Linnud · Sillaotsa Põhikool · 7. Klass · Meriliis Evart Suitsupääsuke Hirundo rustica · Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. · Kehapikkus on 1922 cm. · Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega. · Suitsupääsuke eelistab pesapaiga valikul kultuurmaastikke. · Suitsupääsukese kutsehüüd on "vidiitvidiit", laul on enamasti kiire ja pikk, meenutades vidinat. · SUITSUPÄÄSUKE ON EESTI RAHVUSLIND !!! Kiivitaja Vanellus Vanellus · Kiivitaja on 2831 cm pikk. · Sulestik on mustvalge ülalpool roheka läikega.
juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele. Lest · Üldjuhul on nad parempoolsed. · Keskmine kehapikkus on 10-30 cm. · Enamasti alla 0,5 kg. · Toituvad limustest ja väikestest kaladest. · Eluiga võib ulatuda 16 aastani. · Süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult, toiduks paljudele röövkaladele. · Alammõõt 21 cm. Emakala · Tavaliselt 15-25 cm. · Eesti vetes ainus elussünnitaja ehk vivipaarne kala. · Emakala on lutsu meenutava pikliku sabaotsa poole kiiluna lameneva kehaga kala. · Emakala elutseb vaid meres. · Elupaigana eelistab soojemapoolset vett.
nõuab vaeva. Tervisespordi parimad pooled: - Vähendab seljavalu - Aeglustab vananemisprotsessi - Säilitab kehakaalu - Tugevdab südant ja kopse - Tugevdab lihaseid ja luid - Alandab vähki haigestumise riski. Tervise hindamisel arvestatakse inimese kehalist arengut ja elundite töövõimet. Kehapikkus ehk kasv on tähtis tunnus, sest selle kaudu hinnatakse inimese arengut. Inimese kasv oleneb tema east ja soost. Kehapikkus on suurel määral pärilik, ent kasvu mõjutavad ka mitmed muud tegurid, nagu töö ja puhkus, kehaline koormus, toit ja haigused. Kehakaal annab koos pikkusega üldpildi inimese kehalisest arengust. Pikkus ja kaal on üsna üheselt seotud: mida pikem inimene, seda suurem on tema kaal. Riskitegurid on: kõrge verereõhk, suitsetamine, väheliikuv eluviis ja ülekaalulisus. '' Tähtis pole igavesti elus püsida, vaid igavesti endaga elada. ''
..90 päeva. Kullesed, kes alguses on helekollased või pruunid, muutuvad rohelisteks, kui on saavutanud pikkuse 3 cm. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, moondejärgne noor konn on aga kõigest 1,5...2,5 cm pikk. Eluiga ulatub 6...7 aastani. Järvekonn on looduskaitse all. Järvekonn elab seni teadaolevalt ainult Lõuna-Eestis. Huvitavaid tähelepanekuid. Tegu Euroopa suurima pärismaise päriskonnalisega. Kehamõõtmed Kehapikkus isastel kuni 12 cm, emastel kuni 14 cm. Levik Eestis ja On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas, Skandinaavias maailmas vaid Edela-Soomes. Leviku kohta Eestis on andmeid vähe, leitud on vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Arvukus On väikesearvuline. Elupaik ja -viis Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus), eelistab suuremaid
kaetud pikemate või lühemate igatahes lindude eredavärvilised silmad ärapetmiseks näib olevat karvadega. täiesti piisav. Näiteid kärbeseliste liikidest 2 Nahkhiirekärbes Väike, vaid 150 liigist koosnev sugukond äärmuseni parasiitse eluviisiga kohastunud kärbseid. Loomade kehapikkus on vaid paar millimeetrit. Tiivad puuduvad nahkhiirekärbestel täielikult. Pea väike, nihkunud selgmisele küljele ja asetseb eesselja vastavas lohus. Jalad on pikad ja tugevad, väga hästi kohastunud peremehe karvade külge klammerdumiseks, puusad on nihkunud seljale. Nagu sugukonna nimestki näha, on need loomad eranditult nahkhiirte ektoparasiidid ja toituvad nende verest. Kasutatud materjalid Liigikirjeldused: http://www.zbi
Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki (väga harva ka randalhüljes). Nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Hallhüljesrändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi suur loom. Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg. Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures. Karvastik on suuremalt osalt hall. Toitumine Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid
Eesti roomajad MHG 2011 Roomajad Roomajad ehk reptiilid (Reptilia) on peamiselt maismaa-eluviisiga keelikloomade klass. Neile on iseloomulikud sarvkihuga nahk ja koorega munad. Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Eestis elab üksned 5 liiki roomajaid Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllalt kiirelt Talvel on vaskuss talveunes. Vaskuss on looduskaitse all Rästik Rästik on suhteliselt väike, kuni 75 cm pikkune pruunikas-hallikat värvi madu. Rästikute toidust moodustavad põhiosa hiired. Rästikud on Oktoobrist Aprillini talveunes. Rästik hammustab inimest vaid siis kui talle peale astutakse või kätte võetakse. Rästik on looduskaitse all. Nastik
Järvekonn Rana ridibunda Pallas Laura Kaseküli Kehamõõtmed ja välimus kehapikkus isastel kuni 12, emastel kuni 14 cm seljalt roheline, oliivjas või tumepruun, kaetud mustade või tumedate laikudega. Kõht on hallikas või kollakas, samuti mustalaiguline. Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Kagu- ja Kesk-Euroopas. Skandinaavias vaid Edela-Soomes. Eestis on leitud vaid mõnel korral Lõuna-Eestist. Elupaik ja -viis Järvekonn veedab kogu elu veekogus või selle vahetus läheduses (kaldataimestikus).
