keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach jad *Francesco Landino *Georg Friedrich Händel
Vaimuliku muusika kõrval oli väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfooniaga tekkis kaanon. Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd taotleti inimlikke tunnete kurbuse, rõõmu, leina väljendust. HILISRENESSANSS (16. saj) Itaalia, Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Erakordne žanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe – frottola, villanella, balletto ja madrigal. 7. Nimeta hilisrenessansi heliloojad kirjeldades nende tegevust ja loomingut Orlando di Lasso – Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke.
Vaimuliku muusika kõrval oli väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfooniaga tekkis kaanon . Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd taotleti inimlikke tunnete kurbuse, rõõmu, leina väljendust. HILISRENESSANSS (16. saj) Itaalia, Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto ja madrigal. 7.Nimeta hilisrenessansi heliloojad kirjeldades nende tegevust ja loomingut Orlando di Lasso Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne , jõuline, dünaamiline ja värviderohke.
Keskaeg, renessanss ja barokk 1. Kes oli Gregorius I ja kuidas oli ta seotud uut tüüpi kirikulaulu tekkimisega. Iseloomusta Gregooriuse laulu. Ta oli esimene munk, kes sai paavstik ja ta juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat ja võttis kasutusele uue liturgiakorralduse 2. Seleta mõisted: liturgia, missa, ordinarium, proprium Liturgia- kristlik jumalateenistus Missa- armulaua teenistus Rooma katolikukirikus Ordinaarium- laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel Proopium- laulud, mis vahelduvad iga päev vatavalt kirikukalendri pühadele 3. Kirjuta missa muusikaliste osade nimetused õiges järjekorras koos eestikeelse tõlkega I Kyrie elleison- issand halasta II Gloria in excelsis teo- au olgu jumalale, kõrges III Credo in unum deum- mina usun ainsasse jumalasees IV Sanctus/ Benedictus- püha/ kiidetud olgu V Agnus Dey- julama tall 4. Millal ja kus tekkis vajadus ühtse noodikirja järele? Selgita mis olid ne...
RENESSANS S 14-16 SAJAND ARS NOVA Mis on Renesanss? Renessanss- antiikkultuuri taassünd. Itaalisat alguse saanud ning 14.-16. Sajandil väldanud periood Euroopa kultuuri ajaloos. Oluliseks sai inimene! Renessansi populaarseim sõna: ISE! RENESSANSI TUNTUMAD HELILOOJAD Josquin Desprez (u.1440-1521) Orlandus Lassus (u.1532-1594) Palestrina (u.1525-1594) RENESSANSS PILLID Klahvpillid- orel, klavikord, klavessiin Keelpillid- lautole, vioola Puhkpillid- plokkflööt, pommer, dulcian, krummhorn Vaskpillid- trompeid, tromboonid, tsink Ansamblipillidena kasutati puupuhkpille. RENESSANSS MUUSIKAS Meloodia lihtne, laulev, rahulik, pole suuri kontraste. Kontrapunkt. Tekib Prantsusmaal - 14..saj. Madalmaades- 15.saj. (Holland, Belgia, Luxenburg, Kirde- Prantsusmaa) ILMALIK Prantsuse sansoon - laul armastusest Canzon - sansooni instrumentaal- töötlus Madrigal - it.k-emakeelne laul, Polüfooniline 3-6 häälne armastuslaul, lauldi oma rõõ...
RENESSANSS: 14-16 saj.*muutused eur maj elus *esimesed arheol väljakaevamised *ilmalikustumine, antiikajastu jäljendamine *Madalmaad * vokaal- ja instrumentaalmuusika eraldumine *uued pillid :lauto,klavessiin, klavikord, tsink, viola da gamba *mitmehäälne laulukultuur tänu nooditrüki täiustumisele *ilmalik vokaalpolüfoonia: motett-ühes keeles,sama tekstiga. Madrigal-armastuslaul. caccia-3-häälne polüf laula kaanonis. sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ...
Guillaume de Machaut Johannes Ockghem Joos de Momper Leonardo da Vinci (~1300-1377) (~1410-1497) (1564-1635) (1452-1519) * Teostest säilinud: * 15. sajandi II poole * Flaami päritolu * Itaalia maalikunstnik, - 23 motetti tähtsaim Madalmaade maastike maalija. arhitekt, slulptor ja - ilmalikud laulud helilooja * Maalis nii insener. - missatsükkel "La * Ta oli samuti fantaasiarohkeid pilte * Tuntuim teos "Mona messe de Nostre Dame" suurepärane laulja. kui realistlikke pilte. Lisa" (1508) * Ars nova väljapaistvaim...
