........................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................12 Sissejuhatus Hotspots of biodiversity keskmisest tunduvalt kõrgema bioloogilise mitmekesisusega kohad. Üks kuulus ja ülimalt ohustatud hot-spot asub Indoneesia saarestikus. Sunda piikond hõlmab Borneo (Kalimantani), Sumatra, Jaava saart ning paljusid teisi väiksemaid saari, mis jäävad Wallace'i joonest lääne poole. Riigid, kelle territoorimuiga see osaliselt või täielikult kattub on Brunei, Indoneesia ja Malaisia. Referaat annab ülevaate Sunda piirkonna bioloogilisest mitmekesisusest, selle kaitsest ning tulevikuperspektiividest.
saared on ja ilmselt ka jäävad lähiajal üheks maailma kõige turistikamaks piirkonnaks. alla loetakse Indohiina poolsaarel ning Euraasia ja Austraalia vahelistel saartel asuvaid riike ja maad. Kagu-Aasia Saared Malai saarestik on kõige suurem saarestik Kagu-Aasias (Seal asuvad ka väiksemad saared) Malai saarestikul on üle 25 000 saare. Sunda saared on saarestik Kagu-Aasias, osa Malai saarestikust. Sunda saared jagunevad Väikesteks ja suurteks. Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Geograafiline asend Malai saarestiku kordinaadid : 2° S ja 107° E Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse- ja India ookeani vahel. Sunda saarestiku kordinaadid on : 9° S, 120° E Bali saare kordinaadid : 8° S, 115° E Pinnamood Pinnamoes on vahelduvad mäestikud Allviaalmadalikud Künklikud tasandikud Rohkesti on Kagu-Aasias vulkaane. Laama
Viimase rahvaloenduse järgi ( 2010) elas Indoneesias 237,6 miljonit inimest. Indoneesia pealinn on Jakarta. Indoneesia president on Susilo Bambang Yudhoyono Indoneesia on vabariik, valitava presidendi ja seadusandliku võimu esindajatega. Faktid indoneesiast See on erakordselt mitmekesise kultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri hindusimi ja budismi mõju all. 15.saj. võeti seal vastu islam,millest jäi puutumata ainult Bali saar. Saared on jaotatud nelja rühma: Suured Sunda saared, Väiksed Sunda saared, Maluku saared ja Uus-Guinea saar. Seal esineb sageli maavärinaid ja vulkaanipurskeid Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, 3,2 km laiuse Bali väinaga . Saar on vulkaaniline ja mägine,kõige suurem vulkaan on Agungi selle kõrgus on 3142 meetrit Saarel elab 2009. aasta seisuga 3,551 miljonit inimest. Jaava saar
India ookean India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis. Enamik ookeanist jääb lõunapoolkerale. India ookean on geoloogiliselt kõige noorem ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri lagunemise tulemusel. India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit. India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust). Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas. See ulatub 7729 meetrit merepinnast allapoole.
m2, km2. Püreneed, Alpid, Suur-Kaukasus ja Himaalaja Ruumala ühikuteks võib olla: mm3, cm3, dm3, Euraasias m3. III. Vulkaanilised mäestikud: Aja ühikuteks võib olla: s, min, h. Aleuudid Põhja-Ameerikas Kiiruse ühikuteks võib olla m/s, km/h. Sunda saared, Filipiinid ja Mariaanid Okeaanias Algebra valem: Kuriilid Aasias (a+b)2=a2+2ab+b2 IV. Vanad mäestikud: GEOGRAAFIA Apalatsid Põhja-Ameerikas I. Noored mäestikud: Draakonimäed Aafrikas
on säilinud andmed peale Kristuse sündi. Enne seda pursanud vulkaane kutsutakse kustunuteks.Vulkaanid on enamasti koondunud nii öelda maakera tulerõngasse.Tuntumad vulkaanid on Vesuuv, Helka, Etna, Kljutševskaja Sopka, Fuji, Kilimanjaro, Krakatau jne. Üks suurematest vulkaani plahvatustest oli Krakatau Purskemine mis toimus 26-27 augutil 1883 aastal. Krakatau plahvatusest öedakse veel, et see oli kõveim mürin mida inimkond oli kunagi kuulnud. Krakatau asus Sunda väina vetes Indoneesias, Jaava ja Sumatra saarte vahel. Üle miljoniaastase ajaloo vältel arenes see kõigepealt koonilise kujuga mäeks, mis kõrgus 1828 m üle merepinna, kuni pursked taandasid selle mitmeks väikeseks koonuseks ja pinnavormiks, mis üle veepiiri ulatusid ja koos vulkaanilise saare moodustasid. 1883. aastaks oli selle maksimaalne kõrgus üle merepinna 813 meetrit. Krakatau on tegevvulkaan, mis asub Indoneesias. Vulkaani täpne asukoht on saar Sunda