inimeste poolt asustatud randadest kaugel. Rannalähedal näeb hallhülgeid peamiselt kevadeti ja sügiseti kui nad lähevad kudema suunduvate järgi. Eestis asuvad hallhüljeste lesilad peamiselt Lääne-Eestis. Soome lahes on teada ainult kaks pidevalt kasutatavat lesilat - Uhtju ja Malusi saar. Eestis on umbes 1700-1900 isendit. Hallhüljeste arvukus tähtsamatel kogunemisaladel kevadise karvavahetuse perioodil 1989-2000. Välimus Hallhüljes on võrdlemisi suur loom. Isaste kehapikkus on 165-260 cm, mass umbes 300 kg. Emased on pisut väiksemad, kehapikkus 155-190 cm, mass 150-200 kg. Koon on neil pikk ja sirge, sõõrmed on väga suured ja asuvad lausa koonu juures. Karvastik on suuremalt osalt hall. Toitumine Hüljes on paindlik toituja, kes püüab saada palju energiarikast toitu vähese vaevaga. Tihti võib hallhüljes sattuda kalameeste silme all halva valguse kätte. See tähendab seda, et nad lõhuvad püüniseid ja söövad sealt kalu
tekitamiseks hõõrub enamik tirtse tagareite sisekülgi vastu kattetiibade jämenenud servasooni. Tirtsud kuulevad tagakeha esimese lüli külgedel olevate kuulmiselunditega. Tirtslased on taimetoidulised. Tirtsude tundlad on lühemad kui ritsikatel ja need ei ulatu tagakeha tipuni. Tirtsude keha on saledam. Värvi järgi on tirtse kindlaks teha raske, sest kehavärvus on väga muutlik. Nad on tavaliselt rohelised, kollased või pruunid selline värvus toimib varjevärvusena. Tirtslaste kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Häirimise korral teevad loomad pika hüppe, mida tiibade abil veelgi pikendatakse, maandunult peidavad nad end taas ära. Niisugune on näiteks kõikjal Eestis tavaline niidu-rohutirts (Omocestus viridulus). Teine võimalus on, et putukas püüab põgenedes häirijat ehmatada. Selline on näiteks mitmel pool Lõuna-ja Lääne-Eestis levinud käristaja (Psophus stridulus), kes on umbes
LEST Liiginimi eesti keeles Lest Liiginimi ladina keeles - Platichthys flesus trachurus (Suvorov) Rahvapäraseid nimesid Kammeljas Kehamõõtmed: Keskmine kehapikkus on 10...30 cm, suurim Eestis püütud lest on olnud 51 cm. Kehamass: Raskeim Eestis püütud lest on kaalunud 1305 g, enamasti jääb nende kehamass aga alla 0,5 kg. Levik: Antud alamliik on levinud ainult Läänemeres. Erinevaid almliigike on kõikjal ümber Euroopa ning Barentsi ja Valges meres. Eestis on levinud kogu rannikul. Arvukus: Arvukus on kõikuv, kuid üldiselt on sage. Elupaik ja viis: Elab rannikul, kuni 40 m sügavuses vees. Merekala, kuid mõnikord võib tungida ka
I kategooria II kategooria III kategooria ·Harilik kärnkonn · Kõre · Harivesilik ·Järvekonn · Rohe- · Mudakonn ·Rabakonn kärnkonn ·Rohukonn ·Tiigikonn ·Tähnikvesilik ·Veekonn Harivesilik Triturus cristatus Laurenti Harivesilik Triturus cristatus Laurenti · Kehamõõtmed Kehapikkus koos sabaga on 14...15 (...18) cm. Emased on pikemad kui isased. · Levik Eestis ja maailmas On levinud kogu Euroopas, välja arvatud Pürenee poolsaarel (Hispaanias ja Portugalis) ja Skandinaavia põhjaosas. Eestis asub oma levila põhjapiiril, esineb rohkem vabariigi lõunaosas, saartelt pole leitud. · Arvukus · Harivesilik on piiratud levilaga liik, kes pole eriti arvukas · Ohustatus ja kaitse Harivesilikud taluvad halvasti saastunud veekogusid ja inimtekkelist maastikku
Vaatamata sellele on ta kohmakas ja väheliikuv ning pole suuteline oma lühikeste tagajalgade abil tegema pikki ja võimasaid hüppeid. Ka ta keel on väheliikuv ning pikalt suu põhja kinnitunud. Seetõttu hangib rohekärnkonn toitu maast ning püüab lendavaid putukaid harva. Ladina keelne nimetus Rana lessonae Rohukonn Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Rohukonn elutseb niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning isegi kultuurmaastikel. Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23...2 ajal. Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised (sääsed ja kärbsed), nälkjad ja sihktiivalised (tirtsud ja tirdid). Ladina keelne nimetus Rana ridibunda Tiigikonn Tiigikonn on väike, kuni 7,5 cm pikkune loomake