· Josquin Desprez- Ave Maria http://www.youtube.com/watch?v=LUAgAF4Khmg · Josquin Desprez Motets et Chansons http://www.youtube.com/watch?v=hiKaf1-8yQQ · Josquin Desprez Missa La sol fa re mi http://www.youtube.com/watch?v=4wosp8J3K_A HILISRENESSANSS ( 16.saj ) Itaalia Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes, see muutus prestiiziküsimuseks. Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto, madrigal. Orlando di Lasso (Orlandus Lassus) , teda on raske ühe kindla rahvusega seostada. Sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal,tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale (üle 70 missa, passioonid, magnificat`id, motetid), umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso
Millised uued pillid tekkisid renessansiajastul? - viola da gamba, klavessiin, lauto. Missa hakati kirjutama, kui terviklikke muusikateoseid. Mille poolest on tuntud Guillame de Machaut? - Ta on helilooja, kes lõi esimesena missa, kui tervikliku muusikateose. Renessansi kõlaideaal muusika kõla on meloodilisem ja pehmem. Oluline on polüfoonia. Polüfoonia igal häälel on oma meloodia. Ilmaliku laulu tüübid: villanella, balletto, madrigal, frottola. Mille poolest erines oratoorium ooperis? - oratooriumi puhul on koori tähtsus palju suurem, kui ooperis. Kus tekkis renessanss? - Madalmaades. Orlando di Lazzo kirjutas kirikumuusikat Palestrina tema looming oli vaimulik Lutheri koraalid ld. Keelsed liturgiad asendati emakeelsete tekstidega. Inglise kuningas Henry VIII kirjutas ka ise muusikat Silmapaistvamad Inglismaa heliloojad: Taverne, Tallis, Byrd (missad, motetid)
Keskaeg Renessanss Barokk Klassitsism 3-14 sajand 14-17 sajand 1600-1750 1750-1825 Üldine Kristlus; Vokaalpolüfoonilise Generaalbassi ajastu; Funktsionaalharmoonia muusika anonüümne; muusika ajastu; ülikaunistatus; ajastu (T,S,D Rameau); vaimulik muusika; humanism; kontsertstiil õukonnas; lihtsus, rangus, muusikakeskusteks muusika ilmalikustus; ins muusika populaarsus; reeglipärane; ...
Renessanssi heliloojad : giovanni Pierluigi da Palestrina (1526-1594) , Orlandi di Lasso ( 1532-1594) 1517.a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkuda ühine nimetus. Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu. Iseloomustus: Vaimulik laul, Rahvuskeelne,Stroofilise värsstekstiga,Salmides korduv viis . ,,Ma tulen taevast ülevalt","Üks kindel linn ja varjupaik", ,,üks roosike on tõusnud". Vastureformatsioon- Trento kirikukogu kutsuti kokku,kuna suured alad lõid rooma-katoliku kirikust lahku. Mõjutatuna ühehäälse kirikulaulu edust protestantlikus kirikus nõuti gregoriuse laulu reformimist ja taastamist liiturgias.Tulemuseks oli gregoriuse laulu tunduv lihtsustamine.Arutati koguni polüfoonilisest muusikast loobumist.Trento kirikukogu otsustas,et laulu tekst peab olema selgelt mõistetav. Ning missa...
Töö Nr.3 RENESSANSS. Mõiste “renessanss” tuleneb sõnast taassünd ja see võeti kasutusele Itaalias 16. sajandil. Olulise koha sai humanistlik iluideaal, kus väärtustati meelelist ilu, seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest. Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia Renessansi teadussaavutused • Petrucci leiutas nooditrükitehnika • Leiutati püssirohi • Võeti kasutusele araabia numbrid • Põrgu ja paradiis siirdusid inimese sisse • Arenes astroloogia • Merel sõideti tähtede ja kompassi järgi • Galileo Galilei leiutas pendliga kella Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi. Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude...
Orlandus Lassus Guillaume Dufay Orelile mõeldud muusikat. Esimesed instrumentaalmuusika näited on tokaata muusika töötlused või seaded. Ansamblimuusikas olid enam levinud tantsud, mida esitati paari kaupa. Neid mängiti ka lihtsalt kui seltskonnamuusikat. Klahvpillid: orel, klavikord, klavessiin Puupuhkpillid: plokkflööt, pommer, fagott, krummhorn Vaskpuhkpillid: trompet, tromboon, tsink Keelpillid: viola da gamba, viiuli eelkäija Villanella, balletto, frottola, šansoon Sonata, canzon, ricercar, toccata Vasta küsimusele: Mida tähendab ilmaliku noodi väljaannetes märge 'laulmiseks või mängimiseks?' 1. Kõike helisid võib laulda 2. Helisid võib jagada lauljate ja pillide vahel 3. Kõiki helisid võib mängida vabalt valitud pillidel 4. Helisid võib laulda pillide dubleerimisel Milles seisnes Martin Lutheri kirikureform? Kirjutas 95 teksti ning käivitas protsessi, mis muutis Lääne-Euroopat. Vaimulikku muusikat
Olulised muusikazanrid, mida viljeldi Madalmaade koolkonnas 15-16 sajand: 1) Missa 2) Motett 3) Kaanon Catus firumus, ladina keelest tõlgituna püsiv viis. See on peameloodia. Kindel viis mis läbib laulu. Polüfoonia on mitmehäälne muusika, kus kõik hääled on enam-vähem võrdse tähtsusega. Kaanon. A capella renessansiajastul- saatega vokaalmuusika a capella tänapäeval - saateta koorilaul III põlvkond. Jacob Obrecht ja Josquin Desprez. Häälte kooskõla mängib üha suuremat rolli. Tekst selgelt kuuldav. Zanriteks motett, missa ja ilmalik laul. V põlvkond. Philipp de Monte ja Orlandius Lassus. Muusikas ekspressiivsus, damafirm. Zanriteks motett, missa, madrigal ja saussoon. Orlandus Lassus tegi 70 missat, passioone ja motette. Giovanni Pierluigi da Palestrina tegi 100 missat ja 400 madrigali. Martin Lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises: a) uued usuliikumised b) põhiosad jumalateenistuses muutusid c) liturgi...
