1.neuma noodikirja märgid, kasutati koraali meloodia ja rütmi märkimiseks 2.neuma + 2 joont (punane + roheline) 3.neuma + 10 joont 4.neuma + 4 joont + joonevahed (Guido, Arezzo, 11.saj) kõige lähedasem praegusele · tema mõtles välja noodisilpnimetused ut,re,mi,fa... 5.kvadraatneuma kandilised noodipead 12.saj 6.Marco Kölmist (lõi rütmi süsteemi) 13.saj Keskaja ilmalik muusika · goljaarid teenistuseta vaimulikud, üliõpilased · rüütlilaulukud õukondlik luule: trubaduur (Pr) truväär (Pr) minnesinger(Saks.) · minnesinger lembelaulik · olulised pillid: lauto(keelpill), tsitol, rebekk, fiidel, rataslüüra, portatiiv(orel)
*ilmalikud laulud levisid suuliselt, esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid Goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne,armu ja joogilaulud porodeerisid kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule- Carmina Burana(13 saj) Carl Orff Carmina Burana samanimeline Vokaal-instrumentaal teos.(20 saj) Kangelaslaulud pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest, Iogas lauses korduvad meloodiavormelid. Kuulsaim prantsuse rahvuseepos-Ronaldi laul.(11 saj) Rüütlilaul- 11 saj algus Provence'ist ,L-Pr
· On kahte liiki missat: o Katoliku jumalateenistuse põhivorm, milles on 5 osa o Osadest koosnev kooriteos · Kirikus just tekkis mitmehäälne muusika. · Tuntumad missa kirjutajad on Dufai, Despres, Palesfrina. · Reekvium on leinamine, mida peetakse surnute jaoks. · Seda esitab koor, orkester, orel või solistid. · Ilmalik muusika on vähe säilinud. · Esitati väljaspool kiriut nt. pubis · Esimesed kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid, kelleks olid noored. · Tekstid koosnesid kõrtsi, eluolu lauludest (armastus, naljad, joomine, loodus) · Suurim rahvalaulude kogum on ,,Carmina Burana". · Ilmalik muusika on tihedalt seotud ränd-ja rüütellaulikutega, kes olid rõõmutoojaks. · Nende temaatika oli väga lai. · Rändlaulikuid nim. nt. hulgaarid, zonglöörid, speilmannid. · Kirikutegelased kiusasid neid. · Rüütlilaulikud on kõige enam säilinud (õukonnaluule).
Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks. Noodijoonestiku ja nootide silpnimetused võttis kasutusele Guido Arezzost. 6. Kes olid esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks? Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored ehk üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud. 7. Milliste nimedega kutsuti rüütlilaulikuid eri piirkondades ja millest nad laulsid? Trubaduurid – Lõuna – Prantsusmaal, truväärid – Põhja – Prantsusmaal ja minnesingerid – Saksamaal. Rüütlilaulude peamiseks teemadeks on armastus, kangelased ja Neitsi Maarja. 8. Kuidas nimetati alamast seisusest muusikuid, kes rüütlilaule levitas
LINNALUULE/ROMAAN (ÕPETLIKKUS/ALLEGOORIA) Linnakirjandus väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teist linnakodanike huve järjest tähtsamaks muutuv ,,kolmanda seisuse" maailmavaade. FABLIOO rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. 1) Rebaseromaan looma eepos 2) Roosiromaan allegooriline armastuslugu » mehe ja naise suhted, õrn ja õilas armastus. · Vagandid e. goljaarid (esitasid linnaluulet/romaani) DRAAMAKIRJANDUS LITURGILINE DRAAMA otsene piiblitekstide illustratsioon. · Teskt ladinakeelne · Esitati altari lähedal · Osatäitjad olid vaimulikud MÜSTEERIUM näidend, kus esinesid tavalised linnakodanikud. MIRAAKEL religioosne näidend. · Allikas jumalaema legendid ja pühakute imeteod · Kasutati ka olustiksüzeid · Esitati turuplatsidel · Maalilised kostüümid
