Kelle huvi kaalub teiste huvi üles?

Vastus leiad õppematerjalist: Lastekaitse õiguslikud alused

Lastekaitse õiguslikud alused (0)

Tallinna Ülikool - Sotsioloogia - Sotsiaaltöö

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Kelle huvi kaalub teiste huvi üles?

Laste kaitsmise eesmärk

Tagada lapse rahvusvaheliselt tunnustatud õigused, vabadused ja kohustused ning kaitse Eesti Vabariigis

Laste kaitsmisel kohustatud subjektid

Perekond – kogukond – riik
On korraldatud riiklikul , kohalikul ja ühiskondlikul tasemel.

Lastekaitse üldpõhimõtted

Lapse huvide esikohale seadmine vs vanem
Ennetamine, positiivne sekkumine
Otsuste langetamine diskretsiooniõiguse ( kaalutlus ) põhimõtteid järgides (HÕS)

Lapse huvi on

kõige sobilikum kasvu- ja arengukeskkond, mis

arvestab lapse füüsilisi, emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi ning toetab

tema identiteedi,

pere- ja teiste lähedaste suhete säilitamist

Lapsesse puutuvate otsuste langetamisel ja lapse elukorraldusel tuleb arvestada:

- lapse parimaid huve
- lapse huve peab kaaluma teiste isikute huve ja õigusi rikkumata
Ennetamine

Lapse heaolu eest vastutavad ennekõike vanemad ning riik sekkub ainult ja üksnes siis, kui selleks on olemas seaduslik alus normi näol
Lapsesõbraliku ja turvalise elukeskkonna loomise eest vastutavad ennekõike vanemad ja seejärel kogukond, kes on kohustatud märkama lapse arengu- ja erivajadusi ning lapsele õigeaegset abi osutama.
Lapse probleemide ilmnemisel peab vanem või muu seaduslik esindaja või eestkostja või muu isik (tavakodanik) pöörduma lastekaitsetöötaja poole, kes annab nõu ja abi probleemi lahendamisel.
KOV ja riik on kohustatud võtma tarvitusele abinõud, mis tagavad iga lapse probleemi õigeaegse avastamise ja asjakohase abi osutamise võimalikkuse.

Kaalutlusõigus ehk diskretsiooniõigus

Tuleneb protsessinormidest (haldus- ja tsiviilmenetlusest) ning tähendab otsuse langetamisel parima võimaliku lahendi leidmist koos abi vajava lapse lähedal seisvate isikute ja võrgustikuliikmetega.
Kelle huvi kaalub teis(t)e huvi üles?

Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda:

1) era- ehk tsiviilõiguse
2) avaliku õiguse põhivaldkonnaks.
ÕIGUSED: Lapse õigus elule, arengule tööle ja heaolule
Lapse õigus ainumääratletusele: meditsiiniasutuses arvele võtta; õigus oma nimele , rahvusele, rahvuskultuurilisele üldharidusele, oma vanematele ja hooldamisele oma vanemate poolt
Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust , kas nad on terved , haiged või puudega.
Lapse sotsiaalsed õigused: mõtte-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus
Lapse õigus puhkusele ja jõudeajale - tuleb tagada võimalused ja tingimused mänguks.
Lapse õigus privaatsusele - õigus isiklikule elule, suhtlus- ja sõprusringile;õigust eraelule ei tohi kahjustada meelevaldse või ebaseadusliku sekkumisega, riivates lapse au, väärikust, kiindumusi ja head mainet.
Lapse õigus kaitsele majandusliku, kehalise ja vaimse ekspluateerimise eest
Orvu või vanemliku hoolitsuseta lapse õigus riiklikule ülalpidamisele
Lapse õigus osa võtta lastekaitseprogrammide väljatöötamisest
Lapse sotsiaalsete õiguste piiramine ainult seaduslikel alustel ja last arvestavalt

