Võim on ebavõrdselt jaotunud. Võimu ressursid: -ainelised- omand, kapital -vaimsed- teadmised, kogemused veel ka päritolu, aineline kapital( maa,raha), inimkapital, sotsiaalne kapital(suhted, usaldus, koostöö teiste ühiskonnaliikmetega). Võimu meetodid: -autoriteetne- veendutakse, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. sund- inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. 12. Riigivõimule ainuomased tunnused? -ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist -ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle -kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks -riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile -õigus ja kohustus teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises -riigil on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 13
seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu Esindada riiki Üks keskpunkt ja selge hierarhia Kodanikuühiskonna eeldused Turumajandus ja eraomand Seadustel tuginev valitsus Inimeste vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine Kodanikuühiskonna tähtsus Väldib võimu liigset koondumist Kaitseb riigi liigse sekkumise eest Väldib elu ülepolitiseeirmist Arendab sallivust Aitab levitada infot
seadusandlik e legislatiivne võim täidesaatev e eksekutiivne võim kohtuvõim Poliitikaja avalik haldus Riigiteenistujatel oma seadus Võim ühiskonnas Võimu alus: Teostamise meetod: Ainelised ressursid sund omand autoriteet kapital traditsioon Vaimsed ressursid karismaatiline liider teadmised mõistlik kaalutlus kogemused Sotsiaalne kapital Riigivõimule ainuomased tunnused Kehtestada seadusi Koguda makse Kasutada vägivalda Korraldada igapäevaelu Esindada riiki Üks keskpunkt ja selge hierarhia Kodanikuühiskonna eeldused Turumajandus ja eraomand Seadustel tuginev valitsus Inimeste vabaduste ja põhiõiguste tunnustamine Kodanikuühiskonna tähtsus Väldib võimu liigset koondumist Kaitseb riigi liigse sekkumise eest Väldib elu ülepolitiseeirmist Arendab sallivust Aitab levitada infot
sellega ühiskondlikku seisundisee. Erineb Hobbes'i omast, sest Locke'i jaoks ei ole inimene enam mitte loomu poolest egoistlik ja jõhker olend, vaid eetiline subjekt, kes oma õndsuse taotlustes võtab arvesse ka õndsust teispoolsuses ning käitub seetõttu moraalselt. 2. Inimese loomulikud õigused: õigus omandile, enesesäilitamisele, ellujäämisväljavaadete parandamine 3. Inimesel on õigus riigivõimule vastu hakata, kui riik isiku loomulikke õigusi piisavalt ei kaitse. 4. Õigus omandile- õigus oma töö viljadele, õigus kasu omale saada. Raha on leiutatud, et töö produkte oleks võimalik paremini jaotada. 5. Locke üritas rajada alust usulisele sallivusele sõnastades mitmetes kirjutistes platvormi erinevate kristlike konfessioonide vaheliseks ükseisemõistmiseks. 6. ,,Essee inimmõistusest" eesmärk oli luua ühiskonnale üksteisemõistmise platvormi,
Võimu ressursid on : 1)Ainelised-omand ja kapital 2) Vaimsed-teadmised ja kogemused. Võimu testamise meetodid: 1)Sund-inimesed kuuletuvad hirmust 2)Autoriteet-kuuletutakse veenusmusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. Vanasti allutati ka traditsioonide jõul. Karimaatilisteks liidriteks nim. juhte, kes omandavad ülimusliku autoriteedi tänu juhitalendile ja liidrioskusele. Nüüdisü. on kuuletumise põhj. mõistuslik kaalutlus. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)Riigivõimul on ainuõigused: *Kehtestada seadusi *Koguda makse * kasutada vägivalda seisukorra tagamiseks 2)Riigivõimu otsued on kohustuslikud kõigile riigis asuvatele isikutele 3)Õigus ja kohustuskorraldada riigi igapäevaelu ja esindada riiki rahvusvahelistes suhetes.4) 1 keskpunkt ja selge hierarhia. Riigivõimu komponendid : 1)spetsiaalsed asutused 2)riigibürokraatia 3)kirjalikud õigusnormid
Ta andis välja nii palju kodanikuvabadusi, et tal õnnestus Prantsuse revolutsiooni alguses välja antud Isiku- ja Kodanikuvabaduste Deklaratsiooni nimetada tema seaduste plagiaadiks. Joseph valitses ilmselt tõelise valgustatud monarhi ideaali vääriliselt, kuid paraku ei suutnud enamik toonasest eliidist tema vaimustust valgustusideede osas jagada ning ka lihtrahvas ei mõistnud neid. Muudatusi tehti ka kirikutes. Kirik allutati senisest enam riigivõimule. Paavsti bullad tuli enne nende avalikustamist keisrile esitada. Kolmandik kloostritest riigistati. Vähendati kirikupühade arvu. Nagu paljude teisteski katoliiklikes maades, ei pälvinud kiriku mõju piiramine rahva poolehoidu. Sellega pahandas Joseph II kirikukogu. Senini oli igalpool riigikeeleks ladina keel, kuid Jospeh II ajal asendati see keel kogu riigis saksa keelega. Ta tahtis teha Austriast Saksa riigi. Kõige suuremat vastuseisu kohtasidki Joseph II reformid Ungaris ja Belgias