mis juurdus kogu Lne-Euroopas. Tema htlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omaprane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes ette selle pha juurde kuuluv ja poeetiliselt tdeldud piiblilik GOLJAARID E VAGANDID - rndavad lipilased vi teenistuseta vaimulikud, esimeste ilmalike laulude kirjapanijad. KANGELASLAULUD - vanimad silinud rahvakeelsed ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid mtiliste kangelaste vgitegudest, mida lauldi lihtsate, igas vrsis korduvate meloodiavormelitega RTLILAUL E KESKAEGNE UKONDLIK LUULE TRUBADUURID - provantsi keeles luuletanud laulikud Luna-Prantsusmaal, kige peenem stiil, palju kaunistusi, kuulsaim Bernart de Ventadorn
dialoogil. Esimesed märgid meloodia kirjapanekust olid neumad, mille järgi tekkis vajadus 8.sajandil. Esimesed kaks noodijoont võeti kasutusele 10.saj. 13.sajandiks oli välja kujunenud tänapäevane noodikiri. Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem andmeid kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline ja tihedalt seotud ränd- ja rüütlilaulikutega. Esimesed, kes ilmalikke laulutekste kirja panid, olid goljaarid e. vagandid, kes olid aktiivsed noored ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" 13.-st sajandist. Rändlaulikuid nim. väga erinevate nimedega: hulgaarid, zanglöörid ja spielmannid. 19.saj Lõuna- Prantsusmaal Provence'is sai alguse rüütlilaulikute kunst, mille temaatikaks olid armastus ja kangelaslaulud. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid, tuntuim neist Rolandi laul. Rüütlilaulikuid nim
13.sajand 1260. aastal loodi uus notatsioonisüsteem neumadest loobuti, iga noot tähistas üht heli. Iga noot ja paus sai kindla vältuse, ka kindlad arvulised suhted: maxima à longa à brevis à semibrevis à minima Ilmalik muusika 9. Miks hakati ilmalikku muusikat kirja panema alles 11.-12. sajandist? Paberit oli vähe ning ilmaliku muusika jaoks paberit raisata ei tohtinud. 10. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nende tuntuim luulekogu. Suurim vagandiluule kogu on "Carmina burana", mis on kokku pandud 13. saj. Algul. See leiti Baierist Benediktbeuerni kloostrist. Goljaarid olid esimesed, kes panid ilmalikud laulud kirja. 11. Mis on vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud ja kes neid esitasid? Pikad eepilised poeemid, nende sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod, neil olid lihtsad meloodiad. Neid esitasid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. 12
Missa viiendas osas loetakse "Meie Isa palve" (Pater noster) 5. Esimesed märgid meloodia kirjapanekuks olid neumad, mis tulid kasutusele alles 7. saj., kuid valdavalt kasutati 8. - 9. sajandil. Franki suurriigi kujunemisel tekkis vajadus ühtlustada liturgilist laulu riigi territooriumil, sest liturgilisi laule oli väga palju ja erinevaid, mis koormas lauljate mälu. Vajati viisi, et olulised laulud kirja panna. 6. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. 7. Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt: - trubatuurid(Lõuna-Prantsusmaa) - truväärid(Põhja-Prantsusmaa) - minnesingerid(Saksamaa) 8. Rändlaulikuteks
arendas ka nootide täht ja silpnimed Guido käsi lauluõpetamise meetod *troop liturgiliste tekstide vaba laiendamine *liturgiline draama usuline etendus, mida etendatakse pühakojas vaimulike poolt dialgooivormis lauldes *müsteerium usuline etendus, esialgu pühakoja ees, hiljem juba laatadel ja avalikes kohtades, sisu muutus vaimulikut järjest ilmalikumaks, dialoogivormid lauldes KESKAEGNE ILMALIK LAUL *goljaarid e. vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud *võisid laulda ka naised, rüütlid ja õuedaamid luuletasid ning laulsid õukonna tarbeks *lauldi armastusest, koidulaulud, õhtulaulud, ballaadid, laulud Neitsi Maarja auks, ristisõjalaulud, õukondades lauldi ka vaimulikke laule *Bernast de Ventádorn Prantsusmaa trubaduur *Adam de la Halle kirjutas mitmehäälseid laule, kirjutas esimese teadaoleva laulumängu
