Perekonnaõiguse kaasused lahendatud (2)

K aasu sed 1.   Kihlus Mari ja Jüri on olnud suhtes pool aastat. Ühel õhtul palub Jüri Mari kätt ning Mari nõustub.
Ühiselt  otsustatakse abielluda  natuke  vähem  kui  poole  aasta  pärast  kui  on nende  tähtpäev.
Mari  hakkab  pulmadeks  ettevalmistusi  tegema  ning  võtab  pangast 5000-eurose  pangalaenu
ilma,  et  ta  Jürit  sellest  teavitaks.  Laenu  kättesaamise  järel Mari ostab endale 1250-eurose
pulmakleidi  ja  palkab  pulmakorraldaja,  kellele  maksab ettemaksuna  1000  eurot.  Jüri  õhtul
koju jõudes näeb laual laenulepingut ja vihastab. Mari ja Jüri tülitsevad ning Jüri teatab, et ta
ei taha Mariga enam abielluda. Kas  ja  milliseid  nõudeid  on  Maril   ja  Jüril  teineteise  vastu?  Mis  on  abiellumislubaduse
õiguslik tähendus? Vastavalt PKS § 8-le abiellumislubadus ehk kihlus ei anna alust abielu sõlmimise nõudeks ega  kahju hüvitamise nõudeks kui seda lubadust ei täideta. Seega kuna Mari võttis ise laenu ja nad  Jüriga abielus ei olnud, siis neil ei ole nõudeid üksteise vastu. V ariant a: K as olukord m uutuks kui M ari oleks rase? Ei muutuks, võiks tulla nõue tulenevalt PKS § 111- kus lapse isa on kohustatud lapse ema ülal
pidama kaheksa nädalat enne ja kaksteist nädalat pärast lapse sündi. V     ariant       b:   Paari  nädala  möödudes  Mari  ja  Jüri  lepivad  ära  ning  otsustavad uuesti abielluda ning Jüri kingib Marile kalli kihlasõrmuse. Mõne aja möödudes Mari kuuleb tuttavalt, et Jüril
oli  lahusoldud paari  nädala  jooksul  suhe  Siimuga  ning  selle tulemusena  Mari    jätab    Jüri
maha.  Kas    Jüril    on    õigus    nõuda  Marilt  kihlasõrmuse  tagastamist  või  selle  väärtuse
hüvitamist? Ei ole tulenevalt PKS § 8, kuid tekiksid võlaõiguslikud kahju hüvitamise nõuded.


2.   Abielu sõlmimine Vaevu  17-aastane  Siiri  rasestus  20-aastasest  Mardist.  Kui  Siiri  on  4  kuud  rase  olnud teatab
paar  ühiselt  oma  vanematele,  et  nad  abielluvad  enne  lapse  sündi.  Kõik  4 vanemat on
kategooriliselt armunute  otsuse  vastu  kuivõrd  arvavad,  et  noored  rikuvad nii  oma  elu  ära.
Pika veenmise järel Mardi vanemad nõustuvad abieluga, kuid Siiri vanemad on jätkuvalt selle
vastu. Kas ja mis tingimustel Siiri ja Mart saavad abielluda? Millised võivad olla abielu sõlmimise
nõuete rikkumise õiguslikud tagajärjed? Siiri   ja   Mart   saaksid   abielluda,   kui   kohus   laiendaks   Siiri   teovõimet   nende   toimingute
tegemiseks PKS § 1 lg 3, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ja abieluga seotud õiguste
teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. 
Kui nad rikuksid seda nõuet siis kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada PKS §
9 lg 1 p 1- kui on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta. Antud juhul rikuksid nad
nõuet abiellumisea kohta- sest Siiri on 17.aastane. Variant a:  Kui  Siiri  ja  Mart  abiellumisel  rikuvad abielu  sõlmimise nõudeid, siis  kuidas oleks
neil võimalik vältida abielu kehtetust (st. kuidas nad saavad muuta abielu kehtivaks)?
Vastavalt PKS § 11 p 1, kui on rikutud abiellumisea kohta esitatud nõuet, kuid abielu
kehtetuks tunnistamise ajaks on kohus laiendanud alaealise teovõimet või kui Siiri kinnitab
täisealiseks saades, et ta soovib abielu jätkata, siis abielu ei tunnistata kehtetuks. Variant b: Kas olukord muutuks kui Mart oleks piiratud teovõimega täisealine isik?
PKS § 1 lg 4 – kui Mart saab tagajärgedest aru, siis olukord ei muutuks, kuid kui Mart ei
saa tagajärgedest aru ja talle on määratud eestkostja, siis on vajalik eestkostja nõusolek.