tagama igale inimesele mure. võimalus otsustada kuidas ta *Esmatähtis suguvõsa, väärika elatustaseme. kulutab ima raha. seltside jms roll. *Riigi abirahad neile, kel pole perekonna tuge. *Riik peaks tegelema pigem inimese füüsilise turvalisuse kui sotsiaalse turvalisusega. Riigivõimule ainuomased tunnused *Ainuõigus kehtestada makse. *Kehtestab seadusi. *Ainuõigus kasutada vägivalda. *Riigivõimu otsused on kohustuslikud. *Esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises. *Riigis on selge võimuasutuste hierarhia. Riigivõimu komponendid *spetsiaalsed asutused ja institutsioonid. *Riigibürokraatia. *Kirjalikud õigusnormid. Kuidas tagatakse inimeste allumine riigivõimule? *Kasutatakse sundi inimesed kuuletuvad võimule hirmust vägivalla või karistuse ees
Lisaks palgale võis sõdur arvestada ka sõjasaagiga. Jalavägi: raskejalaväelased (oda, sõjakirves, mõõk) ja kergejalaväelased (arkebuus ja musket). Ratsavägi: relvastuses mõõgad, piigid, püstolid ja arkebuusid. Suurtükivägi: see oli täielikult eraettevõtjate st inseneride käes. Suurtükke valmistasid üksikud meistrid, kes töötasid omaette, ja seetõttu oli ka iga suurtükk ainulaadne. Ajutine palgaarmee polnud absolutistlikule riigivõimule toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Riik hakkas ise armeed organiseerima Sõjavägi muutus alaliseks institutsiooniks nii sõja- kui ka rahuajal. Professionaalsed juhid - ohvitserid Kehtestati riiklik sõjaväekohus Teenistus kindla lepingu alusel ja tavaliselt pikaks ajaks. Palgasõdurist sai professionaalne sõjamees. Sõdur kaotas sideme tsiviileluga ja elatusallikaks jäi armee. Jalavägi: relvastatud piikide (odade) ja musketitega
Küsimused 1. Nimeta võimu teostamise meetodeid ja iseloomusta, millel nad põhinevad! 2. Mis on nüüdisühiskonnas olulisimaks kuuletumise põhjuseks? 3. Millised tunnused on riigivõimule monopoolsed? 4. Nimeta riigivõimu komponendid ja nende tegevusalad! 5. Kas majanduse ja kultuuri valdkonnas on võimu tunda? Põhjenda ja töö näiteid. 6. Kuidas toimib võim ühiskonnas? 1. Põhimõtteliselt eristatakse kahte tüüpi meetodeid autoriteeti ja sundi. Sunni korral kuuletuvad inimesed võimule hirmust vägivalla või karistuse ees. Teatud mõttes väljendavad ka seadused õiguslikku sundi, sest nende mittetäitmine toob kaasa karistuse trahvi, ametist
Minu arvates olid katoliiklikud inimesed jällegi õnnelikumad kui kalvinistid, sest viimased keelasid ära kõik lõbustused ning keskendusid ainult tööle. Inglismaa uut reformeeritud kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Inglismaa reformatsioon erines eelnevatest seetõttu, et usupuhastust seal ei toimunud, sest lubati truuks jääda katoliikluse dogmadele ning säilitada senise jumalateenistuse kord. Kuigi kirik allutati riigivõimule, lõpetati induligentside müük, jumalateenistus jäi võõrkeelseks, vähendati kirikupühade arvu, kaotati tsölibaat ja kloostrid likvideerite, jäeti alles sellised katoliikluse jooned, nagu ei keelatud erksavärvilisi riideid ega ehteid ning lõbustusi pühapäevadel. Selles suhtes on anglikaani kirik õnnelikum katoliiklusest, et lisaks katoliikluse toredatele kommetele, olid kõik protestantlikud muutused ka põhiliselt vabamad kui näiteks kalvinismi muutused.
VENE AEG · POLIITILINE KORRALDUS: Eesti- ja Liivimaa kubermangud läksid Venemaa tsaaririigi koosseisu Halduslik jaotus jäi samaks (Eesti- ja Liivimaa kubermang) Kujunes välja nn Balti erikord (eesmärk tagada balti mõisnike toetus riigivõimule) · BALTI ERIKORRA PÕHIJOONED: Asjaajamiskeeleks jäi saksa keel Säilus luteriusk Säilus aadlike kohalik omavalitsus ja senine kohtusüsteem Kinnitati aadlike ja linnakodanike privileegid Aadlikele lubati tagastada reduktsiooni käigus ära võetud mõisad (mõisate restitutsioon) Jäeti tollipiir Eesti-, Liivimaa ning teiste Venemaa kubermangude vahele
leidub kindlasti neid inimesi, kes oma isikliku heaolu nimel on suutelised ohustama teiste inimeste turvalisust. Seaduste abil pannakse paika inimeste käitumise normid. Poliitiline kohustus puudutab küsimust, miks me peaksime seadustele kuuletuma. Rousseau`le toetudes, on inimeste jaoks olulised erahuvid, kuid üks osa erahuvidest on sarnane kõigile ühiskonna liikmetele. Selle ühishuvi tõttu ongi mõistlik sõlmida nn ühiskondlik lepe ehk siis kuuletuda riigivõimule. Selles punktis ilmneb vastastikune austus. Riik või siis täpsemalt rahva poolt valitud võim peab teostama ühishuvide rakendamist ja rahvale pakkuma kaitset. Kui meie rikume seadusi, siis miks peaks riik meile kaitset pakkuma? Kui sa midagi saad, siis pead ka midagi vastu andma. Nii tekibki vastastikune poliitiline kohustus. Hobbes vaatleb poliitilist kohustust kahest seisukohalt: üksikindiviidi (potentsiaalse kodaniku) ja riigi seisukohalt. Üksikindiviid peab alluma konkreetse riigi
