Tööjaotus-igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui teiste heaks. –eelduseks vastastikune usaldus. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Suuremat rolli hakkavad mängima avalikud huvid-ühised huvid ja ühine heaolu Ühiskond vajab uut organiseerimise vormi ja see vorm tekibki riigina. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale.
Selle tekkimine on seotud tööjaotuse kujunemisega. Kaitseühiskond solidaarsusühiskond (sõltuvus üksteisest tööjaotuse tõttu). Riik on ühiskondlik korraldus, mis luuakse inimeste poolt inimestele ja mis põhineb teatud tööjaotusel. Igaüks töötab nii enda kui teiste heaks. R. L. Morgan: metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon Fleiner-Gerster: jahimehed, kogujad e anarhistlik demokraatia; põllumehed ja hõimuriik; tööjaotus ja moodne territoriaalriik Uluots: põllupidamisega muutus maa õigusobjektiks, mille vanemad (peremees ja perenaine) lastele pärandasid. Eesti esiajaloo autorid väidavad, et üleminekuga territoriaalsele korrale suurenes vanematest ülikkonna tähtsus. M. Stingl: indiaanlased hoidsid kinni esimesed 10 000 aastat Ida-Aasia esivanemate kommetest, kuid „neoliitilise revolutsiooniga”, mis tekkis põlluharimise leiutamisega, toimusid muutused
Õigusnorm Õigusnormi kui süsteemi osa: I Mitteamorfsus- terviklikkus II hierarhilisus Iseseisvus Eesmärk Organiseeritud Iseregulatsioon … Juriidiline fakt Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed. RIIK Riigis on tööjaotus, mis tähendab seda, et igaüks töötab ühiskonnas mitte ainult enda, vaid teiste jaoks. Tööjaotuse distsipliin. I Tekkimine a)ühiskonna areng b)territooriumi roll. Territoriaalriik Seadusriik Riik on ainus organisatsioon, kelle käitumises peale õiguse midagi muud polegi. Riigi ülesanne on anda teavet, kuidas inimkäitumine selle territooriumil peab välja nägema. Riigi põhitöö ongi korra ja õiguse loomise töö, mille käigus territoriaalriik hakkab toimima seadusriigina. Haldusriik- läbi korraloomise võib riik hakata mõtlema enda peale ja nii võib kujuneda haldusriik, kus riigil pole viga midagi, aga haldusüksused ei tunne ennast hästi.
kultuur jne (ulatuslikud irrigatsioonisüsteemid; sugukonnad ja fraatriad). Inimkooslus on alati olnud territooriumiga seotud. Põlluharimisega muutus territoorium kindlapiiriliseks. Vähenes perekonna majanduslik ja sotsiaalne autonoomsus. Ühised huvid hakkavad suuremat rolli mängima. Tekib riik. Moodsa territoriaalriigi teke: 1) kütid ja korilased; 2) põlluharijate kooslused; 3) moodne territoriaalriik. Moodsa territoriaalriigi jooni on kõikjal, ka Vana-Roomas, Vana-Liivimaal. Eesti puhul kujunes moodne territoriaalriik läbi vapustuste (Liivi sõda). Territoriaalriigi teket iseloomustabki absolutismi teke (võimu tsentralisatsioon). Kui territoriaalriik kujunes majanduslike arenguprotsesside mõjul, siis seadusriik industrialiseerimisega. Toimus tööstuse areng, indiviidil suurem iseseisvus.
Need teod võivad olla õiguspärased või õigusvastased. 3. Tegevus on selline tegu, kus inimene käitudes ei mõtle õiguslike tagajärgede peale, nt. seente, marjade korjamine. RIIK · Riik on pädev õigust looma. · Riigi tekkimine: 1. Ühiskonna areng 2. Territooriumi roll ka tänapäeval on väga oluline. · Riigi sisulised võimalikud arengusuunad: 1. territoriaalriik algselt oli riik universaalne organisatsioon ja universaal- territoriaalne avalik organisatsioon. 2. seadusriik kujuneb läbi normiloomingu 3. haldusriik võimalik jõuda samuti läbi normiloomingu, kuid normid jätavad vabaduse riigitöö tegijatele. 4. õigusriik just riik on see, mis esmajoones allutab enda käitumise õigusest tulenevale; totalitarism riik on loonud korra, kuid see ei huvita teda.