3.   Abielu kehtetus 20-aastane  eestlanna  Anneli  ja  43-aastane  egiptlane  Mohammed   tutvusid  kui  Anneli   käis
sõbrannadega   Egiptuses   puhkamas   1,5   aastat   tagasi.   Kevadel   2015   tuli Mohammed
Eestisse  ning  paar  abiellus  notari  juures.  Üheks  põhjuseks  abiellumisel  on   tagada
Mohammedile Eestis elamisluba, et   noortel oleks lihtsam omavahel suhelda. Mohammed  jäi
alguses  Tallinna  elama  ning   Anneli  elab   ülikooliõpingute  lõpuni Tartus.  Paar  plaanib
Anneli    kooli    lõpetamise    järel    koos    Tallinnas    elama    hakata,  sinnani  kohtuvad  nad
nädalavahetuseti Tallinnas või Tartus. Kas Anneli ja Mohammedi abielu on kehtivalt sõlmitud? PKS   §   9   lg   1   p   6   –   kui   ühe   või   kummagi   poole   kavatsus   ei   olnud   täita   abieluseisundiga
kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada
Eesti elamisluba, siis on näilik abielu ja kohus võib selle kehtetuks tunnistada. Antud juhul nad
küll abiellusid seetõttu, et Mohammed saaks elamisloa, kuid eelkõige oli eesmärgiks ka see et
noored saaksid lihtsamini omavahel suhelda. Seega ei saa kindel olla kas see on näilik abielu või
mitte. Abielu ei tunnistata kehtetuks PKS § 11 p 4 näiliku abielu puhul kui abikaasad on pärast
abielu sõlmimist elanud abikaasadena koos vähemalt kolm aastat või abielust on sündinud lapsi-
kuid antud juhul ei ela nad koos ning see § ei kohaldu neile. V ariant a: Kas olukord muutuks kui Anneli ootaks Mohammedi last? PKS § 11 p 4 – abielu ei tunnistata kehtetuks näiliku abielu puhul kui abielust on sündinud
laps. Ehk see kui Anneli ootaks Mohameedi last olukord muutuks. V     ariant        b:     Pool    aastat    pärast    abiellumist    räägib    Mohammed    Annelile,    et    tal    on Egiptuses abikaasa ja laps. Analüüsi selle õiguslikke tagajärgi!
 PKS § 9 lg 1 p 2, abielu sülmides on rikutud PKS § 4 sätestatud mitme abiellumise keeldu ning
seega saab kohus tunnistata hagimenetluses abielu kehtetuks.  Tulenevalt PKS § 14 lg 1 kui abielu kehtetuks tunnistatakse on see tühine algusest peale.