1920.a.te lõpul tugevnes Adolf Hitleri juhitud natsionaalsotsialistliku partei tegevus. Natside partei osutus valituks Saksa parlamenti Riigipäeva. Kasutades ära sakslaste rahulolematust Versailles rahu tingimustega võitsid natsid üha enam poolehoidu. Pärast 1932.a. parlamendivalimisi, millel oli edukas natside partei, asendus demokraatlik kord Saksamaal totalitarismiga. Demokraatlike traditsioonide nõrkus põhjustas 1920.aastate lõpul ja 1930. aastatel ülemineku totalitaarsele riigivõimule ka teistes Euroopa riikides: Ungaris, Bulgaarias, Kreekas, Jugoslaavias, Hispaanias. Ka Eestis algas nn. vaikiv ajastu. 12. märtsil 1934.a. sooritas Konstantin Päts riigipöörde. Totalitaarne diktatuur tähendab diktaatorilikul võimukasutusel põhinevat valitsemisvormi, millega kaasneb kontroll kodanike mõtteavalduste ja väljendusvõimaluste üle ning inimõiguste rikkumine
Selle käigus tekkis pealiku ümber malev, mille liikmed moodustasid ajapikku lähikonna. Lähikonda kuuluvatele liikmetele hakati usaldama juhtimisfunktsioonide teostamist. Tekkinud oli inimeste grupp, kes enam ei tegelenud mitte tootmisega, vaid juhtimisega. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond – rahvas. Seega iseloomustasid riigi teket : 1) Avaliku võimu tekkimine 2) Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel 3) Veresuguluses oleva sugukonna asemele oli tekkinud rahvas. Poliitilise tegevuse eesmärk on riigivõimu omandamine, kasutamine ja säilitamine ning demokraatlikes riikides osalevad selles spetsiifiliste huvidega inimeste rühmad
Mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Kas Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne? Näited Sotsiaalne mobiilsus- inimese ümberpaiknemine, sotsiaalse kihistumise ristumine. Jah on, nt. Oleg Gross oli algul lihttööline kuid nüüd ärimees. 8. Milles seisneb riigivõimu olemus? Millised on riigivõimu teostamise ressurssid? Inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. *Ainelised- kapital ja omand *Vaimsed- teadmised ja kogemused 9. Riigivõimule ainuomased tunnused *kehtestab seadused ja kontrollib nende täitmist *kogub makse ja otsustab, mida teha maksutuluga *seadus on andnud ainuõiguse kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks *riigivõim on kohustatud korraldama igapäevaelu ehk esindab riiki rahvusvahelises suhtlemises 10.Iseloomusta sotsiaaldemokraatlikku ideoloogiat *keskne väärtus on võrdus (võrdsed võimalused kõigile) *majanduses eksisteerivad riiklik- ja erasektor
Võimu tunnused, teostamise meetodid Võimu mõiste - Inimese või grupi suutlikus mõjutada teiste tegevust ning sel viisil saavutada huvide elluviimine. Võimu aitavad realiseerida: ainulaadsed ressursid (maa, kapital, vara, raha), vaimsed ressursid (teadmised, kogemused, suhted ) Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele. Riigivõimul on õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu ehk teostada avalikku haldust
kõrgklass palju rikkust, maad jne inimgruppide eristumise alused kõrgklass, keskklass, alamklass sotsiaalsed lõhed varanduslikud-, piirkondlikud-, etnilised- ja usulised lõhed 8. Võimu ressursid: 1)ainelised omand(maa, hooned), kapital(raha) 2)vaimsed päritolu, teadmised, kogemused (sots. kapital) 9. Võimu teostamise meetodid: 1)sundlus karisma, hirm 2)autoriteet traditsioonid, mõistuslik kaalutlus 10. Riigivõimule ainuomased tunnused: 1)kehtestada seadusi 2)koguda makse 3)kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks 4)otsused on kohustuslikud kõigile riigi territooriumil asuvatele isikutele 5)esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises 6)on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia 11. Riigivõimu komponendid: 1)asutused ja institutsioonid 2)riigibürokraatia e. ametnikkond 3)kirjalikud õigusnormid, mis reguleerivad suhteid võimuinstitutsioonide vahel, aga
Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne. Nt urmas sõõrumaa sai turvatöötajast miljonäriks. Aadu luukas mehaanikust ettevõtjaks. 8. Milles seisneb riigivõimu olemus? Millised on riigivõimu teostamise ressurssid? Riigivõimu olemus võime mõjutada teiste tegevust. Võimu ressurssid: · Päritolu · Aineline kapital (omand, raha) · Inimkapital (teadmised, kogemused) · Sotsiaalnekapital (tutvused, usaldus) 9. Nimeta vähemalt 4 riigivõimule omast tunnust. · Kehtestada seadusi · Koguda makse · Kasutada vägivalda · Riigivõimu otsused on kohustuslikud 10. Iseloomusta sotsiaaldemokraatlikku ideoloogiat. (4) · Võrdsus inimeste vahel · Kõigil õigus saada tasuta arstiabi, haridust · Kõigil väärikas elatustase · Suurema tulu saaja maksab kõrgemaid makse · Valitsus sekkub majandusse maksusüsteemi alusel 11. Iseloomusta konservatiivset ideoloogiat. (4)
Riik, selle tekkimine: · 1. Suurema pindalaga riik Egiptus 3000 Ekr · 1.vabariik u 500 a tagasi Kreeka · 18-19 saj kaasaegne arusaam vabariigist · Tööjaotusest sai alguse linn ja siis riik. · Riik on organiseeritud inimeste kogu. · Riigi tunnused: o Territoorium e maa-ala- allub kindlalt riigivõimule; maapõu, veealad, õhuruum o Rahvas; Eesti kodakonsus on Eesti kodaniku ja Eesti riigi vaheline õiguslik side, mis toob mõlemale poolele kaasa nii õigusi kui kohustusi. Sünniga omandatud kodakondsust ei tohi kelleltki võtta. o Iseseisev avalik võim riigi asustustest moodustatud süsteem, mis on suuteline oma territooriumil võimiu teostama.