neli paari käimajalgu, mille abil vähid liiguvad. Kuna vähid on siiski enamjaolt veeloomad, on neil ujumiseks vajalikud ujujalad, mis kinnituvad tagakehale. Ujujalgu on vähkidel viis paari. Vähkidel kinnitub igale kehalülile paar jäsemeid Tagakeha viimane jalapaar on koos tipmise lüliga moodustanud uime, mis on samuti abiks ujumisel. Vähkide klassi kuulub umbes 40 000 liiki. Nende suurus on väga erinev. Väiksemate vähkide kehapikkus on alla ühe millimeetri ning suurimad vähid võivad olla kuni 80 sentimeetrit pikad. Peale selle, et vähid erinevad keha pikkuselt, erinevad nad ka keha kujult. Vähid on enamasti vee-eluviisiga lülijalgsed. Erandiks on maismaal elavad kakandiliigid (keldrikakand). Vähkide klass on küllaltki liigirikas - maailmas tuntakse üle 38 000 liigi vähke, Eestis umbes 326. Enamik vähke on tillukesed loomad, kes elavad pinnavees ning on oluline kalatoit. Seetõttu
Niidu-uruhiir on suuremat kasvu hiir, kelle kehapikkus on 9...13 cm. Ta on ühtlaselt halli karvkattega, millel võib olla veidi pruunikas varjund. Saba on lühike - see moodustab kõigest veerandi kogu keha pikkusest. Niidu-uruhiir on levinud igal pool Eestis ning ta asustab igasuguseid metsi ja ka avamaastikke, kuigi viimastest eelistab niiskemaid ja rohurikkamaid alasid. Niidu-uruhiir võib elutseda ka rabade servaaladel, soistel niitudel ja rannaniitudel ning siseveekogude kaldapõõsastikes. Ta uuristab madalaid urge, kuid pesapaikadena kasutab meelsasti ka looduslikke varjekohti või ehitab maapinnale rohust ja samblast pesi. Rannaniitudel võib ta oma kodu rajada ka lihtsalt kivide alla. Niidu-uruhiire toiduks on valdavalt taimedeNiidu-uruhiir on suuremat kasvu hiir, kelle kehapikkus on 9...13 cm. Ta on ühtlaselt halli karvkattega, millel võib olla veidi pruunikas varjund. Saba on lühike - see moodustab kõigest veerandi kogu keha pikkuses...
pandud suusa pikkuse järgi. · 140 300 eurot võistlusklassi suusad. Universaalsuuska selles hinnaklassis ei pakuta, valida on klassika- või vabatehnikasuusa vahel. Suuski on võimalik sama pikkuse puhul valida erineva paindega. · 300500 eurot tippvõistlussuusad.Võistlus- suusk tehakse väga erineva painde, pikkuse ja põhjaga, mis ostmisel eeldab kindlasi spetsialisti nõuannet. Suusakeppide valik Vabatehnika kehapikkus x 0,9 Klassikatehnika kehapikkus x 0,85 Kui samade keppidega on plaanis sõita mõlamat tehnikat, siis x 0,87. Suusasaabaste valik 1. saapad vali vajaduse järgi, kõige kallimad saapad ei pruugi harrastajale sobida, vaid on võistlussuusatajale; 2. saabas peab olema jalas mugav. 3. enamik pakutavaid saapaid on universaalsaapad, mis sobivad nii klassika- kui vabatehnikale; 4. saapaid ostes vali kohe ka klambrid, sest kõik saapad igale klambrile ei sobi. Hooldamine
Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16...18 (22) cm. Isased loomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga kulgeb üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Tihti võib seljamuster ka puududa ning sel juhul on loom ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Usuti, et tegu on väga
saanud. Kasutage kindlasti mütsi, mis katab kõrvad, või soojustatud kõrvaklappe. Pärast suusasõitu peaks kohe vahetama riided kuivade ja soojemate vastu. Kehalise tegevuse lõpetamisel toodavad lihased vähem sooja, kuid soojuse kadu püsib sama suur kui töö ajal ja on suur oht külmetuda. Õiged Suusad ja Suusatamine · Pikkus sõltub kehapikkusest ja kehakaalus Mida suurem kehakaal, seda pikemad suudad ja vastupidi. · Tavaliselt on suusad 10-30 cm pikemad kui kehapikkus · Vabastiili suusad on veidi lühemad kui klassikalise stiili suudad · Suusakepid üldiselt 20-30 cm kehapikkusest lühem Suuskade pikkus sõltub kehapikkusest, suuskade tüübist ja kehakaalust. Tavaliselt on suusad 10 - 30 cm pikemad kui kehapikkus. Vabastiili suusad on seevastu veidi lühemad kui klassikalise stiili suusad. Ka kehakaal on suuskade valikul oluline - mida suurem kehakaal, seda pikemad suusad - mida väiksem kehakaal, seda lühemad suusad
Tirtslased (Acrididae ) Üldiseloomustus Väga suur sugukond (rohkem kui 6.000 liiki) Teistest tirtsulistest eristab tirtslasi siristamisvõime Siristavad ainult isased loomad Kuidas tirtslasi eristada kehapikkus on 1 10 cm ühikesed tundlad, tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad tavaliselt rohelised, kollased või pruunid (selline värvus toimib varjevärvusena) Käitumine häirimise korral teevad pika hüppe, mida tiibade abil pikendatakse (niidurohutirts (Omocestus viridulus)) püüab häirijat ehmatada