4.   Abielu lõppemine, abieluvarasuhted Kristiina ja  Tiit  on  abielus ja  neil  on  2  alaealist last.  Perekond elab  korteris, mille  Kristiina
päris  oma  isalt  1  aasta  pärast  abielu  sõlmimist.  Pärast  10-aastast  abielu otsustab Tiit, et
ta ei taha enam abielus olla. Kuigi Kristiina sellega esialgu ei nõustu, lepivad pooled kokku, et
Tiit kolib ajutiselt oma vanemate juurde lootuses, et äkki Tiit otsustab siiski pereeluga jätkata.
Poole  aastase  lahuselu  järel  astub  Kristiina  suhtesse oma  töökaaslase  Urmasega  ning  teatab
Tiidule,  et  tahab  abielu  lahutada.  Pettunud  Tiit   räägib  lastega  ema  uuest  suhtest.  Lapsed
otsustavad   seejärel,  et  nad  soovivad  edaspidi   elada  isaga.  Selle  tulemusena   palub  Tiit
Kristiinal korterist välja kolida, Kristiina sellega ei nõustu. Kas  ja  mida  saavad Tiit  ja  Kristiina teineteiselt nõuda? Millised õiguslikud tagajärjed toob
endaga kaasa abikaasade lahuselu?
Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 Kristiina omandas korteri pärimise teel ning seega see korter
kuulub lahusvara hulka. Tulenevalt PKS § 27prim Kristiina valitseb oma lahusvara iseseisvalt
ja omal kulul. PKS § 23 lg 1 ütleb, et kui abikaasad elavad lahus võib Tiit nõuda Kristiinalt et
Kristiina loovutaks perekonna ühise eluaseme ehk siis selle korteri talle ainukasutamiseks kui
see on vajalik suurte isikle vastuolude vältimiseks. Kohus peab otsustama kas see on vajalik
suurte isiklike vastuolude vältimiseks. Kui kohus nii otsustabki siis tulenevalt PKS § 23 lg 2
saab Kristiina nõuda sellelt õiglast kasutustasu. V     ariant       a:        Tiit    ja    Kristiina  abielludes  abieluvararežiimi  ei    valinud,  kas    korter  on käsitletav ühis- või lahusvarana?
Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 on korter käsitletav lahusvarana. V     ariant       b:   Tiidu  ja  Kristiina  abielu  lahutatakse.  Kas  nende  nõuded  teineteise  vastu  on muutunud? - korter on Kristiina oma ja seda temalt nõuda ei saa kuna see on lahusvara PKS § 27 lg 2 p 2
- tulenevalt PKS § 69 tuleb asjad mis on ühisomandis ära jagada
- lahutatud abikaasa ülalpidamine – admeid pole kas saab nõuda või mitte
- PKS § 137 – kui vanemad elevad lahus või ei soovi muul põhjusel hooldusõigust edaspidi 
ühiselt teostada on kummalgil vanemal õigus kohtult hagita menetluses taodelda, et lapse 
hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle


7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA NIMI 5.   Abieluvararežiimid Janne ja Heldur on abielus ning abielludes vararežiimi ei valinud. Abielludes Jannele kuulusid
väheväärtuslikud isiklikud  tarbeesemed,  Helduril  oli  aga  5000  euro  suurune pangalaen  auto
ostmiseks (auto on abiellumise hetkel Helduril alles ning selle väärtus on  abiellumise  hetkel
6000  eurot).  Abielu  vältel  Janne  päris  emalt  30 000-eurose korteri, milles perekond elama
hakkab.  Abielu  lõppemise   hetkeks  on  auto  väärtus   vähenenud  2000  euroni  ning  Helduri
pangalaen on tasutud täies ulatuses. Kellel ja mis suuruses on abielu lõppedes tasaarvestusnõue?
Vastavalt PKS § 27 lg 2 p 2 on korter lahusvara. Seega korteri vastu Helduril nõudeid ei saa
olla. Seega ka auto on lahusvara, sest laenu tõttu läheb omandiõigus kohe üle, kuid liisinuga siis
kui liising on ära makstud. Võib tekkida et kes maksis laenu? – kui laenu maksmine toimus abikaasade  ühisvarast, siis tal võib tekkida õigus küsida 2500 euro suurust hüvitist olenevalt  sellest, mille arvelt ta seda maksis. See et vara väärtus on vähenenud ei mängi  rolli, mängib rolli mis kulutused olid. Äkki see oli terve pere suhtes kasutuses siis  see on ühisvaraks üle läinud? Või võimalik millegagi midagi tasaarvestada? Üleüldiselt võib tekkida olukord, kus kuigi neil on ühisvara režiim siis lahusvara  tarbeks tehtud kulutustelt on võimalik seda hoida V     ariant:        Heldur    ostis       abielu    vältel    uue    auto,    mille    väärtuseks    on    10  000    eurot. Analüüsi õiguslikku olukorda! Kuna ta ostis selle abielu jooksul läheb ühisvara hulka ning vastavalt PKS § 37 tuleb see kaheks  jagada.


