Muusika 22.05 Rahvusliku helikeele kujunemine instrumentaalmuusikas Rahvuslikkuse väljendamiseks saab teose loomise aluseks võtta ehedad rahvaviisid Rahvuslikkust saab väljendada ka rahvamuusikale omaseid intonatsioone kasutades Heino Eller 1887-1970 Eesti rahvuslik sümbol Tema loomingus ei kohta rahvalaulude kasutamist või töötlusi Rahvuslikkus seisneb folkloorsete intonatsioonide loomises Pedagoog ja helilooja Sündis 7
aastate paiku. Klassitsismil on kolm perioodi: 1) 1720-1760 eelklassitsismi periood. Uued muusikavormid ja zanrid. 2) 1760-1780 varaklassitsismi periood. Eelmisel perioodil tekkinud muusikavormide väljakujunemine. Mozarti ja Haydni varajane looming. 3) 1780-1810 klassitsismi kõrgaeg. Põhiosa: Mozarti ja Haydni tähtsamate teoste valmimise periood ja Beethoveni esimesed teosed. Klassikalise stiili kujunemine Olulisemad vormid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. Kuni 18. sajandini ,,tellis muusika" õukond ja kirik. 18. sajandi alguses hakkasid heliloojad suhtlema lihtrahvaga ning loomingu aluseks on tavainimese elu. Uus stiil instrumentaalmuusikas sai alguse Itaalias. Sellele pani aluse Scarlatti. Kõige tähtsam vorm oli sonaadivorm. Sellel on kolm põhiosa: 1. ekspositsioon e teema esitlus. Esitletakse järjestikku kahte erinevas meeleolus ja helistikus kõlavat teemat- peateemat ning kõrvalteemat. 2
BAROKKOOPER JA UUE STIILI KUJUNEMINE *Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Polüfoonia asemele tuli monoodia. *Mis on monoodia? Ühehäälne meloodia, millega käib kaasas harmooniasaade. *Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.saj arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. *Võrdlen muusikat Renessanssi ja baroki ajastul lk. 163,187. Tüüpiline renessansiajastu muusika pole kontsertlik, st ta pole algselt mõeldud kuulamiseks. Instrumentaalmuusika hõlmas barokiajastul mitte ainult salongilikku kodust musitseerimist, vaid ka orkestrimuusikat.
● “Inimese kodaniku õiguse deklaratsioon” viis Vana-Euroopa lõpuni Vorm!! Kõikides kunstiliikides jälgiti kindlat vormi, ülesehitust ja struktuuri ● Kunst ja arhitektuur - geomeetrilisi kujundeid ● Luule - puhtad riimid ● Muusika - selge ja reeglistatud vorm ning ülesehitus Klassitsism muusikas: ● Püüti luua selge ülesehitusega teoseid ● Osad pidid olema täpselt tasakaalustatud Tekkisid uued zanrid (instrumentaalmuusikas): - SONAAT: 3-4 osaline, 1-2 pillile - KEELPILLIKVARTETT: 4-osaline, keelpillikvartetile - SÜMFOONIA: 4-osaline, sümfooniaorkestrile ● Hakati korraldama avalikke kontserte ● Hakati välja andma suurtes tiraažides muusikaõpikuid ja nootide trükkimine laienes tohutult ● Tavakodudes hakati jälle rohkem muusikat tegema ● 18. saj hakkas helilooja suhtlema laia ja anonüümse ja väga asjatundliku publikuga
ANSAMBEL Ansambel on kahest või enamast pillimehest või lauljast koosnev muusikute grupp. Ansambleid saab liigitada kahe põhitunnuse järgi, need on: * muusikute arv · Pillikoosseis Ansamblite nimetused, mis lähtuvad muusikute arvust, on tuletatud ladinakeelsest arvsõnadest. Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: Keelpillitrio- viiul, vioola, tsello Klaveritrio- Viiul, tsello, klaver Keelpillikvartett- Kaks viiulit, vioola, tsello Klaverikvintett- Kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Esitatavast muusikastiilist sõltuvalt võidakse mõiste ,,ansambel" tähistamiseks kasutada erinevaid sõnu: rahvamuusikaansamblit
5. Rembrant, Greco, Caravaggio, Rubens 6. Afektiõpetus- Itaalias välja sündinud õpetus inimese tunnetest ja meeleseisundist. 7. Imiteeritud polüfoonia asemele tuli monoodia- ühehäälne meloodia+ basso continuo. 8. Monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Sellel on alati saade- meloodiahääl ja basso continuo. Tekstil on olulimne roll, arvati, et selleta ei ole võimalik midagi väljendada. 9. Instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet või deklamatsiooni. 10. Basso continuo = generaalbass. Barokile iseloomulik harmooniasaade. 2 pilli- 1 meloodiaks, teine saateharmooniaks. Soolopillid Bassipillid Lauto, klavessiin tsello, bagott 11. Renessans Kirikus, pere ringis, jumalateenistustel. Barokk Meelelahutuseks nt balletidel. Muusika oli teatraalne, tekkis kantaat. 12. Oratoorium tekkis umbes 1600.aastal Roomas
Barokiajastu muusikas asendusid polüfoonia harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga. Kujunesid uued teose vormid: vokaalsümfoonilises muusikas ooper, oratoorium, kantaat, instrumentaalmuusikas, soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso, avamäng ja süit. Barokkmuusikat iseloomustab ülevus, intstrumentaaalne programmilisus ja musitseerimisrõõm. Ajastu esileküündivamad heliloojad on ka sakslased Johann Sebastian Bach ja Georg Friedrich Händel. Johann Sebastian Bach ( 21.03 1685 28.07 1750) helilooja ja organist, suur improviseerimisoskus, seos rahvaloominguga. Tema muusikast huvituti alles 19. saj. alguses. Tema
meloodiakujundeid. Missugused zanrid olid sel ajal kirikumuusikas- Missa, reekviem, motett Reformatsioon- usumuudatus Millest sai tõuke seltskonnamuusika areng- nooditrükitehnika leiutamine 15-16.saj andis tõuke Iseloomusta ilmalikke laule- Laulud, mis polnud jumalaga seotud. *kõiki hääli võib laulda *kõiki hääli võib laulda neid ühtlasi pillides dubleerides. Madalmaade koolkonna heliloojad- Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay. Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas- kujunesid uued pillizanrid Sansoon- prantsuskeelne ilmalik laul, tavaliselt 4-häälne, renessansi ajal, võib saata pillidega, motetiga sarnane meloodilised, lüürilised armastuslaulud, kiired, lõbusad Desprez- Renessansi tähtsaim helilooja, tähtsustas teksti Luther- Saksa munk ja usutegelane, tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Luteri koraal- Protestantlik kirikulaul, kus emakeelsele värsstekstile vastab igas salmis sama meloodia. Võis saateks olla orel.