Küsimused (Barokk) 1. Seleta mõistet ,,Renessanss" Tähistatakse kultuuriloos antiikkultuuri ideaalide taassündi ning seda mõistet hakati esmalt kasutama seoses Itaalia 14.-16. saj. kultuuriga. 2. Mida tähendab ars nova? - Muusikastiil Prantsusmaal 1320-1380. (oli töös 1. Real) 3. Kirjelda ars nova koolkonda, nimeta silmapaistvaim helilooja. 3- ja 4-häälsed motetid, need mitme ühel ajal kõlava tekstiga teosed esindasid oma aja kõige keerukamat kompositsioonitehnikat, mida iseloomustab matemaatiliselt korrastatud rütm. Guillaume de Machaut (1300-1377). ( oli töös 1. Real) 4. Kirjelda Madalmaade koolkonda Häälte sarnasus ja pehme kooskõla, ühised meloodiakujundid. (oli töös 2. Real) 5. Nimeta 15.-16. Sajandi olulisemad muusikazanrid ja iseloomusta neid lühidalt. Sansoon-pr keelne ilmalik polüfooniline laul, Frottola-lihtsas vormis salmilaul, millel on tihti ka refrään, Villanella-laul, mis m...
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal
,,Requiem aeternam", nihutatud pool tooni madalamale, mel. ei kõla nii nagu peaks. Laulab Jean Molineti teksti. II osas nimetab oma 4. õpilast. 4häält, alumine hääl on cantus firmus. Polüf. lihtsustub, põhikujuks astmeliselt laskuv bassiga harmooni järgnevus, mida saj. jooksul on palju esitatud kui pisarate või kannatuste kujundit. Motetti zanrites väljendas J.D end kõige vabamalt. Ta on seotud pmst terve elu Itaaliaga, aga tema loomingus on vaid paar it.k. lugu, nt. frottola. J.D kunst varjutab ära tema põlvkonna kaaslaste oma. Kõrg.ren. kunsti jäävadkunstnikud Heinrich Isaac, Pierre de la Rue, Jean Mounton.
REFORMATSIOON KIRIKUMUUSIKAS 1. Lutheri taotlused kirikumuusikas: 1) kogudus peab kaasa laulma 2) kirikulaul peaks olema emakeeles 3) saatis orel 2. Lutheri koraal ehk protestantlik koraal: 1) orelisaatega 2) mitmehäälsed 3) ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole 4) kasutati emakeelseid värsstekste, et koraali saaks laulda terve kogudus koos kooriga ILMALIK LAUL 1.Ilmaliku laulu laululiigid: Sansoon: Frottola: 1) 4-häälne 1) lihtsas vormis salmilaul 2) võib eristada kahte tüüpi : 2) sageli korduv refrään · meloodilised, sentimentaalsed · kiiretempolised ja lõbusad Villanella: Balletto: 1) algselt kolmehäälne 3) rütmikad tekstita refräänid 2) tihti rõhutatud algelise kõlaga 4) tantsulaul MADALMAADE MUUSIKA 1
seda, mis inimesele kuulates või vaadates ilus ja harmooniline näis. Muusika kõlaideaal lähtub tertsi ja seksti intervallidest.Muusika on enam seotud tekstiga, lähtub teksti rütmist.Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia. Ilmalik muusika 16. Sajandil • Tänu humanistliku hariduse levikule, millega käis kaasas ka korralik muusikaõpetus, laienes oluliselt kunsti tarbijate ring Rahvalikud laulutüübid Frottola – üldnimi paljudele erinevatele lauluvormidele, puhtalt õukondlik laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed
Renessanss Sissejuhatus Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14-17 sajandi Euroopa kultuuriloos. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Muusikaajaloos räägitaksegi sageli mitte renessansist, vaid Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. 14. sajandil hakkas endast märku andma rikaste, kiirelt arenevate linnadega Põhja-Itaalia. Seal tekkis ideaal vabast haritud inimesest ja human...
saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto. Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia. Uus kõlalaad põhines tertsidel ja sekstidel. Orlando di Lasso(zanr kirikumuusika), Giovanni Palestrina (vaimulik muusika) Barokk Barokk oli 17.-18.saj. esimene pool. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed elukutselised
Vanaaeg: KINNOR - Piibli legendaarseim pill, kutsutakse Taaveti harfiks. Kantav 5-9 keelega lra, mida kasutati saatepillina ka templiteenistusel. OFAR - lihtne huulikuta sikusarv, templirituaalis oluliseks signaalpilliks.EGIPTUS FORMINKS - 4-keeleline keelpill,millest arenes 7.sajandiks 5-7 keelega, hiljem 12 keelga Kitara, mida kasutati samuti saateks pikemate poeemide laulmisel aga ka soolomnguks. KREEKA LRA - 7keelega, kergem ja vikem pill, kilpkonna kilbist valmistatud klakastiga, keeli toetavad harud. Apolloni kultus. BARBITON - lra viksem variand, vga pikkade harudega, ainuke pill mis kuulus Dionysuse kultuse alla. HARF - valdavalt naiste pill, tuli kasutusele 5.sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise ko...
Vararenessanssi perioodil kutsuti humanistideks õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. Humanistid vastandusid oma olemuses teoloogidele ning vaiulikele. Hiljem, alates Petrarcast, hakkas humanism tähendama siiski inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku orjusest, seisuslikest normidest ning võimuorjusest. Renessanssi ajal valitsenud muusikažanreid oli mitmeid – motett, madrigal, caccia, šansoon, frottola, villanella, valletto. Instrumentidena kasutati näiteks orelit, klavessiini, plokk- ja põikflööte, krummhorni, trompetit ja lautot. Enne renessanssiajastut ei kirjutatu instrumentaalmuusikat. Nüüd aga muutus instrumentaalmuusika iseseisvaks. Tekkisid erinevad tantsuseaded ning vokaalmuusika imitatsioonid. Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist
Madrigal ja Gesualdo Madrigal itaalia peen ja kunstipärane lauluvorm, polüfooniatehnikas. Sellel on filosoofiline, erootiline või religioosne algtekst. Madrigal arenes välja ansamblimadrigaliks. Ansamblimadrigalidega hiilgas eriti Venosa vürst Carlo Gesualdo. Tema äärmuslik helikeel on ere näide sajandivahetuse manerismist ning oma viimastes, 5. ja 6. madrigalikogumikus on ta jõudnud kohati päris atonaalse helikeeleni. Frottola ja villanella Itaalia rahvalikud laulutüübid olid frottola (rütmikas tantsulaul, domineeris ülemise hääle meloodia) ja villanella (rõhutatud algelise kõlaga ja tekstita refrääniga, nt. fa-fa-fa) Lautolaul ja Dowland Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria, mille väljapaistvaim autor oli John Dowland. Dowland oli meloodiaande poolest kuulus üle Euroopa. Tema laulutekstid on palju poeetilisemad kui inglise madrigalistide tekstid. Tema tuntuim laul on melanhoolne ja erakordselt peenetundelise harmooniaga ,,Flow my tears".
Iseloomulikud programm-sansoonid (pealkiri annab aimu teose sisust). Nt ,,Lindude laul", ,,Sõda", ,,Jaht", ,,Naiste loba" jne. Itaalia lauluvormid 16. saj toimus muusikas elavnemine prantsuse ja flaami muusikute maale tulekuga sõja ajal. · Rahvaliku lauluga tegelesid peamiselt itaallased · Madrigalide jm peenemate teoste kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega · Frottola õukondlik laulutüüp, rahvalik laulustiil. Stroofiline tekst, korduv refrään, domineerib kõrgem hääl. Firenzes tantsulaul, millest arenes madrigal · Villanella kolmehäälne, algelise kõlaga, matkis rahvamuusikat · Balletto üks villanella alaliike, tantsulaul, mille refräänidel pole teksti · Madrigal lihvitum ilmalik laul, millel on tõsisem/filosoofilisem sisu, vaba värsivorm, 4 või rohkem häält, keerukas polüfoontehnika
