Aastal 1717 läks Bach Köthenisse, kus ta töötas õuekapellmeistrina. Sealses kalvinistlikus õukonnas aga ei tohtinud orelit mängida, mistõttu kirjutas Bach nüüd kirikumuusika asemel orkestriteoseid ja klavessiinimuusikat. Tuntud teosed klaviirile · Hästitempereeritud klaviir kahes osas. Esimene osa Köthenis kirjutatud BWV 846-869. Siin on 24 prelüüdi ja fuugat, mis paiknevad kromaatiliselt helistike kaupa. · Prantsuse süiidid. BWV 812-817 Selle perioodi kõige suurejoonelisem teos oli kontserditsükkel "Brandenburgi kontserdid", mille ta saatis Brandenburgi markkrahvile sooviga saada kapellmeistri koht Brandenburgi õukonnas. Leipzigis ( 1723-1750 ) oli Bach Püha Tooma kiriku kantor ja linna muusikadirektor. Perioodi esimestel aastatel lõi palju kirikumuusikat, igal aastal muuhulgas umbes 60 kantaati. Leipzigi
Dietrich Buxtehude looming oli paljuski mõjutanud Johann Sebastian Bachi varajast loomingut. Bach viibis lübeckis kolm kuud kauem, kui lubatud ning ta läks töölt minema. Orelile Passacaglia cmoll BWV 582. Orgelbüchlein BWV 599644 Klaverile Inglise süiidid. BWV 806811 Tuntud teosed klaviirile Hästitempereeritud klaviir kahes osas. Esimene osa Köthenis kirjutatud BWV 846 869. Siin on 24 prelüüdi ja fuugat, mis paiknevad kromaatiliselt helistike kaupa. Prantsuse süiidid. BWV 812817 Tuntud suured oreliteosed 6.Triosonaati orelile BWV 525530 Tokaata ja Fuuga dmoll ("Dorische Toccata und Fuga") BWV 538 18 Koraali BWV 651668 6 SchüblerChorale BWV 599544 Klaviirile Hästitempereeritud klaviir. Teine osa BWV 870893. Siin teises osas on 24 prelüüdi ja fuugat on paigutatud kromaatiliselt helistike kaupa. Oluline pedagoogiline klaveri repertuaar. Goldbergvariatsioonid BWV 988 Muusikaline ohver BWV 1079
SONAADI VORM-kujunes välja Viini klassikute loomingus, instrumentaalmuusika vorm a) eksositsioonteemade tutvustamisel esitletakse peaja kõrvalteemat b) töötlusarendatakse teemasid, muutuvad helistike suhted, tavaliselt on kulminatsioon c) repriisekspositsiooni kordus muudetud kujul täisskeem: sissejuhatusekspositsioontöötlusrepriiskooda VARIATSIOONI VORM-muusikavorm, mis koosneb teemast ja selle teema muudetud kordustest. A A A A RONDOinstrumentaalmuusika vorm, kus põhiteema kordub vähemalt 3 korda vaheldumisi uute teemadega, tihti tantsulise iseloomuga. ABACAD...A SÜMFOONIA 4osaline teos sümfoonia orkestrile 1. liikuv tempo,energiline iseloom 2
meloodiline moll ülesse R D J L M NI SI R, alla R SO NA M L J D R Helistik on kindlalt noodilt ehitatud helilaad, mis saab oma nimetuse kindlaks määratud algusnoodi ehk põhiheli järgi. Paralleelsed helistikud on helistikud, millel on ühesugused astmed (noodid) ja võtmemärgid. Duuri ja molli ehk JO ja RA vahel on intervall v.3 (terts). C-a, G-e, D-h, A-fis, E-cis, H-gis, Fis-dis C-a, F-d, B-g, Es-c, As-f, Des-b, Ges-es Kvindiring. Helistike süsteem, milles iga helistik paikneb eelmisest puhta kvindi võrra kõrgemal (dieesidega helistikud) või madalamal (bemollidega helistikud) ning omab vastavalt ühe dieesi või bemolli rohkem kui eelmine helistik. Kvindiring sulgub enharmooniliste helistike ühtimiskohas (Fis-Ges). * Enharmoonilised helistikud on helistikud, millel on sama kõla, kuid erinev kirjaviis. Samanimelised helistikud on helistikud, millel on ühine nimi, aga võtmemärgid ja astmed (noodid) on erinevad. Näit