Käblik Troglodytes troglodytes 1. Riik – Loomad, Animalia 2. Hõimkond - Keelikloomad, Chordata 3. Klass - Linnud, Aves 4. Selts – Värvulised, Passeriformes 5. Sugukond – Käbliklased, Troglodytidae 6. Perekond – Käblik, Troglodytes 7. Liik – Käblik, Troglodytes troglodytes Käblik on Eesti üks väiksemaid linde. Tema kehapikkus ei ületa harilikult kümmet sentimeetrit ja kehakaal kümmet grammi. Nii on ta rahva hulgas teeninud endale hulganisti tema suurusele viitavaid nimesid: pöialpoiss, pöidlaots, pöidlalind jt. Sellise väikese linnuna on tal väga hea tihnikutes osavalt okste ja muu risu vahel ringi hüpata. Tema üks rahvapärane nimigi on risulinnuke. Nii ongi käblik oma elupaigaks valinud kuusetihnikud, oksterägastikud, põõsastikud, kohad, kus oleks võimalik ohu korral kiiresti peituda
Gepard Kirjeldus Kuulub kaslaste sugukonda Kiirem maismaaloom Kehapikkus on 150cm,millele lisandub saba pikkus 70cm Kaal on umbes 70kg Vabas looduses võib elada 15 aastaseks Leviala Levinud enne kogu Aafrikas,Lõuna-Aasias ja viimasel jääajal ka Euroopas ja Põhja- Ameerikas Nüüdseks Aafrikas peamiselt Saharast lõunapool:Iisraelis ja Indias Pakistanis ja Afganistanis on välja surnud Kokku elab maailmas 9000-12 000 Eluviis Emasloomad elavad üksi või poegadega nende kasvamise ajal
8.B Klass Üks suuremaid putukaliike 160 000 liiki Eestis 2 200 liiki Kuuluvad lülijalgsete seltsi, putukate klassi Kehapikkus paar mm kuni 3 ja enam cm Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega Liblikatel on peened jalad ja sale keha Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad
2 kõht hõbedased. Ta on nii suuruselt, välimuselt kui ka teiste tunnuste poolest varieeruv liik. Meie rääbistest on kõige suuremad Saadjärves elutsevad, väiksemad aga Võrtsjärve rääbised. MERISIIG. (keha sale, suu alaseisune) Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane, valge kõhuga ja väikese peaga kala. Täiskasvanuna on ta kehapikkus 30...50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd. Eestis elab siig erineva sagedusega kõikides rannikuvetes ning Pärnu ja Narva jões . Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes. PEIPSI SIIG.(keha jäsakam, kui eelmisel, suu otseseisus) PELED. (keha kõrgem , kui siigadel kõhuuim peaaegu kohakuti seljauimega) HARJUS
.................3 Levik...................................................................4 Elukohakirjeldus.................................................5 Eluviis ja paljunemine........................................6 Kaitse ja ohustatus............................................7 Pildid..................................................................8 Kasutatud kirjandus...........................................9 Linnu välimus Tiibade siruulatus on 185-205 cm. 3 kg. Kehapikkus on 95–100 cm. Must,valge,punane 3 Toitumine Kalad,konnad,putukad,roomajad,veetaimed 4...5 korda päevas 4 Levik Arvukust hinnatud vaid 150...200 Kuulub linnuliikide I kategooriasse Levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes Saaremaa 5 6 Elukohakirjeldus Kaugel inimasustusest
Karu ehk pruunkaru (Ursus arctos) on loomaliik karulaste (Ursidae) sugukonna karu (Ursus) perekonnast. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline ja suurim Euroopa mandriosas elav kiskjaline. Nagu kõigil karulastel, on pruunkarul tugev, jõuline kehaehitus. Neil on tugevluustik. Nagu teistelgi karulastel, on pruunkarul peeniseluu ja lühike juppsaba. Pruunkarule eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal, mis annab esijalgadele lisajõudu. Pruunkaru kehapikkus on 100 280 cm, õlakõrgus umbes 90150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Karul on väga halb nägemine ja väga hea haistmine. Toidu pooles ton tegu segatoidulise kiskjaga. Suveperioodil sööb marju ja seeni, kevadeti ja sügiseti murrab ka loomi. Eelistab elupaigana rabadega metsamassiive, kus esineb tuulemurdu. Karu ei ole Eestis looduskaitse all. Jahihooaeg kestab 1
pruunikashall,kollase kulmutriibuga. Isas lind: seljalt pruunitriibuline, alapoolelt ühtlaselt hall. Hall pealagi on ääristatud kahe kaarja kastanpruuni laiguga kuklal, põsed hallid, kurgualune on süsimust ja silmi läbib must triip. Saba on ühevärviline, tuhm hallikas päranipuala ja tiival kitsas valge vööt. Koduvarblane. Emaslind. Isaslind. Kuldnokk. musta läikiva sulestikuga mida katavad väikesed valged tähnid Kehapikkus on 2123 cm, kaal 6580 g Tiibade hoosulgede välisservad on heledamad. Sügise poole kaob sulgedelt metalliläige, need muutuvad hallikamaks. Talvises sulestikus on valged tähnid suuremad ning neid on rohkem, kattes kogu keha ja pea. Isas- ja emaslinnul teeb vahet ainult nokatüve värvuse järgi. Isaslinnul on see sinakas, emaslinnul roosa või kollane . Noored kuldnokad on heleda sulestikuga hallikaspruunid.