Valgustatud absolutism Austrias, Preisimaal ja Venemaal. Katariina II, Joseph II ja Friedrich II nende reformid KATARIINA II üritas muuta Venemaad paremaks riigiks-hästi ei õnnestunud, hariduse parandamine, laiendas aadli omavalitsust kubermangu tasandil, laiendas Venemaa piire Türgi ja Poola arvelt. JOSEPH II ulatuslikumad reformid kogu Euroopas, deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust, kehtestas Austrias usu- ja südametunnistusevabaduse, kirik allutati enam riigivõimule-ei pälvinud rahva poolehoidu, keelati piinamised ja kaotati surmanuhtlus, kehtestati seitsmeaastane koolikohtustus, kaotati pärisorjus-linnades tsunftisundus, Austria jagati kümnekonnaks piirkonnaks, riigikeeleks saksa keel. FRIEDRICH II keelas piinamised, kehtestas usuvabaduse, merkantilism, edendas kartulikasvatust näljahädadest üle saamiseks, lasi kaotada pärisorjuse, lasi
Jah on. Selline liikumine või olla horisontaalne (ühest linnast teise) või vertikaalne (lihttööliselt spetsialistiks) 8)Riigivõimu olemus võimu kui inimese või grupi suutlikkust mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Riigivõimu teostamise ressursid. · Ainelised kui ka vaimsed omand ja kapital, teadmised ja kogemused, · aineline kapital(maa, raha); inimkapital (teadmised oskused); sotsiaalne kapital (suhted, usaldus) 9)Riigivõimule ainuomased tunnused · riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitumist. · Riigivõimul on ainusõigus koguda makse ja otustada maksutulu · riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territoorimil asuvatele isikutele. 10)Sotsiaaldemokraatlik ideoloogia
suurriikideks peetakse Prantsusmaad, Inglismaad, Austria-Ungarit, Hispaaniat, Venemaad ja Preisimaad, ajutiselt tulid nende hulka veel Rootsi ja Holland. Enamik sõdu toimus just nende riikide vahel. Sõjanduses aset leidnud muudatused olid tingitud ühiskonna üldisest arengust, milles olulist rolli etendasid tehnilised uuendused ja teadussaavutused. Kesk-aegne rüütliarmee asendati palgaarmeega, hiljem asendas alaline armee palgaarmee. Ajutine palgaarmee ei olnud tugenevale riigivõimule absolutismile kindlaks toeks välispoliitiliste eesmärkide realiseerimisel. Valitsejad vajasid ka ustavat püsiorganisatsiooni siseriikliku korra tagamiseks. Lõpuks loobuski riigivõim eraettevõtjate vahendusest ning asus ise sõjaväge korraldama. Viimane muutus alaliseks riiklikuks institutsiooniks, mis eksisteeris nii sõja- kui ka rahuajal, ja selle lahingukorda viimiseks ei vajatud enam pikka aega
1) vaba konkurents 2) üldisus - hääletusõiguse määratlus peab olema piisavalt lai 3) ühetaolisus - kõigil häältel on võrdne osakaal 4) otsesus - hääletustulemus peab sõltuma kodanike ühisarvamusest suurimal võimalikul määral Defektse demokraatia tunnused: 1) ebaõiglane valimissüsteem 2) juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne 3) ebademokraatlikud organisatsioonid omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või kontrolli riigivõimu üle Valimissüsteemid majoritaarne e enamushääletus süsteem - nt USAS, Suurbritannias, Kanadas, Prantsusmaal - kes saab rohkem hääli, saab saadikukoha - ühemandaadilised valimisringkonnad (igast ringkonnast pääseb parlamenti üks saadik) - iga parteid esindab üks kandidaat
...................................................................... . 2) ............................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................ . 4. Nimetage kaks moodust, kuidas vajadusel tagatakse inimeste allumine riigivõimule. 1) ............................................................................................................................................................................ 2) ............................................................................................................................................................................ 5. Nimetage kaks riigivõimule aineuomast tunnust. 1) ...........................................................................................
kindlale positsioonile. Kihistumus on seotud haridusega, vabameelsuse ning võrdsuse väärtustamisega. Varasemate ühiskondade iseloomustamisel kasutatakse enamasti jaotust klassideks majandusliku positsiooni alusel. Nüüdisühiskonnas räägitakse sotsiaalsest klassist. Nt keskklass- on teatud elatustase ning kõrge kvalifikatsioon. Eliidid ehk kõrgklass- kõrge sotsiaalse staatusega(omavad rikkust, maad) Neil on juurdepääs riigivõimule. Alamklass- madala staatusega inimesed on tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalad. Kihistus: inimgruppide eristumise alused ja sotsiaalsed rollid. Inimgruppide eristumise alused: - varanduslikud, - regionaalsed, sh linna ja maa või pealinna ja provintsi vahel - rahvuslikud - ideoloogilised, sh usulised Tervikuna rikastab sotsiaalne kihistumus ühiskonda ning oskusliku poliitika korral suurendab
Friedrich Wilhelm I: Oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol. Valdava osa sissetulekust kulutas sõjaväele. Friedrich II Suur: Huvitus prantsuse valgustuskirjandusest. Kuulutas avalikult usuvabadust ning keelustas piinamise. Keiser Joseph II: kuulutas avalikult kõigi vabadust ja võrdsust. Inkvisitsioon kaotati, protestandid said riigis elamisõiguse, lõpetati juutide topeltmaksustamine, kirik allutati veel enam riigivõimule. Keelas piinamise ja surmanuhtluse. Pööras suurt tähelepanu haridusele ning pärisorjuskaotati. 3. Prantsuse revolutsioon.(Õpik - § 10) 1)Revolutsiooni puhkemise põhjused: Vana korra (feodalism) kriis. (rahvas ei tahtnud endistviisi elada, kuningas ei saanud endistviisi valitseda), seisuslik kord, lihtrahva olukorra järsk halvenemine (maksude tõus, nälg), sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused, majanduskriis,
varauusaegses Euroopas? Too siidi ja kalliskive. Et mitte kaotada näiteid! idakaubandusest saadavat tulu, oli vaja Kuningad võtsid endale seni vaid leida uusi ühendusteid. Hispaania ja paavstile kuulunud õiguse nimetada Portugali geograafiline asend oli ametisse kõrgemaid vaimulikke. soodne, atlandi ookeani kui ka Aafrika Inglismaal pani tugevale riigivõimule ranniku lähedal. Sealsetel rahvastel oli kindel alus 1485. aastal kui Henry meresõidukogemus ja nad oskasid ära Tudor väljus võitjana pikaajalisest kasutada araablaste ja juutide kodusõjast ja võimule sa Tudorite geograafilisi teadmisi. dünastia. Prantsusmaal püüti saavutada Kuidas kajastusid maadeavastuste hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tulemused Euroopa majanduselus?
