Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine. Väga meelelised tekstid. ORGANUM - esimene mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält Leoninus ja Perotinus Organumide meistrid. . Leoninus tegutses 12. sajandi lõpul ja lõi 2-häälseid organume. Perotinus tegutses 1200. Aasta paiku ja lõi 3- ja 4-häälseid organume. Nende puhul saab esimest korda Euroopa ajaloos kasutada määratlust ,,helilooja" 13.saj. motett Mitmehäälse muusika kõige olulisem vorm. Mitmehäälne, mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul, sageli erinevates keeltes korraga.
Von Bingen varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet. Moralitee näidend inimesest ja saatanast. Mitmehäälne muusika keskajal: Burdoon saatehääl, meloodiast madalamal. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume. Perotinus 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja, lõi organume. Motett mitmehäälsuse vorm, aluseks laenatud põhimeloodia. · Alumises (tenoris) teksti vähe, võidi ka pillil mängida. · Teises hääles ladinakeelne vaimulik tekst. · Kolmandas hääles prantsusekeelne ilmalik tekst. Kölni Franco muusikateoreetik, lõi uue notatsioonisüsteemi (vältused). Peamised vältused: longa (täisnoot) ja brevis (poolnoot).
Kontrolltöö nr1 Vanaaja iseloomustus ja tähtsus. 2) Millal tekkis mitmehäälsus. Zanrid,kirjelda. 3) Kuidas nimetati rüütlilaulikuid ja millest nad laulsid? Vastused: 1). Vanaaja muusikas peeti muusikat imeliseks ja pühaks, kuna paljude rahvaste legendid rääkisid, et muusika on Jumalate keel. Sellega olid seotud paljud toimingud ja rituaalid. Erinevate rahvaste muusika oli erinev ja omapärane. Näiteks egiptuse templite muusika oli suursugune ja väärikas, kuid paljudes idamaades oli muusika lärmakas. Muusik oli samaaegselt nii helilooja, laulja, tantsija, pillimängija kui ka luuletaja. Muusika oli seotud laulu ja tantsurütmidega ja neid kanti edasi lauldes, tantsides ja pilli mängides. Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil. 2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. OR...
Keskaja vaimulik muusika Selle pika ja kultuuriliselt rikka ajastu muusikat tunneme paraku võdrdlemisi lünklikult kuna Tolle aegne muusikakultuur oli põhiosa suuline.Vajadus noodikirja jarele tekkis 8.-9 sajandil. Kui see pandi kirja neumadega .Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja panemist veel sajandeid seepärast võibki ekslikult jääda mulje justkui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Gregoriuse laulu nimetatakse iseloomulikku laulmisviisi roomakatoliku jumalateenistusel. See kujunes lõplikult välja läänekristlikus kirikus 7-8 sajandil. Selles on alati peamised tekst ja sõnumid. Muusikaline väljenduslaad võib olla väga erinev,ulatudes ühele helile,teksti lugemisest liikuvate ja keerukate meloodiate laulmiseni. Gregooriuse laul on üldnimetus mille alla mahub palju mitmesuguseid esitusstiile, zanreid ja lauluvorme. Laul on ühehäälne ja saateta kuigi kirikutes kasutatakse ka tagasiho...