Missa Missa jaguneb kaheks: eelmissaks ja peamissaks. Eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia Peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud MISSA MUUSIKALISED OSAD I Kyrie Eleison Issand halasta II Gloria Au olgu Jumalale kõrges III Credo Usun ainsasse Jumalasse IV Sanctus/Benetictus Püha/Kiidetud olgu V Agnus Dei Jumala Tall Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride luulekogumik goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. KANGELASLAULUD Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Rüütlikultuur sai alguse 11. Saj Prantsusmaal. Rüütlilaulikuid nim. : 1) Lõuna-Prantsusmaal trubaduur / Bernart de Ventadorn
10. saj kasutusel 1. noodijoon (määras FA noodi, oli punane) 11. saj jõuti 4 noodijooneni (värvilised). Guido Arrezzost 12. saj neumadele ilmusid kandilised noodipead 13. saj esineb juba 5-jooneline noodijoonestik Liturgiline draama jumalateenistuse osana kirikus esitatud etendus, kus kogu tekst esitati lauldes Müsteerium piiblianeline etendus, kus kõnelised osad vahelduvad lauludega Keskaegne ilmalik laul Goljaarid ehk vagandid olid rändavad üliõpilased. Nende tuntuid luulekogumik on "Carmina Burana", mis koondab armu- ja joogilaule, mis parodeerivad tolleaegseid kiriklikke hümne. Samanimelise vokaal-instrumenaalse suurteose on loonud 20.sajandi helilooja Carl Orff. Kangelaslaulud on pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate, korduvate meloodiaormelitega. Tuntuid kangelaslaul pn "Rolandi laul" 11.sajandist. Rüütlilaulud said alguse 11.sajandil Provenc´ist
Guido Arezzost võttis kasutusele noodijooned. Troop traditsiooniliste tekstide vaba laienemine (Munk Tuotilo). Sekventsid alleluia-laulude pikkadele vokaliisidele loodud troobid. Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette piiblilõike. Koraal ladina keelne ühehäälne kirikulaul. Melism kaunistus, ühe silbi juures lauldakse palju noote. Liturgia jumalateenistuse korrastatud ülesehitus. Keskaegne ilmalik laul: Goljaarid vagandid, panid kirja esimesi ilmalikke laule. Bernart de Ventadorn 12. saj trubaduurilüürikas enim säilinud viisidega mees. Estampii vanim tants. Saltarello väga populaarne tants renessansi ajal. Pillid: orel (vanimaid, õukonnamuusika), psalteerium, rataslüüra, flööt, trompet, tromboon. Von Bingen varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet. Moralitee näidend inimesest ja saatanast. Mitmehäälne muusika keskajal:
NEUMA noodikiri, meloodia liikumise suunda näitav noodijupp NOODIJOONED, TÄHT- JA SILPNIMETUSED, GUIDO AREZZOST(joonte süsteem) Tänapäeva noodikiri - Kölni Franco LITURGILINE DRAAMA - teatraalne tseen jumalateenistuses, kus lauldes kanti ette selle püha juurde kuuluvaid piiblilõike Ars longa, vita brevis est kunst on pikk, elu aga lühike KESKAEGNE ILMALIK LAUL ALGSELT KANTI EDASI AINT SUULISELT Goljaarid ehk vagandid ,,carmino burana" I teadaolev ning suurim luulekogu, enamasti ladina keelne, sisu üsna siivutu samanimelise on loonud 20sajandil KARL ORFF kangelaslaulud vanimad ilmalikud laulud, pikad eepilised poeemid, mida lauldi lihtsate meloodiatega tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.sajandist rüütlilaul sai alguse 11.sajandil Province'ist Lõuna-Pr.maalt Rüütlilaulikud: Lõuna-Pr.maa trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Pr.maa trväärid Adam de la Halle
igale heligrupile üks noodimärk kaunistatud pikkade vokaliisidega Retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates Levinuim stiil, eriti antifoonides Pidulikud responsooriumid, alleluia- antifoonides laulud Keskaegne ilmalik laul · Levisid rohkem suulisel teel kui vaimulikud laulud -> vähem infot tänapäeval · Goljaarid ehk vagandid esimeste ilmalike laulude kirjapanijad; rändavad üliõpilased või vaimulikud (luule on ladinakeelne ja siivutu sisuga armu- ja joomalaulud) · ,,Carmina Burana" suurim vagandilaulude kogumik, kokku pandud 13.sajandil · Kangelaslaulud - pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodia-vormelitega, mis kordusid igas värsis. Kuulsaim ,,Rolandi laul", mis jutustab Karl Suure aegadest.