poliitikud ja tippametnikud. c)Otsene ehk vahetu demokraatia- rahvahääletus, rahva vahetu kaasamine poliitikasse d)Esindus demokraatia- rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine, rahvas ei osale ise vahetult ja alaliselt otsustamises, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele. Valimised 1)Ülesanne-a)tagavad valitseva võimu koosseisu vahetumise b)valimiste kaudu esitavad kodanikud oma nõudmisi riigivõimule c)valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspinna suurus d)harivad riigikodanike poliitiliselt 2)Põhimõtted- a)valimised on üldised- valimis õigused on teovõimelistel, täiseealistel ja kodakondsusega inimestel võrdsed b)valimised on vabad- *valimistele on õigus kandideerida *hääletaja on oma valiku otsuses sõltumatu c)valimised on ühetaolised ehk võrdsed- *võrdsed võimalused kandideerijatel enda tutvustamiseks *valijate hääled on võrdsed d)toimuvad
regionaalsed või kultuurilised. · Sotsiaalne mobiilsus- inimene või inimgrupi ümberpaiknemine sotsiaalse kihistumise süsteemis. · Horisontaalne- ühest linnast/majandusharust teise liikumine. · Vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks, keskklassist kõrgklassi. · Põlvkondade vaheline- lapsed valivad teistsuguse elukutse ja väärtussüsteemi, kui nende vanemad · Eliit- kõrge staatusega grupp, kes omavad seda, mida peetakse väärtuslikuks. Ligipääs riigivõimule ja üldse võim ja mõjukus. · Omnistatud- Mida inimene ei saa muuta, sellega seotus positsioon on inimesele antud ilma tema soovita, pingutusest sõltumata. Sugu, vanus, rass. · Omandatud- ise saavutatud, valikute, teenete, pingutuste tulemus. Abielu, õppimine, töö. · Sotsiaalne roll- sotsiaalsele staatusele omistav sobilik käitumisstandard. · Rollikonflikt- olukord, kus ühe inimese erinevatel rollidel on omavhel sobimatud nõudmised ja ootused. Ntks
Küllastunud võrgustik, toetajaskond on laialivalguv, probleemipõhised, tegevus ei puuduta ega muuda osalejate sotsiaalmajanduslikku positsiooni, eelistavad otseseid reaktsioone, mitte lobism, riigiülesed. 8. Demokraatliku valitsemise puudused (defektne demokraatia) Defektne demokraatia on ühiskond, kus vormiliselt eksisteerivad demokraatlikud otsustusprotsessid ja institutsioonid, mis aga sisuliselt on häiritud või manipuleeritud. Tunnused: ebaõiglane valimissüsteem; juurdepääs riigivõimule ei ole kõigile kodanikele võrdne, ebademokraatlikud organisatsioonid (nt. Armee) omavad suurt ühiskondlikku mõjuvõimu ja/või riigi üle kontrolli; võimude lahususe põhimõtte rakendamine on ebajärjekindel; üldised kodanikuvabadused on puudulikud või valikuliselt tehtud.
2.5 Võim ühiskonnas domineerimine- valitsemine, ülekaalus olemine * Võimu ressursid: ainelised (kapital (inim/sots), omand) vaimsed (teadmised, kogemused) * Autoriteetne võim- inimesed kuuletuvad veendumusest, et võimu nõudmised on õigustatud ja targad. * Kuninga võimule alluti traditsioonide jõul. * Karismaatiline liider- juht, kes omandab oma ülimusliku autoriteedi tänu oma juhitalendile ja liidrioskustele. * Mõistuslik kaalutlus. *Riigivõimule ainuomased tunnused: - Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi, koguda makse, kasutada vägivalda, korraldada riigi igapäevaelu e teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises. - Riigivõimu otsused on kohustuslikud. - Riigivõimul on üks keskpunkt ja selge võimuasutuste hierarhia. * Komponendid: - spetsiaalsed asutused ja institutsioonid - riigibürokraatia - õigusnormid
10 Elitaardemokraatia. Keskpunkti moodustab huvide esindamine ja mandaadi valdamise põhimõte. Iseloomustav oskus arvestada enamuse(rahva) huvidega, vaagida neid ja olulisemaid ellu viia. 11 Miks on vaja valimiste funktsioone? Miks on vaja valimisi? 12 Valimised tagavad valimiste koosseisu vahetumise. Parlament ja kohalikud volikogud valitakse : iga 4a. tagant President valitakse : Iga 5 aasta tagant, 13 Valimiste kaudu esitavad kodanikud nõudmised riigivõimule. Rahva tahe, Arutavad valijate nõudmisi Võtavad vastu seadusi 14 Valimiste abil tehakse kindlaks kehtiva resiimi toetuspinna suurused Rahva usalduse heaks indikaatoriks. 15 Valimised harivad riigikodanikke poliitiliselt Inimesed tarbivad rohkem poliitilist teavet(kampaania perioodidel) Viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. 16 Valimiste põhimõtted: · Valimised on üldised Valimisõigus on täisealistel, teovõimelistel isikutel.