Kaasaegsest suurlinnast võib mõne tunniga jõuda kivikirveid kasutavate paapua hõimudeni. Lisaks paljudele kultuuriväärtustele sobib Malai saarestik hästi ka rannapuhkuseks. Malai saarestikus saab surfata ookeanilainetel, sukelduda värvikirevasse veealusesse maailma või istuda palmi all mõnel asustamata saarel. Malai saarestik 1.Üldine iseloomustus Malai saarestik on saarestik Aasia ja Austraalia ning Vaikse ja India ookeani vahel. Malai saarestiku suurimad osad on Sunda ja Maluku saared ning Filipiinid. Sunda saared omakorda jagunevad Suurteks jaVäikesteks Sunda saarteks. Malai saared on pindalalt maailma suurim saarestik. Vulkaaniliselt on Malai saarestik väga aktiivne. Tektooniline kerge on tekitanud saarestikku hulganiselt mitme kilomeetri kõrgusi mägesid. Kõige kõrgemad mäed on Uus-Ginea (5030 m kõrgune Puncak Jaya) ja Kalimantan (4101 m kõrgune Kinabalu). 2.Kliima Maakera on jaotatud kliimavöötmeteks paralleelselt ekvaatoriga
Vulkaan Krakatau Krakatau ehk üks aegade suurimaid vulkaanipurskeid toimus 1883 aasta, augusti kuus. Krakatau on tegevvulkaan mis asub Indoneesias ja on 813 meetrit kõrge. Vulkaani täpsem asukoht on Sunda väinas, Sumatra ja Jaava saare vahel. Vulkaanipurse hävitas peaaegu kogu saarest, mille kogupindala on 10,7 ruutkilo- meetrit. See oli nii võimas, et hävitas enamus saarest, kus vulkaan asus. Väidetavalt purskas vulkaan sellise pauguga, et see oli kuulda nii Taimaal kui Austraalias. Vulkaan oli umbes 80 meetri kõrgusele õhku pursanud vulkaanilist tuhka. Tuhk oli nii kõrgetesse õhukihtidesse sattunud, et selle maale jõudmiseks kulus aastaid. Tuhka oli õhus nii palju, et see varjas kogu saare läheduses oleva ala (naabersaared) valguse eest ja päevast oleks nagu öö saanud. Purse oli nii võimas, et kogu maapind värises ja sellest tekkis 24 meetri kõrgune hiidlaine...
Hooajaline temperatuuri kõikumine ei ole üle 10 oC Valgus Valgust on seal üsna palju, mis on hea taimede fotosünteesile. Ööloomad Cynopterus brachyotis Valguslembelised Suur-Käsitiivalised Dillenia suffruticosa Koerpeamadu Cerebus rynchops Päevaloomad Mangroovi skink Varjulembelised Sunda rähn (Todirhamphus chloris) Piai lasu (kõrreline) Hapniku hulk vees · Vees lahustunud hapniku hulk on väiksem, kui avatud meres. · Kohastumused Taimedel on lisaks õhujuured Hingavad, koores asuvate pooride abil pH · Mangroovi pinnas on üldjuhul neutraalne või kergelt happeline, mis on normaalne ning see ei vaja erilisi kohastumusi. UV kiirgus Ökoamplituud
Jaava meri Erki Aaver 8.c 1 Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel. 2. Jaava meri on vaikse ookeani osa. 3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere
7. Majandus 8. Inimesed 9. Tavad ja kombed 10. Toit 11. Transport 25.12.12 1 Geograafiline asend Malai saarestikus 127 000 m2 Suurima elanike arvuga saar maailmas 25.12.12 2 Üldine tutvustus Pealinn Jakarta Populaarseim saar 864 inimest km2 Jaava keel, Sunda keel ja Madurese keel 25.12.12 3 Kliima Temperatuur 37c Novembrist Aprillini vihmahooaeg Tormid külmad tuuled 610m miinus kraadid Ekvatoriaalne kliima Aasta läbi väga soe ja õhuniiskus pidevalt kõrge 25.12.12 4
Krakatau saare vulkaanipurse 1883. aastal Krakatau saar Krakatau on vulkaaniline saar Indoneesias, India ookeanis, Kagu- Aasias. Krakatau saar asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saarte vahel. 2 1883. aasta vulkaanipurse 26. augustil 1883. aastal raputas Krakatau saart tugev vulkaanipurse. 3 • Tuhapilved varjasid suurel alal ümber saare päikesevalguse täielikult, peaaegu terveks päevaks. • Läheduses asuvaid saari tabasid tulikuumad tuha- ja gaasipilved ning kuni 40 meetri kõrgused hiidlained. 4 • Vulkaanipurskeid oli kuulda isegi tuhandete kilomeetrite kaugusel Indias ja Austraalias, näiteks Rodrigueze saarel, 4653 kilomeetrit eemal India ookeanis. • Tuhk, tolm ja kuumad kivid paiskusid kuni 50 kilomeetri kõrgusele. • Tekkinud tsunaami kandis hiigelsuuri korallitükke kümnete kilomeetrite kaugusele na...