kood a sissejuhatus Esitleb omaette lõikudes kaht On sonaadivormi püsimatu Kordab ekspositsiooni peamist helistikku toonikat helistikuga ja vastavalt ka muusikalist materjali, peapartiis ja dominanti kõrval pingestatuma väljendusega vältides helistike partiis. keskosa, mis arendab eks- konflikti. positsioonis esitletud muusikalist materjali. Beethooveni looming: sümfoonia, sonat, klaverisonaat, sümfoniaat. Sarnanes Haydeni ja Mozarti muusikaga, Sümfooniaga kaasati ka koore, soliste oratooriumitesse. Paradoksaalne muusik. Loomingus kajastub võitlusmeeleolu, rõõm, samuti võidurõõm. Äärmiselt mitmekesine looming
Teos koostatud varemloodust elu lõpul. Missa 5 osa: Kyrie-Issand halasta; Gloria-Au olgu Jumalale; Gredo-Usutunnistus; Sanctus-Püha; Agnus Dei-Jumala Tall Kuulasime: Gloria Hästi Tempereeritud Klaviir (HTK) - klaviirimuusika Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Õpetlik tähtsus: Teosed on mängitavad muusikaõpetuseks ja koduseks musitseerimiseks, püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada. Tempereeritud häälestus jagab 12-toonise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada mazoor- ja minoorhelistikke igast pooltoonist. Kuulasime: Prelüüd ja fuuga C-duur HTK I vihik Orelimuusika osa Bachi loomingus Tokaata ja Fuuga d-moll Tokaata d-moll on üks varasemaid ja tuntumaid teoseid. Kirjutatud pärast Lübecki-reisi ja teos haarab kuulajat noore virtuoosi ülevoolava
4. Impressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunstis a) väljuti umbsest ateljeest loodusesse b)jäädvustada mulje ümbritsevast Muusikas c)keskendub hetke ilu nautimisele d) kindlate piirjoontega meloodia asendub kooskõladega 5.Ekspressionismi põhimõtted kunstis ja muusikas Kunst a) väljendati inimese äärmuslikk emotsioone Muusika a) ülimalt intensiivne b) tonaalsuse kadumine c) forsseeritud väljenduslaadiga 6. Debussy loomingust 3 fakti a) kaugete helistike ootamatu vastandamine b) tähelepanu rikkalikel kõlavarjunditel c)faktuuri mitmeplaanilisus 7. Raveli loomingust 3 fakti a) pööras tähelepanu muusika rütmilisele küljele b) tema lemmikuks olid Hispaania tantsurütmid c) konkreetne muusikateose faktuur ja vorm 8. Raveli kuulsaim teos, kirjelda "Boolero" - kujutab endast 18 variatsiooni ühele teemale, kus muutub ainult orkestratsioon ja dünaamika 9. Atonaalse muusika mõiste - Muusikateos, kus pole kindlat helistikku 10
Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka pingestatuma
Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja žanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial oma karakteerne teema: iseloomulik on energiliselt liikuv jõuline peateema ning sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalpartiid ühendab ühest helistikust teise kulgev sidepartii. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. 2. Töötlus on sonaadivormi püsimatu helistiku ja vastavalt ka
rapsoodia"), ooperid, balletid, klaverimuusika. 4. Neoklassitsismi tunnused, esindajad: I. Stravinski, ,,Kuuik", nende tähtsamad teosed. Suured orkestri koosseisud asenduvad väikestega. Tagasi kaalukuse ja selguse juurde. Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustumine. Lühikesed meloodiad, loobumine programmilisusest, Lakoonilisus. Pulseeriv rütm. Barokiajastu vormide ja stiilivõtete kasutamine. Huvi arhailise ja folkloori vastu. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Igor Stravinski- balletimuusika (,,Tulilind", Kevadpühitsus", ,,Sõduri lugu"), neoklassitsistlik periood (,,Elupõletaja tähelend"), seeriatehnika periood. ,,Kuuik"- A-Honegger, (,,Kuningas Taavet"), D. Milhaud (,,Härg katusel"), F. Poulenc (,,Teresiase tissia") G. Auric, L. Durey, G. Tailleferre. 5. Ekspressionismi tunnused, esindaja: A. Schönberg, tähtsamad teosed.