Klassitsism *Klassitsism on klassitsismiajastul loodud muusika, ajavahemikus 18.-19. sajand. *Muusikas domineerib põhimeloodia, vähem kasutatakse dissonantse ja meloodia on kompaktne ja korrapärane. *Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni. Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Uuteks zanriteks olid sümfoonia, klassikaline instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sonaat, koomiline ooper ja laulumäng. * Tuntumateks heliloojateks on Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. *Kõige järjekindlamaks klassitsistlike printsiipide rakendajaks maalis oli prantsuse kunstnik JACQUES LOUIS DAVID (1748-1825). Tema teos "Horatiuse vanne" sai klassitsismi programmiliseks teoseks
dissonantsidest (helide ebakõla) vaba harmooniaga, tasakaalustatud ja klassikaliselt selgete vormiskeemidega. Eelistati lihtsate ja korrapäraselt liigendatud meloodiate loomulikku tundelisust. Süvenes homofooniline väljenduslaad (üks häältest on domineeriv ehk meloodia, teised moodustavad selle saate ehk on saatehääled) ning üha enam hakati rõhutama muusika tonaalsust ehk helistikukesksust (meenuta Rameau ,,Harmooniatraktaat" raamat lk. 206-207). 8. Missugused muutused toimusid instrumentaalmuusikas (kammer-, orkestrimuus.)? Kadus kõigi barokiajastu koosseisude iseloomulikum osa basso continuo, mida asendas helilooja poolt välja kirjutatud klaveripartii, mis sai ansamblis juhtivaks. (vt. edasi lk. 272) 9. Kus kujunes välja klassikaline orkester ning mis pillirühmad sinna kuulusid? Instrumentaalmuusikas kujunes välja klassikaline orkestrikoosseis, mis on kasutusel tänaseni. Aluse pani Mannheimi koolkonna meister Johann Stamitz. Seal asus ka Euroopa suurim õukonnaorkester.
(funktsionaalharmoonia: duurmoll, toonikadominant, kolmkõlad), mitteperioodiline meloodika (perioodiliselt liigendatud laululine meloodia), eelistatud vokaalmuusika (instrumentaalmuusika), valdavalt vaimulik muusika (ilmalik), valdavalt polüfooniline (homofooniline) Sonaadivormi skeem ekspositsioon (teema tutvustus), töötlus (teema arendus)+kulminatsioon, repriis (teema esitlus algkujul), kooda (lõpuosa) Muutused instrumentaalmuusikas: kammermuusikas tekib klaveri trio, keelpillikvartet, klaveri kvintett; orkestrimuusikas klassikaline sümfooniaorkester Ooperiliigid: Opera seria G.F.Händel, tegevus toimub antiiklegendis; Opera buffa räägib linnaühiskonnast, tegevustoimub reaalelus, tegelasteks on vanahärra, teener; Singspiel Saksamaa, Austria, oopereid etendati saksa keeles, W.A.Mozart "Võluflööt", "Teatri direktor"
Näiteks Clement Janequin ,,Lindude laul"; Abraham Bosse ,,Helisev muusika" Kuidas oli muusika seotud tekstiga? Tugevnes muusika seos tekstiga. Muusika rütm jäljendas teksti: rütmi liigendus ning muusikas õpiti väljendama samu hingeseisunded, millest oli kantud poeetiline tekst. Nimeta Madalmaade koolkonna tähtsamaid heliloojaid. Tähtsaim helilooja oli Orlanud Lassus, Josquin Ockeghem, Josquin Desprez, Guillaume Dufay Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas? Vokaalmuusika ja instrumentaalmuusika eraldusid ning kujunesid uued pillimuusika zanrid. Nimeta renessansiaja kunstnikke, nende tähtsamaid töid. Leonardo Da Vinci ,,Vitruviuse inimene", Raffael Millised olid ressansiajastu lulisemad saavutused teaduses? Leiutati kompass, püssirohi, langevari, helikopter, allveelaev Renessansi ajal tehti palju maadeavastusi. Milliseid? Avastati Ameerika.