Avalik õigus
On reguleeritud rohketes eri valdkonda puudutavates seadustes
On loodud ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides
On iseloomustatav kodaniku alluvussuhte põhimõttega
Tunneb halduse ja isikute vaheliste õigussuhete kujundamisvahendina ühepoolselt antud võimuakti

Eraõigus
On kodifitseeritud põhiliselt järgmistes seadustes: TsÜS, VÕS, AÕS, PKS, PärS
On loodud üksikute asjade korrastamiseks individuaalhuvides
Lähtub tegutsevate isikute võrdsuse positsioonist
Nõuab õigussuhete reguleerimiseks põhiliselt mõlema poole kokkulepet

Perekond on vanemate (enamasti abikaasade) ja nendega koos elavate laste, laiemalt mõistes ka laiem vere- või võimusugulusel põhinev kooseluvorm , mis täidab teatud sotsiaalseid funktsioone. PEREKONNA MÕISTET EESTI SEADUSTES EI OLE!!!!!!!!!!!!!!!!!!
Perekonna tunnused
- Universaalne ühiskondlik korraldus

Reeglina väikesearvuline inimeste grupp
Aluseks abielu, sugulus, lapsendamine , mingi kokkulepe ühiseluks ( seltsing ) või tegelik kooselu
Ühised põhihuvid
Ühine majapidamine
Täidab teatud sotsiaalseid funktsioone (ühiskonna ja üksikindiviidi huvides)

Perekonna tüübid

tuumik- e nukleaarperekond (täielik ja mittetäielik)

autonoomne kooseluvorm, mis koosneb mehest, naisest ja nende lastest ning moodustab omaette leibkonna.

Suur- e laiendatud perekond (liitperekond ja nn majapidamisperekond)

laiem sotsiaalne kooseluvorm, kus perekonna moodustab suurem vere- või võimusugulusgrupp

Perekond on lapsele kohaseim kasvukeskkond
Last ei tohi ilma seaduses sätestatud korrata (eeldused loetletud perekonnaõiguses: PKS) perekonnast- vanematest , õdedest -vendadest- ja teistest lähedastest isikutest eraldada.
Eraldamine saab toimuda ÜKSNES
seadusega sätestatud korras ja
juhul, kui kõikvõimalikud muud abi andmise moodused ei ole (eeldused loetletud sotsiaalhooldusõiguses: SHS) perekonna toimetulekut lapse kasvatamisel vajalikul määral tõstnud
Lapse perekonda jätmine ohustab lapse enda arengut või teiste inimeste tervist või elu
Vältimatu eraldamise korral tuleb lapsele leida võimalus asendusperekonnas elamiseks, paigutades ühe perekonna lapsed kokku.
Perekonna toetamisel osutavad nii kohalik omavalitsus kui riik piisaval hulgal kvaliteetseid teenuseid ja abi.
Lapse abistamisel ja planeerimisel tuleb kaasata laps (vastavalt eale) ja vanemad, eestkostja või tegelik kasvataja ning edastada lapsele teda puudutavas küsimuses teavet, mis ei kahjustaks teda vaimselt, füüsiliselt ega emotsionaalselt

Laste õiguste kaitsmisel lähtutakse põhimõttest, et abi tuleb osutada laste kasvatava perekonna ja lapse igakülgse toimetuleku tõstmiseks, mitte soodustades abist sõltuvusse sattumist
Pere roll

Pere kohustused ja õigused, lapse kasvatamine , tema eest hoolitsemine, juhendamine, järelevalve lapse üle
PS § 27 kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all.
Vanemad on võrdõiguslikud
Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.
Seadus sätestab laste ja vanemate kaitse.
PS § 26 garanteerib perekonna – ja eraelu puutumatuse
Riigiasutused , kohalikud omavalitsuse ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- või eraellu sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks

KOV ROLL
Üldine last toetav keskkond

Arengukavade koostamine lapsi ja nende huve arvestades, tuginedes konkreetse piirkonna iseärasustele

Juhtumite lahendamine

Kohalik omavalitsus vastutab oma territooriumil elavate laste suhtes nende õiguste ja huvide kaitse korraldamise läbi nõustamise, teenuste ja toetuste .