kaevudes, kraavides, tiikides, järvedes; kus nad poevad sügavale mutta või peituvad taimede vahele või kaldamätaste alla. Rohukonn kuulub pruunide konnade hulka ning see ütleb, et ta on värvuselt pigem pruun kui roheline. Ta Välimus on suhteliselt suurte mõõtmetega - kehapikkus võib ulatud kuni 10 cm-ni. Meie teisest pruunist konnast - rabakonnast - on ta eristatav kirju kõhualuse poolest, millel on tume marmorjas muster. Peamiseks ohuteguriks on soodsate kudemispaikade vähenemine ja veekogude reostumine inimtegevuse Ohustatus ja kaitse tagajärjel, samuti hukkub palju rohukonni meie
Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16-18 cm. Isasloomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga läheb tal üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Mõnikord võib seljamuster ka puududa ning sellisel juhul on sisalik ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Inimesed arvasid, et tegu on väga mürgise
HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS
Vesipapp Välimus ● Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, kellel tõusevad esile eriti valge rind ja kurgualune. Kehapikkus 18-20 cm. ● Tiivapikkus 8-10 cm. ● Kaalub 50-70 g. ● ● Tal on saba lühike, jalad pikad kuid tugevad. Rahvapärased nimed Jääpura ● Meripapp ● Jõekirikisand ● Lutsu-Mats ● Veekirikisand ● Vesirästas ● Jõekirikhärra ● Jõerästas ● Veeköster ● Jõeisand ● Jõeköster ● Jõekukk ● Jõepapp ● Ädalakägu ● Levik Teda leiab Euroopas, Aasias ja Loode- ● Aafrikas katkendlikult peamiselt mägismaadel. Eestis väikesearvuline talikülaline. ● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikeste...
toiduainete sisaldamine, toiduvalik sõltugu muudest tervideaspektidest lähtudes) Millistel juhtudel tuleks luutihedust mõõta? Kui vanus on üle 50 aasta ja on olnud luumurd või esineb vähemalt kolm riskifaktorit. Kui loomulik või kirurgiline menopaus tekkis enne 45. eluaastat. Kui röntgenifilmil esineb osteoporoosile iseloomulikke selgroolülidemuutusi või on osteoporoosikahtlus. Kui luumurrud esinevad minimaalse trauma tagajärjel või korduvad sageli. Kui kehapikkus on vähenenud üle 5 cm või on kujunenudosteoporootiline küür (torakaalküfoos). Osteoporoos Eestis Eestis on praegu hinnanguliselt 77 000 osteoporoosihaiget Kuna aga vaid väike osa elanikest on käinud luutihedust kontrollimas, siis pole enamik oma haigusest teadlik Neil juhtudel avastatakse see alles esimese luumurru korral Terve luukude- osteoporoos Tänan kuulamast !