Eduard Tubini loometöö oli pikk ja viljakas: Esimesed helitööd valmisid juba 1920. aastatel, viimase teose kallal töötas ta veel vahetult enne surma. Kaalukaim osa tema teostest olid orkestriteosed: 10 sümfooniat, instrumentaalkontserteid, sümfoonilised süidid ja lühivormid. Tubin on kirjutanud eesti esimese balleti "Kratt". On kirjutanud ka rohkesti kammermuusikat, Tubini muusikat tajutakse rahvuslikuna. Ta on kasutanud oma teostes rhvaviise. Eduard Tubin oli üks esimesi, kelle instrumentaalmuusikas ei kõla rahvaviiside kasutamine ebaloomulikuna.
18.saj algul linnaväljakutel ja kohvikutes. Barokkorkester kasvas välja barokktriost, oli tänapäevasest sümfooniaorkestrist oluliselt väiksem ja tavaliselt neljahäälne. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusika muutus rõhutatult helistikukeskseks.
See sõltus ettekande kohast ja kui palju milliseid pille kasutati. Kuni 17. sajandini ei loodud muusikat kindlatele muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid. Klassitsismiaja orkester Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites ja õukondades. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. See oli periood, kus heliloojad suutsid end elatada, sõltumata õukonnast või kirikust
laulud-tantsud võisid põhineda autentsetel algetel, kuid tunnetuslikult olid nad juba midagi uut ja muud. Alles 21. sajandi hakul on noorema põlvkonna eestlastel tekkinud oma muusikaliste juurtega uue suhte otsimise soov. Rahvamuusikat õpitakse ja sellega katsetatakse mitmel moel. Põhiläteteks siin on ühelt poolt vanem laulukultuur regilaulude näol, teisalt aga ka uuemad rahvalaulud, mida 19. sajandi lõpust alatessüstemaatiliselt koguma asuti. Instrumentaalmuusikas saab toetuda peamiselt vaid seltskonnatantsude viisidele. Tänapäeval on kohtumised eesti rahvamuusikaga võimalikud mitmesugustel festivalidel, ennekõike Viljandi Pärimusmuusika Festivalil, Viru Folgil ja mitmetel teistelgi. Autentsetest näidetest kinni pidav on Baltica folkloorifestival. Jätkuvalt kasutavad rahvamuusikat oma loomingus ka elukutselised heliloojad. Vana rahvamuusikat sünteesitakse dzässi ja rokiga
lõpetatud sümfooniat, lühivormid). Tuntuimad neist on sümfoonilised poeemid „Koit“, „Viirastused“ , „Ööhüüded“ ning sümfoonilised pildid. Populaarseim Elleri teos on arvatavasti tsükkel „Viis pala keelpillikvartetile“, kuhu kuulub ka „Kodumaine viis“ Erinevalt Saarest ja Kreegist ole Eller käinud rahvaviise kogumas ega ole neid ka põhjalikult uurinud. Otseselt pole Eller rahvaviise oma teostes kasutanud, kuid juba oma varases instrumentaalmuusikas kasutab ta rahvuslikku helikeelt. Rahvamuusikale omased intonatsioonid tema teosesse algul ehk vaistlikult, lapsepõlvemuljete toel. Mõni aeg hiljem, 1941.aastal, jõudis Eller juba konkreetsete rahvaviiside teadliku kasutamiseni Ka Ellerile meeldis loodus, eriti mets ja meri, see väljendub kindlasti ka tema loomingus. Paljudes teostes ilmnevad eepilised jooned, on dramatismi, kohati salapära, huumorit jpm. Kuigi Elleri sümfoonilisest loomingust mängitakse rohkem
generaalbassiepohhi (tähendust ei tea). Tol ajal asendusid polüfoonia (mitme iseseisva meloodia üheaegne kõlamine muusikas) homofooniaga (mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad talle harmoonilise saate), kontrapunkt (üldine polüfooniaõpetus, samaaegsete meloodiate kooskõla muusikas) harmooniaga ja keskaegsed helilaadid mazoorminoorsüsteemiga ( mazoor helistik, minoor moll). Kujunes palju uusi teosevorme: vokaalsümfoonilisus, instrumentaalmuusikas soolosonaadid ja kontserdid, fuuga, concerto grosso ( esimene orkestrizanr), avamäng ja süit (mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö). Barokki muusikat saab jaotada kolmeks perioodiks: varane periood kestis 1580- 1630, keskmine periood kestis 1630-1680, hiline periood kestis 1680-1740. Ühtset barokistiili muusikas ei olnud, erinevatel maadel olid erinevad stiilid. Barokk ei olnud kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele
orkestrit. Orelile tuli juurde registreid ning nende esikülgi hakati uhkemalt kaunistama. Soolokontsert üks või mitu solisti vastandatakse orkestrile. Solistid mängivad oma soololõike vaheldumisi orkestri või ansambliga. Selline kontsert on enamasti kolmeosaline ning tavaliseim instrument on viiul. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja on veenetslane Antonio Vivaldi (pärit Itaaliast). Kuulsaim teos on ,,Aastaajad" Instrumentaalmuusikas oli sonaadi ja kontserid kõrval ka kolmas väga tähtis vorm süit (- erikarakteriga kokku pandud palad). 17.sajandi lõpul kujunes Saksamaal süiditsüklile kindlam raam neljast erineva karakteri ja päritoluga õukonnatantsust: allemande (4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants); courante (3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants); sarabande (-aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants); gigue (soti
MUUSIKALISED KOOSSEISUD 2. ORKESTER Orkester on suurekoosseisuline muusikagrupp, mis koosneb pillimängijatest ja dirigendist. Nimetus on tuletatud kreekakeelsest sõnast orchestra mis 6. - 5. sajandil eKr tähendas antiikteatri eeslava (orkestrat). Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng, arenesid keelpillid. Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Orkestrisse kuulusid: 10 I viiulit, 10 II viiulit, 4 vioolat, 4 tsellot, 4 kontrabassi, 2 flööti, 2 oboed, 2 klarnetit, 2 fagotti, 2 metsasarve, 2 trompetit ja timpanid. Tekkis tänapäevane klassikaline sümfooniaorkestri koosseis. /Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites, õukondades, sellega
Kunsti ja muusika eesmärgiks oli inimeses tunnete ja emotsioonide tekitamine. Seosed barokiajastu arhitektuuri ja muusika vahel. Nii arhitektuuris kui muusikas kasutati palju kaunistusi. Tihti esines rõhutatud ilustamist ja toretsemist. Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Varasema polüfoonia asemele tuli monoodia. Monoodia ühehäälse meloodiaga muusikastiil Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? Algul mängiti instrumente põhiliselt monoodiliste laulude saateks. 16 saj. Teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. ,,kontsert" barokiajastul kiriklik teos häältele ja pillidele, tänapäeval mitmeosaline sonaadivormis teos soolopillidele ja orkestrile Barokiajastul levinud muusikastiilid: a) Vana e kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi.