Ka rahu ajal leidsid rahva seas poolehoidu need juhid, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, et inimeste elu paremaks muuta. Sõjajärgsed raskused ning 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövisid paljudelt inimestelt usu demokraatiasse. 3. Millised jooned olid diktatuuridele iseloomulikud? Diktaktuuri riigis oli mitmeparteisüsteem asendatud ühe partei ja ideoloogia ainuõigusliku seisundiga. Piiratud oli kodanikuvabadusi ja inimõigusi ning inimese allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvidega üksikisiku ees. Partei liikmed said mitmesuguseid eesõigusi mitteparteilastega võrreldes. Partei ridadesse võeti ainult neid, kes tõestasid tegudega oma ustavust valitsejatele ja nende õpetusele. Olid loodud vastupanu mahasurumiseks võimsad sala- ja julgeolekuteenistused. 4. Millist riigikorda nimetatakse autoritaarseks, millist totalitaarseks? Autoritaarses riigis on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma
tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Riigivõimul on mitmed tunnused, mis on talle ainuomased ehk monopoolsed. Nende tõttu on riigivõim ühiskonnas ülimuslik teiste võimuliikide suhtes. Riigivõimule ainuomased ehk monopoolsed tunnused: · Riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist. · Riigivõimul on ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle. · Riigivõimul on seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks. · Riigivõimu otsused on kohustuslikud kõigile selle riigi territooriumil asuvatele isikutele.
mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle, mis tõi kaas inimõiguste rikkumise ja inimeste pideva hirmu all hoidmise. See omnakorda saavutati küüditamise ja surmalaagritesse saatmisega. 4.Diktatuurile iseloomulikud jooned: Ühepartei süsteem. juhikultus. võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või hoopis keelustatud. piiratud kodanikuvabadused ja inimõigused . inimesed olid täielikult allutatud riigivõimule. riik oli heaolu ja helge tuleviku tagaja. levis juhikultus ja tuli imetleda juhti. juhil oli alati õigus. juht toetus valitsevale või ainsale lubatud parteile. valitseva partei liikmed said kindlaid eelõigusi ja teatud ametitesse said vaid valitseva partei liikmed. rahva allutamiseks oma tahtele tuli neid pideva hirmu all hoida (nt. Õeldi, et naaberriik on sõjaliselt väga ohtlik), ja kui reaalset ohtu ei olnud, siis mõeldi see lihtsalt välja.
Balti erikord: Balti aadli omavalitsuse kinnitamine Vene võimude poolt. Omavalitsuse säilitasid ka linnad. Linnavõimuorganiks jäi raad,mis otsustas linnaeluküsimusi ja andis kodaniku õiguseid. Balti erikord garanteeris baltikumi püsimise Saksa kultuuriruumis. Balti provintsides domineeris Luteri kirik. Talurahva olukord halvenes 18.saj II poolel, seda väljendab ka Roseni Deklaratsioon.- Liivimaa maanõunik parun Otto Fabian Roseni seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta (1739) Eesti 18.saj II poolel. Venemaa keisrinnaks sai Katariina II. Tema eesmärgiks oli keskvalitsuse võimu tugevndamine ja ääre alade allutamine keskvõimule. Sel eesmärgil kehtestas ta 1783 Balti provintsides asehalduskorra(muudatused nii administratiivses kui ka poliitilises korralduses.) Balti aadli privileegid kaotati. Peale tema surma Balti erikord taastati. 18.saj keskel tekkis surve mõisnikele, et nood talupoegade elu kergendaksid
nende võim langes. Seda nime. Demokraatia kriisiks. 1930. Tekkis Eu riikides olukord mis soodustas diktaktuuride võidulepääsu. Kuna demokraatlik kord ei suutnud püsima jääda tuli võimule diktaktuur(1939 ) Iseloomusta diktaktuuri- Mitte üheski diktatuuririigis ei kehtinud demokraatiale ise. mitmepartei süsteem ega. võimude lahususe põhimõte. Võistlevad parteid ja poliitilised ühendused olid kas tõrjutud või keelustatud, piirati kodaniku õigusi. Inimese täieliku allutamist riigivõimule põhjendati riigi ja ühiskonna kõrgemate huvide üksikisiku ees. Lihtiinimese eeskujuks pidi olema juht. keda tuli imetleda. Saksamaal oli selleks Hitler, Itaalias Mussolini, NSV- Stalin.Juhikultust pandi teenima kõik mis oli juhiga seotud- tema elulugu, välimus, harjumused.Juhi eluloos rõhutati - päritolu, lapsepõlv, õpingud.Juht toetus parteile. Saksamaal oli see natsionaalsotsialistlik, Itaalias fasistlik, NSV kommud.
sinikraed). Mingisse klassi kuulumine omab staatust, mis on inimeste poolt kujundatud ning on hinnanguline. Läbi aja on ühiskonna kihistus säilitanud oma hierarhilisuse - ühed inimgrupid omavad teistest kõrgemat positsiooni ehk staatust kui teised. Kõrgeima staatusega gruppi nimetatakse eliit, eliidist eritub mass, siia kuulub ka keskklass. Kõige madalam klass on alamklass. Eliidi üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Eliidist eristub mass, kõnekeeles ka tavalised inimesed või tavakodanikud. Siia kuulub näiteks keskklass, aga ka sinikraed. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad omandavad tähenduse vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks. Saavutatud ehk omandatud staatus teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus. Igale staatusele vastab teatud sobiliku käitumise mall.