Malaysia Ülle-Mai Kesamaa 10th form Content Location/Geography Geography British related history People Location/Geography ★ Continent - Asia ★ Region - Southeast Asia. ★ Located on the Sunda shelf ★ 2 distinct parts to this country: Peninsular Malaysia and East Malaysia ★ Total land area is about 329 847 km2 , ranked 67th ★ Capital is Kuala Lumpur Geography ★ Tropical climate, hot and humid throughout the year ★ Highest mountain range is the Crocker Range. ★ Tallest mountain is Mount Kinabalu, Kinabalu National Park, UNESCO British related history ★ English traders in Malay waters since 17th century ★ European power dominant with the arrival of the british
klass Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Põhiandmed ● Piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis ● Enamik lõunapoolkeral ● 22° lõunalaiust, 76° idapikkust Veekogu mõõtmed ● Maht 292,131,000 km³ ● Moodustab 20% hüdrosfäärist ● Keskmine sügavus 3890 m ● Sügavaim koht Sunda süvik 7729 m allpool merepinda ● Kogu pindala 73,556,000 km² Liigitamine ● Soolane - mage vesi -> veeauruna maismaa kohal -> sademed -> pinnaveekogudesse ja põhjaveekihtidesse -> ookeani tagasi. ● Vee ja kivimite reaktsioonides hulgaliselt sooli. ● Looduslik ● Ookean Tähtsus ● Vaalade kaitseala ● Turism – nt Sri Lanka, India jne ● Aasia kaubateed, nafta (80% merekaubandusest)
Bali saar Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar.Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Bali saar on üks osa Indoneesia saarestikust. Saar ise on suhteliselt väike – sellele saab lausa ühe päevaga tiiru peale teha! See on kui paradiisisaar – kristallselge merevesi, pea kogu saart ümbritsevad pikad liivarannad ja palmid, mäed ja vulkaanid, palju rohelust, sõbralikud inimesed ja spirituaalne kultuur. Bali kõige populaarsemaks vaatamisväärsuseks on Hindu templid, mida võib näha pea igas külas. Saar on vulkaaniline ja mägine, kõrgus kuni 3142 meetrit (Agungi tegevvulkaan). Teised suuremad mäed on Batur (1717 m) ja Patas (1580 m). Kõik need mäed asuvad saart läänetipust idatipuni läbivas mäeahelikus, mis kulgeb Sumatralt ja Jaavalt üle Bali kuni Florese ja Timorini. Saare ulatus idast läände on 153 km ja põhjast lõunasse 112 km, pindala on 5632 km². Bali asub 8. lõunalaiuskraadil. Saarel valit...
JAAVA NING BALI April 2018 SAARTE MUUSIKA JAAVA SAAR Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km2. Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2014. aasta seisuga elas saarel 141 miljonit inimest. BALI SAAR Bali on Väikeste Sunda saarte läänepoolseim saar. Bali kuulub Indoneesiale, moodustades koos naabersaartega Bali provintsi. Jaava saarest on Bali lahutatud kitsa ja madala, Bali väinaga, idas asuvast Lombokist sügava Lomboki väinaga. Saarest põhja jääb Vaiksesse ookeani kuuluv Bali meri, lõunasse India ookean. LIPP JA HÜMN Bali ja Jaava saared kuuluvad Indoneesia koosseisu, see tõttu on
(sel puhul on disjunktne vanus kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid); 2. Ühe perekonna hästieristunud liigid (vanus võib olla miljoneid aastaid); 3. Ühe sugukonna lähedased perekonnad või alamperekonnad (vanus on kümneid kuni sadu miljoneid aastaid). Gruppdijunktsioonide näited: 3 1. Arktoalpiinne disjunktsioon 2. Gondvana ehk Lemuuria disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari 3. Holantarktiline disjunktsioon 4. Holarktiline disjunktsioon 5. Bipolaarne disjunktsioon 6. Periglatsiaalne disjunktsioon 7. Vahemere disjunktsioon 8. Musta mere disjunktsioon 9. Euroopa-Aasia disjunktsioon 10. Lesitaania disjunktsioon Perekonna levialade koondumise põhjusteks võivad olla: 1. Praegusaegseks tekkekeskmeks olemine primaarne arengutsenter, kus toimub uute liikide teke; 2. Levimiskeskmeks või pagulaks olemine sekundaarne arengutsenter, kus on
Järgmise löögi andis peamiselt mudast, tuhast, kividest ja jääst koosnev sagelaviin. Liikudes kiirusega 250 kuni 290 km/h, surus vee Spiriti järvest välja just nagu vannist. Mudavoolud, mille põhjustas kuum tuhk, mis vulkaani tipust varisenud jäätükid üles sulatas, andsid kolmanda ja viimase löögi. Muda voolas mööda jõesänge allavoolu kiirusega 48 km/h, purustades sildu, mattes maju ja tappes kariloomi. Krakatau, tegevvulkaan Indonaasias, Sunda väina saarel, mis on 10,7 ruutkilomeetrit. Krakatau kõrgus on 813 m, kaldeera läbimõõt on 4-5,5 km. 1883. aastal oli saarel kohutav vulkaani purse. Purskega kaasnes hiidlaine, mille kõrgus ulatus 40 meetrini. Kõikjal, kus see laine puutus kokku kallastega, tegi ta hirmsat laastamistööd. Uppus ligikaudu 36 000 inimest. On hinnatud, et vulkaani kraatrist lendas välja rohkem kui 18 kuupkilomeetrit kivimeid. Õhku paiskus sellisel hulgal
Vaaraosipelgad. (Monomorium pharaonis). Paljud putukad on aegade jooksul loobunud oma ürgsetest elupaikadest ja on kolinud inimestele lähemale, leides paremat toitu ning soodsamaid tingimusi sigimiseks. Mõningad on leidnud elupaiga hoonetes ja muutunud koos inimestega linlasteks. Sipelgate hulgas teatakse 17 inimjärgivat liiki, kelledest tuntuim vaaraosipelgas. Tema ürgkodumaaks peab enamik autoreid Indiat või Sunda saari, aga seda on võimatu täpselt öelda, sest ajal, mil vaaraosipelgat jälgima hakati, oli ta juba troopikas ja subtroopikas laialt levinud. Liigi esmakirjeldus pärineb loodusuurijalt K. Linnelt. Väidetakse, nagu oleks Linne kirjeldatud sipelgaisendid leitud muuseumisse toodud vaarao muumiast; liigi pesitsustavasid arvestades pole see ka päris võimatu. Euroopast leiti vaaraosipelgas esmakordselt 1828.a. Inglismaal kaminakivide vahel pesitsemas.