HÄNDEL. Soolokontsert Soolopilli ja orkestri vastandamine. Reeglina 3-osaline: kiire-aeglane-kiire. Kontserdis soleerib peamiselt viiul, aga ka tšello, fagott, oboe jne. Viiulikontserte on loonud VIVALDI (on tugevasti mõjutanud Bach'i, kes töötles Vivaldi kontserte), TELEMANN, BACH, TARTINI. Orelikontserte HÄNDEL, klavesiinikontserte BACH. Kõrgbaroki ajal arenes mazoor-minoor tonaalsus, oktaav jagati 12 võrdseks pooltooniks. Siitpeale sai võimalikuks kõigi helistike kasutamine. Pilliehituse õitseng: viiulimeistrid AMATI, STRADIVARIUS, GUARNERIUS, STEINER. Tšello tõrjus aegamisi kõrvale viola da gamba, põikflööt plokkflöödi, haamerklaver (esmakordselt ehitanud CHRISTOFORI Firenzes 1700. a. paiku) klavessiini ja klavikordi.
fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosneb viiest alltsüklist "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelauliud" ning "Jaanilaulud". Iga sarja lauldes on Tormis säilitanud eri maanurkadest pärit rahvaviiside algupärase kuju, kuid "rüütanud" need tänapäevasesse helitausta. Neis tsükleis leidub paljuhäälsete akordide paralleelseid liikumisi, eri helistike ja funktsioonide liitmist jne. Põhiliseks arendusvõtteks ongi varieeritud kordamine, saate üksikud elemendid on tihti välja kasvanud viisi motiividest. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm Tema esimesed teosed on mõjutatud neoklassitsismist (kaks avamängu sümfooniaorkestrile
väljenduslaadiga; tonaalsuse kadumine; uue kompositsioonitehnikana, mille eesmärk oli sisemiselt korrastada atonaalset muusikat, tekkis dodekafoonia ehk kaksteisthelitehnika. 6. Debussy looming: klaverimuusikas ilmnes uus muusikaline väljenduslaad kõlaregistrite peenekoelises kasutamises, faktuuri mitmeplaanilisuses, harmoonilisse tausta peidetud meloodilistes liinides, kaugete helistike ootamatustes vastandamistes, mitmesuguste arpedzode ja passaazide kompleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel: peentel figuratsioonidel ning pedaliseerimise detailidel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20.sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Sümfooniliste teoste kõlapilt on enamasti pastelne. Pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite
Klaverihäälestus süsteem ja Hästitempereeritud klaviir Hästitempereeritud klaviir oli loodud Johann Sebastian Bachi poolt ning tema eesmärgiks oli välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi.Tempereeritud häälestus –on häälestus, kus kõik pooltoonid on võrdsed ning mis võimaldab kasutada kõiki helistikke. Varem häälestati klahvpillid nii nimetatud naturaalse häälestuse (kus pooltoonid ei ole võrdsed) järgi väga täpselt ning see välistas paljude helistike kasutamise. Hästitempereeritud klaviir – lühend - HTK - (klaviir-ühine nimetaja klahvpillidele va orel), mis sisaldas kõikides duurides ja mollides (12 duuris ja 12 mollis), prelüüde ja fuugasid. Johann Sebastian Bach ja HTK Hilisbaroki suurmeister Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli esimene muusikaajaloos, kes kasutas süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Tema oli helilooja, kelles loogika ja konstruktiivne mõtlemine kombineeris tema
Poliitika jäi talle võõraks. Sõidab USA-sse, kuid hiljem asub elama Pr. Planeeritud kontsertreis muutub emigratsiooniks. Lõplikult naaseb NSV Liitu 1932. Siit peale elas tagasitõmbunult. Sureb samal aastal kui Stalin. LOOMING Loomingu periood jaguneb kolmeks: 1. 1914-18 õpiaastad 2. 1918-32 emigratsioon #. 1932-53 kodumaal. P. oli originaalse stiiliga. Helikeel täis teravmeelsusi ja originaalseid ideid. Meloodiate omanäolisus, ootamatud muutused ja helistike kaldumised. Need on harva laulvad, meloodilised. Omased teravad akordid. Tähtis rütmika, mis lisab tantsulisust. P. muusika hõlmab laia zanrite ringi- keelpillikvartetid, triod, sonaadid jm. suurvorme on 9: 5klaverikontserti, 2viiulikontserti, 1tsellokontsert, 1tsellokontsertiino. Sümfooniad 7 , orkestrisüite 21: ,,Armastus 3apelsini vastu"; ,,Romeo&Julia"; ,,Simjan Kotho"; ,,Cinderella" . Osa süite on ta koostanud ooperitest ja ballettidest.
