Martin Kalm – G klass Argo ja Arko klaveriduo Kolmapäeval, 15. märtsil käis Jõgevamaa Gümnaasiumis esinemas Argo ja Arko klaveriduo. Duo koosneb kahest noorest 17-aastasest poisist, kes on suurema aja oma elust mänginud klaverit. Argo Jentson 7 aastat ja Arko Narits juba 11 aastat. Poisid on koos mänginud alates 2015. aasta algusest. Enne kontserdi algust oli meeleolu ärev ja kõik ootasid kannatamatult duot esinema. Kontserdi alustas Arko aeglase ja rahuliku palaga. Poole teose pealt sisenes saali Argo, kes ütles kõva häälega: “Igav!“, millega tekitati ka üllatav šhow-efekt ja peale seda ühines ta
Sonaaditsükkel instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj.sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo =klaver+teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn(1732-1809) Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki klassitsismi muusika zanre. Sündis Alam-Austrias, külas. Vanemad tahtsid et ta õpiks vaimulikuks, kuna ta ei olnud nõus siis nad teda enam rahaliselt ei toetanud. Teenis raha klaveri tunde andes. Haydn oli ka kuulsa Napoli ooperihelilooja Nicola Porpora klaverisaatja ja toapoiss. 1759 sai krahv Morzini kapelli juhiks
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Georg Mirek King BRUNO LUKK EESTI PIANISMI ISA Referaat Tallinn 2014 SISUKORD LAPSEPÕLV JA ÕPINGUAASTAD Tartu Riia Berliin KONTSERTTEGEVUS Soolokontsertide repertuaar Klaveriduo Anna Klas Bruno Lukk PEDAGOOGILINE TEGEVUS Klaverikateedri juhataja ja konservatooriumi direktorina KASUTATUD KIRJANDUS Pianist ja klaveripedagoog Bruno Lukk (1909-1991) oli suure eruditsiooniga muusik ja virtuoosse tehnikaga pianist, kes võlus kuulajaid kaasaegselt ebaromantilise ja arhitektoonikat rõhutava mängu ning huvitavate kontserdikavadega. Tema klaverikoolkonnale pole selle suuruse ja mõju poolest eesti pianismis, vähemalt seni veel, võrdset.
laval ja restoranis Loft Longe´s.Festival on mõeldud nii algajatele, kui ka edasijõudnud noortele jazzmuusikutele.Visioon 2014 peaesineja on Rahvusvaheline Noorte Big Band. Big Bandi dirigendid on Teet Raik (EMTA) ja Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia jazzosakonna juhataja, trompetist Nick Smart (London).Festivalil kuuleme rahvusvahelisi koostööprojekte, heliloomingut ning soolokontserte:Pae Kollektiiv ja Kirke Karja, Klaveriduo Joel Engqvist Lyssarides - Holger Marjamaa ja paljud teised.
5Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. 6Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke. Brahms Eestis Brahmsi reekviemi esitati ka Eestis: Turu Konservatooriumi kammerkoori kontsertreis Eestisse Brahmsi Saksa Reekviemi kontserdid 13. jaanuaril kell 19 Tallinna Jaani kirikus ja 14. jaanuaril kell 17 Tartu Ülikooli aulas. Dirigent Markus Yli-Jokipii Solistid sopran Mia Heikkinen ja bariton Jouni Kuorikoski Klaveriduo Eveliina Kytömäki ja Liisa Malmivaara KONTSERT ON TASUTA. Kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:JohannesBrahms.jpg http://www.youtube.com/watch?v=ESNbZl4GWm4 http://kultuuriaken.tartu.ee/?event=1325755383 http://et.wikipedia.org/wiki/Johannes_Brahms http://www.tfg.tartu.ee/foyou/wp-content/uploads/2010/11/noot-10469.jpg http://missmolly72.files.wordpress.com/2012/01/piano-sheet-music.jpg Täname!
