aunimetuse. elulugu Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi Looming "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) ´´Võluflööt" (1791) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1 Varia Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Milos Forman tegi samanimelise filmi.
Ta on kirjutanud nii oopereid, vaimulikku muusikat, sümfooniad ja kammermuusikat. Ooperitest mainiksin ära teose nimega `Võluflööt`,mis valmis aastal 1791. Teose esietendus toimus Viini eeslinnas asuvas teatris Freihaus 30. septembril 1791.aastal. Pilt etendusest `Võluflööt``,mis lleidis aset San Franciscios. Väga lühike nimekiri tema ooperi teostest: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Vaimulikmuusikas on ta kirjutanud hulgaliselt motette,vespreid,litaaniaid ja 19 missat. Sümfooniatest rääkides on Mozart suutnud luua ligi 50,millest tuntumad Esduur, gmoll, C duur . Pöördudes tänapäeva tagasi võime öelda,et Mozarti
aastal Eesmärk muuta ooper elutruumaks ja draamalikumaks 3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) Looming "Võluflööti" peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks ooperiks üldse! On nimetatud ka Mozarti testamendiks, milles ta väljendab selgeimalt oma inimese eluideaali. Looming Ooperid (mittetäielik nimekiri): "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) "Zaide" (jäi pooleli) Kuulamine http://www.youtube.com/watch?v= http://www.youtube.com/watch?v= Kasutatud allikad et.wikipedia.org/wiki/Mozart www.youtube.com
Tema viimane ooper on "Die Zauberflöte" (Võluflööt) ja selle kirjutas ta Viinis asuva rahvateatri jaoks. Sellel oli tema ooperitest üldse kõige suurem edu, kuid lavastaja oli varustanud ooperi sisu igasuguste efektidega, mis oleksid küll armetud ilma Mozarti muusikata. Veel Mozarti oopereid: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Teatridirektor" (1786) · "Titus" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/mozart_teele.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mozart http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html Toomas Siitan ,,Õhtumaade muusikalugu I"
4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: 2 Loomingust Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).
Rohked reisid olid lastele väga kurnavad, nad põdesid korduvalt raskeid haigusi, mis peatasid reise mitmeks kuuks. 1766.a. jõuti tagasi Salzburgi. Mozart sai nüüd tõsisemalt heliloominguga tegeleda, milleks oli intermeedium "Apollo ja Hyacinttus" 1967.a. asuti elama Viini, kus Mozart kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Teismeeas sai ta selgeks klaverimängu, viiuli ja klavessiini mängimise. 1768 lõpetas ta oma esimese ooperi : La finita semplice. 17701773.a. tegid isa ja poeg 3 edukat reisi Itaaliasse. Mozarti võeti seal vastu kui tippheliloojat. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. Bologna Muusika Akadeemia võttis Mozarti oma auliikmeks, seal õppis ta kuulsaima muusikaõpetaja Samarantsi juures. 1772.a. tuli Salzburgis võimule piiskop Coloredo, kes oli väga range ja nõudlik inimene, ta nõudis Mozartilt täpset teenistust. Mozarti ringreisid jäid nüüd harvemaks, rohkem aega jäi heliloominguks. 70
Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur). kõige iseloomulikumaks loetakse sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast (loodud 1788.a.) Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja tuhandeid. Ooperid (mittetäielik nimekiri): ,,Bastien ja Bastienne" (1768) ,,Mithridates" (1770) ,,Lucio Silla" (1772) ,,La finita giardiniera" (1775) ,,Idomeneo" (1781) ,,Haamerirööv" (1782) ,,Figari pulm" (1786) ,,Teatridirektor" (1786) Don Givovanni" (1787) ,,Cosi fan tutte" (1790) ,,Titus (1791) ,,Võluflööt" (1791) ,,Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Kokkuvõte
ametis ka ta isa. 14-aastaselt võeti Mozart Itaalia-reisil pärast edukalt sooritatud eksamit Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Kuulsaimad ooperid: "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni
vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat,
16. Nemo nascitur artifex – Mitte keegi ei sünni kunstnikuna. 17. Commodum ex iniura non oritur – Õigus ei teki ülekohtust. 18. Anno ab urbe condita trecentesimo tertio leges duodecim tabularum editae sunt, quae nunc quoque fons omnis publici privatique sunt iuris –Kolmesaja kolmandal aasta Rooma asutamisest kuulutati välja kaheteist tahvli seadused, mis nüüd ka avaliku- ja eraõigus allikaks on. 19. Roma locuta causa finita – Rooma on rääkinud, kaasus on lõpetatud. 20. Alea iacta est – Täring on visatud 21. Quod est inconveniens aut contra rationem, non permissum est in lege – See, mis on sobimatu või mõistuse vastu, seaduses ei ole lubatud. 22. Obligationes civiles sunt, quae aut legibus constitutae aut iure civili comprobatae sunt – Tsiviilseadused on need, mis on kas seadustega määratud või tunnustatud tsiviilõiguse poolt. 23
Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).
Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. 12 Ooperid (mõned): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt)
autoriteedi tunnustamist ka idas. Chalkedoni protokollid tunnistavad Leo suurest autoriteedist : ,,paavst Leo usub nii¡Ksee on peaaegu piiskop Leo usk¡KLeo usub nii¡KLeo ja Anatolios usuvad nii¡Kme kõik usume nii,,,see ib oeaouusjio Kei arvanys,,,nii ta usub¡Knii on ta kirjutanud. "Chalkedoni teisel istungil antakse Leo kirjutistele ,,Tomus" veelgi suurem tähtsus:"Peetrus on kõnelenud Leo suu läbi. Nõnda õpetas Peetrus. Nii õpetasid apostlid. " Seega roma locuta est causa finita est e Rooma on kõnelenud, asi on otsustatud. Paavsti primaat = paavsti võim kiriku ja ilmaliku maailma üle. Esialgu oli Rooma piiskop teiste piiskoppidega võrdne. Alates 325 oli ta Lääne-Rooma patriarh (ülejäänd 3 patriarhaati olid idas). 389-nendail Theodosius Suur tunnustab Rooma piiskoppi kiriku kõrgeima autoriteedina (oluline paavsti ja Peetruse sarnasus). Paavst Leo I (440-461) on primaadi alusepanija 445 Lääne-rooma keiser tunnistab, et paavst on kiriku juht.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