Lisaks on keskkonnaministri määrusega kehtestatud nimekiri liikidest, mida ei või Eestisse tuua ka kodus pidamiseks või aias kasvatamiseks. Neid liike võib Eestisse tuua või neid siin kasutada ainult keskkonnaministri eriloa alusel. Eestis on näiteks järgmised võõrliigid: 1) Kodutuvi- esimene Eestis püsima jäänud võõlinnuliik; levik on seotud inimasustusega; 2) Vaaraosipelgas- ürgkodumaa India või Sunda saared; inimene levitab tahtmatult toiduainete kaudu kandes edasi väga mitmesuguste esemete sisse peidetud pesi; 3) Karpkala- toodi Eestisse, et kasvatada tiikides; 4) Siberi nulg- talub hästi külma ja kasvab ka varjus; 5) Harilik viinamäetigu- Eestis leidub teda eelkõige saartel, kuid ta on levinud ka Mandri-Eestisse, näiteks Tartu maakonnas; 6) Lusitaania teetigu- Portugalist pärit tigu on levinud Kesk- ja Põhja-Euroopasse, viimastel aastatel
tagasi. 35 000 a. tagasi moodustus koonus, mis on sarnane praeguse mäega. 25 000 a. tagasi selle koonuse põhjaosa purunes, millest tuli laavat. Hangunud laava katab 200 ruutkilomeetrit sügavusega vähemalt 30 meetrit. Egmont on pursanud vähemalt 8 korda viimase 6000 aasta jooksul, enamik neist pursetest on olnud plahvatuslikud ja toimusid peakraatrist. Kaks kõrvalpurset tekitasid kaks mäge. Egmonti viimane purse toimus 1755 a. Krakatau ( joonis 7 ja 8)on tegevvulkaan Indoneesias, Sunda väina saarel. Vulkaani kõrgus on 813m. August 1883 toimus erakordselt tugev purse, mis hävitas suurema osa saarest ja purskas 80 km kõrgusele vulkaanilist tuhka. Purske ajal tekkinud hiidlaine tekitas suuri purustusi ja hukutas Jaava ja Sumatra rannikul 36 000 inimest. Kilauea asub Hawaii kõige suuremal saarel. Ta on saare kõige noorem ja ka kõige kagupoolsem vulkaan (joonis 4). Vulkaani praegune koonus moodustus aastal 1790. Kuna vulkaan on suhteliselt
A.Vespucci järgi Ameerikaks. See nimi laienes kogu maailmajaole. 5. VASCO DA GAMA MEREREIS 1497.a juulis asus Vasco da Gama juhtimisel Lissabonist teele neljast laevast koosnev ekspaditsioon. 5 kuud hiljem sõideti ümber Aafrika lõunatipu. Araablasest teejuhiga jõuti 1498. a. Indiasse Malabari rannikule. Aasta pärast saabus, olles 2 laeva kaotanud, ta vürtsilaadungiga koju tagasi. Edasi suundusid portugallased Indoneesiasse Sunda ja Moluki saartele, kust vürtsid toimetati vahejaama (Goasse) ja sealt edasi Euroopasse. Vürtsikaubamdusest indiaga sai Portugali riigi monopol, millelt teeniti väga suuri kasumeid. 6. MAGALHAESI MEREREIS Algas Hispaaniast Sanlucari sadamast 20. septembril 1519. a. Ekspeditsioon koosnes 5st laevast ja 253 liikmest. Ekspeditsiooni eesmärk oli leide läänepoolne India-tee. Pärast Atlandi ookeani ületamist liiguti piki Lõuna Ameerika rannikut Ameerika lõunatipuni
1971. aastal ja 1972. aastal 12 kuu jooksul kokku üle 30 meetri. · Milline on maailma kõrgeim mäetipp? Uusmeremaalane Edmund Hillary ja serpa Tenzig Norgay jõudsid 29. mail 1953. aastal esmakordselt maailma kõrgeimale mäetipule. See on Dzomolungma ehk Mount Everest ja see on 8848 meetrit kõrge. · Milline vulkaanipurse on olnud kõige katastroofilisem? Viimastel kümnenditel on olnud mitmeid laastavaid vulkaanipurskeid. Neist kõige traagilisem on olnud Sunda saarel Sumbwal toimunud Tambora vulkaani purskes. Ägedaimad pursked toimusid 10. ja 15. aprillil 1815. aastal. Ühtekokku sai surma 90 000 inimest. · Kus on toimunud kõige rängemad maavärinad? Ajaloos on olnud mitmeid vägagi laastavaid maavärinaid Lähis-Idas. 1201. aastal toimunud maavärin nõudis miljon ohvrit. 1556. aastal Hiinas toimunud maavärin nõudis 800 000 inimelu. Jaapanis 1923. aastal toimunud maavärin röövis 140 000 inimest