valmistanud Johann Sebastian Bach - praegusel ajal suurvürstliku Anhalt-Cötheni kapellmeister ja kammermuusika- direktor. Anno 1722." Nagu sellest selgub, oli Bachil tsüklit kirjutades täiesti selge didaktiline eesmärk - tutvustada mängijaid kõigi 24 mazoorse ja minoorse helistikuga. Teatud mõttes oli see julge väljakutse ajastu traditsioonidele, kuna tolleaegne häälestussüsteem ei võimaldanud paljude mitmemärgiliste helistike kasutamist. Bach oli esimene, kes viis praktiliselt läbi tempereeritud süsteemi, mis on jäänud muusikalise mõtlemise aluseks tänapäevani. J. S. Bachi "Hästitempereeritud klaver" koosneb tegelikult kahest osast, kuigi need kujutavad endast kahte täiesti iseseisvat tsüklit, ja rangelt võttes ei ole Bach teist osa üldse mitte nimetanud "Hästitempereeritud klaveriks", vaid on pealkirjastanud selle "Uued prelüüdid ja fuugad". Tsükli I osa on kirjutatud 1722
kasutatud kammerteostes. Näiteks: "Forellikvintett" klaverile, 2 viiulile, tsellole ja kontrabassile, kus IV osas "Teema variatsioonidega" on aluseks soololaul"Forell". Sümfooniad on mõjutatud vokaalmuusikast - sealgi valitseb laulev meloodia, põhiliselt homo- fooniline faktuur, stroofilaadne vormikujundus. Iseloomulikeks joonteks on kaunid meloodiad, suured lõpetatud temaatilised struktuurid, tertsi kaugusel olevate helistike vastandamine, vähem motiivilist töötlust kui klassikutel, liikumise pingestamine korduvate rütmide kasutamisega, kõlavärvide osatähtsuse suurenemine. Võrreldes klassikutega kasutab rohkem soolopille. Lehekülg 4 Üheksa sümfoonia hulgas on kuulsaim 1822.a. kirjutatud "Lõpetamata sümfoonia" h-moll, mille partituur leiti alles 37 aastat pärast helilooja surma 1865.a. Siis toimus ka teose esiettekanne. "Lõpetamata sümfoonia", mida on nimetatud esimeseks romantiliseks
koht, eriti saksa muusikas. Kuigi barokiajastul oli polüfoonia juba küllalt vanamoodne, kujunes just sellel ajal välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm muusikaajaloos – fuuga(vorm) (fuga it k põgenemine) enamasti 2-5 – häälne polüfoonia. Fuugavorm koosneb: ekspositsioon – teema läbib järjest kõik hääled, fuuga algus ühehäälne, siis kahehäälne jne. kuni kõik hääled on teemaga sisse astunud (sarnane kaanoniga). keskosa - toimub teema ja helistike muutmine, repriis (kordus) – teema alghelistikus. Fuugavormis võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Eraldi žanri moodustavad prelüüd ja fuuga, kus prelüüd on keerukale fuugale sissejuhatuseks, eelmänguks, meeleollu viimiseks. Prelüüde ja fuugasid luuakse enamasti klahvpillidele. Ooper Ooperis on ühendatud kirjandus (libreto), kujutav kunst (lavakujundus, kostüümid), tants ja muusika Ooperi muusikalised numbrid:
See on tavaliselt kolmeosaline: 1) Ekspositsioon – esindab kaht peamist helistikku peapartii toonika (jõuline) sidepartii (seob peapartii ja kõrvalpartii) kõrvalpartii dominant (lüüriline) lõpupartii (dominant) 2) Töötlus – pingestatuma väljendusega keskosa; dramaturgiline kõrgpunkt e kulminatsioon 3) Repriis – tasakaalustav lõpuosa, kordab ekspositsiooni, kuid väldib helistike vastandamist Lisaks võib olla veel sissejuhatus ning lõpetav kooda. Ekspositsioon Töötlus Repriis Peapar Sidepa Kõrva Lõpupar Peapar Sidepa Kõrval Lõpupar tii rtii l- tii tii rtii - tii partii partiii Toonik T→D Domi Domina Ebapü Toonik T Toonik Toonika
kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest · Johannes Ockeghem (u 1420-1497) - 15. saj II poole tähtsaim helilooja · Josquin Desprez (u 1440-1521) - kõrgrenessansi suurim helilooja. Muusika on harmooniliselt tasakaalus, selge vormiga, emotsionaalne. · Orlandus Lassus (1532-1594) - Madalmaade koolkonna viimane suur meister. Muusika: ekspressiivne, jõuline, dünaamikakontrastid, helistike ootamatud vastandused. · Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1525-1594) - Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Muusikale on iseloomulik rahulik meloodia, astmeline liikumine, kolmkõlad. Muusika zanrid 15 16 sajand. 1.) Esinduslikem oli missa ordinaariumi osade tsükkel 2.) Motett kaotas isorütmilise ehituse ja mitmetekstilisuse, temast sai ladinakeelne polüfooniline laul 3.) Prantsuse keelne ilmalik polüfooniline laul
Tavaliselt on see jõuline, energiline ja mehine teema. Peateemale järgneb sidepartii, mis viib uude helistikku (tavaliselt dominant-helistikku). Kõrvalteema kõlab dominanthelistikus. See on enamasti laulvam ja lüürilisem kui peateema. Ekspositsiooni lõpetab dominanthelistikku kinnitav lõpupartii. Sonaadivormi 1. osa, milles esitatakse teemad. Töötlus Sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt pingestatum keskosa. Sonaadivormi kõige pingelisem osa, mida iseloomustavad helistike vaheldumised. Siin kasutatakse ekspositsioonis kõlanud teemade iseloomulikke motiive ja nende vastandamist või põimumist. Repriis Heliteose algmaterjali kordav vormiosa. Ekspositsiooni kordus, kus nii pea- kui ka kõrvalteema on peahelistikus. Sonaadivorm võib alata sissejuhatusega, lõpus on sageli kooda (coda it.k.- saba). See on lühike lõpuosa, mis kinnitab peahelistikku. Flöödiõpik Johann Joachim Quartz kirjutas selle õpiku 1752. aastal, mis oli esimene selletaoline õpik.
kompositsiooniplaan on samuti kolmeosaline, kuid põhikujundi rollis on siin hoopis energiline rütmifiguur, mis läbi tervet osa. Kolmas osa, ,,Sireenid", sarnaneb ideelt esimese osaga- puuduvad eredad teemad ning kontrastsed meloodilised kujundid. Klaveril oli tema loomingus eriline koht, stiili iseloomustab faktuuri mitmeplaanilisus, harmoonilisse tausta põimitud varjatud meloodilised liinid ning komplitseeritud laadilis- harmoonilised kujundid, millega kaasnevad kaugete helistike ootamatud vastandamised. Eriline tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20. sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Peamisteks 5 klaverikompositsioonideks on ,,Lastenurk", ,,Estambid", ,,Kujundid", ,,Etüüdid" ning ,,Prelüüdid". Debussy loomingus leidub veel ka ainus lõpetatud ooper ,,Pelleas ja Melisande", kus ta
***** 1. Viies põlvkond. (meistrid sündinud 1520.1530. aastatel, tegevusaeg 15601600). 2. Heliloojad üks kuulsamais madalmaade muusikuid oli Philipp de Monte, Euroopa imetletuim muusik Orlandus Lassus. 3. Muusika iseloomustus Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, tihti aga sokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaazidega ning leiutasid rohkelt võtteid, millega teha teksti kujundeid lausa ,,nähtavaiks". Ekspressiivsus ja dramatism, mis olid võõrad tasakaalukale kõrgrenessansile, iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. 4. Zanrid Missa, reekviem, magnificat, passioon, Jeremia kaebelaul, hümnid, litaania, motett.