7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA NIMI 6.   Abieluvararežiimid Merilin  ja  Indrek  abiellusid  06.06.2011,  abieluvaraleping   vara  juurdekasvu   tasaarvestuse
režiimi valiku kohta sõlmiti 10.01.2012. Enne abielu sõlmimist oli Merilinil auto Audi A3 (väärtus 15 000 EUR, jääk 10 000
EUR)  liisingusse  võetud.  Indreki  ainsaks  varaks  oli  enne  abielu  sõiduauto  Toyota  Avensis
(väärtus  20 000  EUR),  mille  liising  lõppes  2  kuud  enne  pulmi.  04.05.2012 võtsid  Merilin
ja  Indrek  pangast  eluasemelaenu  (väärtus  ja  laen  200  000  EUR)  ühise korteri  ostmiseks
Tallinna  lähedale.  23.09.2013  müüs Indrek  Toyota  Avensise  maha ja ostis    30  000    eurose
Mercedese.   Merilini   mõlemad   vanemad   surid   autoõnnetuse tagajärjena 2014.a suvel ning
Merilin  päris  vanematele   kuulunud  maja  Saaremaal   (väärtus  250  000  EUR),  mille  ta
abikaasaga  ühise  langetatud  otsuse  tulemusena  maha  müüs  ja  maksis  saadud  raha  eest  täies
ulatuses kinni eluasemelaenu ja oma autoliisingu jäägi. 2015.  aasta  alguses  Indrek  jäi  töötuks  ning  Merilini   palk  ei  olnud  piisav,  et  kogu  pere
muredeta  ära  elada.  Vaatamata  Merilini  korduvatele  palvetele  müüa  maha  Mercedes  ja
vahetada see  odavama auto  vastu  ning  ülejääva raha  eest  maksta korteri kommunaalkuludes
tekkinud  võla,  ei  ole  Indrek  sellega  nõus. 2015. aasta jõuludeks  on  Merilin  nii  tüdinenud
Indreki, kes isegi ei ürita tööd otsida, käitumisest ja esitab kohtusse abielulahutamise hagi. Teie olete kohtunik, kes asjaga tegeleb – jagage abieluvara!
Audi A3 – liisingus Merilinil enne abielu, väärtus 15 000 EUR ja
jääk 10 000 EUR
Toyota Avensis – liisingus Indrekul, lõppes 2 kuud enne pulmi 20
000 EUR
Ühine korter – laen 200 000 EUR – pooleks 100 000 EUR
Mercedes- Indrek ostis 30 000 EUR – pooleks 
Saaremaa maja- Merilin päris 250 000 EUR – müüs selle maha ja
maksis saadud raha eest kinni eluasemelaenu ja oma autoliisingu Tasaarvestuse režiim – ainus nõue mis olla saab on rahaline
nõue.  Merilin saab nõuda hüvitist,
Soetisvara=koguvara   (vara   suhte   lõppedes)-
põhivara(vara abiellumise hetkel+ pärimise teel saadud) Indrek 20 000 (toyota), 30 000 (mersu)
Merilin 15 000 (Auto), 250 000 (maja müük)
Ühisvara   200   000   (korteri   maksumus)-200   000   (laen)
mõlemat on mõlemal 1/2 Indreku soetisvara =( 100 000 korterit ja 30 000 mersut) –
( (20 000 (toyota abiellumise hetkel) = 110 000  Merilini soetisvara= (100 000 korterit + 15 000 autost) –
(15000   audi   +   250000   maja   müügist)   =   -50000   miinus
võrdsustatakse = 0 


7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA NIMI 110 000-0= merilinil on õigus 55 000 eurole lisaks 100 000
eurole mis indrek niikuinii võlgu on


