hõlmates seega igakülgset lapse huvide eest seismist.
  
• Põhireegliks on, et hooldusõigus kuulub lapse mõlemale vanemale. Siiski ei tulene hooldusõigus alati automaatselt vanema staatusest (põlvnemisest); see võib lisada bioloogilistele vanematele kuuluda ka lapsendajatel ning teatud ulatuses ka nn hooldus - ja kasuvanematele. Muus osas lähtuvad hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad eeskirjad esmajoones vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest. See tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb.
  
• Omavahel abielus olevad vanemad saavad ühise hooldusõiguse seadusest tulenevalt (automaatselt). Kui vanemad ei ole lapse sünni hetkel abielus, siis ei teki iseenesest ühist hooldusõigust – see tekib vaid juhul, kui vanemad kas hiljem siiski omavahel abielluvad või siis väljendavad isaduse omaksvõtu tahteavaldusi esitades soovi teostada lapse suhtes ühiselt hooldusõigust. Kui niisugust tahteavaldust ei esitata , siis kuulub hooldusõigus ainult lapse emale.
  
• Hooldusõigust on hiljem võimalik määrata ainult ühele vanematest. Samuti on ka mülema vanema ühise hooldusõiguse puhul võimalik taotleda kohtult, et kohus annaks otsustusõiguse selles küsimuses või konkreetses valdkonnas ühele vanematest.
  
• Üks vanema hooldusõiguse piiramise juhtumeid, mis nõuab teatud juhtudel laposele nn erieestkostja määramist. Eelkõige seondub see toimingutega, mida vanemad ei saa kas faktilise või õigusliku takistuse tõttu (huvide konflikt) ise teha. Kui erieestkostja on määratud, siis ei ole vanemad õigustatud last esindama nendes küsimustes, mis kuuluvad erieestkostja ninetamisel kindlaksmäätatud ülesannete hulka.
  

14. Isikuhooldus

• Isikuhooldusõigus tähendab vanema jaoks nii õigust kui ka kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu ja tema nii füüsiline kui ka psüühiline areng. Isikuhooldus hõlmab omakorda faktilist hoolitsust ja eluvajaduste katmist (toit, eluase , riided, tervishoid ), kasvatamist ( lapse hariduse küsimus) lapse järele valvamist ning tema suhtlusringkonna määramist (hoida lapst teda ähvardavate ohtude eest) ning lapse viivimiskoha üle otsustamist.
  

15. Varahooldus

• Kuna laps on õigusvõimeöline, võib talle kuuluda vara. Oma piiratud teovõime tõttu ei saa ta oma vara siiski käsutada. Sellest tuleneb vanemate õigus ja kohustus valitseda vara lapse huvides ning last varalistes küsimustes esindada.
  
• Sätestatakse ka vanema kohustus käia lapse varaga ümber heapremehelikult, säilitada vara omlemasolev väärtus ning võimaluse korral seda suurendada. Vanemad peavad lapsele kuuluva raha eelnimetatud põhimõtete kohaselt paigutama. Reeglina peaks piisama raha paigutamisest usaldusväärsesse krediidiasutusse.
  
• Lapse vara kasutamisel kehtib eeldus, et vara ennast ei või vanemad üldreegelina ära kulutada, seda tuleb püüda säilitada lapse jaoks ja anda üle lapse täisealiseks saamisel.
  

16. Vanema hooldusõiguse piiramine

• Vanema hooldusõigust piiravaid meetmeid võib rakendada kohus.
  
• Kui nt vanem käitub lapse vara ohustaval viisil, võib kohus piirata vanemale kuuluvat lapse esindamise õigust varalistes küsimustes, jättes seejuures täiel määral alles isikuhoolduskohustuse.
  

17. suhtlusõigus

• Vanema ja lapse vastastikune õigus omavaheliseks suhtlemiseks. Vanema puhul nähakse ette ka põhimõtteline kohustus lapsega suhelda, samuti mitte takistada teise vanemal lapsega suhtelmist.
  