Sündisin Halle linnas, kuid olen olnud ka Hamburgis, elanud Londonis ning Itaalias õppisin ooperit. Bach: Ma pole elus ühtegi ooperit kirjutanud, olen keskendunud rohkem orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikale, vokaalmuusikas aga kantaatidele ja passioonidele. Händel: Ka mina olen kirjutanud orkestri-, klaviiri- ja orelimuusikat. Orelimuusikat suhteliselt vähe. Vokaalmuusikas olen kirjutanud oopereid ja oratooriumeid. Bach: Meil tundub olevat muusikas palju ühist. Mida Te täpsemalt instrumentaalmuusikas kirjutasite? Händel: Orkestrimuusikas süite, kontserdeid, concerto grossosid, klaviirimuusikas fuugasid, prelüüde, kontserdeid ja süite, orelimuusikas kontserdeid, fuugasid, ja toccatasid. Aga Teie? Bach: Orkestrimuusikas samuti süite, kontserdeid ja concerto grossosid, klaviirimuusikas HTK- sid, prelüüde, fuugasid ja kontserdeid, orelimuusikas fuugasid, prelüüde ja toccatasid. Händel: Elu on ikka huvitav, kunagi ei tea, kellega kokku võid sattuda.
kiire 2) neljaosaline kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire. Klassitsismiajastu muusikazanrid Kammersonaat *3 osa*kiire-aeglane-kiire* koosseis:klahvpill+paar soolopilli. Instrumentaalkontsert *3 osa*kiire-aeglane-kiire*soolopill+orkester Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire* soolopill+orkester Avamäng*3(vahel 4) osa* kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkster Sümfoonia *4 osa *kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkester .Millised muutused toimusid instrumentaalmuusikas 18 saj? -KAMMERMUUSIKAS -basso continuo hakkas kaduma. juhtuvaks osaks sai helilooja poolt väljakirjutatud klahvpilli partii. tavaline koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. ORKESTRIMUUSIKAS-puupillirühm ühendati keelpillidega. vaskpillidest jäid ainult trompetid ja metsasarved.pillirühmad muutusid iseseisvateks ja suurteks. Klassikaline orkester Kujunes välja Mannheimis,Edela-SaksamaalKeelpillirühmad klassikalises orkestris:1)keelpillid(viola,viiul,tsello,kontrobass)
Vana ehk kiriklik stiil jätkas Rooma koolkonna polüfoonilist kirjastiili, kuid vabamal kujul Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele. Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik. 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87 Valitsevaks sai duur- ja moll-helilaad, varasema polüfoonia asemele, ku kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad, tuli monoodia- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias.Täpsemalt on see saatega monoodia: meloodiaga käib alati kaasas harmooniasaade, millel on samuti väga oluline väljenduslik roll. Vokaalne meloodia on väga tihedalt seotud tekstiga.Ka instrumentaalmuusikas matkib meloodia enamasti kõnet
17801810 oli klassikalise stiili kõrgaeg. siis tegutsesid viini klassikud haydn, mozart ja beethoven.just sellel ajastul võeti kasutusele ka mõiste *barokk* , et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi. uus muusika pidi olema lihtne, liigsetest dissonantsidest vaba, harmooniline, tasakaalustatud selgete vormiskeemidega. süvenes homofooniline väljenduslaad ja enam hakati kasutama tonaalsust. klassitsismi ajastu olulisemad vormid ja zanrid kujunesid välja instrumentaalmuusikas. see protsess oli alanud juba 18. sajandi itaalia muusikas ja jõudis lõpule viini klassikute loomingus.