Ta on väga soojalembene ja seepärast või teda tihti näha hulgakesi tagajalgadel seismas ning päiksevanne võtmas. Samasuguses väljasirutatud poosis peab ta silmas röövlinde ja teisi kiskjaid. Vahipostil olija seab end sisse künkal või põõsastikus. Niipea kui kostab vali hoiatav häälitsus, lipsavad kõik surikaadid urgu. Surikaat elab Aafrika savannides ja võsastikes Angolast kuni Lõuna- Aafrikani.Ta kuulub kiskjaliste seltsi ja tsiibetkasklaste sugukonda.Tema kehapikkus on 25-35 cmja saba pikkus 18-25 cm.Surikaat elab vangistuses ligi 10 aastat. Suguküpseks saab ta umbes ühe aasta vanuselt. Ta paaritub oktoobris ja aprillis, tiinus on 73- 77 päeva .Urus sünnib tal 2-4 poega. Surikaat on segatoiduline. Ta sööb putukaid, sisalike, ämblike, hiiri, linnumune, taimede sibulaid ja vilju. Tema vaenlased on röövlinnud ja saakalid. Ta on seltsinguline loom ning elab kuni 30 isendit
Tirtsud ja ritsikad Elupaik Suhteliselt suurtest mõõtmetest ja ohtrusest hoolimata võib ritsikaid ja tirtse rohkem kuulda kui näha. Need putukad kuuluvad sihktiivaliste seltsi, mis hõlmab kokku 20 000 liiki. Sihktiivalised on tavalised kogu maakeral, eriti ohtralt on neid troopikas.Elavad peamislet puudel ja põõsastel vahel. Välimus Tirtsudel on väga suured silmad ning kehapikkus on 1 kuni 10 sentimeetrit. Neil on tugevad hüppejalad ning hästiarenenud tiivad. Nii nagu tirtsudel, on ka ritsikatel pikad tagajalad hüppamiseks ja mälumisaparaat taimelehtede söömiseks. Mõlemad on kaitse värvidega (rohekas,kollakas,pruunid). Toitumine Tirtsud toituvad ainult taimsest toidust. Ritsikad võivad süüa ka lisaks taimsele toidule looma, nt: võivad nad ära süüa nõrgima liigikaaslase. Paljunemine
Lõugtundlate abil hammustab ta saagi kitiinkesta katki ning nõrutab ohvri kehasse mürki, mis tapab saagi ning muudab selle ämbliku jaoks vastuvõetavaks. Elupaik Tarantlid elavad maakera soojades osades, näiteks Lõuna-Euroopas, Austraalias, Lõuna- Aafrikas ja Aasias. Neid on kokku 800-1000 erinevat liiki. Mõned tarantlid elavad kõrbetes, teised eelistavad vihmametsades elamist. Välimus Täiskasvanud tarantli kehapikkus jalgu arvestamata on 2,5 - 13 cm. Paljudel tarantlitel on must või pruun karvane keha ja jalad, kuid mõned liigid on ka eredat värvi. Elutsükkel Tarantli paaritumishooaeg on sügisel. Noorte putukate inkubatsioon kestab 6-9 nädalat, emane tarantel muneb 500 - 1000 muna siidisesse kookonisse. Noor tarantel lahkub oma urust 2 - 3 nädala möödumisel peale koorumist. Taratntli eluiga on 25 - 40 aastat. Tarantel lemmikloomana Tarantlit võib pidada ka kodus lemmikloomana
Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode- Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Välimus Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Levik Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed. Eestis on levila põhjapiiril. Pesitsemine ja elupaigad Pesa teeb puu, elektriposti või korstna otsa. Kurnas on 3-5 muna, mida emalind haub 33 päeva. Esmakordselt on teada pesitsemine Eestis Vastselinna lossi lähedal 1841. aastal,
Euroopa naarits Mustela lutreola Sten-Reijo Kivi Välimus · Euroopa naaritsal on tihe pruun karvastik · Tal on tömp saba · Erinevalt mingist e. Ameerika naaritsast on tal valged mokad ja alalõug · Ta on poolveeloom ja tal on arenenud ujulestad Välimus · Kehapikkus on 28-43 cm · Sabapikkus 12-19cm · Kaal 0,5-1 kg Elukoht · Elutseb jõgedekallastel,eelistades väga puhtaveelisi ojasid ja jõgesid · Pesa asub puuõõnsuses,mille väljapääs viib vee alla · Peale ühe peamise uru on tal ka mitmeid teisi ajutisi peatumispaiku. · Naarits on üksikeluviisiga ja aktiivsed öösel Toit · Naarits on röövloom · Ta sööb peamiselt kalu,
Linask Linask on paks ja ümar kala, kelle keha katab tugev ja läbipaistev limane marrasknahk. Värvus sõltub rohkem elupaigast, kuid tavaliselt on ta selg tõmmu- oliivroheline ja metalse läikega, küljed aga kollakasrohelised. Linaski kehapikkus on enamasti 15...30 cm ja kehamass 0,1...1 kg. Ta on levinud kõikjal Eestis. Linaski koduks on mudase põhjaga, taimestikurikkad ja soojad järved, kus ta liigub põhiliselt põhjalähedastes mudastes veekihtides. Mõnikord on teda leitud ka riimveelisest rannikumerest. Ta on väga vähenõudlik kala, kes talub hästi hapnikuvaest ja haput vett. Südasuvel, kui veekogusid võib ähvardada ülekuumenemine ja ärakuivamine, langeb linask suveunne. Ta poeb sügavale mutta,
Mudamaim Mudamaim on meie kalafauna üks väiksemaid esindajaid. Tema kehapikkus on 3...6 cm ning kaal paar grammi. 8 cm pikkust isendit peetakse omasuguste seas juba hiiglaseks. Mudamaim on kollakas-rohehalli selja ja hõbedaste külgedega, iseloomulikuks tunnuseks on silma vikerkesta erkkollane värvus. Tavaliselt on nad aeglaselt voolavate jõgede, luhaveekogude, järvede ja karjääride asukad, kuid mõnikord võivad sattuda ka kiirevoolulistesse ojadesse. Üldiselt armastavad mudamaimud taimestikurikkaid ja sooje veekogusid. Oma väikese kasvu
Pruunkaru 1 2 Üldandmed Ld keelne nimetus Ursus arctos Suurim Eestis elav kiskjaline Kehapikkus 160...250 cm Kaal: 150250 (~ 400) kg Eluiga: 3035 (47) aastat 3 Välimus Massiivse kehaehitusega. Saba on lühike ja karvade sisse peitunud. Eriomane tunnus on lihaskühm õlgade kohal. 4 Karvastik Hele kuni tumepruuni karvaga. Tihe aluskarv, pikad pealiskarvad Karvastik muutub aastaaegadega Talvekarv on tihe ja torkiv. 5 Elupaik ja viis Eelistab rabadega. metsamassiive. Aktiivsed videvikus ja pimedas. Üksikeluviisiga Talv möödub taliuinakus. 6 Toitumine Segatoidulised Valdav osa toidust taimed ja raiped. Mitmesugused marjad Erinevad putukad Mesi koos kärgedega 7 Sigimine Jooksuaeg aprillist juunini. Tiinus 7...9 kuud Pojad s...