· Hakati kasutama imitatsioonilist polüfooniat hääled ei vastandu enam üksteisele, ideaalne on häälte ühtsus. Uued zanrid: · Missa ordinaariumiosade tsükkel - kõige esinduslikum zanr. Missatsüklid on ühendatud üheks tervikuks põhimeloodia, cantus firmus'e abil. · Reekviem ehk leinamissa. · Motett muutus lihtsaks polüfooniliseks ladinakeelseks vaimulikuks lauluks. · Ilmalik polüfooniline laul · Itaalia ilmalikud laulud o Frottola o Villanella o Balletto o Madrigal heliloojate kõige lihvitum zanr. Martin Lutheri kirikureformatsioon: · Tekkis luteri koraal. · Rahvakeelne · Ühetaolise rütmiga, kaunistusi pole · Mitmehäälne · Orelisaatega Inglismaal oli populaarne lauto saatega soololaul ehk aaria. Eraldi instrumentaalmuusikat veel ei kirjutatud. 16. sajandi pillimuusika oli peamiselt improvisatsiooniline. Pillid: · Klahvpillid o Orel
Jacques Louis David Muusika Muusika Muusika Kõlas õukondades, kirikutes. Ars nova Valdavaks said ilmalik Vokaalzanrite kõrvale Ars subtilior teema ja homofooniline ilmusid instrumentaalzanrid. Trecento mitmehäälsus. Uued zanrid: tantsusüit, Zanrid: sansoon, frottola, Uued zanrid: klassikaline kontsert, concerto grosso, villanella, salletto, sonaat, klassikaline prelüüd ja fuuga, ooper, madrigal. sümfoonia, klassikaline oratoorium, passioon, kontsert, klassikaline kantaat Josquin Desprez keelpillikvartett, trio, Orlandus Lassus kvintett
RENESSANSS Ars Nova (14. sajand) Philippe de Vitry - Motett 'Imprudenter Circumivi" (Mõistmatult petma) Guillaume de Machaut - 'Messe de Notre Dame' (Jumalaema missa), I osa 'Kyrie' Madalmaade koolkond (15.-16. sajand) Guillaume Dufay - Chanson 'Se la face ai pale' (Kui mu nägu on kahvatu) Ilmalik laul 16. sajandil Itaalia ilmalik laul ja instrumentaalmuusika Josquin Desprez - Frottola 'El Grillo' (Ritsikas) Orlando di Lasso - Madrigal 'Matona mia cara' (Minu armas daam) Renessanssiaegne tantsumuusika Itaaliast - 'Saltarella' Hilisrenessansi kirikumuusika Reformatsioon Martin Luther - Koraal 'Ein Feste Burg ist unser Gott' (Üks kindel linn ja varjupaik), ingliskeelne versioon 'A Mighty Fortress is our God' Rooma koolkond
1.Millal Ars Nova muusikastiil toimis? Selgita tähendust Nimetusega Ars Nova tähistatakse uut muusikastiili Prantsusmaal 1320-1380 (14.saj.). Selle mõiste võtsid kasutusele muusikateoreetikud, kes tahtsid eristada oma muusikat varem loodust. Hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit. 2.Millised muutused toimusid Ars Nova ajastul kunstmuusika valdkonnas? Mitmehäälse ilmaliku seltskonnalaulu tõusmine kirikliku tseremoniaalmuusika kõrvale. Motett sai 14.saj. kõige esinduslikumaks zanriks. Kõige keerukama kompositsioonitehnikaga. Loodi kõige tähtsamateks sündmusteks: kuningate kroonimiseks, paavstide ametisse pühitsemiseks. 3.Missugune oli kõrgrenessansi uus kõlaideaal? Milliseid intervalle ja helilaade hakati kasutama? Uus kõlaideaal seisnes selles, et muusika pidi olema inimese kõrvale meeldiv kuulata. Kui keskajal kasutati intervallides kvarti ja kvinti, siis nüüd tertsi ja seksti. Nii kasvas euroopa muusikale omane harmooniakeel...
Millised muutused toimusid inimeste Milline oli Itaalia helilooja Goivanni maailmavaates 14.saj? Pierluigi da Palestrina elu ja looming? Keskpunktiks ei olnud enam Jumal, vaid Paestrina muusikat iseloomustab kõigi inimkeskne elutunnetus. Tekkis humanism. vahendite äärmine tasakaalustatus ja Kunstis ilmnesid ilmalikkuse süvenemise korrastatus, ent oma ajastu taustal mõjus tentensid. Irooniline hoiak kirikusse. looming võrdlemisi konservatiivselt. Kunstmuusika arenes seni kirikusfääris, Peaaegu kogu looming on vaimulik. nüüd loodi ilmalikku kunstimuusikat. Hüljati sälilinud üle 100 missatsükli ning suurel askeetlik iluideaal. Inimest nähti vaimu ja hulgal motette, Magnificateja teisi kirjalkke keha harmoonilises tasakaalus. Rõhutati teoseid. Madrigalid ka. Elu-oma sajandi 1 inimese isikupära ja sidet loodusega. väljapaistvaim...