Muusika kordamine 1.Millised olulised muutused tõi romantismiajastu muusikaellu? Väljendusrikas ja tundeküllane meloodia, Muusikal oli tihe seos kirjanduse ja kunstiga. Pöörduti fantaasiamaailma, tekstiga seotud muusika: soololaulud ja ooperid. Tõsise ooperi kõrvale astus peagi meelelahutuslik operett. Instrumentaalmuusikas olid armastatumad programmilised lühipalad, orkestrimuusikas programmilised sümfooniad. Orkestrikoosseis täienes vaskpuhkpillide ning löökpillidega. Tekkis mitmete maade rahvuslikke koolkondi. Sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ning legendidest. Armastatumaks seltskonnatantsuks kujunes valss. 2. Nim. 5-7 märksõna mis iseloomustavad romantismiajastu kunsti?
- Kunsti ja muusika eesmärgiks oli inimeses tunnete ja emotsioonide tekitamine. Leia seoseid barokiajastu arhitektuuri ja muusika vahel - Nii arhitektuuris kui muusikas kasutati palju kaunistusi. Tihti esines rõhutatud ilustamist ja toretsemist. Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? - Varasema polüfoonia asemele tuli monoodia. Mis on monoodia? - ühehäälse meloodiaga muusikastiil Kuidas väljendus monoodiline stiil instrumentaalmuusikas? - Algul mängiti instrumente põhiliselt monoodiliste laulude saateks. 16 saj. teisel poolel hakkas arenema ka instrumentaalne soolomäng, kus saatena kasutati akordipilli. Võrdle muusikat Renessanssi ja baroki ajastul (lk. 163, 187) - Renessanss on seotud pigem Madalmaadega, Barokk Euroopaga. Renessanss - ilmalik muusika, barokk - tekkisid erinevad uued žanrid (ooper, solistiline vokaal- ja instrumentaalmuusika, orkestrimuusika). Renessanss -
muusikaõpetus. Iseloomusta madrigali. 16. sajandi klassikaline itaalia luulevorm. Polüfooniline(mitmest võrdse tähtsusega häälest) Madrigalid on enamasti tõsised armastuslaulud. Iseloomustab vaba värsivorm, puänt(teritatud lõpplahendus) paaris viimases värsireas. Varajane madrigal oli 4-häälne. Hiljem kirjutati juba 5- või 6-häälsele ansamblile. Madrigal sai alguse 2-häälsest karjuselaulust Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas? vokaal-ja instrumentaalmuusika hakkasid omavahel eralduma. algul oli improvisatsioon. võeti kasutusele uued pillid näiteks lauto, klavessiin ja klavikord 17.sajand kujunes välja noodikiri tabulatuur, see ei märkinud helikõrgusi vaid mänguvõtteid. zanriteks oli prelüüd, fantaasia, toccata ja kantsoon.
Viienda põlvkonna muusikat iseloomustas isikupärane ja väärikas eneseväljendus. Selle põlvkonna heliloojad olid Philipp de Monte ja väga tuntud laulukunstnik Orlandus Lassus, kelle teoseid on ligi 2000. Peale 16.sajandit tekkis instrumentaalmuusika, mis seisnes selles et, muusikas kasutati rohkem pille. Loodi uus omapärane noodikiri tabulatuur, mis pani helikõrguste asemel kirja mänguvõtted. Kasutusel olevad pillid olid instrumentaalmuusikas: orel, klavessiin, klavikord, trompetid, tromboonid ja tsink. Peamiselt oli instrumentaalmuusika ikkagi seltskonnamuusika ja improvisatsioon, sest selle kirjapanijaid oli väga vähe. Üks levinuimaid tantsumuusikaid oli ,,branle". Kokkuvõtteks võin öelda seda, et muusika arenes ikkagi tänus sellele, et inimestele hakati süstime humanismi ja julgust oma arvamust avaldada. Olulisemaks tegelaseks pean Leonardo da Vinci-t, kes tõesti oli geenius ja veel mitmel alal
a. avati Veneetsias esimene ooperimaja Teatro San Cassiano. Teatro San Cassiano Barokkooperi rajajaks Claudio Monteverdi (1567-1643) 1607.a. kirjutatud ,,Orpheus" on esimene ooperizantri terviklik teos. Monteverdi võttis kasutusele avamängu, juhtmotiivid, tema orkestri kõlavärve dramaturgia osana. Kirjutas ka rohkesti madrigale. Claudio Monteverdi Uued zanrid vokaal-instrumentaalmuusikas: · Oratoorium sarnane ooperile, kuid sisu antakse edasi ilma lavalise tegevuseta · Passioon Kristuse kannatuslugu · Kantaat algselt tähendas ilmalikku vokaalteost ühele või kahele solistile väikese pilliansambli saatel Uued zanrid instrumenaatlmuusikas: · Soolokontsert vastandatud barokkorkester ja 1-4 solisti · Orkestrikontsert ei ole ühtegi solisti või solistide gruppi
eesti keeles, kuid Carl Robert Jakobson nõudis, et vähemalt pooled laulud kavas oleksid eesti keeles. 19. sajandi lõpul kuni 20. sajandi alguseni hakkas koorilaulude kõrvale kerkima ka sümfoonilist ning vokaalsümfoonilist muusikat. 1919. aastal asutati esimesed muusikakõrgkoolid Tallinnas ja Tartus. Evald Aav kirjutas 1928. aastal esimese ooperi “Vikerlased”. 20. sajandi esimesel poolel hakati kasutama üha enam rahvaviiside motiive, koorimuusikas tegi seda Mart Saar ning instrumentaalmuusikas Heino Eller. Heino Ellerit võib lugeda üheks tähtsaimaks Eesti muusikakultuuri mõjutajaks. Ta oli Eesti rahvushelilooja. Oma huvi muusika vastu sai ta tänu perekonna suurele muusikalembusele. Oma loomingus keskendus peamiselt instrumentaalmuusikale, nendest suurem osa koosnes klaveripaladest. Suurim panus Eesti muusikakultuuri oli tema loomingus kasutatud Eesti rahvuslik koloriit. Kõige enam on tema loomingus tuntud just sümfoonilised poeemid, nagu