Tekkinud madalama maa-ala ujutab meri üle. Mandrilisest riftist tekib ookeaniline rift ja laamad eralduvad edasi teineteisest. 26. Millisele laamtektoonilisele vööndile on iseloomulik: a) pangasmäestiku teke? Ookeaniliste laamade lahknemine-tõukumine. b) kurdmäestiku teke? Laamade põrkumine. c) kurd-pangasmäestiku teke? Mandriline rift. 27. Rühmita saared nende tekke alusel. Kuum täpp (Island), Hawaii, (St. Helena), (Assoorid) Laamade põrkumine Kuriilid, Sunda saared Laamade lahknemine Island, (Assoorid), (St. Helena) 28. Leia atlase abil vähemalt 10 riiki, kus esineb aktiivne vulkaaniline tegevus. Island, Filipiinid, Indoneesia, USA (Hawaii), Tsiili, Jaapan, Itaalia (Etna), Venemaa (Kautsatka), Uus-Meremaa, Monteserrat (Kariibi meri). 29. Nimeta vulkaane, mis ei paikne laamade äärealal. Kenya, Kamerun, Elbrus, Hekla. 30. Selgita, miks on vulkaanipursete tagajärjed arengumaades katastroofilisemad kui arenenud riikkides.
laama. Passiivsete äärtega ookean laamade kokkupuute piirkond on ookeani keskel. Äärealad on rahulikud. Atlandi ookean. Akriivsete äärtega ookean laamade põrkumine ja aktiivne sisejõudude tegevus. Vaikne ookean. Milliste laamade põrkumisel on tekkinud Kaukasuse mäestik?: Iraani ja Euraasia laam Laamade lahknemine: (vulkaaniline saar) Island, Assoorid, St Helena. Kuum täpp ja selle piirkond: Hawaii Kahe okeanilise laama kokkupõrkel: Kuriilid, Sunda saared. Vulkaan koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivimite ja gaaside massid tõusevad maapinnale. Vulkaan tekib, kui rõhu all olev magma leiab maakoorelõhesid pidi tee maapinnale. Vulkaane esineb: laamade äärealadel, kus ühe laama serv teise alla sukeldub (Vaikse ookeani tulerõngas) või kus laamad üksteisest eemalduvad (Atlandi ookeani keskahelikul)
2 Makasari 710 120 930 3 Tatari 663 40 8 7,3* 7,2* 4 Magalhãesi 575 2,2 20 5 Taivani 398 139 8,6 6 Korea 324 180 73 7 Sunda 130 26 56 8 Singapuri 114 12 22 9 Cooki 107 22 97 10 Tsugaru (Sangari) 102 18 110 11 Beringi 96 86 36 12 La Pérouse 94 43 27
· ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, laienev ookeaniline maakoor lükkab enda ees laiali ka samadel laamadel asuvaid mandreid nt Atlandi ookean, merepõhja laienemine ookeani avanemisstaadiumil · aktiivsete äärtega ookean (subduktsioonivööndid) nt Vaikne ookean, ookeanilise maakoore neeldumine sulgumisstaadiumil ja vulkaaniliste kaarsaarestike (Jaapani, Kuriili, Aleuudi, Filipiini, Sunda, V.Antillid jt) teke, ookean kitseneb ja sulgub, sest ookeani äärtes neelatakse maakoort · mandrite kokkupõrge · ilma keskmäestikuta veekogu Vahemeri · kurdmäestiku teke sulgunud ookeani kohal (Alpid, Himaalaja) (I mandririft, tekitab uue ookeani, II ookeanide keskahelik ja passiivsete äärtega ookean, III aktiivsete äärtega ookean, subduktsioon, IV ilma keskmäestikuta veekogu nt Vahemeri, V kontinentide põrkumine)
