1918-1940 ning sai selleks ka pärast taasiseseisvumist aastal 1991. RIIGIPÜHAD • 1. jaanuar- uusaasta • 24. veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev • suur reede • ülestõusmispühade 1. püha • 1. mai- kevadpüha • 23. juuni- võidupüha • 24. juuni- jaanipäev • 20 august- taasiseseisvumispäev • 25. 26. detsember- jõulupühad RAHVUSLILL-RUKKILILL • valiti rahvuslilleks 1968 • kohtab sageli rukkipõldudel • rukis tähistab eestlaste põllukultuuri RAHVUSLIND- SUITSUPÄÄSUKE • valiti rahvuslinnuks 23. juunil 1960. a • püha lind, õnnetooja lind RAHVUSKIVI- PAEKIVI • valiti rahvuskiviks 4. mail 1992. a • leidub rohkesti maa põhjaosas ja saartel • kasutatakse sise- ja välisviimistluses,
Põllumees külvab rukki maha. Sirgub rukis, sirgub rukkilill. Rukkilille seemned sattusid mulda koos viljaga. Nii on see olnud üle tuhande aasta.Rukkiterad jahvatatakse jahuks ja sellest küpsetatakse musta leiba. Ei möödu vist päevagi, kui meie toidulaual pole seda peamist - leiba. Paljud rahvad musta leiba ei tunne ega söö, nemad söövad nisuleiba.Rukis ja rukkilill on lahutamatud. Eestlane armastab rukkileiba, armastab rukkilille. Küllap sellepärast valitigi rukkilill meie rahvuslilleks. Rukkilille sügavsinine ja säbruline õis on väga ilus. Oleks minu teha, siis paneksin igasse koolisööklase rukkilille pildi. See on märk: leiba tuleb austada. Leiba austades austame ka Eestimaad ja rahvast, kes seda leiba kasvatab. EESTI RAHVUSLIND SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND 1960. AASTAST. Seda lindu tunned sa kindlasti. Tal on sinkjasmust kuub, harkis saba ja valge lipsuga punakaspruun kurgualune
Tänapäeval kannavad neid peamiselt aednikud, kalurid ja põllumehed. *Kaunis sini-valge mustriga keraamika on Delfti keraamika. See sai nime Hollandi linna Delfti järgi, kus seda mitmesaja aasta eest esmakordselt valmistati. *Hollandlased on kuuluvad maailmas pikemate rahvaste sekka. Meeste kesmine pikkus on 1,85m ja naiste 1,68m. *Hollandil on olemas ka moto: "Ik zal handhaven" , eesti keeles tähendab see umbes midagi taolist: "Ma olen jääv" või "Ma säilin igavesti". * Rahvuslilleks harilik saialill ja rahvuslind Luitsnokk-iibis. Tuntumad söögid-joogid: Heeringa-või kalasalat (vischsalade) Kalaraguu köögiviljadega (vischragout) Rasvas keedetud rosinapallid (oliekok) Kohv piima ja munakollasega (koffie) Õlu ( Heineken, Grolsch, Witbier, Bockbier, Amstel) Tuntumad vaatamisväärsused 11 Keukenhof on Hollandi kõige lillerikkam park. Igal aastal on võimalik nautida kahe
idas. Østlandetist on umbes pool metsaga kaetud. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra põllumaast. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas mustikaid, jõhvikaid ja rabamurakaid. Metsad moodustavad pindalast 38,2%, majandatavad metsad 21,6%. Norra rahvuslill on harilik kanarbik. Harilik kanarbik valiti 1976. aastal Norra riigiringhäälingu poolt korraldatud rahvahääletuse tulemusel Norra rahvuslilleks . Loomad Norra loomastik koosneb arktilistest ja lõunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure põhja-lõunasuunalise ulatuse ning kõrguserinevuste tõttu on loomastik mitmekesine. Kõikjal Norras leidub põhjapõtru, ahme, lemminguid ja muid Arktika loomi, kuigi lõuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline põder. Läänerannikul on arvukalt hirvi. Karu, hunt ja ilves olid 150 aastat tagasi tavalised, praegu aga leidub