koraal vaid vundamendiks, millele kaunistavad saatehääled peale komponeeriti. Gregooriuse koraal oli sajandeid kohustuslikuks hääleks vaimulikes kompositsioonides, millele teised hääled juurde komponeeriti Gooti ajastu muusika. Notre-Dame´ i koolkond. Organum saavutas õitsengu Pariisis, kus kujunes välja selle kompositsioonitehnika. Notre-Dame`i katedraliga (valmis ehituse esimene etapp) on seotud ka esimesed nimepidi tuntud heliloojad. Leoninus (12.saj 2.pool ) lõi 2-häälseid organume Perotinus (12.saj lõpp 13.saj. algus) lõi 3-4 häälseid organume. Greg. koraal jäi alumises hääles järjest staatilisemaks ja kaotas oma meloodia iseärasused, seda kaunistavad hääled muutusid üha olulisemaks, sündis polüfoonia (alates 12.saj) – mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse tähtsusega. 13.saj oli juba rohkem mitmehäälsete laulude liike, neist olulisem oli Prantsusmaal motett (pr k sõna). Kompositsioonitehnika oli sama, mis organumil
1163.a. alustati Pariisi Notre Dame`i Katedraali ehitamist ning tuntuimaks vaimulikuks kooliks sai Notre Dame`i katedraali kool, kuhu kogunes suur hulk produktiivseid heliloojaid, kes määrasid muusikastiili suures osas Euroopast. Notre Dame`i ajastul mainitakse esimest korda heliloojaid nimeliselt, mis märgib uue ajastu sündi, kus luuakse isikupäraseid teoseid. Need olid Leoninus ja Perotinus. Leoninus lõi 2-häälseid organume, Perotinus lõi 3- ja 4-häälseid organume. 18. Motett sajand, iseloomustus. 13.sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormis motett. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi, alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Gooti ajastu motett on mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul. 13.sajandi lõpul sai sellest haritlaste seltskonnalaul. Siis polnud enam alumine hääl seotud gregooriuse lauluga. Pillid 19
* laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele * laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel näit "Kyrie" Mitmehäälne muusika - Mitmehäälne muusika tekkis Euroopas hiljemalt 9.saj lõpus gregooriuse koraalile hakati juurde lisama teist viisi - Hiljem hakkas uus viis muutma üha iseseisvamaks Gr.laul ja pikkades nootides alushääleks ja selle kohal oli rohkete kaunistustega uus viis. Selliseid kahe-kuni neljahäälseid organume kirj. 12.saj lõpus 13.saj alguses - 13.saj tekkis organumist uus vorm – MOTETT - Motetis on aluseks varem tuntud viis(algselt kirikulaul, hiljem ka ilmalik meloodia, ülemised hääled on uute sõnad. - POLÜFOONIA – mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse tähtsusega. Noodikiri - NEUMAD – erilised märgid, mistähistavad viisi liikumise suunda ja rütmi, kuid mitte helide täpset kõrgust. - Seoses mitm.häälsusega tekkis vajadus täpsema noodikirja järele
1) paralleelorganum: 10.saj. põhimeloodikas Gregooriuse koraal, dubleeritakse kvardi või kvindi võrra madalamalt 2) vabaorganum: 11.saj. Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt 3) kaunistatud ehk melismaatiline organum: põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle *gooti ajastu silmapaistvam koolkond Pariisis NotreDame, sealt heliloojad: 1)Leoninus 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine 2)Perotinus 12.saj. lõpp, kolme ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus Motett 13.saj Prantsusmaal *mitmehäälne ja mitmetekstiline kirikumuusika zanr
b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt c) heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variatsioonide kooskõla Gooti ajastu (1150-1250) Gooti silmapaistvam koolkond oli Pariisi Notre Dame koolkond. Sel ajal oli kirikulaul tihedalt seotud Notre Dame katedraali kooli ja ülikooliga. Koolikonna silmapaistvamad heliloojad: Leoninus (12.saj) kirjutas kahehäälseid organume, millel ülemine hääl oli erakordselt liikuv ja elavalt rütmiseeritud, mistõttu jäätis põhihääle varju.; Perotinus (12.saj lõpp) 3-4 häälsed organumid, gregooriuse koraalidest said pikad tugihelid. Motett Motette hakati kirjutama 13.sajandil. Selle aluseks on laenatud põhimeloodia alumises hääles ja uusi hääli lisati uute tekstidega. Tüüpilises gooti motetis on 3 häält. I hääl - tenor vähe teksti, võis mängida pill
KESKAEG · Arhidektuur - mõneks ajaks kadusid kiviehitised, põhiline oli sakraalarhidektuur · Maalikunst - allakäik, vähe kujutava kunsti näiteid, miniatuurmaalid, tarbekunst · Kirjandus - põhilised kirjaoskaja dolid vaimulikud, kes kirjutasid tekste ümber · Skulptuur - on säilinud vaid üksikuid madalreljeefe Keskaja inimese maailmavaade - Haridus oli alla käinud, kirja-ja lugemisoskus oli madal. Vaimulikel oli suur müju inimeste maailmavaate kujunemise üle. Inimesed olid sügavalt usklikud Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano peapiiskop Ambrosiusega. Esimeseks muusikat käsitlenud kristlikuks filosoofiks võib pidada püha Augustiniust.Kristlus legaliseeriti aastal 313. aastal. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid, nt. Tours, St. Gallen, Metz. Liturgia - jumalateenistuse korra...