10.saj- märgiti helikõrgusi 11.saj- joone süsteem 12.saj-neumad'ele ilmusid kandilised noodipead 13.saj- hakati kasutama kaunistust troop Keskaegsete laulude autoreid ei teata kuna polnud noodikirja (Leoninus , Perotinus) Liturgiline draama: Liturgilie draama- jumalteenistuslik etendus Müsteerium- salajane jumala teenistus Ars longa, vit brevis est. Kunst on pikk aga elu lühike Vaimulik muusika levis kirjalikult Keskaegne ilmalik laul Levis suuliselt ( st. teatakse sellest vähem) Goljaarid e. vagandid- rändavad üliõpilased, teenistuseta vaimulikud ,,Carmina Burana" ,,Beureni laulud" Carl Off- saksa helilooja 20.saj loonud samanimelise vokaal-instumentaal suurteose Kangelaslaulud- müütiliste kangelaste vägitegudest, lauldi lihtsalt, eepilised poeemid (tuntuim-Roolandi 2saj.) Rüütlialul sai alguse Prantsusmaalt 11.saj · L.-Prantsusmaal- trubaduurid (Bernant de Venrador) · P.-Prantsusmaal- truväärid (Adom de la Halle)
Vastus: Esimesed linnakirjanikud olidki enamasti kooliga seotud inimesed - skolaarikud ja kleerikud. Vabamate tingimuste otsinguil rändasid nad ringi ja lõid ladinakeelseid laule, milles kuulutati ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirnadust, heideti nalja igavese elu üle. Lauldes veinist, armastusest ja käesoleva hetke nautimisest, taaselustasid nad antiikluule motiive. Kirjanduslukku on nad läinud kui vagandid ehk goljaarid. Neist silmapaistvaim Archipoeta nime all esinenud saksa õuelaulik, kelle "Vagandi patutunnistuses" loetletakse oma ülesastumisi ja jõutakse kokkuvõtteni. 8.Narrikirjandus. Kilplaste lugu (sisu). Vastus: Temaatikalt on narrikirjandus mitmekesine, valdavalt naerdakse välja rumalust. Pärast trükikunsti leiutamist levis narrikirjandus laialt odavate rahvaraamatutena, eriti Saksamaal. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi vahendusel jõudsid seal eesti lugejateni näiteks kilplaste-lood.
noormehel roosi siiski noppida. Inglismaal kirjutati õpetlikke allegooriaid., mis väljendasid rahva püüdlusi ja unistusi. Inglismaal levisid ka ballaadid õilsast röövlist Robin Hoodist. Lugusid Sherwoodi metsade lindpriidest anti edasi põlvest põlve, täiendati ja loodi juurde. 14. saj. oli sew müüt lõplikult välja kujunenud. Temast on kirjutatud ka palju näideid ja vändatud filme. Haridus muutus ilmalikumaks. Linnakirjanikud - skolaarikud ja kleerikud ( vagandid ehk goljaarid). Nad lõid ladinakeelseid laule, kus kuulutatiu ülimaks maised rõõmud, parodeeriti kirikuteenreid ja vaimulikku kirjandust, heideti nalja igavese elu üle, ülistati noorust ja elulusti. Silmapaistvaim Archipoeta "Vagandi patutunnistus". Francois Villon - 1431 - 1465 Kes? Linnakirjanduse luuletaja. Tema elu kohta pole palju teada. Olevat olnud igavene pätt, kakleja varas, mõrtsukas. temast on teada ainult kohtukirjade alusel. Mito korda oli teda surma mõistetud ja vangi ka.