Eestkosteasutuse definitsioon puudub. Sisuliselt-avalike huvide kaitseks perekondlikesse suhetesse sekkuv riiklik institutsioon

Maavalitsuse osa

Maavalitsus teostab järelevalvet KOV tegevuse üle
Nõustav, info vahetamise ja koordineeriv roll
Kaebuste menetlemine

ISKUD
Jaotatakse kahte suurde rühma:

juriidilised isikud on õiguskorra poolt tunnustatud mõjuüksused, mis osalevad täielikku õigusvõimet omava subjektina õiguskäibes. Juriidilised isikud on seaduse alusel loodud õigussubjektid- õiguslikud fiktsioonid
füüsilised isikud on inimesed

TEOVÕIMELISED

Täisealised 18.a.
Kelle teovõime ei ole piiratud
Teatud juhtudel võib ka alla 18.a. olla teovõime siis, kui teovõime on laiendatud.
Võimalik alates 15.eluaastast kohtu poole, kui see on

- alaealise huvides,
- tema arengutase seda võimaldab.

Üldreeglina vanema/ seadusliku esindaja nõusolekul.

PIIRATUD TEOVÕIMEGA

Alla 18.a.
Nõdrameelsuse või vaimuhaiguse tõttu või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähtsusest.
Nad on oma seisundist tulenevalt piiratud teovõimega.
Piiratud teovõime omab tähendust tehingute – nii ühe-kui mitmepoolsete – tegemisel.
Alates 15-aastaseks saamisest on isikul võimalik oma teovõimet laiendada. Seda teeb kohus vastava taotluse alusel.
Piiratud teovõimega isiku poolt tehtud tehingud sõltuvad tema vanusest ja sellest, mis liiki tehingu isik teeb. Vanuse osas on piirang 7 aastat, alates millest vaadatakse tehingu liiki-kas ühe- või mitmepoolne tehing.
Teovõime piiramise vajadus: äärmuslikud situatsioonid (võime aru saada!).
Piiratud teovõime puhul : alla 18-aastased või kestvalt vaimuhaiged, nõrgamõistuslikud või psüühikahäirete alla kannatavad.
Teovõime piiramise eesmärk: isiku enda kaitse, kuna tal puudub oma tegude mõistmiseks, nendest arusaamiseks ja nende juhtimiseks vajalik adekvaatsus

Piirangud tehingute tegemisel: mõju tehingu kehtivusele

alla 7 a tehtud tehing – ühepoolne tehing on tühine, puudub tagantjärele õigus heaks kiita.
NB!!! Tegu absoluutse tühisusega.

Mitmepoolne tehing on tühine
ERAND-juhul, kui vajalikud vahendid andis seaduslik esindaja või 3. isik ja tehing täidetakse nende vahenditega
3) 7-17 alaealise ühe- ja mitmepoolne tehing on tühine
Legaaldefinitsioon :

Asi on kehaline ese.
Kehaliste esemetena käsitletakse kõiki esemeid, mis füüsilises mõttes täidavad ruumi. Kehalised esemed võivad olla tahked , vedelad või gaasilised. Kehaline ese on haaratav, meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja teda on võimalik vallata st oma võimu all hoida.
Loomad ei ole asjad, kuid nende suhtes kohaldatakse reeglina asjade suhtes käivaid sätteid.
Jagatakse juriidilise tähenduse järgi

Kõige olulisem on asjade liigitus on jaotumine kinnis- ja vallasasjadeks

Kinnisasi on maapinna piiritletud osa ( maatükk ) koos selle oluliste osadega. Maatüki olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Maa on tsiviilkäibes koos oma oluliste osadega, va mööduvaks otstarbeks maaga ühendatud asjad.