Tubina muusika on peaaegu alati laetud suure sisemise pingega. Olulisemad muusikalised väljendusvahendid selle saavutamiseks on Tubinal intensiivne rütm ning ostinato-tehnika. Oma teostes on ta sageli kasutanud rahvaviise - näiteks mitmetes süitides, balletis "Kratt" jne. Noores Eesti Vabariigis pöördusid mitmed heliloojad rahvusliku väljenduse saavutamiseks rahvaviiside poole. Kõige paremini õnnestus rahvaviiside töötlemine mitmetel kooriheliloojatel. Instrumentaalmuusikas jäid head tulemused vähemusse. Tubin ise oli üks esimesi helimeistreid, kelle instrumentaalmuusikas ei mõju rahvaviiside kasutamine üldsegi mitte ebaloomulikuna. Tubina huvi rahvamuusika vastu oli teaduslikku laadi ning ta püüdis sügavalt mõista ja tajuda selle olemust. Ta otsis teadlikult rahvuslikku kirjaviisi ja selles osas oli talle suureks eeskujuks Sibelius. Eduard Tubin on oma loomingu iseloomustamiseks öelnud: "Minu muusika rajaneb
See oli ratsionaalne õpetus inimese tundeseisunditest ning selle seisukoha kohaselt oli muusika ja kunsti eesmärgiks rõõmu valmistada, kutsuda esile erinevaid tundeliigutusi. Seetõttu on barkokkmuusika ka kõlalt rõõmsameelne, rikkalik. Samuti on ka ehitistega ohtralt kaunistatud, reljeefid, heledad värvid jne. Uue stiili kujunemine: Kompositsioonitehnikas tuli polüfoonia asemele monoodia, ühehäälne meloodia millega käib kaasas harmooniasaade. Instrumentaalmuusikas väljendus monoodiline stiil polüfooniliste laulude ümberseadistamisega soolohäälele lauto saatel. Saade piirdus üsna lihtsate akordidega ning 16.sajandil arenes sellest välja instrumentaalsoolomäng. Barokiajastul levinud muusikastiilid: a) Kikiklik stiil polüfoonilist kirjastiili jätkati kuid pisut vabamal kujul b) Kammerstiil sooloaariad, duetid, teosed soolopillidele, jätkati 16. sajandi seltskondliku musitseerimise tavasid
Ta võttis osa paljude züriide ja kunstinõukogude tööst ning oli valitud endisse Tallinna Linna Keskrajooni Töörahva Saadikute Nõukogusse. Uno helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusika. Ta kirjutas nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad helimeistri instrumentaalmuusikas on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Ta uuris põhjalikult eesti rahvamuusikat ja kasutas oma loomingus rohkesti folkloori intonatsioone, plagaalset harmooniat, erilisi tämbreid, arendusvõtteid. Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on dzäss eesti moodi, eesti teemadega, eesti hingega. Väljendusvahendid helilooja dzässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes
liigsed kaunistused ja keerukuse. Muusikateoses oli esikohal lihtne, korrapärane meloodia ja seda saatis selge, mitte liiga keeruline harmoonia. Selge ja korrapärane pidi olema ka muusikateose ülesehitus ehk vorm. Tekkisid kindlad vormiskeemid, mille järgi hakati muusikateoseid looma. Muusikažanrid. Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikažanrid ja nende nimetused, mis on kasutusel tänaseni. Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõi muusikasse väga olulise uue žanri – sümfoonilise muusika. (Sümfooniline muusika on süm- fooniaorkestri poolt esitatav muusika.) Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindel korrapärane vorm ehk teose ülesehitus. Sellega välditi muusika liigset keerukust ja järgiti klassitsismi selguse ja lihtsuse taotlust. Kõige täht- samaks vormiks sai sonaadivorm,
peamiselt on köitnud tantsuline folkloor (torupilli- ja kandlelood). Kasutatud on mitmesuguseid polüfooniavõtteid - Sündmustik areneb 18. saj. keskel, mil meie esivanemad uskusid veel nõidu ja tonte ning nende mõttemaailme mõjutasid mõistatuslikud loodusnähtused. Hein Eller (1887-1970)- suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas -Rahvuslike traditsioonide kujundaja ja arendaja instrumentaalmuusikas. -Loomingus impressionistlikke värve ja kõlakombinatsioone( Öö hüüded, Viuirastused, Varjus ja päikesepaistel) -Jõuline dramatism puudub, pigem lüürik. -Loomingus tähtsal kohal põhjamaiselt karge kodumaine loodus.( Põhjamaine viis, Koit) Looming: -Sümfoonilised teosed "Öö hüüded", "Varjus ja päiksepaistel", "Viirastused". -Orkestriteos " Kodumaine viis" (tuntakse ka nime all "Põhjamaine viis") -Sümfooniline poeem" Koit"
7 septett septem 8 okstett octo (loe: okto) 9 nonett novem PTG Õpetaja: Katrin Kobolt Page 1 of 7 Õppeaine: Muusikaõpetus Klass: 9 Teema: Erinevad orkestriliigid ja pillide koosseisud Instrumentaalmuusikas nimetatakse pillikoosseise järgmiselt: Keelpillitrio viiul, vioola (alt I, II), tsello Klaveritrio viiul, tsello, klaver Keelpillitvartett kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Klaverikvintett kaks viiulit, vioola, tsello, klaver Puhkpillikvintett flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv Samas sageli kasutatakse ,,ansambel" nimetamiseks erinevaid sõnu nagu; rock- ja popmuusikas ning levimuusikas sõna ,,bänd". Rahvamuusikaansamblit nimetatakse ka külakapelliks.