troop - traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. 3. Liturgiline draama #Liturgiline draama usuline etendust, tähtsate jumalateenistuste aegu vaimulike poolt jumalakodades. Kanti ette vaimulike poolt dialoogi vormis, lauldes. Esimene ooperi eelkäija. #Müsteerium öösiti korraldatud pidustus jumala auks. 4. Keskaegne ilmalik laul 13. Saj pani aluse ilmalikele lauludele Carnina Burana goljaaride ehk vagandide luulekogumik 13. Sajandist. # goljaarid e. vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli ladinakeelne ja siivutu sisuga. Kangelaslaulud Pikad, eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest. Lauldi lihtsate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on prantsuse rahvuseepos Rolandi laul. Edasikandjaks olid alamast seisusest rändmuusikud zonglöörid ehk menestrelid. Ühinesid vennaskondadesse, millest hiljem kujunesid välja gildid, mis andsid väga head muusikalist haridust
15. saj tuli motett kirikusse tagasi. Motett ei jäänud ka ainult kolmehäälseks, vaid 15.-16. saj. loodi isegi selliseid motette, mille hääli oli üle poolesaja. Motetist kujunes keskaja muusika lemmikžanr Ilmalik muusika Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. . . Pillid keskajal Keskajal lauldi enamasti Araabia päritolu pillide - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin - saatel, kuid keskajal said tuule tiibadesse mitmed tänapäeval tuntud
(Pühakojas ette kantud vaimulike poolt, eriti pidulike liturgiate puhul, dialoogi vormis tekst) -> draamast arenes müsteerium (rahvakogumispaikades, rändmuusikud kannavad ette) KÜSIMUS: müsteeriumi ja liturgiliste tekstide erinevus? Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Suuline ilmalik muusika -> kirjalikuks traditsiooniks Esimesed kirjapanijad goljaarid e vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Armu- ja joogilaulud Parodeerisid kiriklikke hümne Suurim vagandiluulekogu ,, Carmina Burana'' (,,Beuerni laulud'') 13.sajandil Kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud Pikad eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägiteodest Igas värsis korfuvad meloodiavormid Kuulsaim ,,Rolandi laul'' 11.sajand Rüütlilaul e. Keskaegne õukondlik luule
-saj.-l välja kasvanud liturgiline draama. Teatraalne piibliteemaline stseen jumalateenistuses, populaarne eriti suurte kirikupühade (jõulud, ülestõusmispühad) ajal, kus kanti ette selle püha juurde kuuluv piiblilõik. 10.-11.saj kiriklikud etendused, aluseks Kristuse imeteod ja episoodid pühakute elust, tegelasteks vaimulikud, lauldi ühehäälselt. Laval kolm korrust põrgu-maa-taevas. Ilmalik muusika (lk. 50-61) 11. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nende tuntuima luulekogu iseloomustus (lk. 50) Kui vaimulikku muusikat kirjutati kloostrites üles, siis ilmalik laul jäi veel kauaks suuliseks traditsiooniks. Seepärast on keskaegne ilmalik laul võrreldes vaimulikuga vaeslapse osas, sest sellest teame me oluliselt vähem. Põhjuseks on see, et kallist ,,paberit", mida õpiti valmistama alles 12.sajandil, ei raisatud ilmaliku muusika kirja panemiseks ja selle ainsaks
· Alumine hääl ,,laenatud" meloodia, tihti aeglases tempos gregoriuse laul 13 saj keelati monetid kirikus sest · Neid peeti liiga keeruliseks · Nad ei kandnud enam liturgilist teksti 10. Keskaegne ilmalik laul VAATA TÖÖLEHTE!!!!! Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. 11. Keskaegsed pillid VAATA TÖÖLEHTE!!!!!! · Lauldi enamasti Araabia päritolu pillide saatel - fiidel, rebekk, harf, põikflööt, käsitrumm, tamburiin, orel, flööt, viiul, positiiv, portatiiv, lauto, psalteerium,
Hiljem lihtsam rahvas, sest rüütel palkas inimese kes laulis kui ta ise seda teha ei suutnud. Rändmuusikutel võimalus õukonnas tööd saada, rüütel võis palgata. Rüütlilauliku nimetus: Lõuna-Prantsusmaal – trubaduur Põhja-Prantsusmaal – truväär Saksamaal - minnesinger Lauludele ei pandud kirja autoreid. Rüütlid ei pannud ise oma laule kirja, pandi tihti kirja hiljem rändmuusikute poolt. Goljaarid e. vagandid – rändmuusikud, kes olid võimelised kuuldud muusika kirja panema. Teenistuseta vaimulikud või üliõpilased. Keskaja tähtsamad pillid: Rebekk Rataslüüra Lauto Harf Renessanss 14-16 sajand. Itaalia. Renessanss tähendab taassündi. Eeskuju võetakse antiigist. Inimene hakkab rohkem mõtlema maisest elust. Ilmalikustamine. 14 sajand: Itaalias tekivad uhked linnriigid, elevad tänu kaubandusele
Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte üksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Troop-traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Liturgiline draama -teatraalne stseen jumalateenistuses, kus kanti lauldes ette selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik. 1 Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandiluulekogu ,,Carmina Burana". Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud, kuulsaim prantsuse rahvuseepos ,,Rolandi laul". Kõige enam on tänaseks säilinud keskaegset õukondlikku luulet ehk rüütlilaulu. (trobar ja trouver-leidma ja leiutama) Alguse sai 11.saj.lõpul Provene`ist. Trubaduurid olid provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal, nende kunst levis ka Põhja-
