Mängisid rolli rüütlilaulu kujunemisel. rüütlilaul - trubaduurid, truväärid,minnesingerid Vapruse ja mehelike ideaalide teemade kõrval ka armastuse teeme. Naisideaali ülistamine. Väga meelelised tekstid. ORGANUM - esimene mitmehäälsuse vorm. Gregoriuse koraalile lisati algul üks, hiljem mitu saatehäält Leoninus ja Perotinus Organumide meistrid. . Leoninus tegutses 12. sajandi lõpul ja lõi 2-häälseid organume. Perotinus tegutses 1200. Aasta paiku ja lõi 3- ja 4-häälseid organume. Nende puhul saab esimest korda Euroopa ajaloos kasutada määratlust ,,helilooja" 13.saj. motett Mitmehäälse muusika kõige olulisem vorm. Mitmehäälne, mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul, sageli erinevates keeltes korraga.
Von Bingen varasemaid heliloojaid, prohvet, kirjutanud loodusest, meditsiinist, luulet. Moralitee näidend inimesest ja saatanast. Mitmehäälne muusika keskajal: Burdoon saatehääl, meloodiast madalamal. Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Organum saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Leonius 12. saj II pool, lõi kahehäälseid organume. Perotinus 12. saj lõpul, 13. saj algul Prantsusmaal tegutsenud helilooja, lõi organume. Motett mitmehäälsuse vorm, aluseks laenatud põhimeloodia. · Alumises (tenoris) teksti vähe, võidi ka pillil mängida. · Teises hääles ladinakeelne vaimulik tekst. · Kolmandas hääles prantsusekeelne ilmalik tekst. Kölni Franco muusikateoreetik, lõi uue notatsioonisüsteemi (vältused). Peamised vältused: longa (täisnoot) ja brevis (poolnoot).
mängides. Muusika oli ühehäälne ja rajanes peamiselt viiel helil. 2). Mitmehäälne noodist laulmine sai alguse 11 12 saj. Lääne-Euroopa kirikuis. Algselt oli ta iseloomulik eelkõige linnakultuuris kuid hiljem sai see tuntuks pealmiselt linnakatedraalides. ORGANUM mitmehäälne kirikulaulu tüüp millel on siis saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: Paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt Vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) Kaunistatud organum MOTETT kirikumuusika anr kus iga hääl laulis erinevat luuleteksti. Selles muusikavormis on 3 erinevat häält. Sellel on oma kindel viis kuid nad ei haaku. Hiljem kasvasid nad kirikumuusikast välja. Häälte rütm erinev Erinevate sõnadega tekst erinevates häältes
Organumid olid esimesed kahehäälsed laulud keskajal. Gregooriuse koraalile lisati madalam hääl kvardi, kvindi või oktavi kaugusel. Kaks häält liikusid kogu laulu vältel paralleelselt, sellest nimetus paralleelorganum. Hiljem vahetasid hääled kohad, gregooriuse koraalist sai justkui vundament ja ülemine hääl võis liikuda erinevates intervallides ja ka kiiremini. Selline organum on vaba organum. 12. sajandi lõpul võis organum olla juba ka 3- või 4-häälne. Organume lõid Leoninus (kahehäälsed, väga liikuva ülemise häälega organumid) ja Perotinus (3- ja 4-häälsed organumid). Nad on ka esimesed nimepidi tuntud heliloojad.
koraal vaid vundamendiks, millele kaunistavad saatehääled peale komponeeriti. Gregooriuse koraal oli sajandeid kohustuslikuks hääleks vaimulikes kompositsioonides, millele teised hääled juurde komponeeriti Gooti ajastu muusika. Notre-Dame´ i koolkond. Organum saavutas õitsengu Pariisis, kus kujunes välja selle kompositsioonitehnika. Notre-Dame`i katedraliga (valmis ehituse esimene etapp) on seotud ka esimesed nimepidi tuntud heliloojad. Leoninus (12.saj 2.pool ) lõi 2-häälseid organume Perotinus (12.saj lõpp 13.saj. algus) lõi 3-4 häälseid organume. Greg. koraal jäi alumises hääles järjest staatilisemaks ja kaotas oma meloodia iseärasused, seda kaunistavad hääled muutusid üha olulisemaks, sündis polüfoonia (alates 12.saj) – mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse tähtsusega. 13.saj oli juba rohkem mitmehäälsete laulude liike, neist olulisem oli Prantsusmaal motett (pr k sõna). Kompositsioonitehnika oli sama, mis organumil