18. Otsustusõigus

• Nende juhtumite jaoks, mil vanemad on ka lahuselu kestel säilitanud ühise hooldusõiguse. Ühine hooldusõigus kohustab vanemaid jõudma lapse kasvatamise ja lapse esindamise küsimustes omavahel kokkuleppele. Otsustusõiguse põhjal on aga last kasvataval vanemal mõnevõrra laiemad õigused kui lapsest eraldi elaval hooldusõiguslikul vanemal: nimelt võib last kasvatav vanem otsustada lapse igapäevase elu küsimusi ilma teise vanemaga konsulteerimata.
  

19. Lapsendamine

• Esmaseks kriteeriumiks lapse huvid
  
• Eesmärk luau vanema ja lapse suhe.
  
• Nõusolekud lapsendamiseks:
  
  • Vähemalt 10-aastase lapse isiklik nõusolek
    
  • Vanema või eestkostja nõusolek
    
  • Abikaasa nõusolek
    
  • Nõusoleku kehtivus
    
    • Lapsendatud lapse õiguslik status
      
    • Varasemad sugulussuhted
      
    • Rahvusvaheline lapsendamine
      
    • Lapsendamise kehtatuks tunnistamine.
      

20. Eestkoste

• Eestkoste mote ja eesmärk on kaitsa piiratud teovõimega alaealiste ning täisealiste isikute isiklikke ja varalisi õigusi ning huve. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja, kelle tegevusest sõltub suures ulatuses eestkostetava olukord (oma piiratud teovõime tõttu ei ole eestkostetaval reeglina võimalik ise enda huvide eest välja astuda). Sellest tulenevalt on oluline ka tõhusa järelevalve toimimine eestkostja tegevuse üle.
  

Eestkoste erinevad vormid

• eestkoste alaealise üle
  
  • seadusjärgne
    
  • kohtu seatud
    
• eestkoste täisealise üle
  
  • (seadusjärgne)
    
  • kohtu seatud
    
• erieestkoste
  
  • kohtu seatud
    
    • Järelevalve teostamine väljendub põhiliselt kaht liiki tegevuses:
      

-Eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmine: seadus loetleb tehingud , mida eestkostja ei või eestkostetava varaga teha ilma selleks eestkosteasutuselt eelnevat nõusolekut saamata (nt kinnisvaratehingud).
-Eestkostja aruandluse kontrollimine: seaduse kohaselt peab eestkostja oma tegevusest regulaarselt eestkosteasutusele aru andma. Seejuures nõuab seadus iga- aastaste kirjalike aruannete esitamist eestkostetava vara valitsemise kohta.

21. Eestkoste alaealise üle

• Eestkoste seadmise eeldused (PKS § 171)
  
• alaealise lapse vanematel puudub esindusõigus
  
• lapse päritolu ei ole võimalik tuvastada
  
• Eestkostja
  
• füüsiline isik
  
• juriidiline isik
  
• Eestkostja nõusoleku vajalikkus (PKS § 174 lg 4)
  
• Kohalik omavalitsus eestkostjana (PKS § 176)
  
• Eestkostja õigused ja kohustused (PKS § 179)
  
• isikuhooldusõigus (PKS § 182)
  
• Varahooldusõigus (PKS § 183)
  
• Esindusõiguse välistamine (PKS § 180)
  
• Ülalpidamiskohustuse puudumine (PKS § 182 lg 2)
  
• Esindamine kohtu nõusolekul (PKS § 187-188)
  
• Kulutuste hüvitamine ja tasu (PKS § 191-192)
  
• Eestkoste lõppemine (PKS § 195-201)
  

22. Eestkoste täisealise üle

• Rakenduvad alaealiste eestkoste sätted (PKS § 202)
  
• Eestkoste seadmise eeldused
  
  • teovõime piiramise alused. Seos teovõime mõistega (TsÜS § 8 lg 3)
    
  • määratakse ainult ülesanneteks, milleks see on vajalik
    
• Eestkoste vajaduse kontroll iga 3 aasta järel
  
• Eestkostetava soovide maksimaalne arvestamine
  
• Kohene teatamine eestkoste lõpetamist võimaldavatest asjaoludest