leelide vahel. Nõukogude võim e. punased Nõukogude võimu vastased ehk valged. Saidinterventidelt materiaalset abi. Eesmärgiks ühtse, jagamatu venemaa taastamine. Sõjakommunism- 1918-1921 oli abinõude kompleks, mis tegutses tungitud sõja oludest, eesmärgiga võita kodusõda ja interventsioon. Rakendati mõningaid kommunismile omaseid jooni, eriti veel sotsiaalsfääris nt. tasuta teenused. Sõjakommunismi abinõud: 1.Kogu majandus allutati riigivõimule. 2.Kaotati palgad, korteriüür, kirja saatmine, transport. 3.Toiduainete andmise kohustus 4.Hakati looma kollektiive või ühismajapidamisi. Nõukogude võimu võidu põhjused: 1.Maksimaalselt ressursse kasutati ära. 2.Ühtne terviklik jagamatu venemaa.
*monarhia arvati kriminaaltegude hulgast välja *tõeline despoot, ei sallinud esinduskogusid *protestandid said elamisõiguse *sõjaväeakadeemia *lõpetati juutide topeltmaksustamine ning *finantsreform neil lubati sõlmida abielu kristlasega *kirik riigivõimule, enamus kloostritest riigistati, vähendati kirikupühasid *kohtureformiga keelati piinamine ja surmanuhtlus *alustati uue seadustekogu koostamist *hariduse edendamine, koolikohustus, rajati
Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus. Valgustatud absolutism: Põhimõte kuningas on saanud võimu rahvalt, mitte jumalalt, kuningas peab teenima riigi ja rahva heaolu. Preisimaal Friedrich II reformid: * reformid talupoegade olukorra parandamiseks: teokoormistele ülempiiri kehtestamine, kartulikasvatuse propageerimine, soode kuivendamine, uute külade rajamine * usuvabadus Austrias Joseph II reformid: * pärisorjuse kaotamine *Kirik allutati enam riigivõimule, enamik kloostreid riigistati, * hariduse edendamine (7-aastane koolikohustus) * aadlid ja vaimulikud pidid makse maksma * provintside omavalitsuste kaotamine * usuvabadus * ametlikuks keeleks saksa keel * inkvisitsioon kaotati Venemaal: Katariina II reformid: * Suur komisjon, kelle ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine * liitis Baltikumi Venemaaga * Poola jagamine * pärisoriste talupoegade olukord halvenes
läinud riigimaade tagasivõtmist kogu Rootsi riigis, ka Saare-, Eesti ja Liivimaal 1680.a. 19) Millised olid reduktsiooni tagajärjed mõisnikele, millised talupoegadele? -Mõisnikud: Halvenesid kohaliku aadliku ja Rootsi riigivõimu suhted, kõikidele mõisadele pandi peale riiklik kontroll. Ei saanud enam omavalitseda talupoja kallal. Talupojad: Kuigivõrd ei muutunud, Paranes õiguslik ja majanduslik olukord, ei olnud enam mõisniku pärisomand vaid allus riigivõimule. 20) Kirjeldage 17. sajandi lõpu nn Suure nälja perioodi. Kuidas mõjutas see aeg Eesti rahvaarvu? -Halvad ilmastiku olud, väike jääaeg, puudus alternatiivne toiduaine teraviljale, ei saanud heina varuda, haigused. Suri 70 000-75 000 inimest, kindlasti orvud ja vanakesed.
venemaale, abiellus Peeter III. Ta võttis venekombed kiiresti omaks. Kui Peeter III tapeti sai ta tsaarinnaks. Asehaldus kord. Muutused haldusjaotuses . uued maakonnad ja linnad. Tekkisid viljandi ning võrumaakond paldiski maakond, võru ja paldiski sai linnaõiguse. Kõik maakonna keskused said linnaõiguse. Eesti maa ja Liivi maa etteotsa astus ühine asehaldur. Aadli võimu vähenemine: rüütelkondade juhtorganid saadeti laiali, allutati riigivõimule, mõisnikud olid kõik võrdsed, linnades kaotati ära raed. Tekkisid linnatuumad. Muutused maksekorralduses ja hingeloenduste lagus: tuleb pearaha maks , mõisnikud maksid talupoegade eest selleks ,et teada palju raha sisse peab tulema, pidid korraldama hingeloenduse. Pärast Katariina II surma säilivad maksud. Aadlikord taastatakse, maakonnad säilisid v.a paldiski maakond. Talupoegade olukord : 1765 kinnitas Liivimaa kindralkuberner Browne nn positiivsed
infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Sotsiaalne kihistumine-Mitmed ühiskonna jaoks olulised tunnused jagavad inimesed kihtidesse. Sotsiaalne mobiilsus- tähendab inimeste või tervete rühmade liikumist ühest ühiskonnakihist teise. (horisontaalne- ühest linnast teise; ühest majandusharust teise; vertikaalne- lihttöölisest spetsialistiks; keskklassist kõrgklassi) Klassid: Eliit- kõrge staatusega grupp. Üheks tunnuseks on juurdepääs riigivõimule, kuid laiemalt tähendab võim mõjukust üldse. Keskklass- mass, tavakodanikud, tavalised inimesed. Alamklass- Ühiskonnas tõrjutud seisundis, sest nad teevad lihtsat tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalne staatus: Omistatud- Muutumatu tunnus ( vanus, sugu, rass) Omandatud- teatavate valikute, teenete või pingutuste tulemus (mida õpid, mis amet on) Sotsiaalne roll- staatusega sobiv käitumisstandard
