Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Perekonnaoõigus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eestkostja, varal, ühisvara, abikaasad, hooldusõigus, abieluvara, isadus, lõpe, abikaasade, ealine, lapsendamise, teovõime, sugulus, varasuhte, kehtetu, hooldusõiguse, lapsendaja, täisealine, esindus, abieluvaraleping, perekonnaõigus, jagamise, esindusõigus, tahteavaldus, abieluvaralepingu, käsutus, tehtu, linnavalitsus, otsustus, varasuhesotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24)
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud jne), mis tuge
Koolieeliku üksi koju jätmine on hoolimatu ja lapsele ohtlik, mistõttu leiab Natalia, et Helilt tuleks vanemlikud õigused üldse ära võtta. Natalia kirjutab sellest Harju Maakohtu üldmeilile. 1. Mida saab Heli Rajult nõuda? Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 116 lg 1 sätestab, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 117 lg-st 2 lähtuvalt on Helil ja Rajul ühine hooldusõigus, kuna nad ei olnud lapse sünni ajal abielus ning kumbki ei taotlenud ainuhooldusõigust. Antud olukorras pole Heli ja Raju võimelised langetama ühist otsust lapse haridustee osas. Erimeelsuste tõttu on raskendatud isa ja tütre vaheline kohtumine ning sellest lähtuvalt võib tekkida ka muid lahkhelisid. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-159-15 (p 25)1 kohus kirjutab: “Ei ole PKS § 119 alusel võimalik otsustusõigusega reguleerida tulevikus igakordselt otsustatavaid küsimusi”
perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7. Muud perekonnaõiguse allikad: Kooseluseadus, Perekonnaseisutoimingute seadus, Abieluvararegistri seadus,
Vastavalt PKS § 11 p 1, kui on rikutud abiellumisea kohta esitatud nõuet, kuid abielu kehtetuks tunnistamise ajaks on kohus laiendanud alaealise teovõimet või kui Siiri kinnitab täisealiseks saades, et ta soovib abielu jätkata, siis abielu ei tunnistata kehtetuks. Variant b: Kas olukord muutuks kui Mart oleks piiratud teovõimega täisealine isik? PKS § 1 lg 4 – kui Mart saab tagajärgedest aru, siis olukord ei muutuks, kuid kui Mart ei saa tagajärgedest aru ja talle on määratud eestkostja, siis on vajalik eestkostja nõusolek. 3. Abielu kehtetus 20-aastane eestlanna Anneli ja 43-aastane egiptlane Mohammed tutvusid kui Anneli käis sõbrannadega Egiptuses puhkamas 1,5 aastat tagasi. Kevadel 2015 tuli Mohammed Eestisse ning paar abiellus notari juures. Üheks põhjuseks abiellumisel on tagada Mohammedile Eestis elamisluba, et noortel oleks lihtsam omavahel suhelda. Mohammed jäi alguses Tallinna elama ning Anneli elab ülikooliõpingute lõpuni Tartus. Paar plaanib
Õigusaktide kehtivus isikute ringi suhtes on määratud üldise põhimõttega, mille kohaselt kõik riigi seadused ja muud õigusaktid kehtivad kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes sõltumata sellest, kas nad on riigi kodanikud, kodakondsuseta isikud või välismaalased. Asukohamaa jurisdiktsioonile ei allu siiski mõningad selles riigis asuvad välismaalased, näiteks välisriigi diplomaadid ja nende abikaasad, konsulaartöötajad. 15. Õigusaktide süstematiseerimine. Inkorporeerimine. Kodifitseerimine. Õigusaktide süstematiseerimine õigusliku materjali ratsionaalse ja mugava kasutamise huvides toimub selle materjali seadmine kindlasse, mingitele põhimõtetele ülesehitatud süsteemi. Süstematiseerimist teostatakse: 1) inkorporeerimise teel; 2) kodifitseerimise teel. Inkorporeerimise korral seatakse õigusaktid mingisse (kronoloogilisse, alfabeetilisse
rikkumata Ennetamine Lapse heaolu eest vastutavad ennekõike vanemad ning riik sekkub ainult ja üksnes siis, kui selleks on olemas seaduslik alus normi näol Lapsesõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomise eest vastutavad ennekõike vanemad ja seejärel kogukond, kes on kohustatud märkama lapse arengu- ja erivajadusi ning lapsele õigeaegset abi osutama. Lapse probleemide ilmnemisel peab vanem või muu seaduslik esindaja või eestkostja või muu isik (tavakodanik) pöörduma lastekaitsetöötaja poole, kes annab nõu ja abi probleemi lahendamisel. KOV ja riik on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, mis tagavad iga lapse probleemi õigeaegse avastamise ja asjakohase abi osutamise võimalikkuse. Kaalutlusõigus ehk diskretsiooniõigus Tuleneb protsessinormidest (haldus- ja tsiviilmenetlusest) ning tähendab otsuse langetamisel parima võimaliku lahendi leidmist