territooriumil (Frangi suurriigi tekkimine). Noodimärkidena kasutati neumasid. Guido Arezzost arendas välja õpetuse kergemaks noodilugemiseks ning helide kõrgusi tähistavad tähtnimetused: c,d,e... Liturgiline draama Liturgiline draama teatraalne stseen jumalateenistuses, kanti ette lauldes selle püha juurde kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik Keskaegne ilmalik laul Pikka aega suuline traditsioon. Esimesed ilmalike laulude kirjapanijad olid goljaarid ehk vagandid rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud Kangelaslaulud rahvakeelsed eepilised poeemid müütiliste kangelaste vägitegudest Rüütlilaulud õukondlik luule Rüütlilaulikud Rüütlilaulikud: trubaduurid, truväärid, minnesingerid Alamast seisusest muusikud: hulgaarid, zonglöörid, menestrelid, spielmannid. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda laulikut pillidel saatma. Rändmuusikud ühinesid vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust
Liturgiline drama liturgiline draama keskaegne draamazanr. Gregoriuse koraali laiendustest kujunenud piibliteemalised dialoogid, mis olid poeetilised ja mida lauldi ettekandes. müsteerium piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Keskaegne ilmalik laul 1. Miks on keskaja ilmalikust muusikast vähem informatsiooni kui vaimulikust? See oli pikka aega suuline traditsioon. Ilmalikke laule hakati kirja panama alles 13. sajand. 2. Kes olid goljaarid ehk vagandid? Nimeta nende tuntuim luulekogumik ja iseloomusta seda. kangelaslaulud Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud. Pikad eepilised poeemid müütilistest kangelastest. Lauldi lihtsate, korduvate meloodiavormidega. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. sajandist. rüütlilaul sai alguse 11. sajandi lõpul Prantsusmaal. 7. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid? Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid; Põhja-Prantsusmaal truväärid; Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud.
muutuvate tekstidega, lauludega osa propium algab lauludega graduale ja alleuia, mis moodustavad missa muusikalise kõrgpunkti, aluseks rahvalaulude tekkele communio leiva-veini ohverdamine altari juures offertoorium armulaud patuste jaoks Varase keskaja muusikateoreetikud: Guido Arezzost uus lauluõpetamismeetod ''Guido käsi'' juurutas kompaktse joonesüsteemi püha Ambrosius püha Augustinus Gregorius Suur Troop - ILMALIK LAUL goljaarid e vagandid rändmussikud, rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud ''Carmina Burana'' vagandiluule kogu ''Baueri laulud'' 13. saj helilooja kirjutas samanimelise lavalise kantaadi, mis kuulub triloogiasse ''Baueri laulud'' Carl Orff saksa helilooja 20. saj vanimad säilinud ilmalikud laulud on kangelaslaulud Rüütlite ja aadlike periood: rüütlilaulud isegi naised võisid olla lauljad Aluseks on armastus ja südamedaamikultus
Keskaja lõpul kujunes liturgilisest draamast väljaspool kirikut etendatud müsteeriumid. · Müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. Ilmalik muusika keskajal Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Carmina Burana käsikiri Rändlaulikud ja rüütlilaul Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja
kuuluv ja poeetiliselt töödeldud piiblilõik . KESKAEGNE ILMALIK LAUL Kirjalik traditsioon sündis kloostreis, kirjaoskust vajasid algul peamiselt vaimulikud, kel oli vaja kirjapanna eelkõige liturgilisi tekste ja laule. Hoopis pikemaks ajaks jäi suuliseks traditsiooniks ilmalik laul. See on ka peamine põhjus, miks me teame temast hoopis vähem kui kirikulaulust. Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid - rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Nende luule oli põhiliselt ladinakeelne ja üpris siivutu sisuga: armu-ja joogilaulud parodeerisid sageli kiriklikke hümne. Suurim vagandiluule kogu ,,Carmina Burana" (,,Beuemi laulud") on kokku pandud 13. sajandi algulja leitud Baierist Benediktbeuemi kloostrist. Vanimad säilinud rahvakeelsed ilmalikud laulud on kangelaslaulud (pr k chanson de geste)
tsükkel (Geoffrey, Chretien) vallutas Kuningas Arthuri isa oli Uther Pen- dragon, kes võttis naiseks Igraine'i. 9. Linnakirjandus - luule Uther tungis Igraine'i abikaasa surmatunnil nais magamistuppa, võtnud Haridus ilmaikumaks võlur Merlini abil tolle abikaasa kuju. Teater ärkab ellu Kokkuleppel võttis Merlin sündinud poisi Vagandid ehk goljaarid Prantsusmaal enda juurde ja pani talle nimeks Arthur. "Olgem rõõmsad, kuni oleme veel Enne surma kuulutas Uther oma pärijaks rõõmsad" Arthuri, kuid tema päritolu saladuslikkus ja vaenalaste salasepistused põhjustasid Rutebeuf (XIII saj) loobus kurtuaassest sõja. Arthuril oli oma poolõega, ilutsemisest ja sageli ka muusikast.