feldmarssaliks · Hummuli lahingus hävitas rootslased ja rüüstas maid · Korraldas Eestis suure rüüsteretke Johann von Michelson · Eestlasest kindral 1735-1807 · Esimene eestlane, kes tõusis vene armees kindrali auastmesse · Immatrikuleeriti Eestimaa rüütelkonda 1783 · Surus maha Pugatsovi ülestõusu ja oli edukas ka teistes lahingutes Anna I · Venemaa tsarinna 1693-1740 · Sai võimule tänu riigivõimule, kellele andis osa oma võimust luues aluse konstitutsioonilisele monarhiale · Poliitikat ajasid keisrinna soosikut · Venemaad juhtisid Saksa päritoluga isikud
T siis 1980. aastatel kiirenes see kuni 11,4%-ni aastas. Elatustaseme kiire kasv. üstitati eesmärk, et peres ei tohi olla üle ühe lapse. Mõjutatakse premeerimise ja trahvide P süsteemiga. Kuna hiinlastele on väga tähtis, et peres oleks pärija, siis kiputakse tütarlapsi surmama. Tulemuseks on väga suur noorte meeste ülekaal. Massiteabevahendid on riigi kontrolli all ("partei lojaalsed silmad, kõrvad ja suu"). Ohu korral riigivõimule on kasutatud ka vägivalda: 1989. a. kevadel suruti Pekingis veriselt maha üliõpilaste meeleavaldus Taevase Rahu väljakul
) Baltikumis 2. restitutsioon - riigistatud mõisate tagasiandmine nende omanikele 3. aadlimatrikkel - rüütelkonna liikmete eriline nimekiri 4. rüütelkond - (3 Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa), koondasid siinseid aadlike, kaitsesid nende õigusi ja lahendasid kõiki kohalikke küsimusi 5. pearahamaks - uus maksukorraldus 6. hingeloendus - inimloendus(et panna kirja maksukohustuslik elanikkond) 7. Roseni deklaratsioon - seletuskiri Vene riigivõimule talupoegade õiguste kohta 8. positiivsed määrused - riigi sekkumises siinsesse elukorraldusse nähti ohtu, sunniti vastu võtma positiivsed määrused, mis andsid talurahvale tugevama juriidilise kindlustunde, olles esimeseks sammuks teel pärisorjuse kaotamisele 9. maapäev - rüütelkonnad käisid koos, omavahelisi jutte rääkimas 10. puuaiasõda - talupojad olid vastu pearahamaksule(pearaharahutused) ja Räpinas läksid
teise, mis võib olla: · Horisontaalne (ühest linnast teise) · Vertikaalne (keskklassist kõrgklassi) Selgita võimu olemust ja selle teostamise meetodeid? Võimu olemus: Domineerimine või ülekaalus olemine · Poliitiline (avalikku võimu teostav) · Sotsiaalne (kõik ülejäänud, perepea) Teostamise meetotid: · Autoriteetne (tingitud veendumusest/austusest) · Sund (inimesed kuuletuvad hirmust) Selgita riigivõimule omaseid tunnuseid ja komponente? Millist meetodit eelistatakse tänapäeva riigivalitsemises? Riigivõimu tunnused: · Ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist · Ainuõigus koguda makse ja seda ümber jaotada · Ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks · Otsused on kohustuslikud kõigile · Õigus ja kohustus korraldada riigi igapäeva elu ning esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises
neid seadusloomesse, toetavaid neid rahaliselt. 8. Mida töhendab ühiskonna kihistus ja millisteks klassideks jaguneb tänapäeva ühiskond? Kuidas on võimalik inimgruppe veel eristada? Ühiskond on kihistunud kui inimesed jagunevad erinevatesse kihtidesse , kas siis majandusressusrsside, elustiili, päritolu põhjal. Keskklass tegelevad kõrget kvalifikatsiooni nõudva tööga Eliit juurdepäes riigivõimule, võimu mõjukus Alamklass teevad lihtsat tööd , saavad vähe palka, haridustase on madal 9. Mida näitab sotsiaalne staatus ja mida tähendab sotsiaalne mobiilsus? Sotsiaalne mobiilsus inimese liikumine ühest ühiskonnakihist teise. 10. Selgita võimu olemust ja s2elle teostamise meetodeid? Võimu olemus inimese või grupi suutlikkus mõjutada teste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine.
ÜHISKONNA VALITSEMINE riigivõimule ainuomased tunnused: *riigivõimul on ainuõigus kehtestada seadusi ja kontrollida nende täitmist *ainuõigus koguda makse ja otsustada maksutulu kasutamise üle *seadusega antud ainuõigus kasutada vägivalda julgeoleku ja sisekorra tagamiseks * otsused on kahustuslikud kõigile selle riigi territoorimul asuvate isikutele *õigus ja kohustus korraldada riigi igapäevaelu- teostada avalikku haldust ning esindada riiki rahvusvahelistes suhetes *üksi keskpunt ja seedi ainuasutuste hierarhia DEMOKRAATLIKU ÜHISKONNA PÕHIMÕTTED *kõrgema võimu kandja on rahvas *võimu teostab rahvas kaudselt oma esindajate valimise teel *võimulolev valitsus tugineb valijate enamusele * ühiskonnas on huvide, seisukohtade ja vaadete paljusus *vähemusse jäänud inimestel on õigus oma seisukohtadele kindlaks jääda *lubatud mitmesuguste jõudude huvide ja seisukohtade vaba konkurents ning vähemuse kaitseks peavad kõigile kodanikele olema ta...
annaabi.ee 