Kinnisasjade puhul toimub omandi üleminek kinnistusraamatu kaudu ja kinnisasja omanikuks loetakse seda, kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud .

Vallasasi .

Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi.

Asjade vallas- ja kinnisasjadeks jagamisel oluline juriidiline tähendus, ainult seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjadele kinnisasja kohta sätestatut
Asju liigitatakse veel asendatavuse alusel:
Asendamatu asi. Kinnisasi on alati asendamatu asi. Asendamatu võib olla ka vallasasi, kui tegemist on unikaalse asjaga – mitteliigilised asjad.
Asendatav asi on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ning millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused.

Esindus on tehinguline tegutsemine kellegi teise asemel, kus esindaja teeb tahteavalduse esindatava eest (aktiivne esindus) või võtab selle tema eest vastu (passiivne esindus).
Õiguslikud tagajärjed esindaja tegevuse tagajärjel järgnevad esindataval
Esindaja kaudu pole füüsilisel isikul võimalik teostada kõiki tehinguid ja juriidilisi toiminguid – neid, mis seaduse kohaselt tuleb teha isiklikult.

Perekonnaõiguse all mõistame

õigusnormide kogumit, mis reguleerib abielust ja põlvnemisest tulenevaid inimeste vahelisi suhteid, vanema ja lapse õigussuhteid ning eestkostet ja hooldust
Tsiviilõiguse üldosa

Lapse õiguste konventsioon

ÜRO 1989.a konventsioon
Põhiprintsiibid: õigus elule ja arengule, tegutsemine lapse huvides, võrdõiguslikkus , õigus osalemisele
Eesti ühines 1991.a.

Perekonnaseadus reguleerib

abielu õiguslikud tagajärjed
abikaasade varasuhted
vanemate ja laste vahelised õigussuhted :
põlvnemine,
vanema õigused ja kohustused,
ülalpidamiskohustused;
lapsendamine
eestkoste

Mitteabieluline õigussuhe on tavapärane tsiviilõigussuhe
KASUVANEM =ERIEESTKOSTJA
Hooldusõigust võib kohus piirata:
- (isiku- või varahooldusõigust) teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega.

varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta (PKS § 134 lg 3) ilma isikuhooldusõigust piiramata või peatamata või seda ära võtmata.
isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks (PKS § 135 lg 2)

- kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega (PKS § 135 lg 1)
- kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib valla- või linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab valla- või linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes (PKS § 135 lg 4)
LaKS § 27 alusel tohib lapse perekonnast eraldada vaid juhul, kui laps on hädaohus ja see toiming on tema huvides, kui seda nõuab seadus või jõustunud kohtuotsus. Enne eraldamist tuleb ära kuulata laps, et selgitada välja tema arvamus ja soov ning tegelik tahe.

vanem, kellelt hooldusõigus ära võeti, kaotab kõik õigused lapse suhtes;
vanem saab lapsega kohtuda tingimusel, et see lapsele kahjulikku mõju ei avalda;
vanema hooldusõiguste ära võtmine ei vabasta lapse ülalpidamiskohustusest.
tehakse muudatus ka Rahvastikuregitri andmebaasis. Kui vanema hooldusõigused PKS sätete kohaselt on ära võetud siis vanemate suhte kohta lapsega märgitakse, et hooldusõigus on lõppenud.
PKS hooldusõiguse piiramise või peatamise korral märgitakse piiramise ulatus ja kestvus

Hooldusõiguseta vanemal suhtlusõigus olemas ja kui laps tema juures, on tal olemas otsustusõigus tavahooldusküsimustes, kui kohus ei ole seda õigust piiranud.
EESTKOSTE

Eestkoste tähistab õiguslikult reguleeritud, ulatuslikku hoolitsust isiku üle, kelle vanemad ei ole tegevad isiku seaduslike esindajatena.