pöördumatult lõppenud b. Kas on alust abielu lahutada, s.o nõue rahuldada? i. PKS § 15 lg 3 hinnata, kas on alust abielu lahutada, sest abikaasa on rikkunud abielust tulenevaid kohustusi 2. Ülalpidamiseks kulunud raha tagasinõue a. Kas saab nõuda ülalpidamiseks kulunud/rohkem panustatud raha tagasi? i. Reegel: 1. VÕS-i lepinguvälised võlasuhted ii. Erand abikaasade suhetes: 1. PKS § 15 lg 3 välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel 2. PKS § 17 koosmõjus PKS § 16 lg-tega 1-2 hinnata, kas asjaolude kohaselt oleks alus nõuda kulutusi teiselt abikaasalt tagasi, st kas oli vastav kokkulepe või võis S eeldada, et M nõuab temalt rohkem panustatu tagasi 3. Auto müügist saadud raha tagasinõue a. Kelle omandis oli auto? i
PKS kui õigussüsteem on tingimata positiivne õiguskord, kuna PKS on parasjagu kehtiv ehk kindla formaalse tee läbinud ja ius scriptum'i kujul esitatud seadus. Kindlasti lähtub enamik PKS-s eksisteerivatest õigusnormidest ülipositiivsest õigusest ehk on väärtuskord. Samas aga pole kõik nimetatud seaduses esitatud õigusnormid kantud loomuõigusest. Näitena võib siin välja tuua PKS-e § 22 lg 1: § 22. Tarbevara jagamine lahuselu korral (1) Kui abikaasad elavad lahus, ei või abikaasa välja nõuda temale kuuluvaid perekonna huvides kasutatud esemeid juhul, kui teine abikaasa vajab esemeid oma eraldatud majapidamises ja tal on esemete edasikasutamiseks õigustatud huvi. Vastavat õigusnormi lugedes jääb mulje, et abielu katkestanud isik ei või nõuda tagasi oma vara, sest nagu normist selgub, kasutab teine abikaasa seda parasjagu oma majapidamises. Tõenäoliselt
Lapsendamine õiguslik toiming, mille järgi tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused. Lapsendamine on tähtajatu ega saa olla seotud tingimustega. Peresisene lapsendamine üks abikaasa lapsendab teise abikaasa lapse. Lapsendamissaladus - lapsendamise kohtueelse ja kohtumenetlusega seonduvad teave ja andmed, sealhulgas lapsendamise fakt, millest võib järeldada, et laps on lapsendatud, vanemad on lapse lapsendanud või vanem või eestkostja on andnud lapse lapsendada. 2 Ülevaade lapsendamise korraldamise kohta Korraldab: Maavalitsus Otsustab: Kohus Lapse esindaja: Lapsendaja Toetus riigilt: Ühekordne toetus 320 eurot, 70 päeva kuni 10- aastase lapsega + muud peretoetused Teostab järelevalvet: Puudub
(2) Abielluda võivad täisealised isikud. (3) Kohus võib alaealise teovõime laiendamise sätete kohaselt laiendada vähemalt 15-aastaseks saanud isiku teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. (4) Piiratud teovõimega täisealine isik võib abielluda üksnes juhul, kui ta saab piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest. Kui isikule on määratud eestkostja, eeldatakse, et isik ei saa aru abielu õiguslikest tagajärgedest, välja arvatud juhul, kui eestkostja nimetamise määrusest tuleneb teisiti. 2. Millal on abielu kehtetu? (1) Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatud abiellumiskeeldu;
olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita. Külalisabielu* eri elukohtades elavate inimeste suhe (abielu või vabaabielu), mida iseloomustab osaliselt ühine majapidamine ja jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed. 7. Registreeritud abielu eelised vanaabielu ees Registreeritud abielupaaridel on kergem paljudel juhtudel koos reisida ning suhelda teiste riikide ametivõimudega Abielu jooksul abikaasade poolt omandatud vara loetakse ühisvaraks, juhul kui abielupooled pole abieluvaraleppes seda teistmoodi soovinud Abielupooltel on õigus esitada ühiseid maksudeklaratsioone ning nad on teineteise seadusjärgsed pärijad Kindlustada tulevaste laste positsioon ühiskonnas 8. Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, mis juhtub justkui iseenesest. Kasvab motivatsioon teha tööd, õppida, kedagi abistada, tuttavaid kiita. Armununa on
käibearvamus ja määrab, kes on valdaja. Siin tehakse järeldus isiku õiguse põhjal oma valdusele, sest kui on teada, kellele niisugused esemed kuuluvad, käsitletatakse tavaliselt õigustatud isikut kui hoidjat ja valdajat. o Aja tähendus valduse omandamisel Tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale. Kui kestev võim on selles mõttes kuba olemas, siis ei lõpe ta selle teostamise ajutise takistamisega, eeldusel, et tegelikku võimu ei saa keegi teine. (Nii jäädakse lukustatud korteri ja kogu tema sisustuse valdajaks ka siis, kui sellest mõneks ajaks lahkutakse.) o Tahte osa valduse omandamisel Võim ilma sellele suunatud tahteta on mõeldamatu ja vastutahtmist ei saa tegelikku võimu ei omandada ega teostada.