12. sajandi algul tegutses palju sõltumatuid vaimulikke koole. 1163.a. alustati Pariisi Notre Dame`i Katedraali ehitamist ning tuntuimaks vaimulikuks kooliks sai Notre Dame`i katedraali kool, kuhu kogunes suur hulk produktiivseid heliloojaid, kes määrasid muusikastiili suures osas Euroopast. Notre Dame`i ajastul mainitakse esimest korda heliloojaid nimeliselt, mis märgib uue ajastu sündi, kus luuakse isikupäraseid teoseid. Need olid Leoninus ja Perotinus. Leoninus lõi 2-häälseid organume, Perotinus lõi 3- ja 4-häälseid organume. 18. Motett sajand, iseloomustus. 13.sajandil kujunes mitmehäälse muusika kõige olulisemaks vormis motett. Algselt kujutas see endast kirikumuusika vormi, alumine hääl oli laenatud gregooriuse laulust. Gooti ajastu motett on mitme paralleelselt kõlava tekstiga laul. 13.sajandi lõpul sai sellest haritlaste seltskonnalaul. Siis polnud enam alumine hääl seotud gregooriuse lauluga. Pillid 19
* laulud, mis vahelduvad iga päev vastavalt kirikukalendri pühadele ja tähtpäevadele * laulud, mis kõlavad kõikidel teenistustel näit "Kyrie" Mitmehäälne muusika - Mitmehäälne muusika tekkis Euroopas hiljemalt 9.saj lõpus gregooriuse koraalile hakati juurde lisama teist viisi - Hiljem hakkas uus viis muutma üha iseseisvamaks Gr.laul ja pikkades nootides alushääleks ja selle kohal oli rohkete kaunistustega uus viis. Selliseid kahe-kuni neljahäälseid organume kirj. 12.saj lõpus 13.saj alguses - 13.saj tekkis organumist uus vorm – MOTETT - Motetis on aluseks varem tuntud viis(algselt kirikulaul, hiljem ka ilmalik meloodia, ülemised hääled on uute sõnad. - POLÜFOONIA – mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad ja võrdse tähtsusega. Noodikiri - NEUMAD – erilised märgid, mistähistavad viisi liikumise suunda ja rütmi, kuid mitte helide täpset kõrgust. - Seoses mitm
1) paralleelorganum: 10.saj. põhimeloodikas Gregooriuse koraal, dubleeritakse kvardi või kvindi võrra madalamalt 2) vabaorganum: 11.saj. Peameloodiat dubleeritakse ükskõik millise intervalli võrra kõrgemalt 3) kaunistatud ehk melismaatiline organum: põhimeloodiaks ühe noodi juurde lisatud palju erinevaid intervalle *gooti ajastu silmapaistvam koolkond Pariisis NotreDame, sealt heliloojad: 1)Leoninus 12.saj. teine pool, kirjutas kahehäälseid organume, ülemine hääl rütmiliseeritud ning jätab alumise varju, pikk ja lühike noodivältus, värsimõõdud, kiriklike ja ilmalike elementide segamine 2)Perotinus 12.saj. lõpp, kolme ja neljahäälse organumi ilmumine, gregooriuse koraal jäänud aeglasemaks ning muutus staatiliseks ja formaalseks vundamendiks, kasvas dekoori tähtsus Motett 13.saj Prantsusmaal *mitmehäälne ja mitmetekstiline kirikumuusika zanr
b) parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt c) heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variatsioonide kooskõla Gooti ajastu (1150-1250) Gooti silmapaistvam koolkond oli Pariisi Notre Dame koolkond. Sel ajal oli kirikulaul tihedalt seotud Notre Dame katedraali kooli ja ülikooliga. Koolikonna silmapaistvamad heliloojad: Leoninus (12.saj) kirjutas kahehäälseid organume, millel ülemine hääl oli erakordselt liikuv ja elavalt rütmiseeritud, mistõttu jäätis põhihääle varju.; Perotinus (12.saj lõpp) 3-4 häälsed organumid, gregooriuse koraalidest said pikad tugihelid. Motett Motette hakati kirjutama 13.sajandil. Selle aluseks on laenatud põhimeloodia alumises hääles ja uusi hääli lisati uute tekstidega. Tüüpilises gooti motetis on 3 häält. I hääl - tenor vähe teksti, võis mängida pill
Burdoon-liikumatu, ttavalistest meloodiatest madalamal, lühikestes korduvates motiivides saatehääl Parafoonia . olemasoleval meloodiad duubeldatakseteatud intervallide värra kõrgemalt või madalamalt kvint;kvart Heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla, juhuslik mitmehäälsus TROOP liturgiliste tekstide vaba laiendamine 1 silbil lauldakse mitu nooti melismaatiline I mitmehäälne kirikulaulu tüüp-organum 10-12 sajand, põhi hääl-gregoriuse laul. Organume on kahte liiki, paralleelne orgaanum(madalalt dubleeritud ja hääled liiguvad paraleelselt) ja vabaorgaanum, kus hääled liiguvad vabalt. On ka veel melismaatiline orgaanum, kaunistatud põhihääl varjus. Silmapaistvaim koolkond- Notre dame'i koolkond, nimetus tuleneb notre dame'i katedraali ja ülikooli nimest Heliloojad: Leoninus-2häälsed organumid Perotinus - 3-4häälsed organumid Motett-mitmehäälne, tekstiline I hääl-pr keelne ilmalik armastuslaul