noodivihikusse" ja "Anna Magdalena Bachi noodivihikusse". Pisut raskemad, kuid siiski puhtalt õppeotstarbelised teosed on 2- ja 3-häälsed inventsioonid, väikesed prelüüdid ja fuugad. Hoopis keerulisemad on aga "Hästitempereeritud klaviiri" (HTK) 1. ja 2. vihikusse kogutud 24 prelüüdi ja fuugat (vihiku kohta) kõikides mazoor- ja minoorhelistikes. Seejuures on Bach esimene terves muusikaajaloos, kes kasutab süstemaatiliselt ja täielikult ära kogu helistike ringi. Uuenduslike HTK teoste kõrval kirjutab Bach ka traditsioonilises klavessiinimuusika stiilis tantse, mis on kogutud kolme kuueteoselisse süidikogumikku: "Inglise süidid", "Prantsuse süidid" ja 6 partita`t (itaalia süiti).[38] Oratoriaalsed suurteosed Vokaalseid suurteoseid kirjutas Bach vaid Leipzigis, kus paar aastat enne helilooja kantoriks määramist algatati iga-aastane passioonide esitamise traditsioon suure reede jumalateenistustel. Bachi nekroloogi
Eestist: Mart Saare klaverilooming, Heino Eller. Neoklassitsism. (1920ndad aastad).Objektiivsust ja antiromantilisust taotlev suund.Tekib vastukaaluks impressionismi laialivalguvusele ja hilisromantismi emotsionaalsusele.Väiksed ansamblid.Tagasi kaalukuse ja selguse juurde! Harmoonia, orkestratsiooni lihtsustamine. Lakoonilisus, lühikesed meloodiad, kindel vorm, pulseeriv rütm. Klassika ja barokiajastu vormide, kujundite ja stiilivõtete kasutamine. Loobuti programmilisusest. Erinevate helistike ja rütmide samaaegne kasutamine. Esindajad: Igor Stravinski, Carl Orff, Arthur Honegger. Eestist: Cyrillus Kreek, Eduard Tubin(ballett `Kratt'), Eino Tamberg(`Concerto grosso'), Jaan Rääts(III sümfoonia), Kuldar Sink, Arvo Pärt (`Partiita')Veljo Tormis (`Avamäng nr 2'), Raimo Kangro(esimesed teosed.). Ekspressionism. (20.saj algus).Atonaalsus ja dodekafoonia.Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine(fuuga,süit).
Petrucci poolt, kes leiutas noodikirjatrüki. Säilinud on temalt umbes 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. O. Lassuse kohta räägib legend, et teda on kauni lauluhääle tõttu kolmel korral lapsena röövitud. Lassus oli imetletud ja kuulus kogu Euroopas. Ta oli oodatud külaline kõikides Euroopa tähtsamates õukondades. Ta on kirjutanud umbes 2000 teost, kuid tema loomingu paremik ei ole kahjuks säilinud. Lassus oli oma ajastu kohta julge helikeelega, kasutades helistike ootamatuid vastandusi ja ebareeglipäraseid dissonantse. Noorpõlve looming on enamasti rõõmsameelne, kuid hilisem looming peegeldab üha rohkem surma ja kannatuse teemasid. Palestrina polnud eluajal nii imetletud kui Lassus. Palestrina tegutses peaaegu terve elu Roomas. Enamik Palestrina loomingust on vaimulik, sest ta oli kogu karjääri vältel seotud kiriklike õukondadega. Loomingu paremiku moodustavad missad (104) ja motetid (400). Barokk
Tema teoseid loetakse kokku üle 2000. Pärit Madalmaadest, tegutses ta peamiselt Itaalias ja Saksamaal (Münchenis) ning tema isikupärases stiilis on ühinenud parim tolle ajastu itaalia, prantsuse ja saksa muusikast. Tema väljenduslaad on oma aja kohta väga impulsiivne, jõuline ja värvirohke. Lassusel on olnud piiritult leidlikkust, et kasutada muusikas julgeid võtteid, mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele: vähendatud ja suurendatud intervallid, helistike ootamatud vastandused, ebareeglipärased dissonantsid, jõulised dünaamikakontrastid. Kõige selle eesmärk on teksti võimalikult väljendusrikas ja piltlik peegeldamine muusikas. Orlandus Lassus Käsikiri noodist Reformatsioon ja muutused 16. sajandi kirikumuusikas 1517. aastal naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma
orelimuusika vormid. Oreliteos tokaata d-moll on üks tuntumaid. Bachi klaviirimuusika on loodud Köthenis.Sinna alla kuuluvad 2-3 häälsed inventsioonid, väikesed prelüüdid ja fuugad, "Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik". Sootuks kõrgemaid kunstilisi ülesandeid seadis ta prelüüdides ja fuugades kogumikust " Hästitempereeritud klaviir ( I ja II vihik ) " - kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõigis mazoor- ja minoorhelistikes).Bach oli esimene, ke püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada. `Inglise süidid` , `Prantsuse süidid` , 6 partita`t. Orkestrimuusikat kirjutas Bach peamiselt Köthenis ja Leipzigis, kus tema käsutuses olid väga kõrgel tasemel orkestrid. " Brandenburgi kontsert" ebatavaline koosseis. Bachi orkestrisüitidest on säilinud neli. Bachi kõige nelja puhul on teose esimeseks, pikimaks ning olulisimaks osaks prantsuse stiilis avamäng (ouverture). Ülejäänud osadeks on tantsud või karakterpalad
Tavaliselt on kummalgi lõigul oma teema, nende selgemakseristamiseks. 2. Töötlus sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa, mis arendab ekspositsioonis esitletud muusikalist materjali. Tavaliselt on töötluse lõpuosas vormi dramaturgiline kõrgpunkt, kulminatsioon, mis lahendabstabiilsessepeahelistikkujärgmiselõigu algul. 3. Repriis kordab ekspesitsiooni muusikalist materjali, vältides helistike konflikti. Repriis tasakaalustabtöötlusekulminatsioonija on kõigestabiilsemvormiosa. Sonaadivormikasutatakseenamastisonaaditsükli kiiretesosades. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1) kolmeosalinekammersonaaditsükkeltempodegakiire aeglane kiire. 2) neljaosalinesümfooniatsükkel. Eeelmisetsükli kiire finaali etteon lisatudmenuettvõi skertos: kiire-aeglane menuett/skertos kiire. 18
Too välja, millised jooned olid stiilile olulised? Mis on programmiline muusika? Peened nüanssid, värvivarjundid, värvide muutused päevakulgedes ning valguse ja varju mäng. Programmiline muusika on muusika, mis põhineb kindlal teemal või süzeel, mida peegeldab helitöö pealkiri Claude Debussy (1862-1918). Tema loodud klaverimuusikas ilmnes uus väljenduslaad, milline? Kõlaregistrite peenekoeline käsitlemine, kõrgete helistike ootamatu vastandamine ja faktuuri mitmeplaanilisus. PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Kursus: Muusikaõpetus Kursus: III Klass: 12 Teema: Arvestustöö kordamise teemad Millist tema loodud teost peetakse Euroopa muusikas esimeseks impressionismi näidiseks? sümfooniline prelüüd ,,Fauni pärastlõuna". Millele on teos sisuliselt ülesehitatud? Kirjelda
selge kord. IV põlvkond (sünd. 1500.a paiku; tegevusaeg 1520- 1560). Selle ajastu ja 16. sajandi II poole muusikale on iseloomulik mõiste musica reservata- väikesele, suletud ringile reserveeritud muusika. Meistrid: Nicolas Gombert, Adrian Willaert. V põlvkond (sünd.1520.-1530.a paiku; tegevusaeg 1560-1600). Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, tihti aga suurema sokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaazidega. Meistrid: Philipp de Monte. Kuid kahtlusteta väljapaistvaim madalmaade koolkonna viimase põlvkonna meister: Orlandus Lassus (Roland de Lassus, Orlando di Lasso). Kuigi elu hellitas teda (tal olid head võimalused elamiseks ja teenimiseks) on tema hilisemas loomingus domineerimas kannatuste ja surma teema.. Suurema osa elust pühendas eelkõige kirikumuusikale: üle 70 missa, nende hulgas 3 reekviemi, u 100 magnificat'i, 4 passiooni