Saalis valitses kõrgema klassi ning asja tundjate hõng, oli parasjagu nii noori kui ka vanu. Enamus siiski võõrkeelsed vanemad inimesed. Naily Saripova oli aastast 2000 Eesti Muusika -ja Teatriakadeemia üliõpilane professor Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa klaveriklassis. Viimaste aastate ühe tähtsamaks saavutuseks peab Naily Saripova koostööd klaveriduos väljapaistva Ukraina pianisti Vjatšeslav Novikoviga, kes avaldas tugevat mõju Saripova isiksusele. Aastal 2013 klaveriduo andis välja esimese plaadi Mozart-Schubert. Klaverimuusika neljale käele. Naily Saripova, Vjatšeslav Novikov. Pianisti kirg teoseid mängides oli nii võimas, et see viis kuulajad täielikult teose sisse ja nende heliloojate maailma. Kiiremad kohad ei pannud ainult pianisti hingeldama vaid ka mind ning aeglasemad/hõljuvad osad viisid unustuse maailma. Schuberti teost mängides esines väga palju äärmuslikke kõikumisi, rahulikkusest agressiivseks. Need üleminekud panid nii
Barokiajastu heliloojad: Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel. Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludwig van Beethoven. Instrumentaalkoosseisud klassitsismiajastul: Klaveriduo mõne meloodiapilliga, klaveritrio, keelpillikvartett. Klassikaline sümfooniaorkester: Selle aluseks oli neljahäälne keelpillirühm: I ja II viiul, vioolad, ning ühise bassihäälena tsellod ja kontrabassid. Suurim uuendus oli keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm:Flööt, oboe, klarnet ja fagott. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. Klassikalised sonaaditsüklid(4), mitme osalised?: 1. osa- kiire(allegro, tihti sonaadivormis) 2.
Kontserdiarvustus ‘’Neli kätt Kandle klaveril’’ Käisin 4. novembril kell 19.00 Belgia klaveriduo ‘’B!z Art’’ kontserdil. Kontsert toimus Võru kultuurimajas Kannel. Esinejad olid Geoffrey Baptiste ja Andre Roe. Esinejatel olid püksid nabani ja värvilised triisärgid seljas. Kontsert kestis ligi kaks tundi ja oli kaheosaline. Esimesse osas oli 3 teost: Children’s games op.22 helilooja Georges Bizet, Pupazzetti op.27 helilooja Alfreda Casella ja Mother Goose heliloojaks Maurice Ravel. Teises osas oli samuti 3 teost: 5
Kõrvalpartii (Dominant) , Lõpupartii (Dominant). 2. Töötlus – ebapüsiv 3. Repriis - Peapartii (Toonika), Sidepartii (T), Kõrvalpartii (Toonika) , Lõpupartii (Toonika). 15.Klassikalised sonaaditsüklid on kahesugused: 16.Kolmeosaline kammersonaaditsükkel tempoga K-A-K 17.Neljaosaline sümfooniatsükkel K-A-manuett/skertso-K 18.Instrumentaalkoosseis muutus -> basso continuo kadus 19.Kammermuusika tavalisim koosseis oli klaveriduo mõne meloodia pilliga 20.Klassikalise orkestri sünnipaik on Mannheimi Edela-Saksamaal 21.OOPER – igapäeva elu ja reaalse inimesega. 22.KOOMILINE OOPER JA LAULUMÄNG – koomilise sisuga ooper 23.Singspiel – saksa laulumäng C.W.Gluck 1. Sündis Saksamaal 2. Ooperid napoli stiilis 3. Tunnustatud ooperihelilooja 4. Tegi koostööd Calzabiga, kellega kirjutas koos teoseid (ballett,ooper.) Nende ooper „Opherus ja Eurydike“ oli ooperireformi aluseks 5