a. TsSE · pärandaja on määranud küll järelpärija, kuid jätnud eelpärija nimetamata kui testaator on ettevalmistamisel pärimislepingu vastu.) Kuid mõlemad - nii prantsuse õigus kui ka üldine õigus määranud, et pärijaks nimetatud isik saab pärandi kätte teatava tähtpäeva või edasilükkava tunnustavad abielulepingutes abikaasade poolt surma puhuks tehtavaid korraldusi ja mõnd teistki tingimuse saabumisel, kuid ei ole määranud eelpärijat, on eelpärijaks pärandaja võimalust, mida saksa õigus reguleerib eraldi pärimislepingu instituudiga. Samuti on üldises õiguses seadusjärgsed pärijad; tuntud kokkulepped isikute vahel, kus üks kohustub tegema enda surma puhuks teatud korraldusi,
id 1028, 1032 ja 1034 järgi. Müüjale kuuluv valduse tagastamise nõue läheb uuele omanikule üle kinkelepingu sõlmimise päeval; tagasi nõudmisel ei kohaldu AÕS, vaid alusetu rikastumise sätted Tühise müügilepingu järgi asja valdajal on õigus keelduda asja väljaandmisest kuni asjale tehtud kulutuste hüvitamiseni VÕS § 1033 lg-s 2 nimetatud ulatuses, kui saaja uskus saadu omamise kestmisse ja tegi kulutusi sellest tulenevalt. Nõue ei lõpe sellega, kui isik, kellele ta peaks asja tagastama, annab asja omandiõiguse üle teisele isikule. Ka ei lähe hüvitise maksmise kohustus üle asja omandajale. Kelle omad asjad ei oma tühise tehingu tagasitäitmisel VÕS § 1032 lg 2 järgi tähtsust. Tähtis on see, kas need anti tühise tehingu järgi üle ning kas need saab tagastada või tuleb hüvitada, samuti kas asju või hüvitise nõudmise õigust ei antud üle M. Rebasele
Tal on õigus teha tehinguid seadusliku esindaja nõusolekul. Eestkosteasutus võib seadusliku esindaja nõudmisel anda vähemalt 15-aastasele alaealisele õiguse olla ettevõtjaks. Kuni 7- aastane on teovõimetu. Tema nimel teeb tehinguid tema seaduslik esindaja. Vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu võib kohus tunnistada isiku teovõimetuks. Kohus võib piirata teovõimet alkohoolikutel, uimastitarvitajatel vms. põhjustel. Sel juhul määratakse isikule eestkostja. Juriidilise isiku teovõime teke ja lõpp vt. eelmine küsimus. Juriidilise isiku esindajaks, kes teeb tema nimel tehinguid on tema juhatus või juhataja või juhatust asendav organ Lisaks: Deliktivõime on subjekti võime kanda iseseisvat juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumiste eest. Füüsilisel isikul tekib reeglina täisealiseks saamisega (v.a. mõned erandid, näit. kriminaalvastutus võib teatud juhtudel alata 14. või 16. eluaastast). 5
või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende abielu lahutamisel sõlmitud vara jagamise kokkuleppes sisalduvate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas või on kokkulepe muul viisil hagejale äärmiselt ebasoodne. Kolleegium märgib, et kuigi perekonnaseaduse § 37 lg 3 järgi jagatakse abikaasade ühisvara üldjuhul võrdsetes osades, võivad abikaasad viidatud sätte järgi kokku leppida ka ühisvara jagamise teistsuguses proportsioonis. Seetõttu ei ole iseenesest veel heade kommete vastaselt tasakaalust väljas ega ühele abikaasale äärmiselt ebasoodne abikaasade kokkulepe, kus abikaasade osad ühisvara jagamisel ei ole võrdsed. Samuti võib abikaasa anda abielu lõppedes teise abikaasa omandisse endale lahusvarana kuuluvaid esemeid.