iseloomustavad seda ajajärku kõige paremini. Üks kuulsamaid muusikas oli Philippe de Monte. Euroopa imetletuim muusika oli Orlandus Lassus Tema teoseid üle 2000. Legend räägib, et oma kauni lauluhääle pärast olevat teda lapsepõlves 3 korda röövitud. Suure osa elust pühendas kirikumuusikale, elu hilisemas perioodis domineerib kannatuse ja surma teema. Kasutas vähendatud ja suurendatud intervalle, suuri dünaamikakontraste, helistike ootamatuid vastandusi. 6 Hilisrenessanssi kirikumuusika 1517. naelutas Martin Luther Wittenbergi kiriku uksele oma 95 teesi, kus mõistis hukka patukustutuse sedelite müümise ning algatas sellega roomakatoliku kirikust lahtilöömise. Muusikal oli tema silmis suur kasvatuslik tähtsus, liturgiates oli kindel koht saksakeelsetel hümnidel. Saksa protestantlikku
helireas on nendeks s.2 ja v.3, diatoonilises helireas aga s.2 ja v.2. Tänapäeva muusikas on kasutusel kromaatiline helirida kus on 12 pooltooni. Kolm peamist häälestussüsteemi:1)Pythagorase-tugineb oktavile kvindile(kvindiring);2)puhashäälestus-kõik helirea põhitooni ja teiste helirea elementide vahelised intervallid oleksid pärit ülemehlide rea algusest ning neid iseloomustaksid lihtsad sagedussuhted. Mõlema häälestuse puuduseks võimatus kasutada paljude võtmemärkidega helistike, mis nende puhul kõlaksid väga ebapuhtalt.3)võrdtempereeritud-oktav jagatakse kaheteistkümneks osaks nii et pooltoonid oleksid täpselt ühesuurused. Õiget pole, häälestus sõltub interpreedist. Helireas nähakse laadi materjaalset kandjat, iga aste laadis täidab talle eriomast funktsioonist(T,D). Peamiseks seaduspärauseks dominandi lahenemine toonikasse. Loomuliku maz.puhul kolm hierarhilist taset:T, T kaks ülemist heli e.kolmas ja viies, ülejäänud helid(altereeritud
***** 1. Viies põlvkond. (meistrid sündinud 1520.-1530. aastatel, tegevusaeg 1560-1600). 2. Heliloojad üks kuulsamais madalmaade muusikuid oli Philipp de Monte, Euroopa imetletuim muusik Orlandus Lassus. 3. Muusika iseloomustus Tolleaegses muusikas sai ideaaliks jõuline, värvirohke ja isikupärane väljendus. Polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse, suurema tundelisuse, tihti aga sokeeriva efekti huvides vastandasid heliloojad julgelt kaugete helistike värve, dekoreerisid meloodiaid virtuoossete passaazidega ning leiutasid rohkelt võtteid, millega teha teksti kujundeid lausa ,,nähtavaiks". Ekspressiivsus ja dramatism, mis olid võõrad tasakaalukale kõrgrenessansile, iseloomustavad seda ajajärku kõige selgemalt. 4. Zanrid Missa, reekviem, magnificat, passioon, Jeremia kaebelaul, hümnid, litaania, motett. Renessanss Kultuur Jaguneb kolmeks: 1. Vara 14.-16
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
Suutis vararessansi matemaatilise kirjatehnika ja kõrgressansi tasakaalustatud vormi ühendada tundelise väljendusega. 4.Humanism. Afektikeel. Orlando di lasso. Meistrid sün. 1520- 1530 ,teg. aeg 1560- 1600 16.saj. II pool esiplaanil It. ,madalmaade polüfooniastiili alusel kujunes välja mitu uut koolkonda. Ideaaliks sai jõuline, värvirohke ,isikupärane väljendus ,polüfooniareeglid kaotasid oma ranguse , suurema efekti (tihti sokeeriva) huvides vastandasid heliloojad kaugete helistike värve ning leiutasid võtteid , millega teha teksti kujundid lause "nähtavaks". Ekspresiivsus ja dramatism iseloomustavad seda ajajärku. Oma ajastu väljapsistvaim muusik Orlandus Lassaaus(1530- 1594)-on ühendanud loomingus kõik parima oma ajastu it. ,pr. ja saksa muusikast. Sündinud Pr. ja Belgia piirialal ,väljapaistvalt andekas, tegi kiirelt karjääri- töötas Pariisis, Itaalias, Münchenis- oodatud külaline tähtsamates õukondades. Vanemas eas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
