III Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi · Imperatiivsed e. kategoorilised (kõik perekonnaõiguse normid) · Dispositiivsed e. kokkuleppelised (lepingud, mida sõlmime(enamus)) · Suhteliselt määratletud (poolte kokkuleppel või ühe poole äranägemisel) IV Õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi · Regulatiivsed (määratletud õigused ja kohustused) · Kaitsvad õigusnormid (karistusõiguslikud normid) Õigusnormi struktuur · Hüpotees tingimused, õigusnormi kehtivuse kohta · Dispositsioon lubatud või keelatud käitumine Kui ... on ... , siis ... , vastasel juhul ... (hüpotees) (dispostitsioon) (sanktsioon) Nt. Kui isik on 18, siis ta on abiellumisealine, vastasel juhul ta ei ole. HDS Karistusseadustik eriosa üldosa ÕIGUS
sõna ,,", aga lühendatud redaktsioonis sama tähendusega kasutatakse sõna ,,". Nende sõnade erinevus seisneb selles, et sõna ,," on tekkinud varem, kui sõna ,,"26. Vana Vene riigis tol ajal tähendasid nad kohta, kus toimus jahi tegevus loomade püügi eesmärgiga. 3. Karistusõigus. Selle teostamine Vene Õiguse normide järgi Suus tähelepanu Vene Õiguses pandi karistusõigusele. Temale on kuulutatud paljud säted. Karistusõiguslikud normid sisalduvad ka vürtside ustaavides. Omapäraselt Vene Õigus andis määratlust kuritegule. Selle vastavalt kuritegelik on kõik see, mis tekitab teatud isikule, tema isiksusele või varale kahju. Seega loogilise järeldusena, Vene Õiguses eksisteerib ainult 2 kuritegude liiki: isiksus vastased ja varalised kuriteod. Mis puudutab õiguserikkumise objektiivse koosseisu, siis Vene Õiguse kuriteode klassifitseerimises ei olnud neid, mis pandi tegevusetuse teel
avaliku võimu volitustega riigiorgan Seisneb õiguse vahendamises Õigusrikkumine ehk deliktiks võib minetada igasugust objektiivse õiguse rikumist, mis põhjustab ebaõiglust, peab kaasa tooma juriidilise vastutuse. Üldised tunnused: koosseisupärane reaalne õigusvastana põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega toime pandud õigussubjektse isiku poolt, seega ka süüline juriidilist vastutust kaasatoov Karistusõiguslikud- ja tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid- süüteod, mis jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseadustikus, väärtegu on aga selline õigusrikkumine, millest suurem osa on sätestatud teistes seadustes ja väiksem osa karistusseadustikus. KarS 3-astmeline deliktistruktuur, mille korral saab tegu olla kuriteo või väärteoga:
õigussuhte tekke, muutumise, lõpu a) õiguspärased · juriidilised toimingud - tekivad seaduse alusel, kuid kavatsust selleks ei olnud · haldusaktid - adresseeritud konkreetsele isikule · juriidilised tehingud era- või tsiviilõiguses b) õigusvastased · karistusõiguslikud õigusrikkumised (kuritegu, väärtegu) · haldusõiguslikud rikkumised · era- ja tsiviilõiguslikud rikkumised · distsiplinaarõigusrikkumised Õigusliku tagajärje poolest: 1) Õigusi ja kohustusi tekitavad 2) Õigusi ja kohustusi muutvad 3) Õigusi ja kohustusi lõpetavad Faktide kogumi järgi: 1) Lihtfaktid (üks fakt nõutav) 2) Liitfaktid (nõutav 2 või enam juriidilist fakti)
VI juriidilist vastutust kaasatoov Delikti struktuuri käsitlused M-E õiguses omavad erisusi. Jaguneb era- ja avalikuks õigusesks. Rooma õiguses kujutas delikt endas tegusid, millega väljaspool lepingulisi suhteid rikuti absoluutseid subjektiivseid õigusi. Sellised jaotati kahte suurde rühma: Delicta publica Delicta privata Sealt tulebki analoogia tänapäeva - avaliku õiguse (karistusõiguse) ja tsiviilaktide vahelise eristamine. Mõlemale omane teatud delikti struktuur ja liigtus. Karistusõiguslikud deliktid Tsiviildeliktid Karistusõiguslikud deliktid. Need on süüteod. Uue karistsseadustikuga muudeti ka kuriteo mõistet - võeti kasutusele mõiste 'süütegu'. Süüteod ise jagunevad kahte liiki - kuriteod ja väärteod. Kuriteod omakorda jagunevad esimese ja teise astme kuritegudeks, väärteod raskusastme järgi ei liigitu. Kuritegude koosseise leiame eranditult KarS'ist, väärtegude koossseise aga nii KarS'ist (väike osa) kui ka mitmetest eriseadustest.
rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest ja enda poolt kehtestatud korras. Printsiibid i. Intellektuaalomand on eraõigus Eraõigus on valvsatele (jus privatum vigilantibus scriptum), ütleb vana sentents. Nagu igasugune omand, on ka intellektuaalomand eraõigus, mille kaitsmine on eeskätt selle õiguse omaja võimalus. Riik kohustub looma tingimused selle õiguse realiseerimiseks, sekkudes ainult avaliku rahu huvides kohtumõistjana, suurte korratuste takistajana (karistusõiguslikud ja piirimeetmed, sh tolli tegevus), õiguse (eeskätt formaalsete õiguste, tasude, tähtaegade jne) kehtestajana oma territooriumil (ja rahvusvahelise kommuniteedi liikmena ka laiemalt) ja rakendajana (kui õigusest ei peeta vabatahtlikult kinni), aga ka registripidajana juhul, kui seadus näeb ette õiguste kaitse registreerimise alusel; registripidaja võib teostada ka kontrolli, kui seadus selle ette näeb. ii. Õiguste kollisiooni korral eelistatakse varem õiguse
Kaudne tahtlus (isik ei soovi õiguslikku tagajärge, kui on sellega nõus). Ka siin toimub kõik etapiviisiliselt, samas järjekorras nagu nad nimetatud on. Tõendamise koormis jaguneb: objektiivset koosseisu ja õigusvastasust peab tõendama hageja, kostja peab tõendama vastutsest vabanemiseks õigusvastasust (välistama selle) või süü puudumist. · Avalik õigus (delicta publica) KARISTUSÕIGUSLIKUD DELIKTID Karistusõiguslikud deliktid on süüteod, jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks (haldusõigusrikkumised). Kuriteod on ainult need koosseisulised teod, mis on sätestatud karistusseaduses. Need on samuti ka süüteod, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud põhikaristusena rahaline karistus või vangistus, juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. Süütegu on karistusseadustikus või muus seadustikus karistatav tegu. Süütegu on tervikuna oma koosseisude
juunisündmusteni. 1927 aastal ühines Eesti Vabariik Berni kirjandus ja kunstiteoste kaitse konventsiooniga ja taasühines 1994a.8 Pärast Eesti Vabariigi okupeerimist 16.06.1940 aastal kuni 1964 aastani reguleeris autoriõigusest tulenevaid õigussuhteid Vene Föderatsiooni vastavate õigusaktidega ning 1961 aastal vastu võetud NSV Liidu ja liiduvabariikide tsiviilõiguste alused. Karistusõiguslikud sanktsioonid kehtestati 06.01.1961 aastal Eesti NSV Ülemnõukogu poolt kinnitatud Eesti NSV Kriminaalkoodeksiga, mis küll oluliste muudatustega autoriõiguse vallas, kehtis kuni 01.09.2002 aastani. Kriminaalkoodeksisse lisati 1995 aastal säte karistusõiguslike sanktsioonide rakendamiseks ka autoriõigusega kaitstava teose ebaseadusliku reprodutseerimise vastase kaitsevahendi kõrvaldamiseks mõeldud tehnilise vahendi või seadme tootmise või muul 4 Samas 5 J. Laffranque, Euroopa Liit