EESTI MAAÜLIKOOL Koostajad: Õppeaines: Õigusõpetus Referaat Abikaasade varasuhte Õppejõud: Tartu 2012 Aiellumine on väga tähtis samm iga ühe elus ning väga tihti tehakse emotsionaalselt ning eriti noored ei tea, missugustele nüanssidele pöörata tähelepanu ning mellest saaks natuke rohkem teada. Kui otsustakse abielluda ning kogu oma ülejäänud elu edasi koos elada, Tuleb arvestada , et 1. juulilt 2010. kehtib uus perekonnaseadus, mis reguleerib seni kehtinud abikaasade vahelisi
enda elu. Lapsevanemate tegevust jälgides ja analüüsides selgub, et vanemlus koosneb mitmest alaosast. Eristatakse järgmisi vanemluse alaliike: bioloogiline vanemlus, juriidiline vanemlus, sotsiaalne vanemlus, psühholoogiline vanemlus, mis jaguneb oma korda argi- ,emotsionaalseks, päritolu- ja vastutusvanemluseks. Bioloogiline vanemlus -vanemate otsene järglane. Sünnitanud lapse ema on bioloogiline ema ning bioloogilise isadus on niisama vaieldamtu, kahtluse korral tuvasatav. Kui mees ja naine on abielus, siis on nad perekonda sündinud lapse seaduslikud vanemad- see on juriidiline vanemlus. See võib tuleneda ka lapse lapsendamisest, sest on juriidiliseslt kirja pandud laste vanemad. Vanemad siis kannavad vastutust lapse hooldamise ja kasvatamise eest. Sotsiaalne vanemlus: on seotud vanemateks peetavate isikute ja lapse kooseluga, lapse eest hoolitsemise ja tema tarvete rahuldamisega
nendevahelistele varalistele suhetele kohalduva varasuhte üle. Abikaasade varasuhteid on kolme liiki: • varaühisus – abielu jooksul soetatud/omandatud vara on ühine (ühisvara), tehinguteks on vaja mõlema abikaasa nõusolek; • varalahusus - iga abikaasa on oma vara ainuomanik ning ei vaja tehinguteks teise abikaasa nõusolekut; • vara juurdekasvu tasaarvestus – iga abikaasa on abielu kestel omandatava vara ainuomanik, kuid abielu lõppemisel tasaarvestatakse abikaasade vahel kummagi abikaasa varale varasuhte kestel lisandunud osa. Abikaasade varasuhte saab valida abiellumisavaldusega või abieluvaralepinguga. Abieluvaralepinguga võib seaduses sätestatud ulatuses teha varasuhtes muudatusi/täiendusi (näiteks leppida varaühisuse puhul kokku, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul). Kui abikaasad ei ole valinud muud varasuhet, siis vaikimisi kehtib nende suhtes varaühisuse varasuhe.
Asjaõiguslikud nõuded – nõuded, mis tekivad asja omanikul või asja suhtes muud asjaõigust omaval isikul mingi asja suhtes, mida seadus kaitseb omavolilise äravõtmise või rikkumise eest (vindikatsiooninõue – omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks võõrast valdusest AÕS §80 , valduse taasatmise nõue AÕS §45, negatoornõue – omandi või muu asja või valdus rikkuva tegevuse lõpetamise nõudmine AÕS §44 ja 89) Perekonnaõiguslikud nõuded (nt ülalpidamisnõue, ühisvara jagamise nõue) Pärimisõiguslikud nõuded (nt pärandvara väljaandmise nõue; pärandvara jagamise nõue) NÕUETE KONTROLLIMISE JÄRJEKORD: Kui on kehtiv leping, siis on reeglina välistatud lepingusarnased nõuded, asjaõiguslikud nõuded, deliktilise kahju hüvitamise nõuded ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded. Kui lepingut ei ole, siis ülejäänud nõuete kontrollimisel puuduvad selged järjekorrareeglid.