piiblilõik ✾ müsteerium on dramatiseeritud etendus, mis põhines samuti pühakirjal kuid etendati väljaspool kirikut ja selle jaoks ehitati kolmekorruseline lava ✾ Ars longa, vita brevis est - kunst on pikk aga elu lühike Mitmehäälne muusika keskajal Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organiumiks. Organiumi peahääleks on gregooriuse koraal. Organume oli kahte liiki: paralleelorgaanum, kus hääled liiguvad parallelselt, ja vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt a) burdoon- liikumatu või lühikestes kordvates motiivides liikuv saatehääl b) parafoonia- sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt c) heterofoonia- ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla ❁ muusikas gooti ajastu langeb sama ajavahemikku gooti stiilis Notre-
sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika žanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla:
noodinäited pärinevad 9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. · Algelise mitmehäälsuse liigid: · Burdoon- väheliikuv saatehääl · Parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Heterofoonia hetkeline mitmehäälsus Organum esimene mitmehäälne zanr, saatehäälte kaasalaulmine gregoriuse laulule (10 saj) Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidin.. 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. · Esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikas pärinevad Notre- Dame´i koolkonnast Prantsusmaal (12+13 saj) Leonius ja Perontius Motett 13 sajandil kujunenud omapärane zanr, kus lisaks mitmehäälsusele on korraga ka mitu teksti erinevas keeles.
meloodiast madalam. parafoonia sama meloodia dubleerimine mingi intervallic võrra kõrgemalt või madalamalt, häälte vahe on kvint või kvart. heterofoonia ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Grupis improviseerimise ``ühehäälne'' tulemus. Juhuslik mitmehäälsus. Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp tekkis 10. sajandil ja seda nimetatakse organumiks. Organumi peahääleks on . Organume on kahte liiki: parallel ja vaba, kus hääled liiguvad vabalt. 3. Millisesse ajavahemikku langeb muusikas gooti ajastu? 1150.-1250. suurima õitsengu aeg, Pariis. 4. Nimeta gooti ajastu muusika silmapaistvaim koolkond. Millest see nimetus tuleneb? Pariisi Notre-Dame'I koolkond. Nimi tuleneb Notre-Dame'I katedraalist ja ülikoolist, mis tollal oli Euroopa suurim ja kuulsaim. 5. Nimeta selle koolkonna silmapaistvamaid heliloojaid ja iseloomusta nende loomingut. Leoninus tegevusaeg 12
linnus Pika Hermani torniga, Suurrannavärav, linnamüür ja Kiek in de Kök, elamurühm Kolm Õde Pikal tänaval. Ka Püha Nikolause kiriku peaaltar (Hermen Rode) ja Pühavaimu peaaltar (Bernt Notke). Notre Dame`i ajastul mainitakse esimest korda heliloojaid nimeliselt, mis märgib uue ajastu sündi, kus luuakse isikupäraseid teoseid. Need olid Leoninus (12. saj teine pool) ja Perotinus (12.-13. saj. vahetus). Leoninus kirjutas 2- häälseid organume, kus pikkades nootides liikuvale gregoriuse laulule lisatud teine hääl oli liikuv, kaunistuslik ja rütmistatud. Perotinus töötles Leoninuse palad 3-4-häälseteks, kus alumiseks hääleks on gregoriuse koraal juba ülipikkades (burdooni meenutavates) nootides ja ülemised on väga kaunistuslikud. Selleks ajaks oli Gregoriuse laul muutunud vaid tugiheliks. (loe lk. 68 I lõik peale noodinäidet) 23. Motett sajand, iseloomustus, kiriku suhtumine motetizanrisse (lk. 68) 13
sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Organum Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum Organumid olid polüfoonilised. Motett Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla:
9. sajandist. Oletatakse, et mitmehäälse vaimuliku koorilaulu tekkeks andis tõuke nii oreli levik kui Briti saarte mitmehäälne rahvamuusika. Oreliga on seotud ka mitmehäälsete vaimulike laulude nimetus. Esimene mitmehäälse kirikulaulu tüüp tekkis 10. saj. ja seda nim. organumiks (saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile). Kuni 12. sajandini olid organumid kahehäälsed laulud, mille ülemiseks hääleks oli gregooriuse koraal. Organume oli kolme tüüpi: 1) paralleelorganum, kus hääled liiguvad paralleelselt 2) vaba organum, kus hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms) 3) kaunistatud organum. Organumid olid polüfoonilised. Umbes 12.-13. saj. vahetusel tekkis olulise mitmehäälsuse vormina organumi kõrvale motett, mis oli oli algselt kirikumuusika zanr, kus iga hääl laulis erinevat vaimulikku luuleteksti. Peagi motett täiustus ning selles võis olla: · häälte rütm erinev
annaabi.ee 