piiblilõik ✾ müsteerium on dramatiseeritud etendus, mis põhines samuti pühakirjal kuid etendati väljaspool kirikut ja selle jaoks ehitati kolmekorruseline lava ✾ Ars longa, vita brevis est - kunst on pikk aga elu lühike Mitmehäälne muusika keskajal Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organiumiks. Organiumi peahääleks on gregooriuse koraal. Organume oli kahte liiki: paralleelorgaanum, kus hääled liiguvad parallelselt, ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt a) burdoon- liikumatu või lühikestes kordvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt c) heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla ❁ muusikas gooti ajastu langeb sama ajavahemikku gooti stiilis Notre-
Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Keskaja kultuur ja muusika Referaat Koostaja: Aare Sepper 14KS1 Vana-Vigala 2014 Sisukord 1.Romaani ja Gooti stiil 2. Vaimuliku muusika areng 3.Missa 4.Noodikirja kujunemine 5.Ilmalik muusika 6.Pillid keskajal Romaani ja Gooti stiil Romaani stiil on esimene keskaja Lääne-Euroopa kunstistiil. See oli valdav 10. sajandist kuni 13. sajandini. Romaani stiil tekkis pärast karolingide kunsti umbes 10. sajandi lõpus ja püsis kuni gooti stiili tekkimiseni. Eeskätt avaldub romaani stiil arhitektuuris. Gooti stiili sünd on täpselt dateeritud: selle alguseks peetakse aastat 1144, mil Prantsusmaal pühitseti sisse Saint-Denis' kloostri kiriku koor. Teised Prantsuse piirkonnad, samuti Inglismaa võtsid uue stiili vastu 12. sajandi lõpuks. Itaalias hakkab see levima 13. sajandi alguses, Sa...
· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia kooskõla · Faktuur helitöö tehnika omapära · Heterofoonia mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa · Prooprium laulud, mis lähtusid kiriku tähtpäevadest · Neuma noodimärk, mis tähi...
meloodiast madalam. parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervallic võrra kõrgemalt või madalamalt, häälte vahe on kvint või kvart. heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Grupis improviseerimise ``ühehäälne'' tulemus. Juhuslik mitmehäälsus. Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organumiks. Organumi peahääleks on . Organume on kahte liiki: parallel ja vaba, kus hääled liiguvad vabalt. 3. Millisesse ajavahemikku langeb muusikas gooti ajastu? 1150.-1250. suurima õitsengu aeg, Pariis. 4. Nimeta gooti ajastu muusika silmapaistvaim koolkond. Millest see nimetus tuleneb? Pariisi Notre-Dame'I koolkond. Nimi tuleneb Notre-Dame'I katedraalist ja ülikoolist, mis tollal oli Euroopa suurim ja kuulsaim. 5. Nimeta selle koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid ja iseloomusta nende loomingut. Leoninus tegevusaeg 12
linnus Pika Hermani torniga, Suurrannavärav, linnamüür ja Kiek in de Kök, elamurühm Kolm Õde Pikal tänaval. Ka Püha Nikolause kiriku peaaltar (Hermen Rode) ja Pühavaimu peaaltar (Bernt Notke). Notre Dame`i ajastul mainitakse esimest korda heliloojaid nimeliselt, mis märgib uue ajastu sündi, kus luuakse isikupäraseid teoseid. Need olid Leoninus (12. saj teine pool) ja Perotinus (12.-13. saj. vahetus). Leoninus kirjutas 2- häälseid organume, kus pikkades nootides liikuvale gregoriuse laulule lisatud teine hääl oli liikuv, kaunistuslik ja rütmistatud. Perotinus töötles Leoninuse palad 3-4-häälseteks, kus alumiseks hääleks on gregoriuse koraal juba ülipikkades (burdooni meenutavates) nootides ja ülemised on väga kaunistuslikud. Selleks ajaks oli Gregoriuse laul muutunud vaid tugiheliks. (loe lk. 68 I lõik peale noodinäidet) 23. Motett sajand, iseloomustus, kiriku suhtumine motetizanrisse (lk. 68) 13
Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva ...
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