kujul · kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette, teoseid soolopillidele ja väiksematele pillikoosseisudele · teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem, väljenduslaadilt rõhutatult tundeline ja kirglik 3) Missugune põhimõtteline muutus toimus kompositsioonitehnikas? Mis on monoodia ja kuidas väljendus monoodiline stiil vokaal- ja instrumentaalmuusikas? Lk.87 Muutus kompositsioonitehnikas: valitsevaks said duur- ja moll-helilaad ning varasema polüfoonia asemele, kus kõik hääled olid võrdsed ja iseseisvad, tuli monoodia. MONOODIA- stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Vokaalne meloodia on selles stiilis seotud väga tihedalt tekstiga, jälgides täpselt deklamatsiooni rühmi ja kõnemeloodiat. Baroki instrumentaalmuusikas matkib
5 Kvintett Quinque (loe: kuinkue) 6 Sekstett Sex (loe: seks) 7 Septett Septem 8 Oktett Octo (loe: okto) 9 Nonett Novem Instrumentaalmuusikas on aja jooksul välja kujunenud teatud pillikoosseisude kindlad nimetused: · keelpillitrio- viiul, viola, tsello · klaveritrio- viiul, tsello, klaver · keelpillikvartett- kaks viiulit, viola, tsello · keelpillikvintett- kaks viiulit, viola, tsello, klaver · puhkpillikvintett- flööt, oboe, klarnet, fagot, metsasarv Puhkpillikvintett Keelpillikvartett
viiulirühma, harmooniatäiteks vioolade rühm ja basso continuo, mida mängiti vastavalt vajadusele mitme pilliga, nt tsello, kontrabass, fagott jm). Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. See tekkis algselt vokaalmuusikas vastuseisuna varasemale polüfoonilisele kirjaviisile, kus häälte keeruka põimumise tõttu oli kuulajal raske teksti jälgida. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas. Muusikas muutus rõhutatult helistikukeskseks (tonaalseks). BAROKOSTIIL Naiste riided:muutus samuti vabamaks - lõdvem korsett, avaram dekoltee. Krookkrae asendus pitskraega. Varrukaid kaunistasid laiad pitsmansetid. Riietus koosnes sügavast dekolteest ja kaheosalisest seelikust
6 Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, teist sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat... Ühesuguse vastutustundega kirjutas ta nii taidlusansamblile kui suurele orkestrile. Kõige hinnatavamad helimeistri instrumentaalmuusikas on tema dzässisüidid, mis avasid uue ajajärgu eesti rahvusliku dzässi arengus. Ta uuris põhjalikult eesti rahvamuusikat ja kasutas oma loomingus rohkesti folkloori intonatsioone, plagaalset harmooniat, erilisi tämbreid, arendusvõtteid. Uno Naissoo süite kuulates tunnetab iga muusikasõber, et see on dzäss eesti moodi, eesti teemadega, eesti hingega. Väljendusvahendid helilooja dzässikompositsioonides muutuvad koos ajaga, ulatudes
bassihääl ja sellele ehitatud harmooniaakordid. Nimetus `trio` ei tähista mitte pillide, vaid partiide arvu, kuna basso continuo´t mängis vähemalt 2 pilli. Tähtsamad meloodiapillid olid viiul, oboe ja plokkflööt. Puhkes orkestrimuusika buum. Orkestrid esinesid õukondades, lossikirikutes, õukonnateatrites. Üha enam populaarsust võitis homofooniline mitmehäälsus. Kompositsioonitehnika aluseks said meloodia ja toetav harmooniasaade, seda nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas, nii soolopalades kui ka koori- ja orkestriteostes. Vokaalmuusikas kasvas teksti osatähtsus. Helilooja eesmärgiks sai tekstis kirjeldatava kujutamine muusikas,mis muutus rõhutatult helistikukeskseks. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia,sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas. Arenesid välja uued zanrid: · Ooper- eelkäijad olid vanakreeka tragöödiad, keskaegsed liturgilised draamad ja müsteeriumid, renessansiaegsed õukonnaetendused ja madrigalikomöödiad.