Selline seltskondlik musitseerimine ei olnud mõeldud publikule kuulamiseks, vaid aktiivseks osalemiseks kogu seltskonnale. Muusika oli iseenese jaoks, mitte teistele kuulamiseks! 14. Ilmaliku laulu žanrid: Prantsusmaal šansoon Ilmaliku laulu üldnimetus Kas laulutüüpi: o Meloodilised sentimentaalsed o Kiiretempolised ja lõbusad Enamasti armastuslaulud Itaalia rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal Frottola – rahvusliku laulutüübi nimetus Lihtsas vormis salmilaul Tihti oli olemas ka refrään Domineerib ülemise häälemeloodia Teised olid saatehääled mida võis ka pillidega mängida Villanella Matkis veel otsesemalt rahvamuusikat
Mulle meeldisid samuti esinejate selja taga rippuvad erinevad pildid, mis aitasid keskaja atmosfääri tekitamisele samuti kaasa. Sellised detailid on minu jaoks olulised, sest just need loovadki õige keskkonna ning selle läbi ka hea õhkkonna ja meeleolu sellise muusika kuulamiseks. Hortus Musicuse on ansambel, kelle repertuaari kuulub keskaja ja renessansi muusika, mille võtmesõnaks saab pidada polüfooniat. Kontserdil tulid esitusele erinevad hümnid ja motetid, itaalia frottola, villanella ja madrigal, prantsuse sansoonid ja ka gregooriuse koraal, mis oli samuti tolle ajastu õukonnamuusika erinevatest riikidest pärit. Enne igat muusikapala tutvustas ansambli juht järgmisena esitusele tulevat lugu ja rääkis, mis zanriga täpselt tegu on. Sellest oli palju abi, sest mõnedel zanritel oli üsnagi raske vahet teha. Bassi, baritoni ja tenori puhul üllatas mind kõige rohkem dünaamika ja see, kuidas emotsioonid publikuni jõudsid
Renessanss Mõisted: Ars nova – muusikastiil 14. sajandi Prantsusmaal Balletio – tantsulaul, villanella üks alaliik 16. sajandi teisel poolel Canzon – renessansiaegne heliteos pilliansamblile, algselt prantsuse šansooni instrumentaaltöötlus; polüfooniline instrumentaalpala dulcian – kahekordse roohuulikuga puupuhkpill (fagoti eelkäija) frottola – homofoonia tunnustega, korduva refrääniga laul fuuga – polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, arenes ricercarist gregooriuse laul – roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul homofoonia – mitmehäälsus, kus üks hääl kannab iseseisvat meloodiat ja teised hääled moodustavad harmoonilise saate imitatsioon – meloodiaosa matkimine erinevate häälte poolt kapell – instrumentalansambel koraal – kirikulaul, roomakatolikus ühehäälne liturgiline laul liturgia – kristlik jumalateenistus, selle rituaalid ja korraldus madrigal – klassikaline itaalia luulevorm; 16. saj. kõrgstiilis teksti ja muusikaga ...
Sajandil, tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Vaimulike sanrite kõrvale ilmuvad ilmalikud. Uued laululiigid · Motett a capella koorile. Iseloomulik on erinevate tekstide kasutamine samas teoses. Ladinakeelne, polüfööniline. · Villanella Satiirilise või humoristliku sisuga talupojalauluke. · Madrigal Laul karjuse idüllist või armastusest. · Sansoon prantsuskeelne ilmalik, polüfooniline laul. · Frottola Õukondlik laulutüüp, tantsulaul. · Balletto Tantsulaul, rütmikad tekstid ja refräänid (Trillatrulla). Esimesed muusika õppeasutused Avati 16. sajandil Itaalias. Neid nimetati hospidalideks ehk konservatooriumiteks. Algselt kujutasid nad vaeslaste kodusid, kuhu koondusid, vanemateta, väljas abielu sündinud või mingi kehalise defektiga lapsed. Nendes asutustes sai tasuta haridust ja tegutsesid ka koorid ning orkestrid. Neist võrsusid paljud heliloojad ja muusikud.
Medicea gregooriuse laulu uuendatud meloodiate täielik kogu 16. saj. seltskonnamuusika sajand. Igal maal on erinevad zanrid ja erinev helikeel. Tekst on oluline ja peab olema arusaadav, kuuldav. Teksti piltlikkus, muusikas püüd teksti illustreerida. Teksti kõla (häälitsused, lindude laul, lahingukära, olmehääled ja kõlad jne). Itaalia ilmalik laul 16. sajandil. Itaalias kujunesid mitmed omapärased zanrid. Rahvalikud laulutüübid: frottola, villanella (canzon villanesca talupojalaul). Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr madrigal. oli seltskondlik laul õukondlikus ringis laulmiseks väga populaarsed, trükiti väga palju. Lauldi ka nn. akadeemiatel haritlaste ühingutes, kus diskuteeriti teaduste, kunstide üle. Madrigalid kuulusid ka näidendite ja teatrietenduste juurde. Kuni 16. saj.-ni oli muusika enamasti seotud tekstiga puht instrumentaalset muusikat väga vähe
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehääln...
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, ig...
vastuoluline mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka kaitsesüsteeme; maadeavastused, astronoomilised avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt MUUSIKA ISELOOMUSTUS: uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ZANRID: Ilmalikus: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. HELILOOJAD: Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia), Orlando di Lasso(sündinud Belgias) BAROKK 17 saj 18 saj I p AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu; tunnete ülepaisutamine; tundeküllasus; lopsakus
18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd. 19. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika Prantsusmaal sansoon Itaalias rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal. Inglismaal rahvuslikum madrigal Itaalia madrigali eeskujul Ilmalikul laulul on olnud kindel koht juba vararenessansist alates, mil kõik uus muusikas toimus ilmalikes zanrites. 16.saj.-l laieneb ka selle tarbijate ring, sest korralik muusikaõpetus käis kaasas humanistliku haridusega ning nooditrükitehnika leiutamine 15.-16.saj. vahetusel võimaldas kunstmuusikal laiemalt levida.