7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA NIMI 7.   Põlvnemise kindlakstegemine Agnes  ja  Rauno  on  abielus,  nende  abielu  on  kriisis.  Ühiselt  otsustatakse  saada  laps, kuid
pikaajalise  tulemusteta  proovimise  järel  otsustatakse   pöörduda  arsti  poole  ning   selgub,  et
Rauno  on  viljatu.  Agnes  ja  Rauno  otsustavad ühiselt  kasutada  kunstlikku viljastamist ning
kasutada  selleks  Rauno  venna  Raimo  spermat.  Raimo  nõustub.  Kolmekesi  käiakse  kliinikus
ning  kinnitatakse oma  eelnevalt  mainitud  soovi.  Pärast esimest  katset  Agnes  rasestub  ning
Rauno otsustab anda järele oma kõhklustele suhte osas, esitab lahutamisavalduse ning teatab
Agnesele,  et  ei  nõustu   lapse  isaks  hakkama.   Laps  sünnib  pool  aastat  pärast  lahutuse
jõustumist. Kes on lapse seaduslik isa? Analüüsi Agnese ja Rauno nõudeid teineteise vastu. Tulenevalt   PKS   §   84   lg   2   ei   ole   Raimo   seaduslik   isa,   sest   ta   on   doonor   kelle
seemnerakke on kasutatud viljastamiseks. Tulenevalt PKS § 86 lg 1 kui laps sünnib
kolmesaja päeva jooksul pärast abielu lõppemist, on lapse isa lapse emaga abielus olnud
mees ning tulenevalt PKS § 91 lg 1 saab Rauno isaduse vaidlustada. V     ariant:      Lahutamise järel  Raimo  esitab  kohtusse nõude  tuvastamaks, et  tema  ei  ole lapse  isa ning  Agnes  kartuses, et  ta  peab  hakkama last  üksinda  ülal  pidama,  esitab kohtule  vastuhagi,
milles palub tuvastada lapse isana Raimo. Analüüsi olukorda. Midagi pole teha, raimo isadust kohus nkn ei tühista


7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA NIMI 8.   Põlvnemine ja lapsendamine Kaido ja Riina on abielus ning Riina jääb rasedaks. 2 kuu pärast satub Kaido liiklusõnnetusse
ning  sureb.  Kaido lapsepõlve  sõber Taavi otsustab Riinat igati  toetada sellisel  raskel  hetkel.
Sõprusest areneb armastus ning  Taavi  ja  Riina  abielluvad 6  kuu möödudes. 3 nädalat pärast
pulmi sünnib Riinal laps. Kes  tuleb  kanda  Riina  lapse  sündi  registreerides  isana  rahvastikuregistrisse?   Selgita
erinevaid isaduse tuvastamise põhimõtteid.
PKS § 86 lg 2 – kui uue abielu sõlminud naisel sünnib laps, keda käesoleva paragravi lõik 1
kohaselt tuleb pidada endise abielumehe lapseks ja käesoleva seaduse § 84 lg 1 p 1 kohaselt
uue abielumehe lapseks siis loetakse laps uue abielumehe lapseks seega registreeritakse Taavi. V     ariant      a:  Laps sünnib 1 nädal enne Taavi ja Riina abielu sõlmimist. Kas olukord muutub? Jah, PKS § 86 lg 1- 300 päeva peale lapse lõppemist.Kuid Taavi võib ka isaduse omaks võtta
PKS § 85 p 2 V     ariant      b:      Lapse  isaks on  märgitud  Kaido.  Taavi  ja  Riina  abielluvad  pärast  lapse sündi ning otsustavad, et Taavi peaks lapse adopteerima. Selgita lapsendamise protseduuri ning õiguslikke
tagajärgi!
 § 148 lg 2 p 1
§ 163 lg 2