Instrumentaalkontsert *3 osa*kiire-aeglane-kiire*soolopill+orkester Keelpillikvartett*4 osa*kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire* soolopill+orkester Avamäng*3(vahel 4) osa* kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkster Sümfoonia *4 osa *kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire*orkester .Millised muutused toimusid instrumentaalmuusikas 18 saj? -KAMMERMUUSIKAS -basso continuo hakkas kaduma. juhtuvaks osaks sai helilooja poolt väljakirjutatud klahvpilli partii. tavaline koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. ORKESTRIMUUSIKAS-puupillirühm ühendati keelpillidega. vaskpillidest jäid ainult trompetid ja metsasarved.pillirühmad muutusid iseseisvateks ja suurteks. Klassikaline orkester Kujunes välja Mannheimis,Edela-SaksamaalKeelpillirühmad klassikalises orkestris:1)keelpillid(viola,viiul,tsello,kontrobass) 2)puupillid-flööt,oboe,klarnett,fagott. 3)vaskpillid-trompet,metsasarv,tromboon.Carl Philiph Emmanuel Bach Klavessiinimängija,tipphelilooja
SN koosneb 3 lõigust (ekspositsioon, töötlus, repriis). SN kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiremates osades. Sonaaditsükleid kahesuguseid: 3 osaline kammersonaaditsükkel (kiire-aeglane-kiire), 4 osaline sümfooniatsükkel. Kammeransamblid, zanrdid 18. saj. teisel poolel 18. saj keskel muutused instrumentaalkoosseisudes, iseloomulik basso continuo hakkas kaduma. Seda võis asendada heliloojapoolt kirjutatud klahvpillipartii mis oli ansamblis juhtiv. Tavalisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Vahel ka klaver viiuli, tsello või keelpillikvartetiga. Improviseeriv klahvpill võidi asendada vioolaga. Ehk siis barokktriost sai keelpillikvartet. Klassikaline instrmentaalstiil Haydni ja Mozarti loomingus kuna pihens Haydn elas sitaks kaua ja tema ajal olid muusikas suured muutused, tegi poole sajandi vältel nende zanride arengu etappide kauppa kaasa. Tähtsaim klassikaline kontsertsümfoonia ja keelpillikvartet. Aluserajaja kogu 19 saj muusikale
1.Wolfgang Amadeus MOZART (1756-1791) *Ta sündis muusikapedagoogi ning õukonna kapellmeistri pere noorima pojana. *Vanematel oli 7 last. *Muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. *Esimesed trükised tema teostest ilmusid 1764. aastal Pariisis. *1765 Londonis kirjutas ta oma esimese sümfoonia, 10-aastaselt esimese ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võlufl...
1) Kolmeosaline sonaaditsükkel: kiire/aeglane/kiire; kasutatakse – kammersonaatides ja intrumentaalorkestrites 2) Neljaosaline sonaaditsükkel: aeglane-menuett/skertso-kiire (kaks keskmist võivad kohad vahetada); kasutatakse – sümfooniates ja keelpillikvartettides Olulised muutused ka instrumentaalkoosseisus: basso continuo asemel välja kirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tüüpilisim kammermuusika koosseis – klaveriduo + meloodiapill või klaver+viiul+tšello või kaks viiulit+ vioola+tšello. Klassikaline orkester kujunes välja 18. sajandi keskel ja selle oluliseks eelkäijaks võib pidada Manheimi õukonnaorkestrit. Aluseks neljahäälne keelpillirühm. Uuendus – keelpillidele liidetud neljahäälne puupillirühm. Carl Philipp-Emmanuel Bach – esimene muusikaõpik. Uus suund ooperis Opera seria – itaalia tõsine ooper; Georg Friedrich Händel
IV 1816-1827 Hiline Täiesti kurt. 5 kaalukat klaverisonaati, töötas oma elu tähtsamate looming suurteoste „Missa Solemnis“ ja „9. sümfoonia „ kallal. Isiklik elu Jäi kurdiks Sümfooniline 9. sümfoonia muusika Klaverimuusika 32 sonaati, 5 klaverikontserti. Variatsioonitsüklid ja väikepalad. Vokaalteosed Oratoorium „Kristus õlimäel.“ Ooper „Fidelio“ Kammermuusika Keelpillitrio- ja kvartett. Klaveriduo viiuliga/tšelloga. Muusika Klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud vormistruktuuriga. Elu üldiseloomustus lõppjärgus oli ta stiil paradoksiline. Fakte Elu lõpul ei suutnud kohastuda oma ajastu ja ühiskonnaga. 5