● varem abielus olnud isiku abielulahutuse tunnistus või -tõend, abielulahutuse kohtuotsus, abikaasa surmatunnistus (või -tõend) või abielu kehtetuks tunnistamise kohtuotsus ● teise riigi elanikule tema elukohariigist väljastatud tõend ● riigilõivu tasumist tõendav dokument. 3. Millised tegurid võivad takistada abielu sõlmimist? Sugulus, eelmised abielud, vanus 4. Selgita, mis on abieluvaraleping? Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaralepinguga võivad abikaasad kindlaks määrata vastastikused varalised õigused ja kohustused. See leping, mis on mõlema osapoole poolt allkirjastatud ja kinnitatud kohtus. 5. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sisaldada? Nt: tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid, anda ühisvara valitsemise õigus ühele abikaasale jne 6. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet?
(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. (2) Alaealise piiratud teovõimet võib laiendada tema seadusliku esindaja nõusolekul
(2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. §9. Vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõime laiendamine (1) Kohus võib vähemalt 15-aastase alaealise piiratud teovõimet laiendada, kui see on alaealise huvides ja alaealise arengutase seda võimaldab. Sel juhul otsustab kohus, milliseid tehinguid võib alaealine teha iseseisvalt. 6
Perekonna õigus Abielu Abielu on suhete kogum, kus abikaasad on omavahel seotud õiguste ja kohustustega, toetades teineteist. Abielu on oma olemuselt riiklikult reguleeritud leping. Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel, kus abiellujad pevad olema vähemalt 15-aastased, üldjuhul 18-aastane. Abielu sõlmitakse alati isiklikult perekonnaseisuametniku juures olekul. Abiellumisel allkirjastatakse abiellumise avaldus ning abielu kohta väljastatakse tunnistus. Abielluda ei või: 1)samasoolised 2)otsejoones üleneja/alaneja 3)vennad/õed
ka mõne muu psüühikahäirega, mis ei kujuta endast küll vaimuhaigust ega nõrgamõistuslikkust, kuid inimese psüühika on siiski kestvalt häiritud, et ta ei suuda oma tegudest ega nende tagajärgedest adekvaatselt aru saada. Oluline on eristada piiratud teovõimet kui püsivat seisundit otsusevõimetusest kui ajutisest seisundist. Täisealise isiku puhul peab olema kohtulahend, et pidada teda piiratud teovõimega isikuks. Selle kohtulahendiga on määratud isikule eestkostja - see tõendab tema piiratud teovõimet. See määrab, et isik ei suuda end iseseisvalt esindada. Alaealiste puhul kehtib põhimõte, et neil peab olema seaduslik esindaja. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). Eestkostjat valides arvestatakse tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita. Lisaks sellele, et seaduslik esindaja annab nõusoleku alaealise tehingutele või teeb
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliitilise võimu teostamise mee
Millised tegurid võivad takistada abielusõlmimist? Abielu ei sõlmita isikute vahel, kellest üks on juba abielus, otsejoones ülenejate või alanejate sugulaste vahel, vendade ja õdede ning poolvendade ja õdede vahel, lapsendajate ja lapsendatute, samuti ühe isiku poolt lapsendatute vahel. Lisaks on keelatud meie riigis abielu samast soost isikuga. Selgita, mis on abieluvaraleping. Milline abieluvaraleping on kehtiv? Abieluvaraleping on dokument, millega abikaasad lepivad kokku omandisuhetes (erinevalt seaduses sätestatust). Abieluvaraleping on kehtiv ainult abielus, abielu lõppemisel lõpeb ka abieluvaraleping. Milliseid kokkuleppeid võib abieluvaraleping sasaldada? Näiteks, milline vara jääb abielus lahusvaraks ning milline ühisvaraks, kuidas ühisvara kasutada ja kuidas seda vajadusel jagada. Selgita abikaasade ühisvara ja lahusvara mõistet. Abikaasade ühisvara on abielu kestel elukaaslaste omandatud vara