Kooseluks ja koostööks on riik inimese jaoks loomulik vajadus.Riik on loomulik, orgaaniline ühiskonna struktuur . 3. Võimuteooria. Tänu ühe inimgrupi võimule luuakse poliitiline ühendus. Riik ei saa tekkida teisiti kui võimu haaramise teel. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale.
Esimene põlluharimise kultuur oli Ameerikas Cochise kultuur, kes kasvatas maisi (3000-3500a tagasi). Inimkooslus on seotud territooriumiga, millel pole kindlaid piire. Kui avalikud huvid suuremat rolli hakkasid mängima, tekkis ühiskonnal vajadus uue organisatsiooniliseks vormiks. See tekkiski riigi näol. Territoriaalriigi tekke kolm staadiumit: 1. primitiivne küttimine, toidu kogumine 2. põlluharijaist koosnevad territoriaalsed inimkooslused 3. moodne territoriaalriik (seda iseloomustab võimu kontsentratsioon valitsejate käes) Eestis kujunes halduskorraldus Vanal Liivimaal XIII saj. Põimunud olid muinasaeg ja kristlik areng. Nõupidamistel otsustasid olulisemad küsimused maakondade vanemad. Nad korraldasid piirkonna elu, mõistsid õigust, pidasid sõdu ja juhtisid sõjakäike. See periood oli muistne iseseisvusaeg. XII saj tungisid siia sakslased, alistasid meid vägivaldselt, sattusime võõrvõimu alla.
Tööjaotus-igaüks töötab ühiskonnas nii enda kui teiste heaks. eelduseks vastastikune usaldus. Õigus ja ülemvõim on üha rohkem seotud territooriumiga. Suuremat rolli hakkavad mängima avalikud huvid-ühised huvid ja ühine heaolu Ühiskond vajab uut organiseerimise vormi ja see vorm tekibki riigina. Riigi areng: Primitiivne küttimine v toidukogumisel põhinev ühiskond; põlluharijatest koosnevad territoriaalsed inimkooslused; moodsa terrororiallriigi teke Territoriaalriik-kujunes ühiskonnas toimuvate arenguprotsesside mõjul, areng majanduselus Seadusriik-ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. Tööstuse areng Hüvede jaotamine riigi poolt. Tööstuse areng toob kaasa suure tööstuse ja rahvusriigi tekkimise. Toimub riigi seadusandliku tegevuse plahvatuslik kasv. Seadustega ei juhitud ainult rahvast, vaid ka riiki. Haldusriik-võib kujuneda seadusriigis kui üksikud riigiametnikud ei allu enam korrale.
areng, mille tulemuseks on moraalne ühiskond See oli täiesti uut moodi revolutsiooniline mõtlemine. Avaldas mõju Prantsuse revolutsioonile ja 19saj natsionalismile (igal rahval on õigus moodustada oma riik). Valgustusajastu (1721-1770) maailmapoliitika olulised arengujooned: 1721 Euroopa suurriikide hulka kuuluvad: Suurbritannia, Prantsusmaa, Austria ja uus suurriik Venemaa. Valgustusajastul suurriikide hulka tõuseb ka Hohenzollern-dünastia (Brandenburg-) Preisimaa (üks saksamaa territoriaalriik) Preisimaa Tänapäeva Saksa liitvabariigi ühendaja (1871). Preisimaa Kuningriigi (alates 1701) moodustasid kolm piirkonda: 1) Branderburgi (kuur)vürstiriik tuumikala Berliini regioon 2) Ida-Preisimaa 1618-1945 (Tänapäeva Venemaa Kaliningradi oblast) 3) Väike maavaldus Reinimaal (1609) Need teineteisest lahus asuvad maavaldused oli vaja omavahel ühendada. Preisimaa välispoliitika ja kurikuulsa militaarpreisluse lähtekoht.
annaabi.ee 