Seatakse kohtu poolt kas kohtu algatusel, omavalitsuse avalduse alusel või huvitatud isiku avalduse alusel.
Eestkostjaks võib olla piiramata teovõimega FÜÜSILINE isik, kellelt ei ole vanema hooldusõigust ära võetud; kes ei ole rikkunud eestkostja kohustusi; kes ei ole sellehoolekandeasutuse töötaja , kus laps elas.
JURIIDILINE isik nii kaua, kuni õnnestub leida sobilik füüsiline isik eestkostjaks.
KOV – on võimalik määrata eestkostjaks isiku viimase elukoha järgselt. Kuni eestkostja leidmiseni kannab eestkostja ülesandeid omavalitsus

Eeldused:

Kui alaealise lapse vanematel ei ole esindusõigust

Kui lapse päritolu ei ole võimallik kindlaks teha

Sisu:

Lapse isiku – ja varahooldus
Eestkostjaasutus täidab samu kohustusi nagu eestkostja
PEREKONNAS HOOLDAMINE
Sotsiaalhoolekande seadus annab võimaluse lapse teise perekonda hooldamisele suunamisele, ilma et uuel perekonnal tekiksid õigused ja kohustused lapse eestkostet reguleerivate sätete alusel.

.DOCX Laadi alla originaalfail 13 lk · .docx · 55 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

55 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

lalauraa Õppematerjali autor

Lastekaitse õiguslikud alused kokkuvõte, Tallinna Ülikool

lastekaitse eraisik perekond laps õigus hooldusõigus teovõime eestkostja lapse õigus omavalitsus õigussuhe mitmepoolne tehing psüühikahäire ühendatud asjad

Sarnased õppematerjalid

docx

Perekonnaoõigus

(registreeritud või vabaabielus) koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega, või üksikvanem koos lihaste või lapsendatud laste või lapsega. Suurpere Abielu, suguluse või hõimluse kaudu seotud isikud Mitme põlvkonnaga perekond Polügaamiline perekond ühel poolel on mitu samasugust partnerit/abikaasat. Perekonnaelu kaitse EIÕK art 8: Igaühel on õigus sellele, et austataks tema era- ja perekonnaelu ja kodu ning korrespondentsi saladust. Kaitseala ei ole seotud suhetega, mis põhinevad abielul. Hõlmatud on ka mehe ja naise ametlikult registreerimata kooselu (de facto perekond), kui sellisest kooselust sünnib laps, siis kaasneb sünniga ipso iure perekonnaelu, mida ei muuda automaatselt ka vanemate hilisem lahkuminek (Brückner FPR 2005, 200; EIK 26-05-1994 - 16/1993/411/490).

Perekonna- ja pärimisõigus

doc

Õigusõpetus

ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid.

Õigusõpetus

docx

Perekonnaõigus

See on õigusnormide süsteem, mis reguleerib seoses perekonna loomisega ja ühiskondlike funktsioonide teostamisega perekonna liikmete või endiste liikmete vahel tekkinud isiklikke ja varalisi suhteid. PKS järgi on perekond: abielus mees ja naine, bioloogiline laps ja tema vanemad, lapsendaja ja lapsendatu, bioloogilised ja lapsendatud lapsed ning vanavanemad, laps ning kasuvanemad. PS on sätestatud (§26-27) igaühe õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Perekond on ühiskonna alusena riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Lisaks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 8 (õigus austusele era- ja perekonnaelu vastu), artikkel 12 (õigus abielluda), artikkel 5 (abikaasade võrdsus) ning lisaprotokoll 7.