15-20 linnust koosnevaid rühmi võib näha koidikul puude latvades, kus nad oma suled laiali laotavad. Sellele järgnevad tantsud, millega isased proovivad emaseid võrgutada. Mängu ajal võtavad isaslinnud mitmesuguseid asendeid, demonstreerides emaslindudele oma sulestiku kogu kaunidust. Välimus Paradiisilindude kehakuju meenutab kuldnoka või varese oma. Kõige väiksem paradiisilind on kuninglind, kelle pikkus on ulatub vaevu 15 sentimeetrini, suurimate liikide kehapikkus on 45 cm ning saba pikkus 60 cm. Paradiisilindude tiivad on ümarate otstega, jalad on tugevad ning kohastunud okstel istumiseks. Enamikul paradiisilindude liikidel on erinevate sugupoolte värvus erinev. Emaslinnud on harilikult tagasihoidlikuma välimusega , et nad munade haudumise ajal poleks liialt silmatorkavad.
(Sciurus vulgaris L ) Regiina Männiste Valgamaa KÕK KVK-1 2009 Sisukord: Orava välimus Toitumine Pesaehitus Sigimine Pojad Koht ökosüsteemis Otsingumootorid Kes on orav ja milline on tema välimus: Orav on imetaja. Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastikujuurde kuuluvad kõrvapintslid. Kehapikkus 20...25 cm, saba 19...31 Kehamass:170...400 g Toitumine: Oravad on segatoidulised. Oravad toituvad: pähklitest, taimede seemnetest, tigudes, lindude munadest meelsasti ka lindude poegi. Suve teiselpoolel korjab orav endale toiduvarusid. Orav peidab toiduvarud puuõõnde või sambla alla, kust need hiljem lõhna järgi üles otsitakse. Pesaehitus: Orav teeb okstest pesa tüve lähedale puude latva .
Juhendaja: Eve Aru Koostaja: Raahel Pärtel 6. Kl Tabivere 2008 KULDNOKK Kuldnokk on levinud haudelind kogu Euroopas. Eestis on levinud üle kogu vabariigi, kuigi arvukus on viimase 20 aasta jooksul tugevalt vähenenud. Praegu pesitseb meil 20 000-50 000 paari. Kuldnokk, keda ka kevadekuulutajaks kutsutakse, on musta, metalse läikega sulestiku, kollase noka ja pruunide jalgadega lind. Kehapikkus on 21-23cm, kaal 65-80g. Tasub teada, et kuldnokk liigub maapinnal joostes või astudes. Kuldnokk on lindude seas üks osavaimaid jäljendajaid - ta võib ülitäpselt matkida teiste lindude laulu ja muid loodushääli kana kaagutamisest hobuse hirnumiseni. Kuldnoka pesa kujutab endast korratut kuhja, mis on moodustatud mitmesugustest kõrtest, puulehtedest, karvadest ja muust pehmest materjalist. Munad on munetud mai alguseks ning nende väljahaudumise eest kannavad hoolt nii emas- kui isaslind
Hink Hink on kala kohta ebahariliku välimusega. Ta on pikliku, veidi paksu ja lühikest madu meenutava kehakujuga. Ta ei ole suur kala: kehapikkus on 7...14 cm ja kaal kuni 58 g. Keha näib paljana, sest soomused on väga väikesed ja ainult luubiga nähtavad. Värvus sõltub elupaigast - nimelt võib hink muuta oma värvust vastavalt veekogu põhja värvusele, kus ta parasjagu asub. Üldiselt on ta kahvatukollane (liiva värvi), ja kaetud tumepruunide laikudega. Selline maskeering teeb ta nähtamatuks, sest hink elutsebki just veekogude liivasel või savisel põhjal. Ta asustab selgeveelisi ja madalaid järvi ning
rebane Koostas: Kristiina Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane on põhiliselt üksikeluviisiga ja küllaltki paikne
Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja
(linnupojad). Linnutapik. Ämblike tähtsus looduses Toituvad putukatest. On paljudele loomaliikidele toiduks. Ristämbliku saagiks on langenud herilane. Ämblike sugulased Koibikud Koibikud sarnanevad ämblikega, kuid nad ei ole ämblikud. Koibikute keha on väike, ovaalne, lüliline ning selle küljes on pikad jalad. Värvuselt on hallikad, pruunikad või mustad. Kehapikkus võib olla 3-9 mm. Koibikutel pole mürginäärmeid ega võrgunäärmeid. Koibik. Koibik. Koibik. Koibik. Pärislestalised Sametlest Erkpunane. Kaheksa jalga. Keha üks tervik. Sametjas karvastik. Elavad maapinnal, varjatud kohtades. Väike, pikkus kuni 3mm. Sametlest. Nugilestalised Võsapuuk Väike. Lame ja lapik. Keha ovaalne. Kaheksa jalga. Keha eesosas väike kilp. Skorpionid (1) Skorpionid elavad sooja kliimaga maades.