Halduskandjate funktsioon – haldusülesannete täitmine. 6) Karistusõigus: Karistusõiguse mõiste ja süsteem. Karistusõigus määrab kindlaks süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused ja nende tegevuste põhiprintsiibid, selleks et seaduslike vahenditega kaitsta isikut õigusvastaste rünnete vastu. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik, lisaks temale ka muud karistusõiguslikud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse. Karistusseadus kehtib teatud ajalistes piirides, teatud territooriumil ja teatud isikute ringi suhtes. Tegu, mille eest isikut saab karistada, peab toimepanemise ajal olema seadusega tunnistatud karistatavaks. Karistusseadusel kehtib põhimõte, et seadusel ei ole tagasiulatavat jõudu, vaid on olemas kaks erandit: 1)kui seadus tunnistab seni karistatava teo mittekaristatavaks; 2)kergendab karistust
Nt naabrivalve, turvaettevõtete tegevus või politsei poolt avaliku korra tagamine. Samuti preventiivsed meetmed, mida kasutatakse lastekaitses, meediakontrollis, asulate ja hoonete planeerimisel, ka kuritegusid raskendavate tehniliste vahendite (nt roolilukud, signalisatsioonid jne mitte aga oma vara kindlustamine) võimalused. 5. Tertsiaarne preventsioon on tegelemine õigusrikkumiste tagajärgedega, so karistusõiguslikud ja politseilised meetmed retsidiivsuse vähendamiseks. TP eelduseks on juba ühe kuriteo toimepanemine ja eesmärgiks on ära hoida sellele järgnevaid. Tertsiaarse preventsiooni vahendid ei ole ainult formaalsed karistusõiguslikud sanktsioonid vaid näiteks ka kurjategija ja ohvri lepitamine jms. 23. Olustikuline kriminaalpreventsioon. Niisiis olustikuline kriminaalpreventisoon põhineb argielu- (Nimetatud teooria kohaselt pannakse
Õigussuhte faktilise sisu järgi ja selle järgi, mida vastavad õigussuhted taotlevad, eristatakse: 1. Regulatiivsed õigussuhted – eesmärk on ühiskondlike suhete reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil. Seetõttu on need suhted õigustloovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne). 2. Kaitsvad õigussuhted – seavad eesmärgiks mingisuguse nähtuse kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimise (karistusõiguslikud normid). Põhirõhk kaitsvas õigussuhtes on juriidilistel kohustustel. Juriidilised faktid. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmetest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus elus, aga ka üksiku inimese elus. Need asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise, on toodud õigusnormi hüpoteesis. Neid asjaolusid ja tingimusi nimetatakse üldnimega juriidilisteks faktideks.