2.pool-juuni lõpp ja juuli lõpp-september), sinikal-part rändab ära sügise lõpus, kui osa jääb ka siia, tikutaja (märts-oktoober), must-toonekurg (märts, aprill-august), lendab talvituma Aafrikasse või Lõuna-Aasiasse, valge-toonekurg (aprill-september), üliharva jääb ka talvituma, üldjuhul lendab Lõuna-Aafrikasse, suurkoovitaja (aprill-august), talvitub Inglismaal, Aafrika idarannikul ja Suurtel Sunda saartel. Nagu näha on kõige suurem kohastumus ränne, mis ulatub maailma kaugetesse paikadesse. Õhuniiskus Õhuniiskus on väga kõrge, avaldub see tiheda uduga. keskmine õhuniiskus on umbes 80-83%, kõige suurem talvekuudel ja väikseim mais. Õhuniiskus on suur, sest luhaniit on vahetult jõgede kallastel. Õhuniiskus saavutab oma tipu talveti, kui on sula ning kevadeti, kui lumi ja jää hakkavad sulama, aga päiksesekiirgus pole veel nii suur, et õhku kuivatada. Kohastumisi taimedel
pikkuses reas. TOMPA SOOVITUS: Ceram „jumalad, hauakambrid, õpetlased“ Tutanhamoni hauakambri väljakaeva oli inglise arheoloog Carter. Kõige kuulsamad püramiidid: Giza, Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid. Tõenäoliselt sai nende ideed alguse mastabadest =piklikud, längus seintega, lameda katusega kivikambrid, mille all maa sees oli hauakamber kirstuga. Idaseinas oli nišš, kus asus petikuks (kust käis hing sisse-välja, näitas surnu eest palvetajale lääne sunda, kus asus Surnute riik). Püramiide oli 3 tüüpi: Astmikpüramiidid, kõige vanemad Murdpüramiidid Tavalised püramiidid Tähtsal kohal olid ka templid. Vana riigi ajal ehitati haudtempleid (suur sammashoov, kuhu pääses rahvas + valituile määratud ruumid). Templist viis pikk kaetud käik soklile ehitatud kabelisse, mida kutsuti Oru templiks, mis asus täpselt Niiluse üleujutuse piiril. Kõige tuntum tempel on avastatud Abusiri püramiidide väljal ja mille
See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja. Nähtavasti kõige imposantsem seismiline merelaine, niipalju kui usaldusväärsete teadete järgi otsustada võib, oli tsunami, mis ujutas üle Kamtsatka ranniku Lopatka neeme juures 1737. aastal. Selle laine kõrgus oli ligi seitsekümmend meetrit! Õnneks viibis tol hetkel rannas vähe inimesi. Krakatau vulkaani purse Ida-Indias 1887. aastal kohutas üles veevalle, mis tormasid läbi Sunda väina ning hukutasid Jaava ja Sumatra rannikul 36 500 mitte midagi aimavat inimest. See ei olnud siiski tõeline seismiline merelaine, sest seda ei tekitanud maavärin. Tsunami, mis muutis Lissaboni kuulsa maavärina veelgi hävitavamaks, oli linna enda piirides ainult veidi üle kahe meetri kõrge, kuid kaugemal lõuna pool jõe vastaskaldal kasvas ta kümne meetri kõrguseks. Palmilatvadeni ulatuv laine olevat tabanud Havai rannikut 1868. aastal
aretatud kornisi kanatõug. I Ilukanad Dekoratiiv e. ilukanatõugude arv on mitmeid kordi suurem kui võistluskanade arv. Dekoratiivkanatõud jaotatakse päritolu alusel Aasia ja Euroopa tõugudeks, suuruse alusel normaalse suurusega ja kääbustõugudeks e. bantamiteks. Söötmine Viljaterad,täiend sööt,vesi Tõud on Jaapanis loodud vanad normaalsuurusega Tuntumad tõud fööniks (kukkede sirpsulgede pikkus 10 m ja rohkem) ja jokohama. Sunda saartelt pärinev sumatra kana ja Jaapanist pärinev tsabo on kehamassilt lähedasemad kääbuskanadele. Bantameid tuntakse mitmed aastasajad omaette tõugudena kui ka paljude kultuurtõugude miniatuursete esindajatena, keskmise kehamassiga 0,6-1 kg. Näiteks kääbusfööniks, vanainglise võitluskana kääbusvorm, kääbuskotsin, kääbussasseks, kääbusleghorn. Kalkunid Huvitava väljanägemise ja maitsva, heade dieetiliste omadustega, tervisliku ning rasvavaese lihaga kodulinnud.