arenenud, lihased on lühikesed ja tugevad. · Atleeti iseloomustavad lihastiku ja luutiku hea areng. Puhtal kujul esineb neid tüüpe harva ning piirid nende vahel on ähmased. Kehaehituse tüüpi tuleks arvestada spordiala valikul, näiteks leptosoomile sobivad mitmed kergejõustiku alad nagu kõrgushüpe, püknikule aga raskejõustik. Atleedile sobivad enamik spordialadest. Kehaehituse tähtsamad tunnused on: · Kehapikkus ehk kasv on tähtsaim kehaehituse tunnuseid, sest selle taustal hinnatakse kõiki teisi kehamõõte ja kehaosade vahelisi proportsioone. Inimese kasv oleneb suurelt osalt tema rahvusest, soost ja east, seda hinnatakse igas vanuserühmas väga väikseks, väikseks, keskmiseks, suureks ja väga suureks. Kahle- kolmel korral on õpilase kasv väiksem kui väga väike või suurem kui väga suur. Kehapikkus on väga suurel määral ka
Ümarusside poolt põhjustatud haigusi nimetatakse helmintoosideks. Rõngussid Rõngusside keha koosneb paljudest lülidest. Need lülid on keha pinnal näha vagudena. Peaaegu igal lülil asuvad neil harjased. Mõnel rõngusside rühmal esineb teisigi kehajätkeid: kombitsaid, kompimisjalgu. Rõngussidest on kõige tuntumad vihmaussid, kes elavad mullas. Sellesse rühma kuuluvad ka kaanid ning mitmed meredes elavad rõngussid. Rõngusse on maailmas kokku umbes 9000 liiki. Nende kehapikkus varieerub 1millimeetrist kuni 2,5meetrini. Osa rõngusse on hermafrodiidid, osa lahksugulised. Rõngussid võivad sigida ka sugutult - pungudes. Nende areng võib olla moondega või moondeta. Moondega arengu puhul on rõngussidel pärgvastne. Imiussid Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab oma väljanägemise poolest puulehte. Imiussid on küllaltki väikesed nende kehamõõtmed on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste
mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punasrebase värvivariandist on saanud farmides kasvatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti folklooris peetakse rebast kavalaks. Valisin oma uurimistööks rebase sest tahtsin ta kohta rohkem teada saada ja see sissejuhatus tundus huvitav. Välimus Suurus Rebane on väikeste kutsikate suurune. Täiskasvanud isaslooma kehapikkus ( ninast kuini sabani) 82-170 cm sealhulgas saba 35-60 cm. Saba on kasulik vastukaaluna jooksmises ja hüppamisel ja sojendab külma ilmaga ning on rebaste omavaheise kommunikatsiooni vahendiks. Taga käppde kõrgus on 12,4-18,2 cm. Kehapikkus on isastel keskmiselt 65-75 cm, emastel 62-67 cm. Värv Karvastiku seljapool on tavaliselt roostepunane kuni punakaskollane tumedamate karvadega selja keskosas, kõhupool on tuhkhall või valge . Käppade alaosa on tavaliseltmust ja sabaots on
Pulmamngud toimuvad 23 ndalat kuni kuu aega peale kevadist rkamist mai keskpaigast juuni alguseni. Rstikute pulmatants on keerukas rituaal, kus partnerid end poolest kehast psti ajavad ja ksteise suunas oma saledat keha vngutavad. Rstik on elussnnitaja, kelle munad arenevad ja pojad kooruvad emaslooma kehas. Kmmekond 1618 cm pikkust vikest rstikut tulevad ilmale augustis ning nad saavad sugukpseks alles 5 aasta vanuselt, kui kehapikkus on vhemalt 50 cm. Rstikute eluiga vib ulatuda 1415 aastani. Inimese lhenedes pab rstik minema roomata, ta hammustab vaid siis, kui talle peale astuda vi ktte vtta. Rstik kuulub looduskaitse alla, tingituna kultuurmaastike pealetungist vheneb rstikutele sobivate elupaikade pindala pidevalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