7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA NIMI 9.   Vanema ja lapse õigussuhe Johni  ja  Katrini  abielust  sündisid  2  last.  Augustis  2008  otsustavad  John  ja  Katrin abielu
lahutada ning  mõningate vaidluste  tõttu  abieluvara suhete  osas  lahutavad nad abielu  kohtus.
Mais  2009  teeb  kohus  otsuse,  millega  John  ja  Katrin  lahutatakse,   vara   jagatakse  ning
kokkuleppe  kohaselt  määratakse  lapsed  kohtulahendiga  Katrini  juurde elama.    Kokkuleppe
kohaselt    tehakse    suuremad    otsused    laste    elu    korralduse    osas ühiselt  kuigi  John  on
otsustanud naasta elama oma kodumaale (Iirimaale) elama. Analüüsi kehtivat hooldusõiguse jaotust!
Kuna PKS on jõustunud 2010 ning kohtuotsus on jõustunud 2009 siis PKS § 214 lg 3 kohaselt
kui   enne   käesoleva   seaduse   jõustumist   on   kohus   lapse   elukohaks   määranud   ühe   vanema
elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks
vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud. V     ariant a:      Kuigi  John  suhtleb  ja  külastab lapsi  tihti  ning  lapsed  teda,  otsustab ta  et  ei suuda oma perekonnast nii kaugel elada ning kolib 2015nda aasta sügisel Eestisse tagasi. John tahab,
et  lapsed  hakkaksid elama  pool  ajast  tema  juures,  aga  Katrinile  see  mõte  ei  meeldi  ning  ta
otsustab  lastega  kolida  ning  aadressi Johnile  mitte  teatada.  Mis võimalused  on  Johnil  oma
õiguste tagamise taotlemiseks?
PKS § 143 järgi on lapsel isiklikult õigus suhelda oma vanemaga. Lisaks saab John taodelda  vastavalt PKS § 138 lg 1, et hooldusõigus antakse osaliselt temale üle. V     ariant        b:     Abielu    ei    ole    veel    lahutatud     ning    Katrin    ja    John    kaklevad     laste hooldusõiguse osas.  Teie  olete  kohtunik,  kes  asja  lahendab.  Mis  on  erinevad  võimalused
hooldusõiguse jagamiseks? Saab taodelda ainuhooldusõigust või ostsustusõiguse andmist ühele vanemale.


7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA NIMI 10. Lapsendamine Rootsis  elavad  Olaf  ja  Solveig  soovivad  lapsendada  Eestis  elavat  11-aastast  Jukut.  Nad
esitavad  kohtule  avalduse  ning  märgivad, et  soovivad  lapsele  anda  uueks  eesnimeks Nils  ja
perekonnanimeks   enda  perekonnanime  Erikson,  muuta  lapse  sünnikoha   Stockholmiks  ja
muuta lapse sünniaega, et hoida lapsendamist saladuses. Kas ja mis tingimustel Olaf ja Solveig saaksid Juku lapsendada?
Kõigepealt peaksid nad vastama § 165 tingimustele. Lapsendamissaladus – sünniaja muutmine oleneb sellest mis põhjendused on seal  taga.  Nii palju kui vajalik ja nii vähe kui vaja V     ariant     a:     Juku ei ole kindel, kas ta tahab, et Olaf ja Solveig ta lapsendaksid. Kas tema arvamus mängib rolli lapsendamisel?
PKS § 151- vähemalt kümne aastast last võib lapsendada tema nõusolekul seega Juku nõusolek
on vajalik. V     ariant       b:   Juku  vanemad   ei  nõustu  Juku  lapsendamisega.  Kas  ja  millal  nende  arvamus mängib- rolli?
PKS § 152 lg 5 – kui on holdusõigus ära võetud, siis pole nõusolekut vaja. Muudel juhtudel on
vaja nõusolekut.


7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA NIMI 11.  Ülalpidamiskohustused perekonnas Abikaasade Kaisa ja Martini abielust sündisid kolm last. Abielu lahutades sõlmiti kokkuleppe,
et  pere  ühine  maja  jääb  Kaisale,  kes  jääb  sinna  lastega  elama,  ning Martini osa  majast
katab  tema  edaspidise  ülalpidamiskohustuse   laste  ees.  Paari  aasta  möödudes  jääb  Kaisa
töötuks  ning  pöördub  seetõttu  kohtusse  taotledes  igale  lapsele (2a,  4a  ja  10a)  elatist  100
eurot igakuiselt täisealiseks saamiseni ja  endale 100 eurot
2a-se lapse hooldamise eest. Martin, kelle sissetulek on igakuiselt 1000 eurot, vaidleb
hagile vastu viidates lahutamise ajal sõlmitud kokkuleppele. Analüüsi õiguslikku olukorda!
§   72   järgi   saab   naine   endale
nõuda 100 eurot.
Kokkulepe,   et   Kaisa   jääb   majja   elama   ning   Martini   osa   majast   katab   tema   edaspidise
ülalpidamiskohustuse laste ees on tühine PKS § 109.
PKS § 102 – isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muidu
kohustusi   ja   varalist   seisundit   arvestades   võimeline   andma   teisele   isikule   ülalpidamist,
kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Abikaasa saab nii palju kui lastest üle jääb, mõnel juhul ei jää. V     ariant:     Kas olukord muutub kui: a)  Martin teenib igakuiselt 400 eurot; -- PKS § 102
b)  Martin on töötu; - PKS § 102, ja tiksub miinusesse
c)  Martin teenib 1000 eurot, kuid tal on uus perekond (sh. 2 last, 1,5a ja 2a); PKS § 102 lg 
2
d)  Martin töötab osalise tööajaga ja teenib 300 eurot, sest ta on kaotanud 50% oma  töövõimest; PKS § 102 e)  Kaisa rahaline olukord on parem kui Martinil;
f)   lapsed elavad poole ajast Martiniga; - kes milliseid kulusid kannab laste osas? 
g)  Martin on vanglas ning tema vanemad aastas dividendide pealt üle 50 000 euro. – 
vanemad maksavad