Keelpillikvartett 4v3 Kiire/aeglane/ 2 viiulit, vioola, (tantsuline)/kiire tšello Avamäng 1 - Sümfooniaorkester Sümfoonia 4v3 Kiire/aeglane/ sümfooniaorkester (tantsuline)/kiire 10. Muutused instrumentaalmuusikas 18. sajandil: a) Kammermuusika- Basso continuo kaob, barokktrio asendub keelpillikvartetiga. b) Orkestrimuusika- Suur 4-häälne keelpillirühm, 4-häälne puupillirühm, trompetid ja metsasarved. Kontrabass, hiljem tromboon. 11. Klassikaline orkester kujunes välja edela-Saksamaal, Mannheimis. 12. Pillirühmad klassikalises orkestris: a) Keelpillid b) Puupillid c) Vaskpillid 2 13
Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele
f f f = forte fortissimo = väga tugevalt f f f f = fortissimo-fortissimo e duubel-fortissimo = ülitugevalt m p = mezzo piano = ``pool-vaikselt``, parajalt vaikselt m f = mezzo forte = ``pool-tugevalt``, parajalt tugevalt Helide tugevusastmik kui helitugevusvaramu on muusikas kasutatavate helitugevuste korrastatud kogu: (pppp) - ppp pp p mp mf f ff fff - (ffff) Helitugevuste tähistus on suhteline. Noodikirjas paiknevad üldised tugevustähised instrumentaalmuusikas noodijoonestiku all, klahvpillidel 2. joonestiku vahel, tekstiga vokaalmuusikas joonestiku kohal. Üldised tugevustähised kehtivad helindi tervikosa lõpuni või kuni uute tähisteni. Üksikhelide teistest erineva tugevuse tähistamiseks kasutatakse mitmesuguseid sõnalühendeid ja märke kui kohalikke tugevustähiseid. Eelnevatest suuremat helitugevust kui rõhku e aktsenti tähistavad: fz = forzato või sf: vahel ka sff või sfff või sfz = sforzato = tugevdatult, rõhutatult
Tubina muusikat tajutakse rahvuslikuna. Oma teostes on ta sageli kasutanud rahvaviise - näiteks mitmetes süitides, balletis "Kratt" jne. Noores Eesti Vabariigis oli teravalt päevakorral küsimus kunstide, sealhulgas muusika rahvuslikkusest. Mitmed heliloojad pöördusid rahvusliku väljenduse saavutamiseks rahvaviiside poole. Paremini õnnestus rahvaviiside töötlemine mitmetel kooriheliloojatel (eriti Mart Saarel, Cyrillus Kreegil), instrumentaalmuusikas oli aga häid tulemusi vähe. Tubin oli üks esimesi, kell
- Apolloni kultus - lüüra. kitara, forminks - Dionysose kultus - aulos, barbiton, süürinks - Pillid: paanivile, kitara, aulos ja topeltaulos Vana-Rooma 2. saj I pool eKr - 5. saja lõpp pKr - Lähtuti vanakreeka muusikapärandist - Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes - Orkester dirigendiga(jalalöögid) saateks laulule - Orkester oli ka iseseisev esineja vahetevahel - Instrumentaalmuusikas oli mitmehäälsus - Hakati korraldama kontserte - Keiser Nero valitsemisajal toimusid Roomas muusika alaal mitmesugused võistlused, Nero oli andekas kitarrivirtuoos - Elukutselised plaksutajad - klaköörid - Kujunes pantomiim - Pillid: Vana-Rooma vesiorel, tiibia Varakristlik muusika 1. saj II pool - 6. saj - Kristlus sündis Palestiinas ja levis algselt Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika aladel
korrapärasuse ja jättis kõrvale barokile iseloomulikud liigsed kaunistused ja keerukuse. Muusikateoses oli esikohal lihtne, korrapärane meloodia ja seda saatis selge, mitte liigakeeruline harmoonia. Selge ja korrapärane pidi olema ka muusikateose ülesehitus ehk vorm. Tekkisid kindladvormiskeemid, mille järgi hakati muusikateoseid looma. Muusikazanrid. Klassitsismi ajal kujunesid välja mitmed klassikalised muusikazanrid ja nende nimetused, mison kasutusel tänaseni. Instrumentaalmuusikas toimus kõige suurem areng. Sümfooniaorkestri välja kujunemine tõimuusikasse väga oluliseuue zanri sümfoonilise muusika. (Sümfooniline muusika on süm-fooniaorkestri poolt esitatav muusika.) Klassikaliste muusikateoste aluseks on kindel korrapärane vorm ehk teose ülesehitus. Sellegavälditi muusika liigset keerukust ja järgiti klassitsismi selguse ja lihtsuse taotlust. Kõige täht-samaks vormiks sai sonaadivorm, mille aluseks on kaks erineva karakteriga
järgmise stiiliajastu romantismi vahel aga midagi taolist pole. Beethovenit võib tinglikult nimetada üleminekuaja heliloojaks: tema muusika lähtus peamiselt küll klassikalistest vormiideaalidest, kuid loomingus on ka juba romantikutele iseloomulikke jooni. Põhjapanevad muutused muusikalises mõtlemises algasid siiski alles 19. sajandi lõpul. Klassitsismiajastu instrumentaalmuusika Klassitsismiajastule iseloomulikud uued vormid ja zanrid kujunesid instrumentaalmuusikas, neist olulisim on sonaadivorm. Klassikalise sonaadivormi aluseks on kahe põhihelistiku (tavaliselt toonika ja dominant) ning neid esindavate eri karakteriga teemade vastandamine. Sonaadivorm koosneb peamiselt kolmest lõigust. 1. Ekspositsioon esitleb kaht peamist helistikku: toonikat peapartiis ja dominanti kõrvalpartiis. Tavaliselt on nende helistike selgemaks eristamiseks kummalgi partial
Samuti pöördusid valgustajad ühiskonna seisusliku korralduse vastu, seisid hariduse ja loodusteaduste arengu eest ja rääkisid inimese loomupärastest õigustest. Muusikas keskendus valgustusajastu veendumusele, et inimmõistus on võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele
annaabi.ee 