Esimeseks riiklikuks looduskaitset puudutavaks õigusaktiks oli 7. juunil 1957. aastal vastuvõetud seadus "Eesti NSV looduse kaitsest". Sellega moodustati Looduskaitse Valitsus, mis kinnitas 1958. aasta 24. detsembril kaitsealuste liikide loetelu. Sellesse kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomataksonit. Kaitstavate taimede puhult eristati kaht nimekirja: haruldased ja dekoratiivsed taimeliigid ning loodusmälestusmärgid. Aastast 1962 on eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke ja aastast 1968 eesti rahvuslilleks rukkilill. 1958 loodi Tartu üliõpilaste looduskaitsering. 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. Looduskaitse ökoloogilise põhjendamisega tegeles Viktor Masing. Tema initsiatiivil moodustati 1981. a. ka 30 sookaitseala. Peale 1990 1990 moodustati Lääne-Eesti Saarestiku Biosfäärikaitseala. Selle alusel jaotati kaitsealused liigid
valmistamiseks. 3.3. Rukkilill Kes ei teaks, et rukkilill on meie rahvuslill. Selleks valiti ta 1968. aastal. Rukkilille kasuks rääkisid väga lai tuntus ja armastatus rahva hulgas, teda on läbi aegade hästi tundnud kõikide Eesti piirkondade elanikud. Tuntuks on rukkilill saanud seetõttu, et ta kasvab peamiselt taliviljapõldudel. See võib tunduda küll veidi imelik, kuid meie rahvuslilleks on umbrohi. Umbrohuna talirukkis ja talinisus on ta lastele rõõmuks ja põllumeestele nuhtluseks. Lapsed punuvad tast kauneid pärgi koos härjasilmadega ja toovad tuppa imeilusaid lõikeõisi. Pereisad ei suuda aga temast kuidagi lahti saada. 8 Miks siis on rukkilillest kui umbrohust nii raske vabaneda? Seepärast, et rukkilille eluviisid on
institutsiooni, ta vastas avalik-õiguslike asutuste tegevust. 23. august. 1939. MRP ja salajane lisaprotokoll tähendas Eesti kuulumist NSVLi.28. sept kirjutati alla baasidelepingulise. Eesti okupeeriti 1940. 1980ndate keskpaigas kujunes uus situatsioon. Seda aega võib vaadata läbi põhiseaduse aktide. Mitte eelpõhiseaduse, vaid kui põhiseaduse aktid. Esimene põhiseaduslik akt- akt, millega kinnitati sini-must-valge kombinatsioon Eesti rahvusvärvideks, rukkilill Eesti rahvuslilleks. Seda sümboolikat kasutati taasvabastamise teel järjekindlalt. Deklaratsioonid Eesti NSV Liidust rõhutas ülemnõukogu Eesti iseotsustamisõigust, kui konstitutsioonilise õiguseni välja. Tekkis suus diskusioon, mis keel kuulutada riigi keeleks. Eesti keele kuulutamine riigi keeleks lõi kindla aluse eesti rahva ja tema kultuuri arendamisele ning säilimiseks, oluline oli kohaliku omavalitsussüsteemi taasloomine, riigivalitsuse ja omahalduse eristamine. 19
külakartlik ja vajab talveks katmist, vene estragonpuju seevastu talub madalaid temperatuure hästi. Eestikeelne nimetus on Aedruut Ladinakeelne nimetus Ruta graveolens Sugukond ruudilised Botaaniline iseloomustus Aedruut on mitmeaastane , sinakashall rohttaim, mille vars on harunenud ja 20-50 cm kõrge. Kogu taimel on õlinäärmed ja tema viljaks on paljuseemneline kupar. Peamiselt on see taim levinud Lõuna-Euroopas ja esineb Eesti aedades harva, kuid on siiski Leedus rahvuslilleks. Huumus-, toitainete-, ja lubjarohkel mullal kasvab ta eriti hästi. VARS - on harunenud ja 20-50 cm kõrge LEHT - Lehed on rootsulised, väljaarvatud kõige ülemised, mis on rootsuta. ÕIS - Aedruudu õied on kollakasrohelised ja õitsevad juunis ja juulis. SEEMNED - Viljaks on paljuseemneline kupar Ajalugu - Aedruut oli Vana-Roomas populaarne maitseaine, ent viimase 2000 aasta jooksul on selle kasutamine hääbunud. Siiski, aedruut on üsna populaarne Itaalias ja väga laialdaselt
annaabi.ee 