Etappe on kokku 6. 1. Neuma- märk, millega pandi kirja helisid 2. Noodijooned- punane ja roheline joon, do ja fa 3. Iga noodi jaoks võeti kasutusele eraldi joon, võis olla kuni 10 joont 4. 11. Sajand Guido Arezzost, võtab kasutusele 4 joont ja joonevahed, erinevatel helidel silpnimetused 5. 12. Sajand kasutusele võetakse kandilised noodipead, kvadraatneuma 6. 13. Sajand Franco Kölnist, rütmisüsteem, mis on aluseks tänapäeva noodivältustele Ilmalik muusika Goljaarid - inimesed, tänu kellele me ilmalikust muusikast üldse midagi teame. 11-13 sajand rüütli kultuuri kuldaeg Rüütli laulikud Lõuna-Prantsusmaal trubaduurid Bernart de Ventadorn Põhja-Prantsusmaal truväär Adam de la Halle Saksamaal minnesingerid ehk lembelaulikud Walter von der Vogelweide Algselt pidi rüütli laulik olema seisuselt rüütel, hiljem asi muutus. Rüütli laulikud võisid olla ka naised. Akvitaania Eleonore , Marie de Champange, Beatrice de
veel lõpusirgel. Hiljem hakati ka abijooni kasutama. Tänapäevast noodikirja hakati kasutama 15. sajandil: taktijooned, noodid nii seest tühjad kui täis, noodisabad jne. · Ilmalik muusika, rüütlipoeesia ja rüütlilaulikud Keskaegsest ilmalikust laulust on vähem informatsiooni kui vaimulikust laulust, sest ilmalik laul oli väga pikka aega suuline (levis suust suhu) ja esines väljaspool kirikut. Esimesed ilmalike laulutekstide kirjapanijad olid goljaarid e. vagandid, kelleks olid aktiivsed noored (üliõpilased) ja teenistuseta vaimulikud. Suurim vagandilaulude kogu on "Carmina Burana" (Beuerni laulud) 13. saj.-st ja leitud Baierist ühest kloostrist. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks.
silnimed, mis olid võetud kaitsepühak Johannese auks loodud hümni esimesest salmist (ut-re-mi-fa-sol- la). 12. saj ilmusid neumadele kandilised noodipead. 9-12. saj muutus kirikulaulu suuline traditsioon aegamisi kirjalikuks ja tekkis loomingumeetod troop- traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. I aaastatuhande lõpul sündis pikkadest troopidest dialoogid, milles sündis liturgiline draama. Keskaegne ilmalik laul Esimeste ilmalike laulude kirjapanijaiks olid goljaarid ehk vagandid-rändavad üliõpilased või teenistuseta vaimlikud. Suurim vagandiluule kogu on „Carmina Burana“. Kõige enam on sälilinud rüütlilaule ja neid esitasid trubaduurid(laulikud Lõuna-Prantsusmaal) ja truväärid(laulikud Põhja- Prantsusmaal). Saksamaal oli nende nimeks minnensingerid. Rüütlilaul oli valdavalt Prantsusmaal ja Saksamaal ilmalik. Hispaaniast pärit suurim keskaegne laulukogu kannab nime „Cantigas de Santa Maria“ ning on koostatud kuningas Alfonso X poolt
annaabi.ee 