mõistatusena. Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd hakati taotlema inimlikke tunnete – kurbus, rõõm, lein – väljendust. Kõrgrenessansi olulisim helilooja oli Josquin Desprez. HILISRENESSANSS (16. saj) Itaalia Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Kultuurimetseenlus muutus prestiižiküsimuseks. Erakordne žanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe – frottola, villanella, balletto, madrigal. Saksamaa 1517 vallandas Martin Luther protestantliku reformatsiooni. Sellega kaasnes uus jumalatunnetus, kus isiklik suhe oli tähtsam kui kollektiivne (e. Isiklik õhtupalve). Ladinakeelsele liturgiale hakati lisama emakeelseid koguduselaule luteri koraale, mida 18. sajandist alates saatis orel. Luteri koraalidele tehti ka mitmehäälseid kooriseadeid. Luther ise kirjutas üle 20 teksti ja üle 30 viisi. Inglismaa 16
18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd. 19. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika Prantsusmaal sansoon Itaalias rahvuslikud laulutüübid frottola, villanella ja balletto ning peen ja kunstipärane madrigal. Inglismaal Itaalia madrigali eeskujul rahvuslikum madrigal Ilmalikul laulul on olnud kindel koht juba vararenessansist alates, mil kõik uus muusikas toimus ilmalikes zanrites. 16.saj.-l laieneb ka selle tarbijate ring, sest korralik muusikaõpetus käis kaasas humanistliku haridusega ning nooditrükitehnika leiutamine 15.-16.saj. vahetusel võimaldas kunstmuusikal laiemalt levida.
Renessanss-taassünniajastu-ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14.-16.saj. a-capella-ei tähenda saateta esitust,vaid kapelliga koos,kuhu võisid kuuluda ja eelistatult ka kuulusid pillid. Prantsuse sansoon-valdavalt oli sansoon 4-häälne,komponeeritud üsna sarnaselt motetile,eristatakse kaht laulutüüpi:a)meloodilised ja sentimentaalsed,b)kiiretempolised ja lõbusad,enamasti on need armastuslaulud,kiire tempo Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos.Oli missa ordinaariumiosade tsükkel, mis olid tüüpiliselt ühendatud muus.liseks tervikuks ühe põhimeloodia,cantus firmus'e abil.Tavaliselt on see meloodia vana motetitehnika eeskujul tenorihääles,renessanssiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust,enamasti oli selleks hoopis mõni tunutd ilmalik viis. Reekviem- on leinamissa,katoliku kiriku jumalateenistus,mida peetakse surnute mälestamiseks.Nii nagu missa,kuj...
Renessanss 1. Mida tähendab ,,renessanss", kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? Renessanss antiikkultuuri ideaalide taassünd, kasutusele võeti Itaalia kultuuris ja kunstis. Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias. 2. Renessansi üldiseloomustus (vt. ka ajastute tabel). Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Hakati tegema ilmalikku kunsti, kirjandust ja muusikat. Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel lõpetas Euroopas rüütlikultuuri. Humanism (väärtushinnangud, mille kesksel kohal on inimene ise). Teaduse areng. Kujutavas kunstis rohkem realismi ja perspektiiv. Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud meret...
Silmapaistvam helilooja William Byrd Ilmalik laul ja seltskonnamuusika o Ilmalik laul levis ja levis veel peale nooditrüki arendamist 15-16.saj. o Esitati igat moodi: dubleerides, kõik, osad jne. o Prantsusmaa o Motetisarnased o Lüürilised o Kiiretempolised o Nimetus sansoon o Itaalia o Jagunes kaheks suunaks Rahvalik laulutüüp · Frottola o Stroofiline tekst o Viis ülemises hääles o Refrään · Villanella o Algeline kolmehäälne · Balletto o Arenes villanellast o Iseloomulik refrään (fa-la-la) Peen ja kunstipärane · Madrigal
vormiselgus, voolavus, nii jõuline emotsionaalsus kui ka peen tundelisus.Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd hakati taotlema inimlikke tunnete kurbus, rõõm, lein väljendust. Hilisrenessanss (16. saj) Itaalia Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Kultuurimetseenlus muutus prestiiziküsimuseks.Erakordne zanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe frottola, villanella, balletto, madrigal.Hilisrenessansi väljapaistvaimad heliloojaid oli Orlando di Lasso (Orlandus Lassus), keda loetakse Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Teda on raske ühe kindla rahvusega seostada sündis Prantsusmaa ja Belgia piirialal, tõelise kosmopoliidina tegutses Euroopa eri linnades, ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale
sajandil Muusikas hakkas osalema kogu seltskond, kes kõik, kas lausid või/ja mängisid pilli. Sansoon oli renessanssajastul prantsuskeelse ilmaliku laulu üldimetus, see oli valdavalt 4- häälne ja komponeeritud sarnaselt motetiga. 16. sajandi itaalia ilmalik muusika oli jagatud kaheks. 1) hulk rahvalikke laulutüüpe, mida kirjutasid põhilised itaallased 2) peen ja kunstipärane madrigal, mille kujunemine on seotud eelkõige Madalmaade heliloojatega. Rahvaliku laulutüübi nimetus oli frottola, mis oli lihtsas vormis salmilaul, millel oli tihti ka refrään. Veel otsesemalt matkis rahvamuusikat villanella. 16. sajandi lõpus sai väga populaarseks villanella üks alaliik, tantsulaul balletto. Madrigal erineb neist oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljendusviisi poolest. Madrigalid on enamasti tõsised armastuslaulud, filosoofilise, erootilise, aga tihti ka religioosse alltekstiga. Saksamaal oli muusika eeskujuks Madalmaade muusika, Inglismaal itaalia muusika.
