· Golgi kompleks- lõpeb valkude töötlemine, osaleb ka rakumembraani ja rakukesta süteesil · Tsütoplasma-on poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Tsütoplasma seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks. · Sile tsütoplasmavõrgustik- · Kare tüstoplasmavõrgustik- Taimeraku mikroskoobifotod Bakteriraku ehitus Bakteriraku ülesanded · Ribosoom-valkude süntees · Mesosoom-aeroobsetel bakteritel on seal hingamissüsteemid · Plasmiid-DNA molekul , lisainfo · Vibur-kindlustab raku liikumise · Tsütoplasma-raku poolvedel sisus, mis liidab kõik organellid ühtseks tervikuks · Nukleotiid-DNA monomeer · Piilid-aitavad tahkele pinnale kleepuda · Kapsel-kaitseb raku kuivamise eest · Rakukest-ümbritseb baktereid · Rakumembraan-ümbritseb baktereid (kahe või ühe kihiline) Bakterite tähtsus looduses ja inimese elus
sisesopistused võivad mõnikord eralduda. Bakterite ribosoomid erinevad kõrgemate organismide ribosoomidest. Bakterirakule kinnituvad valgulised karvakesed piilid, mis aitavad rakul kleepuda tahkele pinnale. Bakteriraku ehitus (lisa 1, joonis lk. 10) 1. kapsel, 2. raku kest, 3. rakumembraan, 4. rakusisesed membraanisüsteemid, 5. kujunev spoor, 6. vakuool, 7. ribosoom, 8. tuumapiirkond, 9. membraani sissesopistus, 10. viburi basaaltera, 11. vibur, 12. tsütoplasma, 13. mesosoom. (EE nr.1 lk. 436) Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: 1. kerabakterid ehk kokid (lisa 2, foto 3 lk. 10) 2. pulkbakterid ehk batsillid (lisa 2, foto 1 lk. 10) 3. spiraalsed bakterid ehk sprillid (lisa 2, foto 2 lk. 10) 4. keeritsbakterid ehk spiroheedid (lisa 2, foto 5 lk. 10) 5. jätketega bakterid 6. niitjad bakterid (lisa 2, foto 4 lk. 10) Kui kera- ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid
· Filamentne kasv üksainus rakk moodustab pika niidi · Koniidid aktinomütseetidel esinev spooritaoline moodustis, mis aitab bakteril säiluda ja paljuneda · müksospoorideks e mikrotsüstideks müksobakteritel esinev tsüst, mis talub hästi kuivust, kiirgust, kuumust kuni 60°C · Protoplast rakk, millelt on eemaldatud kest · Stäroplast osaliselt kahjustatud kestaga rakk · Periplasma - välismembraani ja rakumembraani vaheline ruum G(-) bakteritel. · Mesosoom rakumembraani sissesopistus · Inklusioonkeha sisaldis · Aerosoomid sigarikujuline põiekene bakteris, mille funktsioon on sarnane kala ujupõiele · Gaasivakuool aerosoomide kogum · Karboksüsoomid autotroofsetel bakteritel esinevad organellid, kuhu konsentreeritakse ribuloosdifosfaadi karboksülaas, mis on CO sidumisel võtmeensüümiks. · Magnetosoomid raku pikiteljel tsütoplasmas paiknevad ahelana magnetiidi terad
3. Valgulised kapslid- batsillide kapslid on valgulised. (siberi katk) BAKTERIRAKU ORGANELLID, SISALDISED JA VARUAINED: Raku üldine ehitus: Tsütoplasmat ümbritseb rakumembraan, mida omakorda katab väljastpoolt rakukest ja mõnedel bakteritel ka kapsel. Tsütoplasmas paikneb bakterikromosoom (nukleoid), ribosoomid, varuained ja osadel bakteritel spetsiifilised organellid (näiteks karboksüsoomid, klorosoomid ja gaasivakuoolid). Mesosoom on rakumembraani sissesopistis. Rakule kinnituvad viburid ja piilid. Bakterite ribosoomid: Bakteritel on ribosome väga palju : 1500- 50 000 ribosoomi raku kohta. 1 sekundi jooksul moodustub rakus 5- 10 ribosoomi. Tsütoplasma massist võivad ribosoomid moodustada ligi 30 % ja enamgi. Prokarüootidel on 70S ribosoomid (subühikud vastavalt 30S ja 50S). Tänu kõrgele RNA sisaldusele on tsütoplasmal happeline reaktsioon ja bakterirakud on hästi värvitavad aluseliste värvidega.
Annab kuju. Kuju alusel eristatakse bakteritel 6 põhirühma, erinevaid rakutüüpe kümmekond b. Kaitseb rakku välismõjutuste eest c. Reguleerivad hästi üldiselt ainete liikumist rakku Membraan Põhiosas koosneb fosfolipiidsest kaksikkihist ja valkudest. Membraanis pole tsüklilisi alkohole. Rakumembraan annab sopistisi ehk mesosoome. Membraan on vajalik: - Ainete valikuliseks transpordiks - Vajalik tsütoplasma piiristamiseks Mesosoom spetsiifilised ül: - Mügarbakteritel on mesosoomidel N siduvad ensüümid - Aeroobsetel O siduvad - Valgust neelavad pigmendid Rõngaskromosoom Koosneb 1 rõngakujulisest DNA molekulist. Ül: seal on geenid Plasmiid Kromosoomivälised väiksed DNA molekulid üksikute geenidega. Ülesanne: Anda täiendavad võimalused ainevahetuseks. Teatud plasmiididega bakterid lagundavad naftat ja naftasaadusi Gaasivakuool Gaasiga täidetud mahuti rakus, mis parandab ujuvust
Omane perekonnale Bacillus, tselluloosi sünteesivad peamiselt erinevad proteobakterid. Koosneb glutamiinhappest, B. anthracis'el kodeeritakse kapsli sünteesi virulentsusplasmiidil. 27 BAKTERIRAKU ORGANELLID, SISALDISED JA VARUAINED Raku sees paikneb bakterikromosoom (nukleoid), plasmiidid, ribosoomid, sisaldised (varuained) ja osadel bakteritel spetsiifilised organellid (näiteks karboksüsoomid, klorosoomid ja gaasivakuoolid). Mesosoom on rakumembraani sissesopistis. Rakule kinnituvad viburid ja piilid. Bakteriribosoomid 70S (30S+50S) ribosoomid. Väga palju ribosoome (7000-70000), 1 sek moodustub 5-10 ribosoomi. Tsütoplasma massist võivad ribosoomid moodustada 30+%. Kõrge RNA sisaldus tsütoplasma on happeline ja värvitav aluseliste värvidega. Spetsiifilised organellid 1. Karboksüsoomid- avastati tsüanobaktereid uurides. Sisaldavad Rubisco ja karboanhüdraasi (CA) agregeerunuid molekule
annaabi.ee 