enamasti vahemikus 7090%. Piirkonniti suuresti varieeruvat sademete hulka mõjutavad eelkõige mussoonid. Kõige rohkem esineb sademeid riigi lääne- ja põhjaosas. Kõige niiskemad Indoneesia piirkonnad asuvad Sumatra lääneosas, Jaaval, Balil, Kalimantanil, Sulawesil ja Uus-Guinea saarel. Sademeid esineb aastaringselt rohkesti, madalikel on aasta keskmine sademete hulk 20003000 mm, tuulepealsetel mäenõlvadel aga üle 4000 mm. Väikestel Sunda saartel ja Jaava idaosas on Austraaliast tulevate mussoonide tõttu talvel (juunist septembrini) kuivaperiood, keskmine sademete hulk aastas on seal vahemikus 8001500 mm. Tugevate tuulte ja rohkete sademete hulgaga taifuune ja torme esineb saartel septembrist detsembrini. LOODUSVARAD Maavarade hulka kuuluvad tina, nafta, maagaas, nikkel, boksiit, vask, kivisüsi, hõbe ja kuld. Kaevandamise tööstusharu moodustab riigi SPK-st 12%. Kõige olulisem tööstusharu. TAIMESTIK
tekib harilikult peale Valgusnõudlikud, kuivataluvad, laiuskraadist kuni mänd (Pinus strobus); Makedoonia e. rumeelia 40.eluaastat,võib olla hele-, vähenõudlikud mulla toitainete Sunda saarestikuni; mänd (Pinus peuce); Suhkrumänd (Pinus kollakas- ja tumepruun. sisalduses, pinnatulekahjustusi teiselpool ekvaatorit lambertiana); Seeder- ja põhklimännid!; Sirgekiuline, tihedus võrde kannatavad hästi,
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud
BIOOMID Polaarpiirkonnad. Piirid Arktikas: Arktikas 50. ja 70. laiuskraadi vahel aasta soojema kuu +10 isoterm. Antarktikas 50. ja 60. laiuskraadi vahel, pinnavee temp. +2 kuni -2 Mõisted: Igikelts pidevalt külmunud olekus olev maapinnakiht. Polügonaalsood- tasandikuline sootüüp tundravööndis, kus korduva külmumise ja sulamise tagajärjel moodustuvad hulknurksed kõrgemad alad, mis on ümbritsetud lõhedest. Palsa tundravööndi soodes esinev turvasmullaga kaetud ning jääläätse sisaldav 2-4 m kõrgune küngas. aapasood- metsatundras ja boreaalses metsavööndis esinev sookompleksi tüüp, kus keskosas domineerib märg madalsoo ning peenrad ja älved kulgevad enamasti pikkade ribadena pingod- polaarpiirkonnas esinev külmakerkeliselt moodustunud suur mitmekümne meetri kõrgune küngas, kus jäätuuma katab mineraalpinnas. termokarst- Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on...
ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka kolmanda) aasta lõpuks. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid. Männi puit on väga heade omadustega, sisaldab vaigukäike nii puidus, koores
6. Konksuseoseliste sidevalkude eksport ja viburi tipuvalgu eksport ja seostamine koksu otsa 7. Flagelliini monomeeride eksport ja paigutamine sidevalkude ja tipuvalgu vahele o Suuna muutmine: Monothrihh: · Kui vibur pöörleb vastupäeva, siis bakter liigub sirgjooneliselt edasi · Kui vibur panna tööle pärispäeva siis bakter seiskub ja hakkab liikuma vastassuunas · Pidurdamise ajal tekkiv kukerpallitamine võimaldab muuta sunda Perithrihh: · Kui viburid pöörlevad vastupäeva, siis moodustakse ühine kimp, mis lükkab bakterit edasi · Kui viburite päärlemissuund muutub, siis hargnevad viburid laiali o Viburid võivad paikneda Üksikult (monotrihh) Kimpudena (polüthrihh) Raku poolusel (polaarne) ; liigub kõige kiiremini Pooluse lähedal Raku küljel Ümbritseda kogu rakku (perithrihh); liigub aeglaselt, aga ühtlaselt · Tsüstid
Aafrika, ameerika, austraalia ja okeaania. AAFRIKA: afro-aasia keeled: semikeeled, araabia keel, malta keel Nigeri-Kongo keelkond: suahiili, ruanda, luganda Niiluse-Sahara keelkond: nuubia keel AMEERIKA: Eskimo-aleuudi keelkond: lääne-eskimo, idaeskimo, Atapaski keeled: navaho Algonkini keeled: arapaho, mustjala, krii, soni Uto-asteegi keelkond: hopi, paiuti, asteegi AUSTRAALIA JA OKEAANIA: austroneesia: jaava, sunda, malai Filipiini keeled: tagalogi, sebu, iloko Okeaania rühma kuuluvad Melaneesia, Mikroneesia ja Polüneesia keeled ja osa ka Uus-Guinea keeled: tahiti, tonga, maoori, samoa Pamanjunga keelkond: valbiri ja aranda keel 108. Viipekeel Viipekeeli kasutavad inimesed, kelle kuulmisaju ei funktsioneeri normaalselt. Kui kuulmist ei ole võimalik kasutada kõne mõistmiseks, siis on tegu kurtusega. Kurt ei saa suulist keelt omandada, sest näeb ainult huulte liikumist ja näoilmeid