seltskonnale Šansoon - prantsuskeelne ilmalik laul, 16. saj 4-häälne (meloodiline/sentimentaalne või kiiretempoline/lõbus) Clement Janequin (u 1485-1558) - Üks kuulsamaid Pariisis tegutsenud šansoonimeistreid - Helimaalitehnika, milles kujutatakse looduspilte või olustikustseene - “Lindude laul” 16. saj Itaalia ilmalik laul: - Hulk laulutüüpe, mida kirjutasid itaallased - MADRIGAL - Peen ja kunstipärane - FROTTOLA - rahvaliku laulutüübi nimetus - VILLANELLA- tolle aja üks suurimaid hitte - BALLETTO- villanella alaliik (refräänid fa-la-la-la-laa vms) Madrigal 1530. aastast (karjuselaul) - Kasvas välja barokk-aaria ja kammerkantaat - Teemad: armastus, erootika, religioon jm Saksa heliloojad: Hans Sachs (1494-1576) Hans Leo Hassler (1564-1612) Inglismaa heliloojad: John Taverner Thomas Morley Thomas Weelkes William Byrd John Dowland (kuninganna Elizabethi isiklik helilooja)
Populaarseim autor Clement Janequin (~1485 ~1560). Eriti hinnatud kirjeldavate chansonide poolest. ~280 peamiselt 4häälset laulu, stiililiselt mitmekesised. Omapäraseim osa on nn programmchansonid ulatuslikud, lauljale tehniliselt väga nõudlikud laulud, milles kasutatakse ka helimaali: kujutatakse helides looduspilte, hääli, olustikustseene jne. Itaalia ilmalik laul 16. sajandil. Itaalias kujunesid mitmed omapärased zanrid. Rahvalikud laulutüübid: frottola, villanella. Peen ja kunstipärane, ,,õpetatud" zanr madrigal. Frottola õitseng 15. lõpul, 16. algul. Firenzes Medicite õukonna karnevalipidustustel väga populaarsed. Iseloom: stroofilised, süllaabilised, homofoonilised, lihtsa harmooniaga. Kirjutasid heliloojad, kes tegutsesid suurlinnades õukondades. Villanella (canzon villanesca talupojalaul). 16. saj. II poolel väga populaarne. Rahvakeelne, sageli labase, madala keelega, vastand peenele ja rafineeritud madrigalile.
Renessanss Renessanss- tulevneb prantsuskeelsest sõnast taassünd. 14-17 sajand. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Põhja-Itaaliat. Renessanss olemus väljendus selles, et pöörduti tagasi antiikaja kunsti, filosoofia ja kirjanduse juurde, ehk õpiti neid uuesti põhjalikult tundma. Tähtsale kohale sai isiksus ise, enam ei olnud oluline päritolu. Renessansliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Renessansi ajal oli sarkastiline suhtumine vaimulikku ellu, seega ei olnud enam ilmalike sanrite ilmumine enam teisejärguline. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks.Religioon ei kontrollinud enam teadust. Teaduse areng ning haridus oli väga oluline, nt nootide mitte tundmine oli häbiasi. Renessanssi ajastu üheks väga oluliseks saavutuseks on nooditrüki leiutamine ( 15-16 sjand ) ja selle leiutas Pretucci( itaallane). Veel üks väga oluline asi on see, et otsu...
o kõiki hääli võidi laulda neid ühtlasi pillidel dubleerides musitseerimine oli seltskondlik: polnud mõeldud kuulamiseks, vaid kõigile osalemiseks Prantsuse sansoon valdavalt 4-häälne, sarnane motetile. 2 laulutüüpi: sentimentaalne ja meloodiline või kiire ja lõbus. Kuulsaim esindaja Clément Janequin ,,Lindude laul", ,,Naiste loba" Itaalia ilmalikud lauluvormid: o Frottola 3-4-häälne kergesisuline rahvalaul, meloodia ülemises hääles o Villanella 3-häälne, rõhutatult algelise kõlaga. o Balletto villanella alaliik, ülipopulaarne tantsulaul. Iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. o Madrigal tõsisesisuline armastuslaul filosoofilise, erootilise ja religioosse alltekstiga. Lauldi haritlaste, õukonna, akadeemia, sõpruskondade hulgas (musica reservata)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