Tema asi on ka öelda, kas asi tuleb hinnata ja määratleda kuriteoks või väärteoks. Kuriteod on ettenähtud kriminaalseadustikus või muudes seadustikus, mis on institutsionaliseerutud kriminaalseaduses. Harukondlikes seadustikus võivad olla ka ettenähtud väärteod. Nt. liiklusseaduse tagalõpus on rida väärtegude koosseisuks. Sama relvaseaduses, kemikaaliseaduses jne. nende juures lisana on rida võimalike karistuse. Osa seadustest on karistusõiguslikud, aga osal on karistusõiguslik tähendus (nt. PS § 12, § 18 lg 2 ütleb, et on keelatud, kuid see realiseerub läbi teiste karistusõiguslike seaduste, nt. KarS-i). PS § 4 kas on see meil realiseeritud? Võimude lahususe printsiip ja võimude kontrollimine (demokraatia aluspõhimõtted). KarS on materiaalõigus. Kuidas seda realiseerida? Kuidas toimub kohtumenetlus? Kuidas tõendeid leitakse?... See on reguleeritud menetlusõigusega. Kuritegude loetelu on ammendav
Ärinime kaitse Kohus võib keelata kasutada ärinime, mis ei vasta nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust, ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. Lisaks saab ärinime õigusvastase kasutamise korral tugineda kõlvatud konkurentsi (konkurentsi seadus) ja majandustegevusse sekkumise (VÕS) sätetele. ÄRISALADUS Ärisaladuse kõige tõhusamaks kaitsevahendiks on lepinguõigus, kuid samuti kaitsevad kõlvatu konkurentsi vastu lepinguvälise kahju sätted ning karistusõiguslikud õigusaktid Mõiste TRIPS-leping4: Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses
on väiksem, arest on piiratud teatud päevade arvuga). Tsiviilõigusrikkumine on omapärane ses mõttes, et selle eest nähakse ette üksnes varaline vastutus ja kohaldatakse seda kas lepingu tingimuste rikkumise eest või teisele isikule kahju tekitamise eest. Distsiplinaarrikkumine..???? Sõltuvalt viisist, kuidas juriidilise vastutuse vahendid peavad tagama õiguskorra kaitse, eristatakse: karistavaid mõjutusvahendeid karistusõiguslikud süüteod ja nende eest kohaldatavad sunnivahendid, aga samuti ka haldusõiguslikud sunnivahendid ja distsiplinaarsunnivahendid. Tsiviilõiguslike sunnivahendite puhul tuleb märkida, et nad võivad olla teatud juhul karistavad, nt leppetrahv. Enamuses osas on nad aga õigust taastavad vahendid. Kõigi karistavate sanktsioonide põhieesmärgiks on avaldada riiklikku
tsiviilõiguslikud suhted). Õigussuhte faktilise sisu järgi ja selle järgi , mida vastavad õigussuhted taotlevad eristatakse regulatiivseid ja kaitsvaid õigussuhteid. Regulatiivsete suhete eesmärk on ühiskondlise suhete reguleerimine subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste abil setõttu on need suhted õigustloovad suhted (tööõigus, perekonnaõigus jne). Kaitsvad õigussuhted seavad eesmärgiks mingisuguse nähtuse kõrvaldamise ühiskonnast või nende tekkimise vältimist.(karistusõiguslikud normid) Põhirõhk kaitsvates õigussuhetes on juriidilistes kohustustes. Õigussuhte tekkimine, muutumine või lõppemine sõltub mitmetest asjaoludest ja tingimustest ühiskondlikus isikus aga ka üksikute inimeste elus. Need asjaolud ja tingimused millega seaduseandja seob juriidilise tagajärje tekkimise on toodud õigusnormi hüpoteesis. Neid asjaolusi ja tingimusi nimetatakse juriidilisteks faktideks. Juriidilised faktid
Kriminaalmenetlus Sotsioloogilises plaanis võib kriminaalmenetluse põhiolemuseks lugeda teatud napi sotsiaalse ressursi jagamist sel viisil, et jagamise tulem oleks legitiimne, st ühiskonnas siduvana aktsepteeritav. Kriminaalmenetluses jagatavaks ressursiks on: 1) riigipoolne karistusõiguslik reageering toimepandud kuriteole e nn kuriteo järelmid; Riigipoolsed võimalikud karistusõiguslikud reageeringud toimepandud kuriteole järgmised: 1. Kriminaalkaristuse kohaldamine (KarS § 44-46 ja 49-54) 2. Kriminaalkaristuse asendamine üldkasuliku tööga (KarS § 69-70) 3. Kriminaalkaristusest tingimuslik vabastamine (KarS V ptk.) 4. KarS-i VII ptk-s sätestatud nn muude mõjutusvahendite kohaldamine 5. Iseseisvaks riigipoolseks reageeringuks toimepandud kuriteole tuleb lugeda KarS-i §-s 80 sätestatud ja humanismist kantud kohtu
annaabi.ee 