continuo’ga vaskpuhkpillid 6. Sonaat-allegro vormi ülesehitus, osade iseloomustus, kasutus. 7. Mis on klassikaline sonaaditsükkel? a) Kolmeosaline: kiire-aeglane-kiire (sonaadid, kontserdid) b) Neljaosaline: kiire – aeglane – menuett/skertso – kiire (sümfooniad, keelpillikvartetid) 8. Missugused muutused toimusid 18.saj. kammermuusikas? Koosseis oli klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tšelloga või keelpillikvartettiga. Teine levinud koosseid on keelpillikvartett. 9. Missugused muutused toimusid 18.saj. orkestrimuusikas? Aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm. Suurim uuendus oli keelpillide liidetud neljahäälne puupillirühm. Vaskpillidest on klassikalises orkestris ainult trompetid ja metsasarved. 10. Kus kujunes välja klassikaline orkester? Nimeta pillirühmad. Edela-Saksamaal, Mannheimis.
keskmist osa võivad kohad vahetada), kasutatakse peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. 18. saj. keskel toimusid oluliased muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis- romantilise ajajärgu kammermuusika tüüpilisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver koos viiuli ja tselloga (klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Teine levinum koosseis on keelpillikvartett (kaks viiulit, viol a tsello). Klassikaline orkester kujuned 18. sajandi keskel ja selle väga oluliseks eelkäijaks võib pidada Mannheimi õukonnaorkestrit Edela- Saksamaal. Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri
peamiselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. 18. saj. keskel toimusid oluliased muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokkajastu koosseisude iseloomulikem osa basso continuo hakkas kaduma. Selle asemele tuli väljakirjutatud klahvpilli- (algul klavessiini-, hiljem klaveri-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Klassikalis- romantilise ajajärgu kammermuusika tüüpilisim koosseis ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver koos viiuli ja tšelloga (klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Teine levinum koosseis on keelpillikvartett (kaks viiulit, viol a tšello). Klassikaline orkester kujuned 18. sajandi keskel ja selle väga oluliseks eelkäijaks võib pidada Mannheimi õukonnaorkestrit Edela- Saksamaal. Nii selle kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne
See koosneb reeglina kolmest lõigust: Ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsüklite kiiretes osades. 18. sajandil hakkas kaduma barokiajastu instrumentaalgruppide iseloomulikum osa basso continuo. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis.. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Need mängisid tavaliselt kahekaupa, vaskpille kasutati tagasihoidlikult vaid harmoonias. 18. sajandil tekkis uus suund ooperis- koomiline ooper ja laulumäng
2) Andante (aeglane) 2) Andante (aeglane) 3) Allegro (kiire finaal) 3) Skertso/Menuett (tantsuline) 4) Allegro (kiire finaal) TÄHTSAMAD ZANRID Tähtsamad klassikalisel sonaaditsüklil põhinevad zanrid, mida viljeldi klassitsismiajastu instrumentaalmuusikas on: sonaat 3- või 4-osaline sonaaditsükkel soolopillile. (Klaveriduo = klaver + teine soolopill; klaveritrio = klaver + viiul + tsello; klaverikvintett = klaver + keelpillikvartett) trio 4-osaline sonaaditsükkel (viiul, klaver, tsello) keelpillikvartett kahele viiulile (I ja II viiul), vioolale (ehk altviiul) ja tsellole kirjutatud 4-osaline sonaaditsükkel instrumentaalkontsert 3-osaline sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. sümfoonia ulatuslik, kaaluka sisuga, 4-osalisest sonaaditsüklist koosnev kontsertteos
18. sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes. Barokiajastu iseloomulikem osa basso continuo (generaalbass) hakkas kaduma. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpilli- 4 (algul klavessiini-, hiljem kvarteti-) partii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Sageli esineb klaver ka koos viiuli ja tselloga(klaveritrio) või keelpillikvartetiga (klaverikvintett). Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal, kus sajandi keskel tegutsesid Euroopa suurim õukonnaorkester ning heliloojate koolkond, mille peameisteroli Johann Stamitz (1717-1757). Mannheimi orkestri nagu hiljem ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks oli suur neljahäälne keelpillirühm (I ja II viiulid, vioolad ning
See koosneb reeglina kolmest lõigust: Ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsüklite kiiretes osades. 18. sajandil hakkas kaduma barokiajastu instrumentaalgruppide iseloomulikum osa basso continuo. Selle improviseeritud saateharmooniat võis asendada helilooja poolt väljakirjutatud klahvpillipartii, mis sai ansamblis juhtivaks. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas ongi klaveriduo mõne meloodiapilliga. Barokkdriodest said keelpillikvartetid. See on klassikalises muusikas teine levinum koosseis. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal. Selle orkestri kui ka klassikalise sümfooniaorkestri aluseks on neljahäälne keelpilli rühm. Suurim uuendus oli aga keelpillidega ühendatud neljahäälne puupillirühm. Need mängisid tavaliselt kahekaupa, vaskpille kasutati tagasihoidlikult vaid harmoonias. 18. sajandil tekkis uus
vormiosa. Sonaadivormi kasutatakse enamasti sonaaditsükli kiiretes osades. Klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1. 3-osaline kammersonaaditsükkel tempodega kiire-aeglane-kiire. 2. 4-osaline sümfooniatsükkel. Eelmise tsükli ette on lisatud menuett või skertso:kiire-aeglane- menuett/skertso-kiire. 18. sajandi keskel toimusid olulised muutused instrumentaalkoosseisudes:kaduma hakkas basso continuo. Tavalisim koosseis klassikalis-romantilise ajajärgu kammermuusikas on klaveriduo koos mõne meloodiapilliga. Klassikalise orkestri sünnikohaks võib pidada Mannheimi Edela-Saksamaal. 18. sajandist pärinevad ka esimesed uusaegseid haridusideaale kandvad muusikaõpikud. Uued suunad ooperis 18. sajandi keskel 13 Sajandi aluses valitses Euroopas itaalia tõsine ooper, opera seria. Opera seria süseed vältisid igapäevaprobleeme, tegelased pärit tihti kreeka-rooma mütoloogiast, keskseks on väärtuste konflikt-
w:hAnsiTheme="minorHAnsi"/>
175 On täiesti võimalik, et tulenevalt orkestri suurusest tuli tal veel mõni teinegi lugu ümber orkest- reerida. Tema arranžeeringute tasemest annavad tunnistust mõned säilinud seaded, millest näiteks kõnesolevas kavas 1., 4. ja 9. numbrit esitas V. Ojakääru andmetel (Ojakäär 2000: 323) 176 sõjajärgsetel aastatel korduvalt Eesti Raadio džässorkester ning neid on hiljemgi mängitud nii telesaadetes kui kontserdilaval. Klaveriduo Veebel-Paalse on küll kavas mainitud (nr 7), kuid pole ainsatki vihjet nende repertuaarile. Pisut aimu sellest võib saada K. Paalse mälestustest: “Võtsime inglise nootidest tantsumuusikat /.../. Spetsiaalseid seadeid meil ei olnud, kombineerisime üheskoos ise” (Ojakäär 2000: 319). Seega, tõenäoliselt suurel määral improvisatsioon. Kava lähemalt uurides selgub küll kohe, et mitte kogu seal pakutud muusika ei olnud see
annaabi.ee 