omavalitsuse hoolekannet. Riik võib vabatahtlike tegevust soodustada eelkõige rahalise toetuse abil, kuid võib soodustada selliste organisatsioonide loomist ning aidata nende tegevusele kaasa muude vahenditega. 7 HOOLDUSÕIGUSED Järgmisena on juttu hooldusõigusest ja selle alaliikidest. Vanemal on õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. See tähendab, et vanemal on hooldusõigus. Hooldusõigus jaguneb isikuhooldusõiguseks ja varahooldusõiguseks. Isikuhooldusõigus (PKS §-d 124–126) tähendab vanematele kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskoht ning hoolitseda muul viisil igakülgselt tema heaolu eest. Isikuhooldusõigusega on lapsevanemal keelatud last vääriti kohelda kehaliselt, vaimselt ja hingeliselt ning kasutada tema suhtes teisi alandavaid kasvatusabinõusid. Last ei tohi ühelgi juhul kehaliselt karistada
Märgi millisele seadusele ja millisele paragrahvile viitad. Oluline on jälgida, et vaataksid seaduste kõige hilisemaid redaktsioone. a) Kas ja/või kuidas defineeritakse põhiseaduses perekonda? Kellest koosneb põhiseaduse järgi perekond? Põhiseaduses ei ole perekonda defineeriud. Perekond koosneb vanematest ja lastest. Seadus: Põhiseadus Paragrahv: 27 b) Eesti Vabariigi põhiseaduses on kirjas: abikaasad on võrdõiguslikud. Miks on oluline sätestada abikaasade võrdõiguslikkus põhiseaduses? Kui see on põhiseaduses kirjas siis peab seda kindlalt järgima, nii saab tagada kindla võrdõiguse. c) Millisel juhul saab sõlmida abielu? Millisel juhul kooselu? Abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Abielluda võivad täisealised isikud. Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht on Eestis. Kooselulepingu võivad sõlmida
tehinguid. (2) Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. (3) Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. 2.Asjade liigitus: Asjad- materiaalsed kehalised esemed, objektid rakendatakse ka loomade kohta. On kinnisasjad- piiritletud maatükk ühes sellel oleval hoonete, ehitistega, liikumatu vara. Ning vallasasi- liikuv vara. 3.Päraldis. Esemest saadav kasu, asja hindamine, asjaga seotud kulutuste liigid: Nt müüakse kinnisasi, dokumendid siis päraldises. Päraldis on vallasasi, mis, olemata peaasja osa, teenib
menetlusse võtmise otsustama mõistliku aja jooksul. Üksikute menetlustoimingute puhul saab mõistliku aja pikkust arvestada samade kriteeriumite alusel (asja keerukus, kohtu töökoormus jne), mis kehtivad menetluse üldpikkuse kohta. Inimõiguste kohtu poolt Eesti kohta tehtud kohtulahendid, mis puudutavad mõistlikku aega tsiviilkohtumenetluses, on eestikeelsena veebis kättesaadavad. Kohtulahendid Treial v Eesti2 ja Shchiglatsov v Eesti3 puudutavad abielu ajal soetatud ühisvara jagamise vaidlusi ning Saarekallas OÜ v Eesti4 puudutab vaidlust äriühingu osaluse omandiõiguse üle. Treial v Eesti: Kohtuasja tehiolud. Hageja esitas kostja vastu abielu ajal soetatud ühisvara jagamise hagi, mida erinevad kohtud menetlesid 3.2.1993-dets.2000 ja abielu lahutuse hagi, mida kohtud menetlesid 3.2.1993-1.12.1999. mh esitati nendes vaidlustes ka poolte surnud 1 Raport on küll veidi vananenud andmetega. Kättesaadav justiitsministeeriumi kodulehel 2 EIKo 02.12
75. Füüsiline isik, õigus- ja teovõime. 76. Juriidiline isik, tunnused, liigid. 77. Asjade liigitus. Kinnisasi ja vallasasi. 78. Tehing ja tehingu vormid. 79. Asjaõigused. Valdus. Omand. Kaasomand ja ühisomand. Piiratud asjaõigused. Kinnistusraamat. 80. Pärimisõiguse reguleerimisala. Pärija ja pärandaja. Pärimise alused. Pärandi vastuvõtmine ja loobumine uue pärimisseaduse järgi. 81. Perekonnaõiguse mõiste ja põhimõtted. Abielu sõlmimise eeldused. Abikaasade varasuhete reziimid. Abielu lõppemine. 82. EL õiguse kujunemine. 83. EL õigusaktid. 84. PSTS. 85. EL organid. 86. EL asjade koordineerimine Eestis. 1. Sotsiaalse normi põhitunnused, funktsioon, liigid (tavanorm, moraalinorm, korporatiivne norm, õigusnorm). Sotsiaalse normi põhitunnused: 1) käitumist motiveeriv toime käitumiseeskiri, mis mõjutab inimeste tahet ja motiveerib inimest valima normis prognoositud reegli kohaselt;
annaabi.ee 