7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA NIMI 12. Ülalpidamiskohustus perekonnas Tiina ja Tauno abielust sündis Triin. Kui Tiina ja Tauno lahutasid, siis jäi Triin elama
Tiina juurde. Taunolt mõisteti elatis välja aga ta ei täitnud oma kohustust korrapäraselt
–    kohtutäitur  suutis    aeg-ajalt   Taunolt    väikses    ulatuses    elatist    sisse    nõuda.    Tauno
mõisteti ka süüdi pahatahtlikus elatise maksmisest kõrvalehoidmises. Nüüdseks on Triin täiskasvanud ja saab rahalises mõttes hakkama, kuid samas ei saa öelda, et
ta oleks heal järjel oma eluga ning Tauno on autoõnnetuse tagajärjel füüsilise puudega. Tauno
pöördub  kohtusse  ning  taotleb  Triinult  elatise  väljamõistmist. Tauno vanemad  on  väga  heal
järjel ja olenemata pensionäristaatusest teenivad aastas dividendide pealt üle 50 000 euro. Analüüsi õiguslikku olukorda! Tulenevalt § 97 p 3 Tauno saaks Triinult nõuda ülalpidamist, kuid tulenevalt PKS § 103 lg 1 p
2   kohaselt   on   Tauno   rikkunud   oma   ülalpidamiskohustust   Triinu   vastu-   isegi   on   jõustunud
kohtulahend. Seega Tauno ei saa nõuda Triinult, kuid tulenevalt PKS § 105 lg 1-st peavad talle
ülelpidamist andma ülanejad sugulased ehk tema vanemad.


7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA NIMI NB!       Järgneva       kaasu    s   e   la h    e nd     a  m     isel      lä h    tud     a    k  oosel    u    sea du     sest       kui      jõustunud     seadu sest! 13. Mitteabieluline kooselu Sirli ootab endise elukaaslase Oliveri last, kes on korduvalt Sirlile teatanud, et tema seda last
ei  soovi  ning  ei  kavatse  ealeski  tema  elus  osaleda.  Enne  lapse  sündi  hakkab Sirli  Meritiga
koos  elama  ning  enne  lapse  1a-st  sünnipäeva  otsustatakse   oma  kooselu   ametlikult
registreerida.  Mõlema  poole  sooviks  on,  et  Meritist  saaks  seaduse  silmis   lapse    vanem.
Täiendavalt  soovib  Sirli,  et  kui  temaga  midagi  juhtuma  peaks,  siis kasvaks laps Meritiga,
mitte Oliveriga. Analüüsi kas ja millised võimalused Meritil ja Sirlil selleks on! Tulenevalt Kooseluseaduse § 15 lg 2 ja lg 3 võib Merit lapsendada Sirli lapse PKS 2 osa peatüki 
11 järgi. V ariant a: Kas olukord muutuks kui Merit ja Sirli oma kooselu ei oleks registreerinud? Jah muutuks, siis ta ei saaks last lapsendada.  V     ariant      b:  Sirli ja Merit lähevad lahku. Millised on Meriti võimalused lapsega suhtlemiseks? Analüüsi nii registreeritud kui registreerimata kooselu erisusi antud olukorra puhul. Registreeritud kooselu: Kooseluseadus § 23 - § 143 lg 4 
Registreerimata kooselu:§ 143 lg 4