Kui võõrsõna algab g, b või d-ga, siis tuleb neid häälikuid hääldada helitult. Poolheliliselt häälduvad g, b, d ainult heliliste häälikute vahel. Häälikuühendit hv (kohv, lehv) asemel hääldatakse sageli ekslikult f-ga. Nud-kesksõna tunnuse lühenenult hääldamine (lugend, vaadand) on stiililt kõnekeelne. Sõnaalguline jä esineb vaid sõnades jätkama, jätkuma, jänn ja jändama. Sõnu lüüa, müüa, süüa tuleks hääldada üi. Ainuke häälik, milles võib sõna alguss hääldamata jätta on h. Rõhk. Kõnetakt RÕHK-rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus. Rõhk muudab kõne rütmilisemaks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 1-2 rõhutut silpi. KÕNETAKT-see on rõhuline silp koos tema juurde kuuluvate rõhutute silpidega. Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED KOLMESILBILISED /-/ /-u/ /-uu/
vajaduse. Esimene katse tehti 1924. aastal, see oli ajendtatud enamlaste ülestõusust 1. dest 1924. Konstantin Päts pakkus idee sätestada presidendi institutsiooni, et valitsuse vahetamine lõpetada, kuid see ei jõudnud hääletamisele. Esimene 1926. aasta põhiseaduse muutmisseaduse eelnõu esitati Põllumeestekogu poolt, kuid see ei jõudnud hääletamiseni. J. Uluots ettekandel väljendati arvamust, et muutmiseks pole vajadust. Järgmised katsed olid 30ndate aastate alguss Põllumeestekogu ja Rahvaerakonna esinduse poolt esitati samuti põhiseaduse muutmise eelnõud, sest trükikuludeks ei saanud raha kokku. 1930. aasta veebruasris arutas Riigikogu ka ise eelnõud ning see padi augustis 1932.a. rahvahääletusele, see ei läinud läbi; riigikogu ei suurendatud, presidenti ei saadud. 1932. aasta novembril lunat Põhiseaudkomisjonil esitada uus eelnõu, võeti aluseks läbikukkunud eelnõu, see oli vastukaal vapsidele, kes soovisid ka põhiseaduse muutumist
annaabi.ee 