Beringi väin oli kuiv. Nt harilik pöök, ümber antarktika on lõunapöök, mis on hariliku pöögi kauge sugulane. Uus-meremaal, Tsiilis, Austraalias, Uus-Guineal tekkinud mandrite lahknemise kaudu. Gondwana ajal oli Antarktika roheline ja seda katsid suured lõunapöögi metsad. ~ ,,Lemuuria" disjunktsioon hõlmab Madagaskarit, Indiat ja Sunda saari, ehk on seletatav lõunamandrite eemaldumisega algselt ühtsest Gondwana idaosast leemurlased on levinud Magagascaril ja Kagu- Aasias, kandlased Lemuuria maa, mis on veepõhja kadunud ja järel ainult saared. Võib-arvata et need poolahvilised olid varem palju suuremalt levinud. ~ Bipolaarne olukord, kus takson on levinud nii ümber põhja- kui ka
1790 km pikk. Kõige laiemas kohas on see 435 km lai. Ekvaator läbib saare üsna täpselt keskelt. · Jaava Jaava on Indoneesiale kuuluv saar Malai saarestikus. Saare pindala on 126 700 km². Jaava saar on suurima elanike arvuga saar maailmas. 2005. aasta seisuga elas saarel 124 miljonit inimest. · Kalimantan Kalimantan on suurim saar Malai saarestikus, üks neljast Suurest Sunda saarest. Kalimantan jaguneb Indoneesia, Malaisia ja Brunei vahel. Ta on tänapäeval ainus meresaar maailmas, mis jaguneb kolme riigi vahel. · Uus-Guinea Uus-Guinea on eraldatud Austraaliast Torrese väinaga. Uus-Guinea kuulub Austraalia ja Okeaania maailmajakku. Uus-Guinea pindala on 829 000 km². Saare kõrgeim tipp Jaya on 4884 meetri kõrgune. · Jaapan
Rahvakeeles Kägu, kägi ehk kukulind. Kägu on laia levilaga liik. Ta pesitseb Euraasias, sealhulgas Euraasia saartel, kohati koguni põhjapolaarjoone taga, ent puudub Araabia ja Hindustani poolsaarel ning Indohiina lõunaosas. Aafrikas on ta samuti üldlevinud. Eestis on ta tavaline rändlind. Ei ole kaitsealune liik. 55 Kägu talvitub Aafrikas, Araabia poolsaare lõunaosas, Indias, Sri Lankal, Indohiinas ja Lõuna-Hiinas ning Sunda saartel. Aafrikas pesitsevad käod on paigalinnud või osalt hulgulinnud. Kägu on väga plastiline liik. Ta võib elada metsas, metsatundras, metsastepis, stepis, isegi kõrbe servas, lammimetsas, parkides, aedades, äärelinnas ja kuni 3 km kõrgusel mägedes. Kägu leiab toitu peamiselt puudelt ja põõsastelt, harvem õhust. Maapinnal otsib ta toitu haruharva, sest lühikeste jalgade tõttu on ta vilets kõndija. Kõige suurem tähtsus toidus on karvastel liblikaröövikutel[3]
kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Harilik mänd (Pinus sylvéstris L.) Sylvestris metsas kasvav, metsa moodustav. Harilik mänd on kodumaa tähtsaim puuliik, moodustades umbes 1/3 meie metsadest. Harilik mänd on noores eas koonusja, hiljem
intensiivselt arenema alles teisel aastal ja saavad ka küpseks teise (mõnedel liikidel ka kolmanda) aasta lõpuks. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)). Eestis on lisaks kodumaisele harilikule männile kultiveeritud ca 15 erinevat männiliiki. Mändidel on arenenud väga hea juurestik, mistõttu suudavad kasvada ka kuivades oludes väheviljakatel liivastel aladel. Männid on valgusnõudlikud puud ja moodustavad tihti puhtpuistuid
Malestrom Major Rivers N am e Continent Out fl o w T o tal Lengt h (mi.) Nile Africa Mediterran ean Sea 4,1 60 Am azo n South Am erica Atlantic Oce an 4,000 Ch ang (Yangtze) Asia East China Sea 3,964 M ississippi-M iss o u ri N o rt h Am eri ca Gul f of Mexico 3,710 Major Deserts Name ...
way round (she considered the Siamese to be the older type). She also implicated the Korat "a blue variant of the Siamese, to which our 'blue-pointed' freaks are due." Jean Bungartz described several bobtailed cats in his 1896 book "Die Hauskatze, ihre Rassen und Varietäten" (Housecats, Their Races and Varieties) in " Illustriertes Katzenbuch" (An Illustrated Book of Cats). He noted that according to Brehm Martens, on the Sunda Isles and in Japan there were cats with different lengths of tail. Kessel had told Weinland that there were short-tailed cats on Sumatra. Bungartz added that the cats of Cochinchina had only a short, curled tail and the Madagascar cat had a turned, knotted tail. R Shelford, former Curator of the Sarawak Museum wrote in his book "A Naturalist in Borneo" "It may be mentioned here that the domestic cat of the Malays is quite a distinct variety [..
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