Õigus

doc

Perekonnaseadus õigus

sotsiaalseid suhteid, kaasa arvatud isiklikult suhted; sinna kuulub nii lapse suhe emaga kui ka lapsekaitseinspektori suhe mõlemaga. Paljudel põhjustel on üsna võimatu kontrollida kõiki võio "peaaegu" kõiki neid suhteid muidu, kui luues iga sotsiaalse suhte kontrolli jaoks hulga uusi sotsiaalseid suhteid, mida omakord tuleb kontrollida. Ühesõnaga see on loogiliselt võimatu." 5. Abielu sõlmimise õiguslikud tagajärjed · Abikaasade isiklikud õigused ja kohustused o Abieluline kooselu (PKS § 15) · Abikaasade varalised õigused ja kohustused o Perekonna ülalpidamiskohustus (PKS § 16) o Kulutuste hüvitamise välistamise eeldus (PKS § 17) o Abikaasade solidaarsuskohustus perekonna vajaduste rahuldamisel (PKS § 18- 19) o Abieluvarasuhe (PKS § 24)

Õigus

doc

Õiguse alused (harjutusküsimused+vastus ed)

Õppeaine: õiguse alused Esialgsed harjutusküsimused loengute kohta (teemade edasisel käsitlemisel täiendatavad) Loeng 1: Õiguse mõiste. Õiglus. Õiguse allikad. Sotsiaalne norm. Õigusnorm. Normihierarhia. 1. Õigusnormi ja sotsiaalse normi vahetegu. Õigusnorm on sotsiaalne norm. Kõiki õigusnorme nimetatakse õiguseks objektiivses mõttes. Õigusnormid käivad tavaliselt kahe isiku kohta (kahe eraisiku kohta; riigi ja eraisiku kohta jne): ühele pannakse mingi õigus see on subjektiivne õigus - ja teisele kohustus, enamasti on neid ühe asja ajamisel mitmeid. Õigus normid on need sotsiaalsed normid, mis on kirjutatud seaduses. Õigusnorm ei tegele mitte üksnes sellega, mis on, vaid ka asjadega, mida veel ei ole, aga peaks olema ja mis iseenesest ei juhtu. Seadus, mida keegi ei riku, on mõttetu. Sotsiaalsed normid normid, mis määravad, kuidas ühiskonna, mõne selles oleva

Õiguse alused

doc

Tsiviiliguse konspekt

Tsiviilõiguse üldosa Paul Varul Seminarid alates 12.märtsist. Seminarid ja kontrollkaasus kohustuslikeksamile pääs. Õppematerjaliks loengukonspekt + Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) + Köhleri õpik 1998 (abivahendina). 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste ERAÕIGUS JA AVALIK ÕIGUS Mis on õigus? Õigust võib vaadelda kahes tähenduses: Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Objektiivne õigus Eraõigus Avalik õigus

Tsiviilõigus

doc

Tsiviilõigus

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Konspekt Tartus 2008 1. MUGANDUS KURSUSEKAASLASTE KONSPEKTIDEST Mis on õigus? Objektiivne õigus õigus kui õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel; õigusnorm on liik sotsiaalseid norme. Subjektiivne õigus kellelegi kuuluv õigus kas ise midagi teha või nõuda teistelt millegi tegemist/millestki hoidumist. Riiklikult tagatud võimalus ise teatud viisil käituda ja nõuda vastavalt käitumist. Objektiivne õigus jaguneb kaheks osaks avalikuks ja eraõiguseks. Selline liigitus on omaks võetud riikides, kus on toimunud Rooma õiguse retseptsioon, eelkõige Kontinentaal-Euroopas (versus common law süsteem). Kolm olulist õigussüsteemi 1

Õigus

docx

Kordamisküsimused perekonnaõigusest

terviseseisundit või muid isiklikke asjaolusid varjates, kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel samast soost. (2) Abielu kehtetuks tunnistamist ei ole õigus nõuda, kui abikaasa on varjanud oma varalist seisundit. 3. Millised on abikaasade varasuhete liigid? Varaühisus Varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Vara juurdekasvu tasaarvestus Kui abiellumisel on perekonnaseisutoimingute seaduses ettenähtud korras valitud või abieluvaralepinguga seatud vara juurdekasvu tasaarvestus, siis tasaarvestatakse abikaasade vahel

Perekonna- ja pärimisõigus

Rohkem sarnaseid